Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
05. aprill 2022.a, Tallinnas
Tsiviilasi
A. O.i hagi N. O.i vastu sundtäitmise tunnistamiseks ja elatise suuruse muutmiseks 6128 eurot
Hagihind Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-21-15290 lubamatuks
nende Hageja: A. O. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Helen Tomberg (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, e-post [email protected]) Kostja: N. O. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja seaduslik esindaja: J. O. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (e-post [email protected]) Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada lubamatuks tsiviilasjas nr xxxx tehtud Pärnu Maakohtu 29.01.2021.a maksekäsu kohtumääruse sundtäitmine täiteasjas nr xxxx.
3.Muuta tsiviilasjas nr xxxx tehtud Pärnu Maakohtu 29.01.2021.a maksekäsu kohtumääruse alusel A. O.i N. O. ülalpidamiseks makstava elatise suurust alates hagi esitamisest 29.09.2021.a ja vähendada elatise suurust null euroni kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxx.
Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Harju Maakohtule Tallinna kohtumajale 29.09.2021.a. esitatud hagiavalduse kohaselt esitas kostja seaduslik esindaja (lapse ema) kohtutäitur K. V.ile täitmisavalduse täitemenetluse läbiviimiseks. Täitemenetluse algatamise aluseks on Pärnu Maakohtu 29.01.2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr xxxx ning nõude sisu on elatisraha võlg august 2021.a summas 584 eurot. Lisaks edastas kohtutäitur 20.09.2021.a hagejale teate, et tema sõiduk arestitakse. Hageja leiab, et täitemenetlus on lubamatu, kuna hageja on täitnud sel perioodil oma lapse ülalpidamiskohustust. Alates 08.06.2021.a viibib laps vähemalt poole ajast hagejaga ning hageja annab lapsele ülalpidamist vahetult. Kostja seaduslik esindaja langeb tihti joomatsüklisse ning näiteks juulis ja augustis oli kostja seaduslik esindaja 18 päeva kadunud ja laps hagejaga. Alates 30.08.2022.a oli laps hagejaga ning kostja seaduslik esindaja pidi lapse kohtumääruse kohaselt lasteaiast võtma 06.09.2021.a. Kostja seaduslik esindaja lapsele järgi ei läinud. Kostja seaduslik esindaja ei ole lapsega suhelnud alates 30.08.2021.a ning tema praegune elukoht ei ole teada ei hagejale ega lastekaitseametnikele. Hageja taotleb muuhulgas muuta tsiviilasjas nr xxxx tehtud Pärnu Maakohtu 29.01.2021.a maksekäsu määruse alusel ülalpidamiseks makstava elatise suurust alates hagi esitamisest ja vähendada elatise suurust null euroni. Hageja palub menetluskulud jaotada vastavalt seadusele. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja seaduslik esindaja on hagimaterjalid ja 20.10.2021.a kohtumääruse isiklikult kätte saanud (t/l 26). Vastust hagile esitatud ei ole. Kohtule on esitatud 29.12.2021.a venekeelne e-kiri, kuid mitte hagiga seoses ning selle sisu ei ole järgitav (t/l 35).
3.Kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et täitemenetlus on lubamatu, sest hageja on täitnud sel perioodil oma ülalpidamiskohustust. Et hageja ei ole teinud makseid kostja seadusliku esindaja pangakontole ei tähenda, et ülalpidamiskohustus on täitmata. Lapse ema soov saada raha, kuigi ta ise last ülal ei pea, on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6). Alates 08.06.2021.a on kostja viibinud vähemalt poole ajast hagejaga ja sel perioodil on hageja andnud ülalpidamist vahetult. Samuti on põhjendatud ka elatise vähendamise nõue, kuna muutunud on õiguslik olukord ning kostja elab alaliselt hagejaga. Menetluskulud palub kostja jätta kostja seadusliku esindaja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega, toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 20.10.2021.a kohtumääruses (t/l 22-23).
6.Vaidlust ei ole, et:
•
hagejal A. O.il ja J. O.l on sündinud xxxx poeg N. O. (t/l 5);
•
Pärnu Maakohtu 29.01.2021.a maksekäsu kohtumäärusega on hagejalt välja mõistetud elatis 292 eurot kuus kostja ülalpidamiseks alates 07.01.2021.a kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxx (t/l 6);
•
27.08.2021.a on algatud hageja suhtes täitemenetlus nr xxxx elatise sissenõudmiseks (t/l 17-18);
•
08.06.2021.a on Harju Maakohtu poolt kinnitatud kompromiss kostja suhtes suhtluskorra kindlaksmääramiseks (t/l 7-8).
7.Kuivõrd hageja on esitanud kohtule mitu nõuet, siis annab kohus esmalt hinnangu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudele ning seejärel käsitleb elatise vähendamise nõuet.
8.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 2 lg 1 p 1 järgi on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas.
9.Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist – täitmisteatest nähtub, et täitemenetlust on alustatud 27.08.2021.a. kostja avalduse ja Pärnu Maakohtu 29.01.2021.a kohtumääruse tsiviilasjas nr xxxx alusel. Nõude sisuks on elatis 07.01.2021 kuni xxxx ning elatisraha võlg seisuga 27.08.2021.a summas 584 eurot (t/l 17, 18). Samuti on arestitud hageja vara hoiusel või arveldusarvel (t/l 9) ning seatud hageja nimele registrisse kantud sõidukitele käsutamise keelumärked (t/l 10).
10.Hageja tugineb sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel asjaolule, et hageja on täitnud sel perioodil oma ülalpidamise kohustust. Hageja on arvamusel, et kostja seadusliku esindaja soov saada raha olukorras, kus ta last ise ülal ei pea, on vastuolus heade kommetega. Kujunenud on olukord, kus laps elab rohkem aega isa juures, kui ema juures.
11.Harju Maakohtu 08.06.2021.a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-5494 kinnitati hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel kompromiss, mille kohaselt viibib kostja mõlema vanema juures võrdselt (t/l 7-8). Lisaks jaotati omavahel pühad ja puhkused. Hageja on arvamusel, et viidatud kohtumääruse alusel peaks kumbki vanem alates 08.06.2021.a andma lapsele ülalpidamist vahetult ja võrdselt. Kostja seaduslik esindaja hagile vastuväiteid esitanud ei ole.
12.Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohast nähtub, et laps elab käesolevaks ajaks enamuse ajast isaga. Lapse olukord ja elukorraldus on varasemaga võrreldes kardinaalselt muutunud. Lapse emaga ei ole esindaja kontakti saanud. Määratud esindaja toetab kohtule esitatud hagi ning palub see rahuldada (t/l 31-33).
13.Kuivõrd asja kohtulikul arutamisel leidis tuvastamist, et käesoleval juhtumil on kostjal vahelduv elukoht ning hageja on lapsele ülalpidamist andnud (t/l 11-16), siis asub kohus seisukohale, et hageja nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Seega tuleb sundtäitmine täiteasjas nr. xxxx tunnistada lubamatuks.
14.Hageja on esitanud kohtule ka elatise vähendamise nõude, kuivõrd laps elab alates 08.06.2021.a mõlema vanemaga võrdselt, kui mitte rohkem isaga. Hageja taotleb esitatud hagiga elatise vähendamist null euroni. Kostja määratud esindaja toetab hageja vastavat nõuet.
15.Kohus nõustub hagejaga selles, et olukorras, kus laps elab kohtulahendi alusel võrdselt mõlema vanemaga ja kumbki vanem peab andma lapsele ülalpidamist vahetult
(võimaldama elamispinna, söögi, rõivad, kooli- ja muud kulud), on elatise tasumine ühe vanema kätte põhjendamatu.
16.Riigikohus on 19.10.2015.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-119-15 p 12 selgitanud, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on TsMS § 459 lg 1 järgi üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud.
17.TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
18.Käesoleval juhul on hageja kohustatud tasuma alaealisele kostjale elatist 292 eurot kuus. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et kostja veedab kummagi vanema juures võrdse aja. Vaidlustamata asjaolude kohaselt annab hageja kostjale vahetut ülalpidamist, tasudes ka lapse riiete, jalanõude, mänguasjade jms eest (t/l 1116). Kostja elukorraldus on muutunud pärast varasema kohtulahendi jõustumist. Olukorras, kus laps elab võrdselt mõlema vanema juures ning vanemad peavad last vahetult üleval pidama, on ära langenud 29.01.2021.a kohtumäärusel põhineva elatise tasumise kohustuse aluseks olevad asjaolud.
19.Seega, kuna on täidetud TsMS § 459 sätestatud eeldused väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. Kohus vähendab Pärnu Maakohtu 29.01.2021.a maksekäsu kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxxx väljamõistetud elatise suurust ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja igakuise elatise 0 eurot alates hagi esitamisest 29.09.2021.a kuni kostja täisealiseks saamiseni xxxx.
20.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
21.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
22.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 123, § 25 ja § 129 lg 2 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 6128 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
24.Kohus selgitab, et kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei määra
kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.