S M hagi M M vastu kinnisasja omandi üleandmiseks ja omanikukande muutmiseks tahteavalduse andmiseks kohustamiseks
Tsiviilasja hind
23 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: S M, Põld
lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti
Kostja: M M, , lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi Menetluse liik
Kohtuistung 7. veebruaril 2022, kohtuvaidlused kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Pärnu Maakohtu 13. mai 2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, mille alusel kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX (L, L küla, X vald, Saare maakond) kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge kinnisasja omandi üleandmise nõude tagamiseks S M (isikukood XXXXXXXXXX) kasuks.
3.Menetluskulud jätta hageja S M kanda.
4.Määrata kostjale M Mle hüvitatavate menetluskulude suuruseks 3821 eurot.
Mõista hagejalt S Mlt kostja M M kasuks välja menetluskulude hüvitis 3821 eurot.
6.Hagejal S Ml tuleb tasuda menetluskulude hüvitiselt 3821 eurot kostjale M Mle käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on menetlusosalisel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui
5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.S M (hageja) esitas 12. mail 2021 M M (kostja) vastu hagi, milles palub kohustada kostjat andma hagejale üle kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX, L, L küla, X vald, Saare maakond) omand ja andma tahteavaldus kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks.
2.Hageja esitatud asjaolude kohaselt oli hageja L kinnisasja omanik ja see on olnud pikka aega hageja alaline elukoht. 9. septembri 2013 kinkelepinguga kinkis hageja L kinnisasja kostjale ja kinnisasi koormati tähtajatu tasuta isikliku kasutusõigusega hageja (kinkija) kasuks. Kinkeleping on täidetud ja kinnisasja omand kostjale üle antud.
3.Kinkeleping sisaldas kokkuleppeid, et (I) kinkijal on tähtajatu ja tasuta elamisõigus lepingu eseme koosseisus olevas elamus ja lepingu eseme valdamis- ja kasutusõigus, (II) kingisaaja kohustub kinkijat hooldama, tagades talle mõistlikud elu- ja olmetingimused kinkija kasutatavas elamus senise elukorralduse põhjal ja abistama kinkijat igapäevase elu korraldamises (abistama kütmisel ja varustama kinkijat toidu ning ravimitega ning haiguse korral tagama kinkijale vajaliku hoolitsuse ja tervishoiuteenuste osutamise), (III) kingisaaja hooldab kinkijat tasuta, kusjuures kinkija tasub ise oma kulud, sh kulud toidule, ravimitele, riietele jms.
4.Pärast kinkelepingu sõlmimist jäi hageja vastavalt isikliku kasutusõiguse tingimustele oma senisesse elukohta elama. Esialgu kostja abistas teda vastavalt kinkelepingus kokku lepitule, kuid 2019. aastal minetas huvi hageja abistamise ja hooldamise vastu ning 2020. aastal jättis ta hageja täiesti hooletusse. Kostja külastas hagejat 2020. aastal ainult kolm korda: aasta alguses, enne jaanipäeva (võttis aiamaalt rabarberid kaasa ja läks ära) ja oktoobris (ainult korraks, mingil moel hagejal sel korral ei abistanud). Kostja ei abistanud 2020. aastal eakat hagejat majapidamistööde tegemisel, talveks küttepuude varumisel ega aiaööde tegemisel. Kostja ei hoolitsenud selle eest, et hageja saaks toiduaineid ega korraldanud talle vajaliku arstiabi andmist. Hageja ei suutnud enda eest enam hoolitseda, aga kostja teda ei abistanud.
5.Hageja, jäänud ilma hoolitsuseta, pöördus abi saamiseks oma sugulase A Pi poole 5. veebruaril 2020. Hagejat abistas edaspidi ainult A P. Ta korraldas 2020. aastal küttepuude varumise, aitas võtta kartuleid, ostis uue elektripliidi, abistas muudes majapidamistöödes, nt koristas ja pesi pesu. Koos L Suga tegi ta hoovi korda (trimmerdasid ja niitsid). A P korraldas hagejale uute prillide saamise ning internetipanga kasutamise võimaluse. A P tõi ahjupuud toa ukse taha. Süüa viis hagejale korra nädalas X Vallavalitsuse sotsiaalhooldaja A Õ. Oktoobris oli hagejal juba liikumisega raskusi. Novembris hageja tervis halvenes iga päevaga. Kui hageja tervis muutus 13. detsembril 2020 väga halvaks, viis A P hageja enda
juurde. 15. detsembril 2020 kutsus A P hagejale kiirabi ja hageja viidi haiglasse. Kiirabikaardile märgitud anamneesi järgi oli hageja kopsude alaosades kuulda märgi räginaid, jalad põlvedeni tugevalt turses; rahuolekus tugev hingeldus, lamada ei saa. Kiirabibrigaadi meditsiiniõde diagnoosis hagejal südamepuudulikkuse. Hageja paigutati haiglaravile. Kostja hageja ravivajaduse vastu huvi ei tundnud. 23. detsembril 2020 andis hageja A Pile notariaalselt tõestatud volikirja oma asjade ajamiseks. Nüüd, pärast asjakohase arstiabi saamist, on hageja tervis parem. Ta ei ole kunagi soovinud hooldekodusse minna, aga üksi ta oma kõrge vanuse ja tervisest tuleneva abivajaduse tõttu elada ei saa. Ta nägemine on halb ja liikumine on raskendatud. Praegu elab hageja A Pi juuresX. Perearst Anu Krischka 30. detsembri 2020 tõendi järgi vajab hageja hooldustarbeid ja -tooteid ning tema huvides on vajalik asjaajamine Sotsiaalkindlustusametis sotsiaalteenuste saamiseks. Kostja ei ole ka selles valdkonnas hageja abistamise vastu huvi tundnud.
6.Seetõttu esitas hageja 5 jaanuaril 2021 kostjale notariaalselt tõestatud kinkelepingust taganemise avalduse. Kinkelepingust taganemise avalduses avaldas hageja, et kostja on oma käitumisega näidanud tema suhtes üles jämedat tänamatust ja et tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 268 ja § 267 soovib ta kinkelepingu ühepoolselt lõpetada ning lepingust taganeda. Hageja avaldas, et soovib kingituse tagasi võtta ning soovib, et lepingu esemeks olev kinnistu kirjutatakse kinnistusraamatus tagasi tema nimele. Hageja soovile kostja ei reageerinud. 17. veebruaril 2021 kirjutas hageja kostjale omakäelise kirja, milles palus L kinnistu endale tagasi anda. Kostja sellele ei vastanud. Hageja tegi kostjale ettepaneku sõlmida kinnistu kinkelepingu lõpetamise kokkulepe ja asjaõigusleping kinnistu omandi üleandmiseks 20. aprillil 2021 kell 14.00 notar Gerda Pitka büroos Kuressaares ja palus nimetatud ajal tulla kostjal lepingu lõpetamise kokkulepet ja asjaõiguslepingut sõlmima. Kostja notaribüroosse ei ilmunud ja omandit üle ei andnud.
7.Hageja leiab, et kostja käitumine näitas, et ta ei ole kingi vääriline. Ta ei täitnud 9. septembril 2013 sõlmitud kinkelepinguga endale võetud kohustust kinkijat hooldada ja abistada. Hagejat abistasid 2020. aastal kostja asemel X Vallavalitsuse sotsiaalhooldaja A Õ ja hageja venna tütretütar A P koos tuttava L Suga.
8.Hagiavalduses täiendas hageja kinkelepingust taganemise avaldust ja tugines kinkelepingust taganemise õiguse realiseerimisel ka VÕS § 267 p-le 3 ja asjaolule, et kingisaaja jättis õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Kingisaaja ei täitnud kinkelepingu punktis 2.10. ette nähtus hooldamis- ja abistamiskohustust. Kinkelepingu p-s 2.10. hooldamis- ja abistamiskohustuse täitmata jätmisega näitas kostja hageja suhtes üles jämedat tänamatust VÕS § 267 p-de 1 ja 3 mõttes. Hageja hinnangul on kinkelepingust taganemise formaalsed ja sisulised eeldused täidetud, kinkeleping taganemisega lõppenud, eeldused omandi hageja tagasikandmiseks on VÕS § 268 lg 1 ja § 1028 lg 1 järgi olemas.
Kostja vastuväited
9.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vaidleb hagile tervikuna vastu. Hageja taganemisavaldused on esitatud peale taganemisõiguse lõppemist, täitmata on kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused.
10.Kinkeleping sõlmiti hageja ettepanekul. Kostja on osutanud hagejale abi, mida hageja on soovinud. Suviti käis kostja hageja palvel Xs kaks korda nädalas, sügisel ja talvel korra. Kõik pühad käis kostja hagejal perega külas. Koos käidi poest hageja tellitud külmutatud kassitoitu toomas. Kostja telefoninumber on hageja lauatelefoni kõrvale suurelt kirjutatud, hageja helistas alati kui midagi oli. Üldiselt olid kostja tulekud kokku lepitud, kui kostja minna ei saanud, helistas ette. Hageja soovil taotles kostja 2016. aastal toetust kaevu puurimiseks ja kirjutas end ja tütre X valda. Toetust nad ei saanud. Kostja tasus hageja palvel kaevu puurimise eest ja hageja kandis hiljem raha kostjale osadena tagasi. Kostja transportis hagejat sinna, kuhu hageja minna soovis. Hagejal abis käis ka kostja elukaaslane, elukaaslase vend ja kostja asemel abistas hagejat ka kostja õde. Hageja ei soovinud, et kostja talle puid telliks, soovis ise osta. Kostja on käinud koos hagejaga puid tellimas ja ladunud puid riita. Hageja palvel tõstis kostja elukaaslane esikus lage, paikas abihoone katust, vedas puid jne. Kostja tegi majas just niipalju kui hageja soovis. Remonti ei võetud ette, kuna hageja otsest soovi ei avaldanud. Hageja soovil tõi kostja uue wc, mida hageja kasutas kasside toidu hoidmiseks. Kostja aitas korraldada prügiveo. Kevadel 2020 kui puhkes covid-19 ja seati piirangud, kostja hageja turvalisuse huvides Xsse ei sõitnud, suheldi telefonis. Valla sotsiaaltöötaja käis hageja eest poes ja tegi seda siiani. Peale piirangute leevenemist käis kostja hagejal külas, hiljem ka sünnipäeval. Kostja viimaste külaskäikude ajal soovinud hageja poodi ega kusagile mujale minna. Hageja soovis juttu ajada. Viimasel korral kui kostja käis hageja juures, võttis kostja hageja palvel aiamaalt tema köögiviljad, viis prügi maja ette prügikasti. Kostja sai 15. detsembril 2020 naabrilt teada, et A oli hageja nädalavahetusel (12.-13.detsember) enda poole elama viinud. Kostja kirjutas Ale 15. detsembril 2020, et soovib hagejaga kohtuda ja palus aadressi. A vastas, et hageja viidi samal päeval kiirabiga haiglasse. Kostja helistas haiglasse. A P oli muutnud kontaktisikut ja märkinud kontaktiks enda. Kosta sai hageja tervisest siiski info. Hageja sai haiglast välja
23.detsembril 2020, samal õhtul sai kostja A Pilt e-kirja, et tema on alates 23. detsembril 2020 hageja volikirjaga volitatud hagejat esindama kõikide isikute ja asutuste ees ning seega soovib, et kostja taganeks kinkelepingust. Hagejaga kohtumist A P kostjale ei võimaldanud, väitis, et seoses koroonakriisiga ei luba ta võõraid oma koju.
11.Kostja pole lepingut rikkunud. Kostja tegi koroonakriisi aastal 2020 kõik, et hagejat haigusest säästa. Kostja oli isolatsioonis märtsis 2020. Suvel külastas hagejat igas kuus vähemalt korra. Augustis, kostja sünnipäeval, viis kingiks suure kassi pildiga padja. Sotsiaaltöötajaga kostja suhelnud ei ole, kuid hagejale helistas korduvalt ning hageja kinnitas, et kõik on korras ja sotsiaaltöötaja hoolitseb tema eest parajal määral. Mitte kordagi ei väitnud hageja kostjale, et kostja oleks teda hooletusse jätnud või midagi vajaliku oleks tegemata või saamata jäänud. Hageja kinnitusel maksis ta Ale tasu. Kostja sai hagejaga kokku 24. aprillil 2021, et kinkelepingu tagastamise nõude osas läbirääkimisi pidada. Hageja kinnitas, et tal ei ole kostjale midagi ette heita. Hageja ja kostja vestluse katkestas A P, kes valjuhäälselt ja kohtuga ähvardades hageja endaga kaasa viis. 2020. aastal suutis hageja enda eest ise hoolitseda – küttis tuba, söötis kasse, tegi süüa, liikus iseseisvalt kepi najal, vahel ka ilma. Liikus palju, veetis palju aega õues. Kostja mäletamist mööda on hagejal olnud hingamisraskused pidevalt peale iga füüsilist koormust (ei ole hiljutine nähtus). Tööd tegi hageja jaokaupa, hoolitses peenramaa eest ise (muldas labidaga). 2020. aasta kevadel tegutses iseseisvalt aias, pani üksinda maha kartuli, 3–4 vagu ca 6 meetrit pikad. Kartuli ülesvõtmisel ta abi ei palunud, ei maininud ka A osalust. 2020 pani hageja maha suvikõrvitsad ja porgandid. Suvikõrvitsaid aitas kostja korjata 3. oktoobril 2020. Kevadel 2020 viis kostja hageja palvel lambasõnniku põllule, juunis trimmerdas kostja elukaaslane muru. 2020. aasta sügisel ostis hageja ise puud, kostja oli kaasas. Puud loobiti varjualla, kostja ladus need riita. Hageja tõi tuppa 2–3 halgu korraga. Kostja sõidutas vähemalt kord kuus hageja poodi ja tagasi kassidele linnuluid tooma. Kostja haigestumisel
abistas hagejat sotsiaaltöötaja. 2019. aastal ja varem käis kostja ise hagejaga arveid tasumas O või K postipunktis (elekter, telefoniarve, rohkem ei olnud). Koroona saabudes aitas arveid tasuda sugulane T V, kellele hageja andis selleks sularaha. Alates 2020. aasta lõpust võttis A P hageja varahoolduse üle.
12.Kui hagejal oli mure, helistas ta kostjale – nad leppisid aja kokku või kostja andis teada, millal saab esimesel võimalusel tulla. Kostja on osutanud kokkulepitud abi ja on võimeline seda tegema ka edaspidi. Kostja pole abistamise klauslit rikkunud, hageja abistamisse kostja poolt on jõuliselt sekkunud A P. Hageja on kirjeldanud A Pi tegevusi, mis pole sagedasemad kui kostja omad 2020. aastal.
13.Puuduvad materiaalsed eeldused kinkelepingust taganemiseks. Kostja ei ole hagejat alates 2019. aastast hooletusse jätnud, vaid abistanud nii palju kui vaja ja nii palju kui võimalik. Kostja ei ole jätnud hagejat hooletusse ega käitunud tema suhtes jämeda tänamatusega, vaid hageja hooldamise on haaranud endale A P ja takistanud kostjal hagejale vajalikku abi organiseerimast ja pakkumast. Asjaolu, et kostja seoses koroona pandeemiaga, mis sai algus nimelt Saaremaalt, ei saanud nii sageli käia hageja juures kui varem ning et hageja ise kasutas koroona ajal valla sotsiaaltöötaja abi, mis on talle seadusega ette nähtud ja millega hageja ise rahul oli, ei tähenda, et kostja oleks hageja suhtes üles näidanud jämedat tänamatust. Hageja ise ei ole kostjale midagi ette heitnud. Hageja ei esitanud kostjale nõuet, et kostja ta enda juurde viiks. Kostja ei saanud tagada senise elukorralduse jätkumist, kuna hageja lahkus elamust koos A Piga viimase juurde elama. Kostjale sellest eelnevalt ega ka hageja äraviimise ajal ei teatatud ega esitatud nõuet tagada kinkija senises kodus koduhooldus. Kuni kinkelepingust taganemise avalduse esitamiseni hageja ei esitanud kostja vastu mingeid nõudmisi, mida kostja oleks pidanud täiendavalt täitma. Hageja oli rahul oma elukorraldusega ja küsis kostja abi ise vabatahtlikult vähem ja seda tõenäoliselt põhjusel, et kostja asemel hakkas tihedamini hagejal külas käima A P.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hagi tagamine kuulub tühistamisele.
15.Hageja nõuab kinnistusraamatu omanikukande muutmist sel alusel, et ta on taganenud kinnisasja omandi ülekandmise aluseks olnud võlaõiguslikust kinkelepingust.
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 259 lg 1 kohaselt kohustub kinkelepinguga üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kui lugeda taganemine toimunuks, oleks võlaõiguslik kinkeleping VÕS § 188 lg 2 järgi lõppenud. See ei mõjutaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lõigete 3 ja 4 järgi aga iseenesest omandi ülekandmise asjaõiguslepingu kehtivust. Hageja nõue on suunatud omandi tagasikandmisele, st sisuliselt asjaõiguslepingu sõlmimisele AÕS § 641 järgi. Seega hagi rahuldamiseks tuleb kohtul tuvastada, kas hagejal on võlaõiguslik nõue omandi tagasikandmiseks, s.o kas kinkeleping on taganemisega lõppenud.
17.Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja (kinkija) ja kostja (kingisaaja) sõlmisid 9. septembril 2013 L kinnistu (registriosa numbriga XXXXXXX) kinkelepingu, millega hageja kinkis L kinnistu kostjale. Lepingu punktis 2.1 koormati kinkelepingu ese tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega hageja kasuks. Lepingu punktis 2.3 leppisid kinkija ja kingisaaja kokku, et
kinkijal on tähtajatu ja tasuta elamisõigus lepingu eseme koosseisus olevas elamus ja lepingu eseme valdamis- ja kasutusõigus. Lepingu punktis 2.10 leppisid kinkija ja kingisaaja kokku, et kingisaaja kohustub hooldama kinkijat, tagades temale mõistlikud eluja olmetingimused kinkija poolt kasutatavas elamus senise elukorralduse põhjal ja abistama kinkijat igapäevase elu korraldamises (abistama kütmisel ja varustama kinkijat toidu ning ravimitega ning tema haiguse korral tagama kinkijale vajaliku hoolitsuse ja tervishoiuteenuste osutamise). Lepingu punktis 2.11 leppisid kinkija ja kingisaaja kokku, et kingisaaja hooldab kinkijat tasuta, kusjuures kinkija tasub ise oma kulud, sh kulud toidule, ravimitele, riietele jms (dtl 12-17). Kinkeleping on täidetud ja kinnistu omand on üle antud. Kostja kanti 13. septembril 2013 kinnistusregistriosa nr XXXXXXX II jakku sisse kinnistu omanikuna (dtl 18). 5. jaanuaril 2021 tegi hageja notariaalselt tõestatud avalduse kinkelepingust taganemiseks (dtl 20-22).
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus kinkelepingust taganeda.
19.Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija VÕS § 268 lg 1 kohaselt lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. Kinkelepingust taganemiseks peavad olema täidetud nii formaalsed kui sisulised eeldused. Formaalseks eelduseks on taganemise tahteavalduse tegemine kingisaajale, mis hakkab kehtima kingisaajani jõudmisest (VÕS § 188 lg 1, TsÜS § 69 lg 1).
20.Pooltel ei ole vaidlust taganemisavalduse tegemise osas 5. jaanuaril 2021. Vaidlust ei ole ka selles, et taganemisavaldus jõudis kostjani. Kuigi kumbi pool ei ole menetluses avaldanud, millal kostja taganemisavalduse kätte sai, saab taganemisavalduse lugeda TsÜS § 69 lg 2 alusel kätte saaduks samal päeval, s.o 5. jaanuaril 2021, mil taganemisavalduse tõestanud notar edastas selle kostja e-posti aadressile (dtl 24) ja kostjal oli võimalus sellega tutvuda. Samuti ei ole vaidlust, et hageja täiendas kinkelepingust taganemise avaldust uue alusega 12. mail 2021 kohtule esitatud hagiavalduses ning selles, et ka see tahteavaldus on kostjani jõudnud. Seega saab taganemise formaalsed eeldused lugeda täidetuks.
21.VÕS § 270 lg-st 1 tulenevalt võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. VÕS § 270 lg-st 1 tulenev tähtaeg on õigustlõpetav. Iga taganemise aluse puhul kehtib iseseisev taganemise tähtaeg.
22.Kostja vaidles hagile vastu muuhulgas sellega, et hageja õigus kinkelepingust taganeda on lõppenud. Kostja leidis, et õigus lõppes 2020. aasta alguses, sest hageja pidi oma õiguste rikkumisest, kui seda üldse eksisteerib, teada saama 2019. aastal – hagiavalduses välja toodud, et kostja minetas 2019. aastal huvi oma kohustuste täitmise vastu. Kohus kostja argumenti põhjendatuks ei pea. On õige, et hageja ei saa tugineda kinkelepingust taganemisel edukalt alustele, mis ilmnesid enam kui aasta enne taganemisavalduse tegemist. Samas hageja tugineb hagiavalduses sündmustele, mis leidsid aset alates 5. veebruarist 2020 kuni 2020. aasta detsembri lõpuni. Kuna iga kostjale etteheidetav tegevus või tegemata jätmine saab olla iseseisev alus taganemiseks ja taganemisavalduse tähtaeg hakkab kulgema sellest konkreetsest käitumisaktist, siis tuleb kohtu hinnangul lugeda, et hageja esitas taganemisavalduse tähtaegselt. Hageja on kinkelepingust taganemisel tuginenud 5. jaanuari 2021 taganemisavalduses sellele, et kostja on oma käitumisega näidanud hageja suhtes üles jämedat tänamatust (VÕS § 267 p 1). Kohtule 12. mail 2021 esitatud hagiavalduses on hageja täiendanud taganemise alust VÕS § 267 p-ga 3, tuginedes asjaolule, et kostja ei täitnud kinkelepingu punktis 2.10 ette nähtud hooldamis- ja
abistamiskohustust. Seega saab hageja nõue olla edukas, kui hageja on esile toonud ja tõendanud, et tal oli VÕS § 267 p-st 1 tulenev alus lepingust taganemiseks, millest ta on teada saanud alates 5. jaanuarist 2020 ja VÕS § 267 p-st 3 tulenev alus, millest ta on teada saanud alates 12. maist 2020.
23.Kohtul tuleb seega järgnevalt hinnata, kas on täidetud kinkelepingust taganemise sisulised eeldused.
24.Hageja on kinkelepingust taganemisel tuginenud 5. jaanuari 2021 taganemisavalduses sellele, et kostja on oma käitumisega näidanud hageja suhtes üles jämedat tänamatust ja 12. mail 2021 hagiavalduses täiendavalt sellele, et kostja jättis täitmata kinkelepingu p-s 2.10 kokku lepitud hooldamis- ja abistamiskohustuse.
25.VÕS § 267 p 1 järgi võib kinkija kinkelepingust taganeda juhul, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. VÕS § 267 p 3 annab kinkijale taganemise õiguse juhul, kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Võimaluse kingisaajale kinkelepingus koormisi või kohustusi ette näha sätestab VÕS § 625 lg 1.
26.Kinkelepingu punktis 2.10 on hageja kinkijana ja kostja kingisaajana leppinud kokku, et kingisaaja kohustub hooldama kinkijat, tagades kinkijale mõistlikud elu- ja olmetingimused kinkija poolt kasutatavas elamus senise elukorralduse põhjal ja abistama kinkijat igapäevase elu korraldamises (abistama kütmisel ja varustama kinkijat toidu ning ravimitega ning tema haiguse korral tagama kinkijale vajaliku hoolitsuse ja tervishoiuteenuse osutamise. Pooled on lepingu punktis 2.11 täpsustanud, et kingisaaja hooldab kinkijat tasuta, kusjuures kinkija tasub ise oma kulud, sh toidule ravimitele, riietele jms (dtl 12-17). Kohtu hinnangul saab lepingusse lisatud sellist kokkulepet pidada kinkega seotud tingimuseks või koormiseks VÕS § 265 lg 1 mõttes.
27.Kostjale esitatud taganemisavalduses ei ole hageja esile toonud, milles kostja jäme tänamatus tema hinnangul seisnes. Kohtumenetluses on hageja kosjale ette heitnud, et kostja jättis ta 2020. aastal hooletusse. Kostja ei abistanud teda majapidamistööde tegemisel, talveks küttepuude varumisel ega aiatööde tegemisel. Kostja ei hoolitsenud, et hageja saaks toiduaineid ega korraldanud talle vajaliku arstiabi andmist. Kostja ei tundnud huvi hageja ravivajaduse ega vajalike abivahenditega seotud asjaajamise vastu. Ta ei täitnud kinkelepinguga võetud kohustust kinkijat hooldada ja abistada. Hagejat abistasid 2020. aastal kostja asemel X Vallavalitsuse sotsiaalhooldaja A Õ ja hageja venna tütretütar A P koos tuttava L Suga.
28.Hageja ei ole eristanud, milliseid nõude alusena esile toodud asjaoludest peab hageja kostja jämedaks tänamatuseks või milliseid loeb kinkega seotud tingimuse või koormise rikkumiseks. Kohus saab hagejast aru nii, et hageja esile toodud faktilised asjaolud täidavad üheaegselt nii jämeda tänamatuse (VÕS § 267 p 1) kui kinkega seotud koormise või tingimuse õigustamatu täitmata jätmise (VÕS § 267 p 3) eeldused.
29.Esmalt hindab kohus, kas on tõendatud, et kostja rikkus kinkelepingu punktis 2.10 sisalduvat kokkulepet, ning seejärel kas on tõendatud kostja selline käitumine, milles tuleb näha jämedat tänamatust hageja suhtes.
30.Vaidlusaluses lepingupunktis 2.10 sisalduvad tingimused saab kohtu hinnangul jagada olemuslikult kaheks: kokkulepe abiks igapäevase elu korraldamisel (hooldamine, tagades
kinkijale mõistlikud elu- ja olmetingimused kinkija elamus senise elukorralduse põhjal ja abistamine igapäevase elu korraldamisel – abistamine kütmisel, varustamine toiduga) ning kokkulepe vajaliku arstiabi tagamiseks (varustada kinkijat ravimitega ning tema haiguse korral tagada kinkijale vajalik hoolitsus ja tervishoiuteenus).
31.Parema jälgitavuse huvides tegeleb kohus esmalt igapäevase elukorraldusega seotud etteheidetega, ning seejärel etteheidetega hagejale arstiabi ja tervishoiuteenuse osutamata jätmisest.
32.Seonduvalt hageja igapäevaelu korraldamisega 2020. aastal on hageja toonud välja järgmised asjaolud:
32.1.Hagejat aitas hageja soovil A P 5. veebruaril 2020 tuulega maha langenud puu saagimisel, abiks oli L S. Hageja soovil aitas A P 31. juulil 2020 hagejat L talumaja ümbruse niitmisel. Pärast 31. juulit 2020 hakkas A P hagejat igal nädalavahetustel regulaarselt külastama ja abistama, võimalusel käis ta hageja juures ka tööpäeviti pärast tööd. A P abistas hagejat majapidamistöödes, nt koristas ja pesi pesu. Koos L Suga tegid nad hoovi korda (trimmerdasid ja niitsid), saagisid ja lõhkusid küttepuud.
6.septembril 2020 aitas A P hagejal kartulid üles võtta ja rehalasse viia. 11. ja 14. septembril 2020 viis A P koos L Suga hagejale ahjupuid, ladusid need kuuri riita. 5. oktoobril 2020 käis A P koos hageja SEB Pangas internetipanga kasutamiseks võimalust loomas, et hageja ei peaks otsima transporti ja sõitma maksete tegemiseks Ksse Omniva postipunkti. 12. oktoobril 2020 viis A P hagejale ajavahemikus 6.–11. oktoobrini 2020 katki läinud elektripliidi asemele uue. 28. novembril 2020 tõi A P hagejale kuurist nädalase kütmise jagu puid toa ukse taha.
32.2.Süüa viis hagejale kord nädalas X Vallavalitsuse sotsiaalhooldaja A Õ.
33.Selle üle, et eelnevalt välja toodud faktilised sündmused nii toimusid, sh et hageja A Pi poole abi saamiseks pöördus ja A P nii hageja palvel kui enda algatusel hagejale abi osutas, poolte vahel vaidlus puudub. Hageja välja toodud asjaolusid tõendavad tunnistaja A Pi ütlused ja esitatud fotod: maha langenud puu saagimisest 05.02.2020 (dtl 26), maja ümbrusest enne ja pärast trimmerdamist ja niitmist (dtl 27-29), kartulivõtust (dtl 28), 11.–
14.septembril 2020 küttepuude toomisest ja ladustamisest (dtl 29-31) ning küttepuudest toaukse taga 28. novembril 2020 (dtl 31). Vaidlus puudub ka selles, et vajalikud toidukaubad tõi hagejale kord nädalas sotsiaaltöötaja.
34.VÕS § 267 p 3 alusel taganemisele kohaldatakse VÕS § 116 sätestatut. VÕS § 116 lg 1 alusel võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud materiaalsed eeldused, s.t taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes.
35.Kohus leiab, et kui hageja on soovinud abi teistelt inimestelt peale kostja või teised on hagejat aidanud omal soovil, ning hageja on pakutu vastu võtnud, siis selle pinnalt ei saa teha etteheiteid kostjale ja lugeda sellist olukorda automaatselt kostja tegematajätmiseks. Kui hagejal on tema soovil ja nõusolekul teisi abilisi, siis ei ole see miski mida kostja saaks mõjutada. Teistelt abi küsimine ja saamine ei tõenda kohtu hinnangul seda, et kostja oleks enda kohustusi rikkunud.
36.Selleks, et hinnata, kas lepingut on rikutud, peab olema selge, milles kokku lepiti. Kohtu hinnangul on lepingu punkt 2.10, mille rikkumisele hageja tugineb, sõnastatud küllaltki üldiselt. Hageja ei ole esile toonud, kuidas tema nägemuses tuli kokkulepet täita või millised täpsemad tingimused olid tal kostjaga hooldamise ja abistamise korraldamiseks kokku lepitud. Kohtu hinnangul on sellise kokkuleppe sisu ajas vastavalt kinkija vajadustele muutuv. Kingisaaja ei saa üksi ilma kinkija soove teadmata otsustada, millist abi kinkija parasjagu vajab. Lepingu sõlmimise aastast 2013, ja vastavalt hageja kinnitusele vähemalt kuni aastani 2019, tegi kostja kõik nii nagu pidi. Sellest saab järeldada, et pooltel oli aja jooksul kujunenud praktika ja vastastikune arusaam sellest, mida hageja kostjalt ootas ja kuidas kostja neid ootusi täitis. Kostja väite kohaselt abistas ta hagejat vastavalt hageja soovidele ja vajadustele. Hageja kinnitas kohtus vande all antud seletuses, et kostja täitis varem kohustusi nii, nagu hageja vajas (dtl 153). Kostja on lepingu varasemat täitmist kirjeldades toonud välja, et hageja helistas talle mure korral ja nad leppisid aja kokku või kostja andis teada, millal saab esimesel võimalusel hageja juurde minna. Kui hageja mõte on see, et tema abivajaduse kindlaks tegemine ja selle järele küsimine oli ainult kostja kohustus, ei saa seda põhjendatuks pidada. Kohtu hinnangul ei saa vaidlusaluses kinkelepingu punktis sisalduvat kokkulepet tõlgendada nii, nagu ei peaks hageja olukorras, kus ta vajab abi, püüdma ka ise sellest kostjale teada anda. Hageja pole väitnud, et tal puudus võimalus kostjale enda soovidest või abivajadusest märku anda. Hageja ei püüdnud ümber lükata kostja väidet, et hagejal oli lauatelefoni kõrvale suurelt kirjutatud kostja telefoninumber, ning kui midagi oli, siis hageja alati helistas. Poolte esitatust järelduvalt on hageja ja kostja suhtlust vahendanud mh ka A P. Hageja on tõendanud A Pi poolt kostjale
7.ja 12. septembril 2020 saadetud sõnumitega, et A P pöördus kostja poole ja edastas hageja soovi, et kostja läheks hagejat vaatama (dtl 33–34).
37.Hageja ei ole välja toonud ühtegi juhtu, mil ta oleks kostja poole abi saamiseks pöördunud või kostja oleks jätnud palutud abi osutamata. Ka ei saa kinkelepingu punktis 2.10 sisalduvast kokkuleppest teha järeldust, et kingisaaja kohustuks kinkijat igapäevaselt isiklikult hooldama, sh tooma isiklikult kinkijale igapäevase toidu. Pooltel puudus vaidlus, et hageja igapäevase toiduga varustamine oli tagatud. Ei ole ühtegi viidet, et hageja oleks pidanud millestki puudust tundma. Hageja pole väitnud, et selline korraldus tema vajadustele ei vastanud. Vande all antud seletuses kinnitas hageja, et sotsiaaltöötaja abi ei olnud talle vastumeelne (dtl 153–156).
38.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kostja ei ole hageja igapäevaelu korraldamisega seotud kokkulepet õigustamatult täitmata jätnud.
39.Järgnevalt hindab kohus, kas kostja rikkus hagejale ravi ja tervishoiuteenuse korraldamisega seotud kokkuleppeid. Tervishoiuteenuse kontekstis on hagejal kostjale järgmised etteheited: (I) 2020. aasta detsembris korraldas talle vajaliku arstiabi saamist A P, mitte selleks kohustatud kostja, (II) hageja ei olnud aastaid arsti juures käinud.
40.Tervisega seonduvalt on hageja välja toonud, et A P viis hageja silmade kontrolli ja hageja sai endale 8. oktoobril 2020 lugemiseks õiged prillid. Hageja on prillide saamist tõendanud teatega nende valmimisest (dtl 32) ja tunnistaja A Pi ütlustega (dtl 125).
41.Hageja on tuginenud sellele, et tema tervis halvenes ja abivajadus suurenes 2020. aastal. Hageja vande all antud seletuse kohaselt oli ta tervis 2020. aastal kehv. Tunnistaja A Pi ütlused hageja sõnu samas ei kinnita. Tunnistaja ütluste kohaselt oli hageja kogu 2020. aasta suhteliselt hea tervise juures ning ta ise sai hageja tervise halvenemisest teada päev enne seda, mil ta hageja tema kodust enda juurde tõi. Tunnistaja rääkis, et eelneval päeval oli
hagejal hommikul silmnähtavalt halb olla, õhtuks oli ta seisund veidi parem. Pühapäeval oli endiselt seisund halb ja sel päeval võttis ta hageja endaga kaasa. Tunnistaja kinnitas ka kohtule, et enne 2020. aasta lõppu hagejal akuutseid tervisehädasid ei olnud, oli hingeldamine. Hageja esindajale vastas tunnistaja, et 2020. aasta juulis kasutas hageja ainult keppi ja tal oli probleem tasakaaluga, muud probleemi ei olnud. Tunnistaja teadmisel oli selline hingeldamine hagejal juba ka ammu olnud.
42.Selliselt ei ole kohtu hinnangul kinnitust leidnud hageja väide, et 2020. aastal oli tema tervis oluliselt ja äratuntavalt halvenenud. Sellele, et hagejal oleks 2020. aastal uute prillide vajaduse kõrval läinud vaja arstiabi enne detsembrikuist haiglaravi, hageja ei tuginenud.
43.Selle üle, et hageja tundis end 13. detsembril 2020 halvasti, A P viis ta enda juurde ning 15. detsembril 2020 kutsus A P hagejale kiirabi, vaidlust ei olnud. Asjaolud on tõendatud ka hageja vande all antud seletuse ja tunnistaja A Pi ütlustega. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja viidi 15. detsembril 2020 kiirabiga haiglasse, tal diagnoositi südamepuudulikkus ning hageja viibis haiglas kuni 23. detsembrini 2020. Neid asjaolusid kinnitavad ka kiirabikaart ja epikriis (dtl 35–38, 105–111).
44.Kostja ei nõustunud, et ta on kohustust rikkunud. Kostja väitel sai ta teada, et hageja on kodust A Pi juurde viidud, seeläbi, et 15. detsembril 2020 sai ta Elektrilevilt teate Xs maja elektrilepingu lõpetamisest. Kostja püüdis hagejale helistada, hageja telefon ei kutsunud ja naabrilt sai kostja info, et A P viis hageja nädalavahetusel (12.–13. detsembril) enda juurde elama. Kostja kirjutas A Pile ja sai teada, et hageja viidi kiirabiga haiglasse. A P oli muutnud haiglas hageja kontaktisikut ja ennast kontaktisikuks märkinud. Kostja sai haiglast info, et hagejaga on kõik korras, hageja sai lisahapnikku ja tal oli südamepuudulikkus. Pärast hageja haiglast vabanemist A P kostjal hagejaga kokkusaamist ei võimaldanud. Hageja ei esitanud kostjale nõuet, et kostja ta enda juurde viiks.
45.Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja vajas detsembris 2020 arstide abi, kuid tuvastatud asjaolude pinnalt ei saa kostjale ette heita kohustuse rikkumisena seda, et halvenenud tervisega hageja viis enda juurde A P ning kui hageja tervis veelgi halvenes, korraldas ka hagejale vajaliku arstiabi tema. Enne hageja haiglasse jõudmist 15. detsembril oli hageja tervis A Pi kinnitusel silmnähtavalt halb juba 12. detsembril 2020. Selliselt oleks hageja saanud kostjat ise või vähemalt A Pi kaudu enda terviseprobleemist teavitada ja kostjal oleks olnud võimalus hagejale hoolitsust ja vajadusel arstiabi korraldamist tagada. Seda, et hageja oleks üldse soovinud kostjat teavitada, hageja esile toonud ei ole.
46.Hageja väide, et kostja tema ravivajaduse kohta huvi ei tundnud, on vastuolus hageja enda vande all antud seletusega. Hageja rääkis kohtus, et kostja käis 2020. aastal haiglas, kuid külastada teda siis ei lastud. Hageja öeldu haakub kostja väitega, et covidi tõttu teda haiglasse hagejat külastama ei lubatud.
47.Hageja etteheide, et kostja on rikkunud temale tervishoiuteenuse korraldamise kohustust sellega, et hageja ei ole aastaid arsti juures käinud, on tõendamata. Väidet soovis hageja tõendada kiirabikaardi ja anamneesi andmetega (dtl 35–38, 105–111). Hageja esitatud kiirabikaardil on kirjas patsiendilt (hagejalt) saadud teave selle kohta, et ta ei ole aastaid arstil käinud. Sama teave on kirjas ka epikriisi anamneesis. Hinnates tõendit tervikuna on epikriisis ravi kokkuvõttes kirjas, et patsient on varasemalt terve olnud. Seega kui püüda vaadata hageja esitatud tõendeid nii, et kiirabikaardile ja epikriisi kantuga on tõendatud hageja väide, et hageja ei ole käinud aastaid arsti juures, tuleb eprikriisi põhjal teha ka järeldus, et põhjus on selles, et hageja ei ole arstiabi vajanud.
48.Hageja on lisanud ka etteheite, et perearsti 30. detsembri 2020 tõendi järgi vajab hageja hooldustarbeid ja -tooteid ning tema huvides on vajalik asjaajamine Sotsiaalkindlustusametis, kuid kostja ei ole ka selles valdkonnas tema abistamise vastu huvi üles näidanud. Ka seda kostjale ette heidetavat tegematajätmist ei saa kohtu hinnangul lugeda tervishoiuteenuse korraldamise või abistamise kohustuse rikkumiseks. Nii nagu eelnevate etteheidetega, ei ole hageja viidanud, et ta oleks kostjat oma abi soovist teavitanud.
49.Hageja kohtukõne kirjalikes seisukohtades kostjale tehtud uue etteheite, et L majavalduse 2020. aasta seisukord näitab, et kostja ei ole kinnistut hooldanud heaperemeheliku suhtumisega, jätab kohus tähelepanuta. Hageja ole sellele menetluses varem tuginenud.
50.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et kostja on jätnud õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Seega ei ole materiaalsed eeldused kinkelepingust taganemiseks VÕS § 267 p 3 alusel täidetud.
51.Samuti ei saa kostja käitumist pidada jämedaks tänamatuseks VÕS § 267 p 1 mõttes. Hageja on samade asjaolude kogumile tuginedes väitnud, et kostja jättis ta 2020. aastal hooletusse. Sisuliselt võib aru saada, et hageja etteheide kostjale on sama – kostja ei abistanud hagejat. Jättes kinkelepingus sisalduva abistamiskokkuleppe kõrvale, saaks jäme tänamatus kohtu hinnangul ilmneda konkreetsel juhul hageja teadlikult abita jätmises või äärmises hoolimatuses hageja suhtes. Sellist hinnangut kostja käitumisele objektiivselt anda ei saa. Asjaoludest ja poolte seisukohtadest ei tulene ka, et kostja oleks olnud hageja elukorraldusest teadmatuses või puudunuks tal huvi hageja käekäigu vastu. Hageja isiklikule kasutusõigusele ei ole kostja takistusi teinud. Hageja vande all antud seletusest jäi kohtu jaoks kõlama see, et hageja esmaseks mureks ja põhjuseks, miks ta kostjalt kinnistut tagasi soovib, on kartus, et kostja müüb kinnistu ära. Lisaks tõi hageja välja, et maja vajab remonti ja kostjal tõenäoliselt raha ei ole. Hageja jäi veendumusele, et enam ta kinnistut ei kingiks. VÕS § 267 p 1 mõte ei ole anda võimalus taganeda kinkelepingust seetõttu, et kinkija võib olla ümber mõelnud ja enam asja ära kinkida ei soovi.
52.Seega ei ole täidetud materiaalsed eeldused kinkelepingust taganemiseks ka VÕS § 267 p 1 alusel.
53.Kuna kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused on täitmata, ei ole kinkelepingust taganemine kehtiv. Kinnistusraamatu kanded kostja kohta ei ole seetõttu ka ebaõiged ja kostjal ei ole tekkinud kohustust anda nõusolekut kinnistusraamatu kande parandamiseks. Hagi jääb rahuldamata.
54.Kohus seadis 13. mai 2021 määrusega hagi tagamise korras vaidlusalusele kinnistule eelmärke kinnisasja omandi üleandmise nõude tagamiseks hageja kasuks. TsMS § 386 lg 4 alusel tuleb hagi tagamine otsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud
55.Kohus märgib vastavalt TsMS § 173 lg 1 kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi ei rahulda, jäävad menetluskulud hageja kanda.
56.Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
57.Kostja esitas lõpliku menetluskulude nimekirja 21. veebruaril 2022. Kostja taotleb hagejalt lepingulise esindaja kulu 3821 eurot välja mõistmist ja nõuab menetluskulude hüvitiselt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulusid kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kulud õigusabile 3821 eurot (koos käibemaksuga). Kulu koosneb lepingulisele esindaja tasust õigusteenuse eest ja esindaja sõidukuludest.
58.Kostja on kinnitanud (28.02.2022), et kõik menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on kantud seoses tsiviilasjaga 2-21-7546 ning kostja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
59.Hageja esitas kostja menetluskuludele vastuväite. Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulude nimekirjas toodud kuludest ei ole tsiviilasjaga seotud kostja kulu lepingulisele esindajale, mis on kantud enne hagi esitamist 12. mail 2022.
60.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, lähtudes mh uurimispõhimõttest (TsMS § 174 lg 8 ja § 477 lg 5 ja 7). See tähendab, et kohus peab igal juhul kontrollima menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, sõltumata sellest, kas vastaspool vaidleb menetluskulude suurusele vastu või mitte.
61.Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Menetlusosaliste esindajate kulud kuuluvad kohtuväliste kulude hulka (TsMS § 144 p 1). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates. Kohus peab TsMS § 175 lg 1 alusel muuhulgas otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid. Samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokku lepitud tunnitasu suurus on mõistlik.
62.Kostjat on tsiviilasja menetluses esindanud lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi (TsMS § 218 lg 1 p 1). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja ajakulu 25 tundi ja õigusteenuse tunnihind 170 eurot (lisandub käibemaks) ning kuludeks autotransport 126 eurot ja praampiletid 23 eurot.
63.Kohus märgib, et kostja õigusabi kulu 3821 eurot (koos käibemaksuga) ei vasta nimekirjale. Menetluskulude nimekirjas toodud kogusummade: 816 eurot (arve nr 41), 1428 eurot (arve nr 541), 2189 eurot (7.veebruari 2022 kohtuistungiks ettevalmistamine, istungil osalemine ja sõidukulu) ja 816 eurot(kohtuistungi protokolliga tutvumine, teeside ja menetluskulu nimekirja koostamine) liitmisel on tulemus 5249 eurot.
64.Kohtu hinnangul on kostja esindaja kulu põhjendatud ja vajalik osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. Kostjale ei kuulu hüvitamisele jaanuaris 2021 osutatud õigusteenuse kulu 816 eurot. Õigusabi on osutatud ja arve koostatud enne käesolevas tsiviilasjas hagi kohtule esitamist. Tegemist ei toimingutega, mis on konkreetse menetluse kontekstis esindatava õiguste kaitseks vajalikud ja põhjendatud. Seega ei ole kulu tekkinud
tsiviilasja 2-21-7546 menetlusega seotult ja hüvitamisele ei kuulu. Menetluskulude nimekirjas järgnevalt välja toodud toimingud: (i) hagiavaldusega tutvumine, õiguslik analüüs kostja vastuse koostamiseks ja vastuse koostamine; (ii) ettevalmistus ja kohtuistungil osalemine (04.06.1021 arve nr 541) Esindaja toimingud on vajalikud, kuid kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu 5 tundi on arvestades ettevalmistust hagile 7 tundi ja esindaja kvalifikatsiooni on kohtu hinnangul kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu ülepaisutatud. Mõistlik ja põhjendatud aeg ettevalmistamiseks 2,5 tundi. Esindamise kulu 7.02.2022 kohtuistungil 5 tundi vastab istungi kestusele. 21.02.2022 toimingud: protokolliga tutvumine, teeside ja menetluskulu nimekirja koostamine on vajalikud toimingud ja ajakulu 4 tundi on põhjendatud. Kokku on kostja esindaja toimingutele kulunud põhjendatud aeg (7+2,5+5,4) 18,5 tundi.
65.Kostja esindaja töötunnihind 170 eurot ei ületa oluliselt kohtute poolt mõistlikuks peetud tavapärast vandeadvokaadi tasumäära. Seega on kostja õigusteenuse tasu põhjendatud hüvitada 3145 eurot, millele lisandub käibemaks 629 eurot, kokku 3774 eurot.
66.Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja transpordikulu 149 eurot (sh autotransport 126 eurot ja praampiletite kulu 23 eurot). Kostja esindaja on transpordikulu 126 eurot arvutanud 420 sõidukilomeetri kohta maksumusega 0,30 eurot kilomeeter. Kostja esindaja sõidukulude hüvitamise ulatuse määramisel lähtub kohus Riigikohtu 29.09.2021 määruses nr 2-14-63261 p 12 väljendatud seisukohast, mille kohaselt saab lepingulise esindaja sõidukulude hüvitamisel lähtuda analoogia korras justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord). Korra § 17 lg 1 järgi määratakse kindlaks riigi õigusabi osutamisega seotud sõiduki kasutamise kulud ja majutuskulud, kusjuures hüvitatakse üksnes otsesed kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi hüvitatakse riigi õigusabi osutamise tõttu kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel 0,15 eurot läbitud kilomeetri kohta. Juhul, kui taotletakse sõidukulude hüvitamist esimeses lauses sätestatud hüvitisemäärast suuremas ulatuses, tuleb kulusid põhjendada ja esitada kulude kandmist tõendavad dokumendid. Määrast suuremat kulu kandmist kinnitavaid dokumente ei esitatud. Arvestades advokaadibüroo asukoha (Tallinnas) ja kohtuistungi toimumise koha (Kuressaares) vahelisest kaugusest 420 kilomeetrit, tuleb hüvitada esindaja autotranspordi kulu 75,60 (käibemaksuga), millele lisandub praamipiletite kulu 23 eurot. Kokku tuleb hüvitada esindaja transpordikulu 98,60 eurot.
67.Eeltoodust tulenevalt tuleks hagejal kostjale hüvitada menetluskulu kokku (3774+98,60) 3872,60 eurot. Kohus lähtub kostja taotlusest ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 3821 eurot. Vastavalt kostja taotlusele märgib kohus, et hagejal tuleb tasuda menetluskulude hüvitiselt alates menetluskulusid kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
68.Kuna hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda siis kohus hageja menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (digitaalselt allkirjastatud) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.