nende Hageja: V V (isikukood: xxx; elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: Olga Väina (Ramstor OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: V V (isikukood: xxx; elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Lõpetada V Vi ja V Vi kaasomand korteriomandile asukohaga xxx (registriosa nr xxx) viisil, mille kohaselt jääb korteriomand V Vi ainuomandisse.
3.Mõista V V’ilt V Vi kasuks välja hüvitis omandikaotuse eest summas 23 321,58 eurot.
4.Jätta laenulepingust xxx tulenevad kohustused V Vi ja V Vi omavahelistes suhetes V Vi kanda.
5.Kohustada V Vi andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr xxx teises jaos V Vi kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja V Vi ainuomanikuna sissekandmiseks eeldusel, et V V on tasunud punktis 3 nimetatud hüvitise. Asendada V Vi nõusolek käesoleva kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
2-21-15488 avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagist nähtub, et poolte kaasomandis on 29.12.2006.a omandatud korter asukohaga xxx (registriosa nr xxx). Eksperthinnangu järgi on korteri turuväärtus 21.09.2021 seisuga 79 000 eurot. Korteriga seotud laenulepingu nr xxx jääk oli 41 711,65 eurot.
2.Pooled ei ole piiranud kaasomandi lõpetamist ühegi kokkuleppega. Hageja soovib korterit endale, kuna kostja ei ela koos hagejaga, samuti on hagejal piisavalt rahalisi vahendeid, et maksta kostjale välja tema osa ehk 1⁄2 kaasomandist. Korteri hagejale jätmisel on samuti tagatud ka poolte ühise lapse huvid, kuna poolte ühine laps elab koos hagejaga koos selles korteris ja käib kodu juures koolis, kus tal on sõbrad, tuttavad ja koolikaslased. Kolimine oleks lapse jaoks liiga koormav.
3.Hageja peab kostjale hüvitama 18 644.50 eurot, mis kujuneb järgmiselt: korteri väärtus 79 000 : 2 = 39 500 eurot, laenulepingu jääk 41 711.65: 2 = 20 855.82 eurot.
4.Hageja palub lõpetada poolte kaasomand ning jagada poolte kaasomandis olev korteriomand järgmiselt: jätta hageja ainuomandisse korteriomand aadressil xxx (kinnistusraamatu registriosa nr xxx); jätta laenulepingust xxx tulenevad kohustused V Vi ja V Vi omavahelistes suhetes V Vi kanda; hageja maksab kostjale hüvitise omandi kaotamise eest summas 18 644.50 eurot. Hageja palub: kohustada V V (isikukood: xxx) andma nõusoleku kinnistusraamatu registriosa nr xxx teises jaos tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja V V (isikukood xxx) ainuomanikuna kandmiseks; asendada eelmises lauses sõnastatud nõusolek kohtuotsusega.
5.Seoses kostja seisukohtadega märgib hageja järgmist. Hageja esitas xxx-i kinnituse, et pank, olles hinnanud hageja krediidiajalugu, nõustus, et sõlmitud laenulepingust xxx tulenevad kohustused V Vi ja V Vi omavahelistes suhetes jäävad V Vi kanda.
6.Lõplikes seisukohtades märgib hageja, et on valmis hüvitama kostjale 23 206.00 eurot (87 000 – 40 587.77 : 2).
7.Hageja ja pank on allkirjastanud laenulepingu refinantseerimise lepingu ning hageja on tänasel päeval maksujõuline.
KOSTJA VASTUS HAGILE
8.Kostja hagi õigeks ei võta ja märgib, et hageja on esitanud hagiavalduse kohtusse pahatahtlikult. Kostja on olnud alates 21.03.2021 nõus kaasomandi lõpetamisega, kuid kaasomanike vahel õiglasel viisil - võõrandama oma kaasomandi osa turuhinnaga. Kostja
2-21-15488 vastuhagi esitada ei soovi. Kostja on pikemat aega püüdnud vaidlust lahendada kompromissiga.
9.Korteriomandi xxx soetamiseks sõlmisid pooled krediidiasutusega (xxx AS) eluasemelaenu lepingu nr xxx. Pärast abielu lahutamist (14.06.2017) on kostja tasunud ainuisikuliselt hageja eest kohustuslikke makseid (laenu- ja kommunaalmaksed).
10.Kostja esitas 14.01.2022.a hinnangu, mille kohaselt on vaidlusaluse korteriomandi turuväärtus ligikaudu 91 000 eurot.
11.Lõplikes seisukohtades on kostja märkinud, et võõrandab hagejale 1⁄2 korteriomandist hinnaga 43 500 eurot ja tasub xxx kodulaenu lepingu nr xxx muutmiseks 1⁄2 lepingu jäägist kohtulahendi/ostu-müügilepingu sõlmimise seisuga (15.03.2022 on 1/2 kodulaenu jääk 20 178.42). Seda tingimusel, kui hageja vabastab kostja täielikult xxx korteriomandil lasuvast hüpoteegiga seotud õigustest ja kohustusest (kodulaenu lepingust xxx). Hageja vormistab krediidiasutuses kogu laenulepingu oma nimele või laenuleping lõpetatakse. Kostja tasub 1⁄2 kommunaalkuludest jõustunud kohtulahendi/ostu-müügilepingu sõlmimise seisuga. Kostja palub kohtul lahendiga määrata ka tähtaja kohtulahendi täitmiseks. Kostja on nõus määrama asja turuväärtuseks 87 000 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud poolte esitatud menetlusdokumentidega ja uurinud esitatud tõendeid, leiab, et nii hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
13.Asjas puudub vaidlus, et: a. poolte kaasomandis on korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx), millest hagejale kuulub 1/2 suurune kaasomandi osa ning kostjale kuulub 1/2 suurune kaasomandi osa (tlk 17 – kinnistusraamatu väljavõte); b. korteri soetamiseks on pooled kaaslaenusaajatena (solidaarvõlgnikena) ja xxx AS laenuandjana sõlminud kodulaenu lepingu nr xxx ning 15.03.2022 seisuga on laenujääk 40 356,84 eurot; c. kaasomand tuleb lõpetada viisil, mille kohaselt saab ainuomanikuks hageja.
14.Hageja palub lõpetada poolte kaasomand ning jagada poolte kaasomandis olev korteriomand järgmiselt: jätta hageja ainuomandisse korteriomand aadressil xxx (kinnistusraamatu registriosa nr xxx); jätta laenulepingust xxx tulenevad kohustused V Vi ja V Vi omavahelistes suhetes V Vi kanda; hageja maksab kostjale hüvitise omandi kaotamise eest summas 23 206 eurot. Hageja palub: kohustada V V (isikukood: xxx) andma nõusoleku kinnistusraamatu registriosa nr xxx teises jaos tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja V V (isikukood xxx) ainuomanikuna kandmiseks; asendada eelmises lauses sõnastatud nõusolek kohtuotsusega.
2-21-15488
15.Kohus märgib, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõike 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-45-06 p-s 19 märkinud, et kohus ei pea üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on AÕS § 76 lg 3 kohaselt vaja siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud. Kohus märgib, et pooled ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, et pooled on kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse kokkuleppega välistanud, seega ei esine kokkuleppest tulenevat takistust kaasomandi lõpetamiseks. Asjakohatud on kostja viited, justkui oleks hageja kohtusse pöördunud pahauskselt. Ülalt nähtub, et kaasomandi lõpetamiseks ei ole mistahes põhjendusi vaja ning hageja võib igal ajal vastava nõudega kohtu poole pöörduda. Täiendavalt osundab kohus Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-39-17, mille punktis 10 on Riigikohus rõhutanud, et kui kas või alternatiivselt on taotletud kõiki kaasomandi lõpetamise viise, mis asjaolusid arvestades võiksid kõne alla tulla, ei saa kohus jätta kaasomandit lõpetamata, vaid peab valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele. Samuti on Riigikohus oma varasemas praktikas lahendis nr 3-2-1-46-06 p-s 19 ja lahendis nr 3-2-1-143-04 p-s 16 kinnitanud, et kohus peab hagi alusel kaasomandi lõpetama ühel seaduses sätestatud viisil.
16.Tulenevalt AÕS § 77 lg-st 2, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Pooled ei ole soovinud kaasomandi lõpetamist asja reaalosadeks jagamise teel ega kaasomanike vahelisel või avalikul enampakkumisel, mistõttu ei ole ka nimetatud asja jagamise viis arutuse all. Hageja soovib kaasomandi lõpetamist selliselt, et saab kostjale makstava hüvitise vastu kinnisasja ainuomanikuks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-39-17 p-s 13 rõhutanud, et kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus teisele kaasomanikule tema osa rahas välja maksma. Hageja on kinnitanud, et ta on nõus kostjale tema osa rahas välja maksma. Eelviidatud kohtupraktikast tulenevalt ei ole vaja maksevõimet tõendada, piisab poole kinnitusest. Lisaks puudub võimalus, et omandist ilmajääv isik kaotab selle ilma hüvitist saamata – hüvitise tasumine on ainuomandi tekkimise eelduseks.
17.Kuivõrd pooled ei ole taotlenud kaasomandi lõpetamist muudel viisidel, tuleb rahuldada hageja nõue lõpetada xxx korteriomandi kaasomand selliselt, et korteriomandi ainuomanikuks saab hageja ning hageja tasub kostjale omandikaotuse eest hüvitise.
18.Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab kaasomandit lõpetav kohtulahend kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (vt Riigikohtu 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13 p 12). Hageja on palunud kohtul asendada ka kostja tahteavaldus kinnistu omandiõiguse üleandmiseks hagejale. AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega,
2-21-15488 samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Vastavalt kinnistusraamatuseadus § 341 lg 1 kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
19.Vaidlust ei ole, et kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega (vt Riigikohtu 09.02.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05, p 9). Võlaõigusseadus (VÕS) § 111 lg 1 alusel kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. VÕS § 111 lg 7 kohaselt, kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik sama sätte lg 1 alusel keeldub, kohaldatakse asja lahendamisel VÕS § 110 lg-s 5 sätestatut. VÕS § 110 lg 5 kohaselt kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest käesoleva paragrahvi alusel keeldub, teeb kohus otsuse, millega võlgnikku kohustakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Kuna kostja peaks vastavad tahteavaldused korteriomandi kaasomandi üleandmiseks hagejale andma vaid juhul, kui hageja on talle maksnud hüvitise kaasomandi osa kaotuse eest, siis on põhjendatud kohtuotsuses kostja tahteavalduste andmise sidumine kaasomandi üleandmiseks ja omaniku kande muutmiseks hagejalt raha saamisega. Kohus määrab kostja tahteavalduste andmise sõltuvaks hüvitise saamisest, sest kostjale peab olema tagatud hüvitise saamine võimalikult samaaegselt omandi kaotusega.
20.Pooled ei vaidle, et xxx korteriomandi turuväärtus on 87 000 eurot. Seetõttu ei hinda kohus sisuliselt ka poolte esitatud korteriomandi turuväärtust kajastavaid hindamisakte (tlk 5-20, 94-121). Kuivõrd poolte osad on võrdsed, kuuluks kostjale hüvitamisele 43 500 eurot (87 000 / 2). Pooled ei vaidle, et korteri soetamiseks on sõlmitud laenuleping, mille jääk 15.03.2022 seisuga on laenujääk 40 356,84 eurot. Pooled on kaaslaenusaajatena solidaarvõlgnikud. Hageja palub jätta laenulepingust xxx tulenevad kohustused poolte omavahelistes suhetes hageja kanda. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 69 lg 1 sätestab, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et on põhjendatud jätta laenulepingust xxx tulenevad kohustused poolte omavahelistes suhetes hageja kanda – tegemist on solidaarvõlgnike omavahelise kokkuleppega kaasomandi lõpetamise raames, mis tuleneb kohtuotsusest (VÕS § 69 lg 1 on dispositiivne säte ja võimaldab solidaarvõlgnikel omavahelist vastutust võlausaldaja ees ise jaotada).
2-21-15488 Kostja on soovinud lõplikes seisukohtades, et talle makstaks korteri turuväärtusest pool ning seejärel tasub ta pangale enda osa laenust. Kohus märgib, et sel viisil kostja laenulepingust tulenevatest kohustustest ei vabaneks. Pangal oleks ka kostja poolse makse (20 178.42 euro) tegemise järgselt õigus nõuda kostjalt laenulepingu järgseid makseid laenulepingu ja VÕS § 65 lg 1 alusel kuni laenu täieliku kustutamiseni. Käesoleval juhul ei ole xxx AS menetlusosaline ega ole ka nõustunud kostjat laenulepingust tulenevatest kohustustest vabastada. Siiski on kostjal selline võimalus, kui hageja laenulepingu refinantseerib (nagu hageja ka teha on plaaninud). Samuti ei käsita kohus kostja lõplike seisukohtade resolutsiooni haginõudena, mistõttu puudub selle pinnalt alus kohtuotsuse resolutsioonis üldse midagi sätestada. Kostja on menetluse kestel olnud läbivalt seisukohal, et tema vastuhagi ei esita. Kuivõrd korteriga seotud laenukohustus jääb hageja kanda, tuleb kostja osa laenukohustusest arvestada maha kostjale makstavast hüvitisest. Kohus on ülal leidnud, et kostjale peaks kuuluma hüvitamisele pool korteri kokkuleppelisest väärtusest, s.o 43 500 eurot (87 000 / 2). Seega pärast laenujäägi mahaarvestamist, tuleb kostjale hüvitada 23 321,58 eurot (43 500 - 20 178.42). Viidatud hüvitise summa on veidi enam kui 120 eurot suurem hüvitisest, mille hageja nõus tasuma oli. Kohus leiab, et sedavõrd väike erinevus ei saa olla takistuseks kaasomandi lõpetamisel. Seda enam olukorras, kus hageja on sõlminud xxx laenulepingu nr xxx, mille p 3.2 kohaselt on pank väljastanud 24 000 eurot korteri xxx kompensatsiooni tasumise eesmärgil. Seega on väljamõistetav hüvitis hagejale jõukohane.
21.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ning lõpetab poolte kaasomandi xxx korteriomandile viisil, mille kohaselt jääb kinnistu hageja ainuomandisse. Kohus jätab laenulepingust xxx tulenevad kohustused poolte omavahelistes suhetes hageja kanda. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja hüvitise omandi kaotamise eest summas 23 321,58 eurot. Kohus kohustab kostjat andma nõusoleku kinnistusraamatu registriosa nr xxx teises jaos tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja hageja ainuomanikuna sissekandmiseks eeldusel, et hageja on tasunud eelnimetatud hüvitise. Kohus asendab kostja nõusoleku käesoleva kohtuotsusega.
22.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
24.Menetluskulude poolte vahel jaotamise osas on Riigikohus kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral
2-21-15488 tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (Riigikohtu lahend 3-2-1-70-10). Seega on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.
25.Võttes arvesse, et kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
/digitaalselt allkirjastatud/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.