lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-13355/14

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-13355/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
08.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2165
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsÜS § 157 lg 1, 2Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumineKoPS § 431 lg 2TMS § 2231 lg 1TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavusTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtusTsÜS § 144Kõrvalkohustusest tuleneva nõude aegumine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-13355

Kohtuasi

X avaldus Intrum Debt täitemenetluse täiteasjas lõpetamiseks aegumise tõttu

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. oktoobri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Intrum Debt Finance AG määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXXX) Puudutatud isik Intrum Debt Finance AG (välisriigi registrikood: CH-100.023.266), lepinguline esindaja Anatoli Jort

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Finance AG vastu nr 027/2010/2000

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 29. oktoobri 2021. a määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.
2.Jätta Intrum Debt Finance AG määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Intrum Debt Finance AG kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TsÜS § 158 lg 3Aegumise katkemine nõude tunnustamisega
TsÜS § 159 lg 1Aegumise katkemine täitedokumendi täitmiseks esitamisega
VÕSRS § 9 lg 4Aegumine

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1.X (avaldaja) esitas 25. augustil 2021 Harju Maakohtule avalduse Intrum Debt Finance AG (puudutatud isik, võlausaldaja) vastu, milles palus lõpetada täitemenetluse täiteasjas nr 027/2010/2000 aegumise tõttu. Täiteasja täitedokumendiks on kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-1013177, mis on esimest korda kohtutäiturile täitmiseks esitatud 18. augustil 2010. Avaldaja taotles enne kohtusse pöördumist täitemenetluse lõpetamist kohtutäiturilt, kuid kohtutäitur jättis täitemenetluse lõpetamata, sest sissenõudja ei nõustunud täitemenetluse lõpetamisega. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata, leidses, et tal on avaldaja vastu aegumata nõue summas 764,17 eurot (viivisenõue). Lisaks leiab puudutatud isik, et aegumise vastuväide on lubamatu, sest võlgnik esitas avalduse pensionifondist väljamakse saamiseks summas 12 193,27 eurot tema arvelduskontole Belgias tegutsevas krediidiasutuses. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas 29. oktoobri 2021. a määrusega avalduse ja lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 027/2010/2000 nõude täitmise aegumise tõttu. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg. Avaldusest ja täitemenetluse registrist nähtub, et täiteasja täitedokumendiks on Harju Maakohtu 18. augusti 2010 otsus tsiviilasjas nr 2-10-13177. Lähtuvalt kohtutäituri esitatust on avaldus esmakordselt kohtutäiturile täitmiseks esitatud 24. augustil 2010. TsÜS § 157 lg 1 enne 5. aprilli 2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte alates 5. aprillist 2011 kehtiva redaktsiooni järgi on sellise nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11613, p 13 ja otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 22). Täiteasjas nr 027/2010/2000 oleksid täitedokumendist tulenevad nõuded TsÜS § 157 lg 1 kuni 4. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud kõige varasemalt 24. augustil 2040, seega ei olnud täitedokumendist tulenevad

nõuded 1. märtsil 2011 aegunud ja neile hakkas alates 1. märtsist 2011 kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. VÕSRS 21.03.2016 redaktsioonist lähtuvalt on aegumise ümberarvutamise algusaja kuupäev 05.04.2011, st täiteasjas nr 027/2010/2000 esitatud nõuete täitmine sai aeguda kõige varasemalt alates 5. aprillist 2021. Muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Avaldusest lähtuvalt esitati täitedokument kohtutäiturile täitmiseks esimest korda 18. augustil 2010, kohtutäituri poolt esitatud tõendist nähtub, et avaldus oli esitatud 24. augustil 2010. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas seega 24. augustil 2010. Avaldaja ega sissenõudja ei ole toonud välja muid aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Kohtule ei ole muud aegumise katkemise ega peatamise alused teatavaks saanud. Puudutatud isik on välja toonud, et kohtutäitur Risto Sepp on ajavahemikul 16.06.2021 – 09.09.2021 pidanud avaldajalt kinni kokku 2455,79 eurot. Kohus selgitab, et tulenevalt TsÜS § 158 lg 3 ei loeta aegumist katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega. Vastuseks puudutatud isiku seisukohale, et viivisenõuded ei ole osaliselt aegunud, selgitas maakohus järgmist. TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Käesoleval juhul on puudutatud isik nõustunud asjaoluga, et põhinõue on aegunud. Seega on tulenevalt TsÜS § 144 aegunud ka kõik viivisenõuded. Maakohus leidis seega, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 05. aprillist 2021. Täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel lõpetada. Puudutatud isik on 20.09.2021 vastuses esitanud kohtule muu hulgas taotluse, milles palub kohustada avaldajat esitama krediidiasutuse Prepayment Solutions EU SA (Monese) poolt kinnitatud väljavõte arvelduskontolt XXXXXXXXXXXXXXXX alates 24.08.2010 või juhul, kui arvelduskonto on avatud pärast 24.08.2010, siis arvelduskonto avamise kuupäevast kuni 25.08.2021. Taotluse põhjenduste kohaselt sai puudutatud isik 01.07.2021 kohtutäituri raportist teada, et võlgnik esitas avalduse väljamakse saamiseks pensionifondist ning soovis, et väljamakse summas 12 193,27 eurot toimuks tema arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXX krediidiasutuses Prepayment Solutions EU SA, mis tegutseb Belgias ärinime all Monese. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja varjab Belgias kohtutäiturilt ja sissenõudjalt oma sissetulekut ja vara, et hiilida kohtuotsusega tunnustatud nõude täitmisest kõrvale ja raskendada võlausaldaja nõude rahuldamist täitemenetluses. Puudutatud isikul ei ole juurdepääsu avaldaja välismaa arvelduskontole ja ta ei saa kontrollida selle tegelikku seisu. Arvelduskonto väljavõttega soovib puudutatud isik tõendada, et avaldajal olid ja on rahalised vahendid puudutatud isiku nõude tasumiseks, kuid ta on varjanud sissetulekut ja vara välismaa arvelduskontol. Kohtu hinnangul ei ole arvelduskonto väljavõtte väljanõudmine põhjendatud. Vastavalt TsMS § 238 lg 1 esimesele lausele võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et põhinõue on aegunud. Puudutatud isik on aegumisele esitanud vastuväited üksnes viivisenõuete osas, leides, et viivisenõuded ei ole osaliselt aegunud. Kohus on eelnevalt selgitanud, et tulenevalt TsÜS § 144 aeguvad koos põhikohustusest tuleneva nõude aegumisega ka kõrvalkohustusest tulenevad nõuded isegi, kui need eraldi ei oleks veel aegunud. Seega on täitedokumendist tuleneva nõude täitmine aegunud. Kuivõrd nõue on aegunud, siis ei oma kohtu hinnangul tähtsust, mis põhjusel on avaldaja soovinud pensionifondi väljamakse tegemist Belgias

asuvale arvelduskontole ja milline on nimetatud arvelduskonto seis. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus puudutatud isiku taotluse rahuldamata. Määruskaebus

4.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta avaldaja avaldus rahuldamata. Puudutatud isik leiab, et maakohtu seisukoht põhinõude ja põhinõudest tulenevate nõuete aegumisest on osaliselt ekslik. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud täitedokumendist tulenevate nõuete aegumist reguleerivad erinormid ja jättis põhjendamata, miks kohus ei arvestanud asjast puudutatud isiku väidet aegumise vastuväite lubamatusest. Puudutatud isik ei nõustu sellega, et põhinõue on aegunud. Maakohus jättis tähelepanuta, et viivisenõue tuleneb osaliselt rahuldatud põhivõlgnevusest, mille suhtes aegumine ei ole kohaldatav. Kuna rahuldatud põhivõlgnevus ei saanud enam olla aegunud, siis maakohus ei saanud tuvastada, et viivisenõue, mis on arvutatud rahuldatud põhivõlgnevusest on aegunud põhivõlgnevuse aegumise tõttu. Puudutatud isik jäi maakohtus esitatud väidete juurde. Menetluse edasine käik
5.Avaldaja määruskaebusega nõustu.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659). Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Puudutatud isiku määruskaebus jääb rahuldamata.
8.Täitemenetluses oli täitedokumendiks 18. augusti 2010. a tagaseljaotsus, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 45 522,23 krooni, kõrvalnõuded summas 12 378,92 krooni, millest viivis on 8358,83 krooni ja intress on 4020,09 krooni. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks alates 18. märtsist 2010 välja viivise põhinõudelt (45 522,23 kroonilt) määras 0,02% päevas kuni võlgnevuse tasumiseni. Maakohus tunnistas tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks. Kohtute Infosüsteemi (KIS) kohaselt jõustus tagaseljaotsus 19. oktoobril 2010. Tagaseljaotsuse jõustumisest sai hakata kulgema aegumistähtaeg. Seetõttu leidis maakohus ebaõigesti, et täitedokumendist tulenevad nõuded oleksid enne 5. aprilli 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohaselt aegunud kõige varasemalt 24. augustil 2040. Tagaseljaotsuse jõustumise ajal kehtinud TsÜS § 157 lg 1 järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Lõike 2 kohaselt algas nõude aegumistähtaeg kulgema kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Järelikult oleks nõue ilma aegumise katkemist või peatumist kaasa toovate asjaolude

esinemiseta TsÜS-i 1. juulil 2002 jõustunud redaktsiooni kohaselt aegunud hiljemalt 19. oktoobril 2040. TsÜS-i 5. aprillil 2011 jõustunud muudatustega muudeti § 157 lg-t 1 ja nähti ette, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg on varasema 30 aasta asemel 10 aastat. VÕSRS § 9 lg 4 esimese lause kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 2011. aasta 5. aprilli tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 2011. aasta 5. aprilli kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui sama lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 5. aprilli kehtinud TsÜS § 157 lg-t 1. Kuna praeguses asjas ei olnud kohtuotsusega tunnustatud nõue 5. aprilli 2011 seisuga aegunud ning enne 2011. aasta 5. aprilli kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg (30 aastat) ei lõpeks varem kui alates nimetatud kuupäevast kehtiva TsÜS-i redaktsiooni § 157 lg-s 1 nimetatud tähtaeg (10 aastat), tuleb kohtuotsusest tuleneva nõude täitmise aegumisele kohaldada TsÜS § 157 lg-t 1 selle

5.aprillist 2011 kehtivas redaktsioonis. Riigikohus on VÕSRS ajavahemikul 5. aprill 2011 kuni 20. märts 2016 kehtinud redaktsiooni § 9 lg 4 esimese ja teise lause põhjal järeldanud, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (RKTKo asjas nr 3-2-1-116-13, p 13 ja asjas nr 3-2-1-141-13, p 22). VÕSRS 21. märtsist 2016 kehtivas redaktsioonis on 1. märtsi 2011 asemel viidatud 5. aprillile 2011. Seega enne 5. aprilli 2011 tekkinud aegumata nõudele hakkas 5. aprillil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. Seega hakkas praeguses asjas vaidluse all olevale nõudele 5. aprillil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mistõttu sai nõue kõige varem (s.o ilma peatumiste ja katkemisteta) aeguda 5. aprillil 2021. Seega asus maakohus õigesti seisukohale, et nõuete täitmine sai aeguda kõige varasemalt alates 5. aprillist 2021.
9.Puudutatud isik leiab, et viivisenõue on osaliselt aegumata, sest viivisenõue, mis on arvutatud rahuldatud (tasutud) põhivõlgnevuselt ei saanud aeguda põhivõlgnevuse aegumise tõttu. TsÜS § 144 sätestab, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. TsÜS § 144 mõtte kohaselt aegub koos põhinõudega ka sellest tulenev viivisenõue. Kolleegium selgitab, et viivisenõue on kõrvalkohustusena sõltuv põhinõudest. Nõude aegumine on seotud selle sissenõutavaks muutumisega. Kui põhinõue on aegunud, on aegunud ka viivisenõue. Nii põhinõude kui ka viivisenõude aegumise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil võlgnik pidi põhikohustuse täitma. Kohustatud pool võib tasuda põhivõla, olenemata selle aegumisest. Kohtuotsuse alusel põhivõla tasumine ei võta võlgnikult aga õigust esitada viivisenõudele aegumise vastuväide, tuginedes põhinõude aegumisele (vt ka RKTKo asjas nr 3-2-1-41-07, p 25). Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kolleegium sellega, et aegumata põhivõla tasumisel ja sellelt viivise tasumisel on erinevad aegumistähtajad. Kuigi avaldaja võis tasuda täitemenetluses aegumata põhivõla, siis ei muuda see aegumistähataja kulgemise algust. Eeltoodust tulenevalt aegusid tagaseljaotsusest tulenevad nõuded 5. aprillil 2021.
10.Puudutatud isik leiab, et aegumise vastuväide on lubamatu, sest võlgnik esitas avalduse väljamakse saamiseks pensionifondist ning taotles, et väljamakse summas 12 193,27 eurot tehtaks tema pangakontole, mis asub välisriigi krediidiasutuses. Võlgnik on käitunud vastuolus hea usu põhimõttega.

Kolleegium märgib, et kui pensionifondi maksete tegemise lõpetamise ja raha väljavõtmise avaldus on esitatud registripidajale hiljemalt 31. märtsil, siis vabastatakse isik pensionifondi sissemakse tasumisest alates 1. septembrist ning isikule makstakse raha välja septembris (vt ka KoPS § 431 lg 2). Maakohtule esitatud raportist nähtuvalt on võlgnik avalduse esitanud 26. veebruaril 2021. Seega raha väljamaksmise aeg oli septembris 2021 ehk ajal, mil tagaseljaotsusest tulenevad nõuded olid juba aegunud. Kolleegium märgib, et üksnes konto olemasolu välisriigi krediidiasutuses ei ole hea usu põhimõtte vastane. Puudutatud isik ei ole välja toonud asjaolusid, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et aegumisele tuginemine võib olla välistatud vastuolu tõttu hea usu põhimõttega.

11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Avaldaja teatas kohtule, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium