Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. märts 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-1231
Tsiviilasi
Aleksei Holjapini hagi kohtutäitur Kristel Maalmani, OÜ Valge Element ja Kohtla-Järve linn, XXXXXXXXXX korteriühistu vastu täiteasjas nr 095/2015/3120 enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12. juuli 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Kristel Maalmani apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja I): kohtutäitur Kristel Maalman, esindaja vandeadvokaat Hillar Villers Kaasapellant I (kostja II): OÜ Valge Element (registrikood 14952709), juhatuse liikmed Sergei Piutsep ja Iana Dadyko Kaasapellant II (kostja III): Kohtla-Järve linn,
XXXXXXXXXX
korteriühistu (registrikood XXXXXXXX), esindaja Aljona Melter Vastustaja (hageja): Aleksei Holjapin (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Danil Lipatov
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 12. juuli 2021 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
3.Tühistada Viru Maakohtu 29. jaanuari 2021 määrusega hagi tagamiseks Aleksei Holjapini kasuks seatud keelumärge OÜ Valge Element omandis olevale kinnisasjale registriosa nr XXXXXXXX (asukohaga XXXXXXXX linnaosa, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond) kohtuotsuse jõustumisel.
4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Aleksei Holjapini kanda.
5.Välja mõista Aleksei Holjapinilt menetluskuluna kohtutäitur Kristel Maalmani kasuks maakohtus 825 eurot ja ringkonnakohtus 855 eurot. Aleksei Holjapinil tuleb tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.OÜ-l Valge Element ja Kohtla-Järve linn, XXXXXXXXXX korteriühistul välja mõistetavad menetluskulud puuduvad.
7.OÜ Valge Element poolt 18. veebruaril 2022 ringkonnakohtule esitatud dokumentaalsed tõendid lugeda talle tagastatuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aleksei Holjapin (hageja) esitas 25. jaanuari 2021 Viru Maakohtule hagi Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani (kostja I), OÜ Valge Element (kostja II) ja Kohtla-Järve linn XXXXXXXXXX korteriühistu (kostja III) vastu, milles palus tunnistada kehtetuks Jõhvi kohtutäituri Kristel Maalmani juures 9. detsembril 2020 täiteasjas nr 095/2015/3120 toimunud kordusenampakkumine, kohustada OÜ-t Valge Element andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa XXXXXXXX (XXXXXXXX Kohtla-Järve) omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse Aleksei Holjapin ning asendada OÜ Valge Element tahteavaldus kohtuotsusega. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse asjaolude kohaselt algatas kostja I 9. detsembril 2015 kostja III täitmisavalduse alusel täitemenetluse 6518 euro 48 sendi sissenõudmiseks. Kostja I arestis 16. novembri 2017 akti alusel hagejale kuulunud kinnisasja registriosa nr XXXXXXXX, kinnisasja hinnaks oli määratud 921 eurot. Hageja ei olnud arestimisest teadlik. Hagejal puudub e-posti aadress ja kostja I oli sellest teadlik. Hageja ei ole ühtegi menetlusdokumenti kätte saanud. Hageja võttis kunagi telefoni teel kostjaga I ühendust, et arutleda täiteasjaga seonduvaid asjaolusid, kuid kohtutäitur keeldus hagejaga suhtlemisest, kuna hageja ei valda eesti keelt. Hageja sai korteri müügist teada ostjalt. Kostja I müüs 9. detsembril 2020 elektroonilisel kordusenampakkumisel hageja korteri hinnaga 395 eurot kostjale II. Hageja leidis, et enampakkumine toimus tühise arestimise alusel (rikuti TMS § 53 lg 2 tingimusi), rikuti kinnisasja enampakkumise olulisi tingimusi seoses alghinna määramisega,
kuna enampakkumise alghind erineb oluliselt turuhinnast ning kostja I ei teavitanud hagejat kui võlgnikku enampakkumisest (TMS § 84 lg 3).
16.novembri 2017 kinnisasja arestimise akti järgi oli nõude suurus 7280 eurot 75 senti (sh täitekulud 762 eurot 27 senti). Kordusenampakkumisel müüdi vara alghinnaga 395 eurot, mis on alla turuhinna. Sellest ei piisanud isegi täitekulude katteks. Enampakkumine toimus tühise arestimisakti alusel. Kohtutäitur oli teadlik, et hagejal ei ole e-posti aadressi. Sellises olukorras ei kanna dokumentide kättesaamise riski võlgnik. Enampakkumine tuleb tunnistada TMS § 223 lg 1 alusel kehtetuks ning sellest tulenevalt on kinnistusraamatu kanne ebaõige ja omandikande muutmisena tuleb kinnistusraamatusse kanda hageja. Kohtutäitur kasutas sobimatut dokumentide kättetoimetamise viisi. Usaldusväärne ei ole kostja III juhatuse liikme T. Kaljuranna kinnitus, et hageja oli korteri enampakkumisest teadlik. Kostja III oli huvitatud, et hagejale kuuluv korteriomand saaks enampakkumise teel müüdud.
2.Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja elukohaks rahvastikuregistrisse kantud elukoht XXXXXXXX, Kohtla-Järve X, Ida-Virumaa ja hageja e-posti aadressiks on rahvastikuregistris märgitud XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Seega on väär hageja väide, et hagejal puudub eposti aadress. Kostja I pidi hagejale TMS § 10 lg 1 kohaselt arestimise akti ja enampakkumise teate kätte toimetama. 11. oktoobril 2017 edastas kostja hagejale tema elukoha aadressile täitetoimingu teate, et korteriomandi arestimine toimub 16. novembril 2017. Hageja võttis teate isiklikult vastu. Arestimise akt on hagejale edastatud hageja elukoha aadressil tähtkirjaga 17. novembril 2017, avaldatud ka väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastatud lihtkirjaga hageja elukoha aadressile 11. novembril 2017. Hageja ei võtnud posti vastu. 9. novembril 2020 edastas kostja I korteriomandi kolmanda kordusenampakkumise (järjekorras neljas enampakkumine) teate hageja e-posti aadressile, mille kohaselt enampakkumisele registreerimine algab 29. oktoobril 2020 ja lõpeb 30. novembril 2020 ning enampakkumine algab 1. detsembril 2020 ja lõpeb 9. detsembril 2020. Seega on kostja arestimise akti toimetanud hagejale kätte kolmel korral erinevatel viisidel (sh avalikult). Kostja I on TMS § 10 lg 1 sätestatud kohustuse arestimise akti kättetoimetamise osas täitnud TsMS § 3141, § 317 lg 5, § 326 lg 1 kohaselt. Lähtuvalt eelnevast on väär hageja seisukoht, et kostja I ei ole teavitanud hagejat enampakkumisest. TMS § 53 lg 2 ei ole antud asjas kohaldatav. Täiteasjas on läbi viidud neli enampakkumist alghindadega vastavalt 921 eurot, 700 eurot, 525 eurot ja 359 eurot. Enampakkumise teated on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Arestimise aktis toodud korteriomandi väärtus ületab kohtutäituri tasu. Hageja ei ole vaidlustanud arestimise akti (sh korteriomandi hinda) TMS § 74 lg 7 kohaselt ja on vastava õiguse ka minetanud. Hagis toodud asjaolude/põhjendustel ei ole arestimise akt tühine. Väär on hageja seisukoht, et korteriomandi enampakkumise tingimusi on rikutud seoses alghinna määramisega. Kostja I on täiteasjas kordusenampakkumiste läbiviimisel lähtunud TMS § 100 lg 5 regulatsioonist ning korteriomandi hinda ei ole vähendatud seda rikkudes. Hageja käsitlus kordusenampakkumise alghinna erinevusest võrreldes võimaliku turuhinnaga ei ole asjakohane. Kohtutäitur oli arestimisakti koostades kooskõlas TMS §-ga 74 vara harilikku väärtust juba hinnanud ning enampakkumine nurjus, kuna algselt määratud hinna juures ei olnud kinnistule ostuhuvilisi.
3.Kostja II vaidles hagile vastu ja ei olnud nõus tasuma hageja menetluskulusid. Kostja II on kandnud seoses korteriga rahalist kahju ja ei ole keelumärke tõttu saanud korteriga tehinguid teha. Korter on väga halvas seisukorras ja vajab kapitaalremonti. Postkast ei olnud täis, mis tähendab, et hageja võttis postkastist perioodiliselt kirju. Kui hagejal pole elektroonilist
postkasti, ei saaks ta muul viisil arveid vastu võtta. See tähendab, et hageja nägi ka postkasti saabunud kohtutäituri kirju.
4.Kostja III palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, alternatiivselt hagi rahuldamise korral kohtutäituri kanda. Hageja ähvardas pidevalt naabreid ja korteriühistu juhatuse liikmeid tapmisega. Korter on olnud võlgu umbes 25 aastat. Korter seisab tühjana. 1. jaanuari 2021 seisuga oli korteril võlg 11 093 eurot 12 senti, millest kohtuotsusega on hagejalt välja mõistetud 6518 eurot 48 senti (aastal 2015). Sellest on kohtutäitur tagastanud 397 eurot 37 senti. Korteriühistu üldkoosolekul võeti vastu otsus korteri võõrandamiseks. Hageja avaldas kohtuistungil, et elab juba pikemat aega Tallinnas, kuid enda tegeliku elukoha aadressi ei ole ta teatanud. Hageja oli teadlik, et tema suhtes on algatatud täitemenetlus ja et tema vara on arestitud. Seda ta kinnitas ka kohtuistungil. Hageja võttis endale riski, et olulised dokumendid ja ka info ei pruugi temani õigeaegselt jõuda. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et tegemist oli kordusenampakkumisega. Hageja enda vastutus on kontrollida postkasti. Korteriühistu juhatus on hagejat korduvalt suuliselt informeerinud, et hageja korter plaanitakse enampakkumisel müüa.
MAAKOHTU OTSUS
5.Viru Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas kehtetuks kostja I juures 9. detsembril 2020 täiteasjas nr 095/2015/3120 toimunud kordusenampakkumise, mille käigus müüdi korteriomand aadressil XXXXXXXX Kohtla-Järve (registriosa nr XXXXXXXX) ning kohustas kostjat II andma nõusoleku kinnistusraamatu registriosa XXXXXXXX kostja II kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse hageja. Maakohus asendas kostja II tahteavalduse kohtuotsusega; jättis hageja menetluskulud kostja I kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda; mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulu 1880 eurot. Viru Maakohtu 29. jaanuari 2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati kostja II omandis olevale kinnisasjale registriosa nr XXXXXXXX käsutamise keelumärge hageja kasuks, jättis maakohus jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejale kuulus korteriomand asukohaga XXXXXXXX Kohtla-Järve, hageja suhtes oli alustatud täitemenetlust nr 095/2015/3120 kostja III
9.detsembri 2015 täitmisavalduse alusel ning täitemenetluse käigus müüdi korteriomand
9.detsembril 2020 toimunud kordusenampakkumisel kostjale II hinnaga 395 eurot. Olukorras, kus kohtutäiturile oli teada, et võlgnik kasutab üksnes telefoni, ei kanna dokumentide kättesaamise riski võlgnik. Täiteasja materjalid on saadetud kohtutäituri poolt hageja lepingulisele esindajale tema nõudmisel. Hageja on suhelnud kohtutäituriga vene keeles, suhtlus toimus 16. detsembril 2020, s.o peale enampakkumise toimumist. Viidatud telefonivestlusest saab järeldada, et hageja ei ole olnud teadlik temale kuuluva korteri enampakkumisest. Kostja II seaduslik esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et ta helistas hagejale ja teatas enampakkumiselt korteri ostmisest. Tõendatud ei ole hageja väide, et kohtutäitur oli teadlik asjaolust, et hagejal puudub e-posti aadress. Täiteasjas dokumentide edastamine rahvastikuregistris hageja e-postina märgitud aadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, ei anna alust lugeda dokumente hagejale kättetoimetatuks. Hageja ei ole e-posti aadressi enda kontaktina avaldanud või sellele viidanud. Kohtutäitur ei ole tõendanud, et hageja oleks viidatud e-postilt dokumente kätte saanud ja, et see e-posti aadress kuulub hagejale. Rahvastikuregistris hageja kontaktiks märgitud e-posti aadress ei ole õiguslikult siduv ja ei tähenda, et hageja oleks dokumente viidatud e-posti
aadressilt kätte saanud. Hageja ei ole vaidlustanud, et ta oli täitemenetluse alustamisest teadlik ja tuvastatud on, et hageja on kätte saanud 11. oktoobril 2017 teate. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks kohtutäiturile esitanud arvamust vara väärtuse kohta. Muid täitemenetluse dokumente hageja väitel ta saanud ei ole, mh ei ole ta saanud ka arestimisakti ja enampakkumise akti. 16. novembri 2017 kinnisasja arestimise akti järgi oli nõude suurus 7280 eurot 75 senti, sh kohtutäituri tasu 762 eurot 27 senti. Seisuga 16. oktoober 2017 oli võlgnikul tasumata nõudeid kostjale III 3551 eurot 37 senti. Kinnisasja hinnaks on määratud 921 eurot. Arestimise juures võlgnik ega sissenõudja ei viibinud. 16. novembril 2017 koostatud arestimise akt on kostja I väitel edastatud hagejale hageja elukoha aadressile tähtkirjaga 17. novembril 2017 ja samal päeval avaldatud Ametlikes Teadaannetes ning edastatud lihtkirjaga hageja elukoha aadressile 11. detsembril 2017 (I kd, tl 18-20, sama tl 97 ja 180-182; tl 98-99, 100). Esitatud tõenditest nähtub, et kinnisasja arestimise akt on adresseeritud hagejale XXXXXXXX Kohtla-Järve, mis on tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Seega puuduvad tõendid, et hageja oleks kinnisasja arestimise akti tähitud või lihtkirja teel kätte saanud. Kostja I ei ole avaldanud, et kättetoimetamine oleks toimunud TsMS § 3141 lg 1 koostoimes lg-ga 5 ja/või § 326 lg 1 koostoimes lg-ga 2 ja 3 alusel. Vara arestimise teate avaldamise eeldused Ametlikes Teadaannetes täidetud ei olnud. Üksnes kostja III juhatuse liikme teatisega ja üldkoosoleku protokollidega ei ole võimalik tuvastada hageja teadmist saadetud dokumendist ja/või vaidlusaluse dokumendi kättetoimetamist. Seega ei ole hagejale kätte toimetatud arestimisakti, milles on hinnatud vara väärtuseks 921 eurot ja mida hageja oleks saanud vaidlustada akti kättesaamisel. Maakohus leidis, et rikutud ei ole TMS § 53 lg 2 tingimusi. Tuvastatud on, et täiteasjas toimus neli enampakkumist (neist kolm kordusenampakkumist), alghindadega 921 eurot, 700 eurot, 525 eurot ja 359 eurot, s.o viimasel kordusenampakkumisel oli alghinnaks 395 eurot (I kd, tl 101-106). Täitur on lähtunud TMS § 100 lg-st 5 ja ei ole korteriomandi hinda vähendanud eelnimetatud regulatsiooni rikkudes. Enampakkumise olulise tingimuse rikkumiseks on hageja teavitamata jätmine kinnisasja arestimisest ja määratud hinnast. Tuvastatud on, et kordusenampakkumise teated on saadetud hagejale e-posti aadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXXX ja enampakkumise teated on avaldatud ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. Enampakkumise kuulutuse sisust teavitamise viisi võib kohtutäitur ise valida kuna TMS § 84 lg 3 ei sätesta kohtutäiturile kohustust toimetada võlgnikule enampakkumise kuulutust kätte. Tegemist ei ole TMS § 10 lg 1 esimeses lause tähenduses muu seaduses sätestatud dokumendiga, mis tuleks võlgnikule kätte toimetada. TMS § 10 lg 1 järgi peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama enampakkumise akti. Tuvastatud on, et enampakkumise akti kohtutäitur hagejale kätte toimetanud ei ole, mis on enampakkumise olulise tingimuse rikkumine. Kostjad ei ole seda tõendanud. Tuvastamist ei leidnud, et hageja teadis enampakkumisest enne seda, kui korteriomand võõrandati. Eeltoodust tulenevalt tunnistas maakohus enampakkumise TMS § 223 lõike 1 alusel kehtetuks ja rahuldas hagi. Maakohus jättis maakohtu 29. jaanuari 2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Kuna hagi on sisuliselt suunatud kohtutäituri vastu ja hagi alus puudutab kohtutäituri tegevust, jättis maakohus hageja menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel kohtutäituri kanda ja teiste kostjate menetluskulud TsMS § 162 lõike 4 alusel nende endi kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja I jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Apellatsioonkaebuses esitatud väiteid tõendavad tsiviilasja toimikus esitatud tõendid ja seisukohad. Apellatsioonkaebust põhjendab kostja I järgnevaga. 1) Maakohus on vääralt asunud seisukohale, et rahvastikuregistris hageja kontaktiks märgitud e-posti aadress XXXXXXXXXXXXXXXXXXX ei ole õiguslikult siduv. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 6 lg 2 sätestab, et avaliku ülesande täitmisel lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud põhiandmetest. Kostja I on avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik. Seega on väär hageja väide, et tal puudub e-posti aadress. Maakohus ei ole põhjendanud, miks RRS § 6 lg 1 ja 2 ja § 98 ei ole kohaldatavad. 2) Maakohus on väljunud hagi lahendamise piiridest. Hageja ei ole oma nõuet üheski menetlusdokumendis põhjendanud asjaoluga, et korteriomandi enampakkumine on kehtetu TMS § 223 lg 1 järgi seetõttu, et arestimisakti ja 9. detsembri 2020 enampakkumise akti ei ole hagejale kätte toimetatud. Hageja on korteriomandi arestimise tühistust põhjendanud ainult TMS § 53 lg-s 2 sätestatuga. Enampakkumise akt on hagejale kätte toimetatud ja esitatud hageja poolt 29. jaanuari 2021 hagi lisana 3. 3) Hageja on kinnitanud, et tema elukohaks oli vähemalt novembrini 2020 aadress, mille kaudu kostjal I ei õnnestunud hagejale arestimise akti kätte toimetada. Kostja I on täiteasjas kasutanud arestimise akti edastamisel sama hageja elukoha aadressi, millisel on hageja eelnevalt täiteasjas edastatud dokumendid kätte saanud ning arestimise akt on juba TsMS § 3141 lg 1 kohaselt loetud hagejale kättetoimetatuks. Kogumis on kostja I arestimise akti toimetanud hagejale kätte kolmel korral, erinevatel viisidel (sh avalikult). Vastutus menetlusdokumentide mittevastuvõtmisest tuleneda võivate negatiivsete tagajärgede eest lasub hagejal endal. Kostja I on teinud kõik mõistlikult vajaliku, et toimetada dokumendid hagejale kätte muul viisil kui avalikult. Hageja on ise hoidunud arestimise akti vastuvõtmisest. Seega saab lugeda arestimise akti hagejale kättetoimetatuks. Väär ja vastuoluline on maakohtu seisukoht, et hagejat ei ole arestimisest ja sellega seonduvalt kinnisasja hinnast teavitatud ja see on maakohtu hinnangul enampakkumise olulise tingimuse rikkumine. 4) Maakohus on jõudnud väärale järeldusele, et kostja I on rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi. Kostja I on hagejat teavitanud 29. oktoobril 2020 alanud enampakkumisest, edastades teate 9. novembril 2020 hageja e-postile. Samuti on vastav teade avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saadetud Ametlike Teadaannete infosüsteemi poolt hageja e-posti aadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kuna enampakkumine algas 1. detsembril 2020 ja hagejat on teavitatud enampakkumise kuulutuse sisust 29. oktoobril 2020, siis on kostja I täitnud TMS § 84 lg 3 sätestatud kohustuse, kusjuures TMS § 10 lg 1 kohaselt valib teavitamise viisi kohtutäitur. Kostjal I puudub kohustus tõendada, kas hageja ka faktiliselt teadis enampakkumisest või mitte. 5) Maakohus on vääralt asunud seisukohale, et enampakkumise akti kättetoimetamine/mittekättetoimetamine on seostatav TMS § 223 lg 1 kohase enampakkumise olulise tingimuse rikkumisega. TMS ei sätesta enampakkumise akti kättetoimetamise tähtaega ning samuti seda, et enampakkumise akti mittekättetoimetamine mingi ajaperioodi jooksul oleks enampakkumise olulise tingimuse rikkumine. Enampakkumise akti kättetoimetamisest sõltub kaebetähtaja algus (TMS 223 lg 1). Vaidlust ei ole ega saagi olla, et enampakkumise akt on hagejale kätte toimetatud (hageja hagi lisa nr 3). Seega ei ole antud juhul rikutud korteriomandi enampakkumise olulisi tingimusi.
Maakohtu viited Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-69-11 ja 3-2-2-3-14 ei ole asjakohased ja neis toodud seisukohad ei ole kohaldatavad maakohtu seisukohtade põhjendamisel.
7.Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja I kanda. Kostja I ei ole esitanud kohtule kinnitust e-posti teel täiteasjas menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta. Lihtsalt dokumentide saatmist e-posti teel ilma kättetoimetamise kinnituseta ei saa lugeda dokumentide kättetoimetamiseks. Seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus, kes ei ole seejuures seotud poolte väidetega. Maakohus ei ole väljunud hagi lahendamise piiridest ning kostja I seisukoht selles osas on ekslik. Kostja I ignoreeris maakohtu selgitusi kostja I tõendamiskoormise osas. Vara arestimise akti ja enampakkumise akti kättetoimetamine on kohustuslik (TMS § 10 lg 1, § 75 lg 4, § 96 lg 4). Kostja I ei või juhuslikult valida oma tegevusetuse õigustamiseks enda jaoks mugavat vara arestimise akti ja enampakkumise akti kättetoimetamise viisi. Kostja I ei ole tõendanud, et vara arestimise akt ja enampakkumise akt olid hagejale kätte toimetatud. Lähtudes faktilistest asjaoludest hageja pole saanud vara arestimise akti ega enampakkumise akti.
8.Kostjad II ja III ei ole oma seisukohta apellatsioonkaebuse osas esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb täitemenetluse seadustiku sätete ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus teeb ilma asja maakohtule tagasi saatmata uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Maakohtu seatud hagi tagamise abinõud tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel (TsMS § 386 lg 4).
10.Hageja esitas hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtule enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja põhjendab oma taotlust tunnistada enampakkumine kehtetuks sellega, et 1) täitemenetluses toimunud kinnisasja arestimine on tühine TMS § 53 lg 2 alusel. Vara ei arestita ja ei müüa, kui võib eeldada, et arestitavate esemete müügist saadud rahast jätkub üksnes täitekulude katteks; 2) enampakkumise tingimusi on oluliselt rikutud seoses enampakkumise alghinna määramisega, kuna enampakkumise alghind erineb oluliselt turuhinnast; 3) võlgnikku ei ole enampakkumise toimumisest teavitatud, millega on rikutud TMS § 84 lg-s 3 sätestatud kohustust teatada kuulutuse sisust vähemalt 10 päeva enne enampakkumist.
11.Maakohus asus seisukohale, et enampakkumise olulise tingimuse rikkumiseks on vara arestimisest ja sellega seonduvalt kinnisasja hinnast hageja teavitamata jätmine ja hagejale enampakkumise akti kätte toimetamata jätmine, mistõttu on enampakkumine TMS § 223 lg 1 alusel kehtetu. Maakohus TMS § 53 lg 2 ja § 84 lg 3 rikkumist ei tuvastanud.
12.Hageja peamised etteheiteid kohtutäiturile on seotud vara liiga madala müügihinnaga. TMS § 82 lg 1 kohaselt alghind enampakkumisel on arestimisakti märgitud hind.
Arestimishinna vaidlustamise kord on sätestatud TMS § 74 lg-s 7, kuid selle õiguse kasutamiseks on oluline arestimisakti kättetoimetamine võlgnikule. Arvestades hageja väiteid, et ta ei ole arestimisakti kätte saanud, oli maakohus õigustatud kontrollima, kas vara arestimisakt oli hagejale kätte toimetatud (TMS § 10 lg 1). Maakohus ei ületanud sellega hagi piire. Maakohus jõudis aga ebaõigele järeldusele, et kohtutäitur ei ole vara arestimisakti hagejale kätte toimetanud.
13.Asjas ei ole vaidlust, et hagejale on isiklikult kätte toimetatud täitemenetluse teade, samuti vara arestimise teade. Pärast seda hageja kohtutäiturilt dokumente enam vastu ei võtnud. TMS § 10 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate, vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Kohtutäitur võib kohustada võlgnikku täitmisteate kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil.
9.detsembri 2015 täitmisteates (I kd lk 14-15) kohustas kohtutäitur hagejat viivitamatult teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Samuti hoiatas kohtutäitur võlgnikku, et kui võlgnik oma kontaktandmeid dokumentide edastamiseks ei esita, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule kohtutäituri valitud viisil. Kuna võlgnik kohtutäiturit oma kontaktandmetest ei teavitanud, ei pidanud kohtutäitur arestimisakti hagejale kätte toimetama, vaid võis ise valida viisi arestimisakti võlgnikule edastamiseks. Maakohus jättis need asjaolud tähelepanuta.
14.Kohtutäitur edastas võlgnikule arestimisakti kolmel erineval viisil: hageja elukoha aadressil tähtkirjaga 17. novembril 2017, avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastas lihtkirjaga hageja elukoha aadressile 11. novembril 2017. Seejuures edastas kohtutäitur vara arestimisakti samale võlgniku elukoha aadressile (kattub müüdud korteriomandi asukohaga), kus võlgnik oli eelnevalt arestimisteate isiklikult kätte saanud. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tegemist oli arestimisakti edastamiseks ebasobiva viisiga olukorras, kus võlgnik ise jättis kohtutäiturile oma kontaktandmed dokumentide edastamiseks esitamata. Tegemist on tsiviilkohtumenetluses tunnustatud menetlusdokumentide kättetoimetamise viisidega (TsMS § 3141, § 317 lg 5, § 326 lg 1). Hageja väited selles, et ta ei saanud pärast 2016. aastat üldse kohtutäituri poolt talle postkasti jäetud dokumente kätte, on ümber lükatud mh kostja II esitatud fotodega võlgniku korterist leitud kohtutäituri edastatud dokumentidest, mis asusid seal pärast korteri valduse üleminekut kostjale II. Kuna hageja ise väidab, et ta külastas vaidlusalust korterit nädalavahetustel, siis ei ole ka mistahes mõistlikku põhjendust, miks ei pidanuks hageja kätte saama postkasti jäetud kohtutäituri teavitusi. Olukorras, kus hageja ei avaldanud kohtutäiturile oma kontaktandmetena telefoni numbrit, Tallinna elukohta ega avaldanud soovi saada teavitust töökoha aadressil, oli kohtutäituril otsustusõigus valida arestimisakti edastamise viis.
15.Seega saab asjas lugeda tuvastatuks, et kohtutäitur edastas hagejale 16. novembri 2017 vara arestimisakti kooskõlas TMS § 10 lg-s 1 sätestatuga. Arestimisaktis oli märgitud vara hinnaks 921 eurot. TMS § 74 lg 7 kohaselt võivad võlgnik ja sissenõudja vara arestimisel kohtutäituri määratud hinna vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud korras (st 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest). Hageja seda ei teinud, mistõttu on ta kaotanud arestimishinna vaidlustamise õiguse (TMS § 217 lg 6). Kohtutäitur on enampakkumisel lähtunud arestimisaktis märgitud hinnast ning on seda kordusenampakkumistel kooskõlas TMS §-s 100 sätestatuga alandanud eelmise
enampakkumise nurjumise tõttu. Seadus ei sea vara allahindamise eelduseks muid täiendavaid kriteeriume kui kordusenampakkumise korraldamise, mis tähendab, et eelmine enampakkumine nurjus eelduslikult liiga kõrge hinna tõttu (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-83-14, p 15). Maakohus TMS § 53 lg 2 rikkumist ei tuvastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga TMS § 53 lg 2 kohaldamise osas ja ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohus märgib, et Kohtla-Järve piirkonnas ei ole analoogsete korterite turuhind kõrge. Asjas oli varasemalt läbi viidud kõrgema hinnaga 3 enampakkumist, mis ebaõnnestusid. Kohtutäitur müüs korterit pikka aega. Hageja kasutas ise jätkuvalt korterit, mille majandamiskulude tasumata jätmise tõttu oli kostja II alustanud sissenõudjana täitemenetlust. Sellises olukorras ei ole kohtutäitur rikkunud korteriomandi müümisel seadust. Enampakkumine ei ole kehtetu tühise arestimise tõttu.
16.Kohtutäitur selgitas, et teavitas hagejat 1. detsembrist – 9. detsembrini 2020 toimunud korduvenampakkumise kuulutuse sisust hageja rahvastikuregistri järgsele e-posti aadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. 9. novembri 2020 e-kirjaga (lk 101), samuti avaldas vastava teate Ametlikes Teadaannetes (TMS § 84 lg 2). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kohtutäitur pidi tõendama, et hageja on kätte saanud e-posti aadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXXX saadetud dokumendid. Kohtutäitur on hagejat korduvenampakkumise kuulutuse sisust nõuetekohaselt teavitanud, teadet ei pidanud hagejale kätte toimetama (TMS § 84 lg 3). TMS § 10 lg 1 järgi võis kohtutäitur ise valida viisi enampakkumise kuulutuse dokumentide edastamiseks. Ka ei ole õiged hageja väited, et viidatud e-posti aadress kuulub naisele, kellega ta ei suhtle enam 15 aastat (I kd lk 145 p). Kohtuinfosüsteemist nähtub, et vaidlusalune e-posti aadress oli rahvastikuregistrisse hageja kontaktina kantud perioodil 31. märts 2017 – 8. märts 2021, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et hageja kandis rahvastikuregistrisse enda kontaktandmetena isiku andmed, kellega ta ei olnud kande tegemise ajal suhelnud enam kui 10 aastat. Hageja eemaldas e-posti aadressi enda kontaktaadressina pärast hagi esitamist. Usutav on kostja III väide, et tegemist on hageja ema e-posti aadressiga. Hageja ema nimi on rahvastikuregistri andmetel Irina Holjapina. Puudub mõistlik põhjendus, mis ei pidanud hageja kätte saama kohtutäituri poolt talle e-posti teel edastatud enampakkumise teadet.
17.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et enampakkumise akti kätte toimetamata jätmine on enampakkumise olulise tingimuse rikkumine. Arusaamatu ja vastuoluline on maakohtu tõdemus, et enampakkumise akti ei ole hagejale kätte toimetatud. Otsuse p-s 10.2.1 on maakohus tuvastanud, et täiteasja materjalid saadeti hageja lepingulisele esindajale ja hageja esitas akti koos hagiavaldusega 25. jaanuaril 2020 kohtule. Seega on enampakkumise akt hagejale kätte toimetatud. Enampakkumise akti ei saa kohtutäitur võlgnikule kättetoimetada enne enampakkumise läbiviimist, sest see koostatakse pärast enampakkumise toimumist (TMS § 96), ka ei ole hageja enampakkumise akti kätte toimetamata jätmisele kui täituri rikkumisele hagiavalduses tuginenud. Ringkonnakohus selgitab, et enampakkumis akt tuleb võlgnikule TMS § 10 lg 1 alusel toimetada kätte seetõttu, et akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (TMS § 223 lg 1), seega on enampakkumis akti kättetoimetamine oluline kaebeõiguse tagamise seisukohalt.
18.Kokkuvõtvalt ei ole kohtutäitur rikkunud kordusenampakkumise läbiviimisel enampakkumise olulisi tingimusi TMS § 223 lg 1 mõttes ning puudub alus hagi rahuldamiseks.
Kuna kordusenampakkumine ei ole kehtetu, tuleb jätta rahuldamata ka sellega seonduvad hageja ülejäänud nõuded.
19.Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks maakohtus kulutused õigusabile 825 eurot (ilma käibemaksuta), hinnaga 100 eurot/h (II kd lk 34). Ringkonnakohtus on kostja I menetluskulu suuruseks riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 555 eurot, kokku 855 eurot. Hageja ei ole kostja I menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et kostja I õigusabikulu on kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 vajalik ning põhjendatud ning vastavuses asja keerukusega. Kostja I taotlus menetluskulude väljamõistmiseks (sh riigilõiv 300 eurot) tuleb rahuldada ja hagejalt tuleb välja mõista kostja I kasuks menetluskuluna maakohtus 825 eurot ja ringkonnakohtus 855 eurot. Hagejalt kuulub väljamõistmisele ka viivis menetluskuludelt. Kostja II ja kostja III ei ole kohtule menetluskulude nimekirju esitanud ja menetluskulude kandmist ei nähtu ka asja materjalidest.
20.Kostja II esitas 18. veebruaril 2022 ringkonnakohtule ilma kaaskirjata kirjalikke dokumente. Tegemist ei ole menetluskulusid tõendavate dokumentidega TsMS § 176 lg 6 tähenduses, vaid enampakkumisel ostetud korteriomandiga seotud kulutusi tõendavate dokumentidega. Ringkonnakohus loeb need dokumendid kostjale II tagastatuks. 9. detsembri 2020 vara kordusenampakkumise akt on juba varasemalt asja juurde võetud.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.