Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Kohtuotsuse kirjeldav osa

töölepingu punktile 4.2. kohustus kostja maksma hagejale töötasu üks kord kuus järgneva kuu 15. kuupäevaks. Hageja konto väljavõttest perioodil 18.09.2017 - 16.06.2019 (16 kuud) nähtub, et hagejale pole ühtegi korda tasutud palka töölepingu punktis 4.2. ettenähtud tähtajal. Viivitus oli 1- 6. päeva. 2017 detsembri kuupalga maksmisega viivitas kostja 9 päeva. Vaatamata sellele, et hageja palus korduvalt kostjalt töötasu õigel ajal tasumist ja selgitas, et muidu ta paneb hageja raskese majanduslikku seisu (arvestades väikest palka, jäävad hagejal õigel ajal maksmata korteri ülalpidamis- ja kommunaalteenused, ei ole võimalust planeerida muid kulusid, seetõttu tekkivad võlad jne). Kostja hageja palvetele ei reageerinud ja jätkuvalt viivitas palga maksmisega. 07.06.2019 esitas hageja kostjale avalduse palvega võimaldada korralist puhkust alates 10.06.2019 kuni 23.06.2019. Kostjas vastas sellele alles 25.06.2019. Seetõttu oli hageja sunnitud minema puhkusele puhkuseraha saamata. Osa puhkusetasu maksis kostja hagejale alles 15.07.2019. Peale puhkust asus hageja tööle 25.06.2019 ja töötas kuni 28.06.2019. Alates 1. juulist kuni 28. juulini 2019 oli Xxxx, kus hageja töötas, seoses personali kollektiivpuhkusega suletud. Sellest teavitas hageja kostjat korduvalt ja palus lasteaia sulgemise ajaks määrata talle teine töökoht. Kostja nendele palvetele ei reageerinud. 15.07.2019 tasus kostja hagejale juunikuu palga, millest 4 päeva jäi tasumata ja puhkusetasu, millest tasumata jäi 2 päeva. 24.07.2019 seoses töölepingu p.4.2. rikkumisega, mis seisnes töötasu maksmise süstemaatilises olulises viivitamises, ütles hageja töölepingu erakorraliselt üles. Ülesütlemisavaldus koos lisadega edastati kostjale 25.07.2019. Samal päeval 25.07.2019 teavitas kostja hagejat, et töökohustuste rikkumise tõttu (tööle mitteilmumine ilma mõjuva põhjuseta) on tööleping hagejaga lõppenud alates 25.07.2019. Samas pole kostja lepingu ülesütlemisavalduses märkinud kuupäeva ega töökohta, kuhu hageja pole tööle ilmunud. Töövaidlusasjas puuduvad tõendid, mis võiksid kinnitada hageja poolt töölepingu tingimuste rikkumist. Arvestades töölepingu pidevaid rikkumisi kostja poolt, ei saa nõustuda töövaidluskomisjoni hinnanguga: „ei ole see nii raske rikkumine, mis õigustaks kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise väljamõistmist Tööandjalt“. Hagejale teadmata põhjustel väidab töövaidluskomisjon otsuse punktis 27.2, et hageja ülesütlemise avalduse peamine põhjus oleks see, et tööandja pole hoiatanud teda enne töölepingu ülesülemist. See on vastuolus hageja lepingu ülesütlemisavalduse sisuga. Samuti pole hageja seda maininud ka töövaidluskomisjoni istungil (v.t. istungi protokolli). Täiesti vastuolus hageja ütlustega on töövaidluskomisjoni otsuse punkt 27.3, mille kohaselt hageja tunnistas, et on ise töölepingut oluliselt rikkunud. Istungil vastas hageja töövaidluskomisjoni küsimusele selgelt, et pole kunagi töölepingut rikkunud (v.t. istungi protokolli). Seda kinnitavad hagi punktides 9, 10 ja 13 toodud asjaolud. Töövaidlusasja materjalides pole ühtegi tõendit, mis kinnitaks hageja poolt töölepingu rikkumist. Töövaidluskomisjon märgib otsuse punktis 28, et tal on võimalus hüvitise suurust muuta arvestades töösuhete lõpetamise asjaolusid. Paraku, tuginedes alusetutele ja valedele asjaoludele, tegi töövaidluskomisjon otsuse, millega mõistis välja kostjalt töölepingu olulise rikkumise eest hageja kasuks ebaõiglase hüvitise summas 135 eurot. Hageja on seisukohal, et hüvitise määramisel kostja poolt töölepingu olulise rikkumise eest pole töövaidluskomisjon õigesti arvestanud kõik töövaidlusasjas tuvastatud asjaolusid ja materjale (s.h töötasu väljamaksmisega pidev viivitamine, töökoha mittemääramine, põhjendamata töölepingu ülesütlemine tööandja poolt, ähvardamine lõpetada tööleping töötaja haiguslehel viibimise ajal). Samuti tugines töövaidluskomisjon valedele asjaoludele, mis puuduvad antud töövaidluse materjalides. Seetõttu mõistiski välja ebaõiglase hüvitise. Hageja arvetes oleks antud juhul õige ja hageja huvisid arvestav hüvitis hageja kolme kuu keskmine töötasu ulatuses summas 1680 eurot. Hageja on nõus töövaidluskomisjoni selgitusega (v.t. otsuse p. 30 teine lõik): „et kui tööandja ütleb lepingu üles lühema ette teatamistähtajaga, kui on sätestatud seaduses, siis on töötajal õigus nõuda hüvitist.“ Samas ei ole hageja nõus töövaidluskomisjoni seisukohaga, et juhul, kui töötaja ütleb töölepingu üles ilma etteteatamistähtaega järgimata, siis ei ole tal õigust hüvitist nõuda, sest ette teatamistähtaega ei ole järginud töötaja ega tööandja. Hageja arvates tuleb antud juhul kohaldada TLS § 98 lg.2 sätteid, mille kohaselt “Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.“ Töötaja/hageja ütles töölepingu üles erakorraliselt TLS § 91 lg.2 alusel. Seetõttu ei pidanud ta ülesütlemisest töötajale/kostjale ette teatama. Toodust järeldub, et hagejal on õigus nõuda kostjalt hüvitist töölepingu ülesütlemisest vähema etteteatamise aja eest summas 560 eurot. Tööandja kohustuste oluliste rikkumiste sisu ja nende rikkumistega töötajale 3 (12)

tekitatud kahju: ähvardamine lõpetada tööleping töötaja haiguslehel viibimise ajal. Selline kostja käitumine tekitas hagejal närvipinge, mis mõjus tema tervisele. Töötasu välja maksmisega pidev viivitamine. Perioodil 18.09.2017-16.06.2019 pole kostja ühtegi korda tasunud palka töölepingus ettenähtud tähtajal ja viivitas puhkusetasu maksmisega. Hageja palus korduvalt kostjat töötasu õigel ajal tasuda, millele viimane ei ole reageerinud. Töötasuga viivitamisega pani kostja hageja raskesse majanduslikku seisundisse (arvestades väikest palka, jäid hagejal õigel ajal maksmata korteri ülalpidamis- ja kommunaalteenused, ei olnud võimalust planeerida muid kulusid, seetõttu tekkisid võlad), millega tekitas hagejale pideva stressi. Sundimine tegemaks töid, mis on väljaspool töötaja kui koka tööülesandeid. Laadija või abitöölise puudumise tõttu oli hageja sunnitud üksinda teisaldama raskeid kaste (üle 20 kg) toiduainetega. Samuti pidi hageja tasuta täitma nõudepesija ja köögikoristaja ülesandeid. Selline töökoormus mõjus samuti hageja tervisele. Vaatamata hageja nõuetele pole kostja töö Xxxx köögis ümberkorraldanud nii, et hageja täidaks ainult oma otseseid töökohustusi, mis on ettenähtud ametijuhendis. Töökoha määramata jätmine. Pärast Xxxx 01.07.2020 sulgemist, kus hageja töötas, pole kostja hagejale teist töökohta määranud, millega kostja rikkus tööandja kohustust tagada töötajale töö. Peale töölepingu lõpetamist on hageja alates septembrist 2019 kuni käesoleva ajani töötu. Hageja arvates on töökoha pikaajalise mitteleidmise peamiseks põhjuseks hageja poolt MTA-sse sisestatud märkus töötamise registris: töölepingu lõpetamise alus TLS § 88 lg.1 p 3. Ülalpooltoodud asjaolud kinnitavad, et hageja poolt seaduses sätestatud ulatuses nõutud hüvitis, arvestades hea usu põhimõtet, vastab hagejale kostja poolt kohustuste rikkumisega tekitatud kahju ulatusele. Hüvitise vähendamise eelduseks olevate asjaolude puudumine. Kostjaga sõlmitud töölepingu kehtivuse ajal pole hageja rikkunud ühtegi töötaja kohustust. Ei vasta tõele kostja väide (v.t. 09.04.2020 kostja seisukoha p.1), et „Kostja juhib tähelepanu sellele, et töötaja tekitas kahju tööandjale, kuna hageja peale puhkust kordagi tööle ei ilmunud“. Tegelikult peale puhkust 10.06.-23.06.2019 asus hageja tööle 25.06.2019, mille kohta saatis kostjale SMS- teate. Töötas kuni 28.06.2019, seda saab hageja tõendada kostja telefonile saadetud SMS-ga, milles on märgitud lasteaias viibivate laste arv konkreetsel päeval. Näiteks 26.06.19 viibis lasteaias 57 last (lisa 7). 25.06.2019 saatis kostja hagejale e-posti teel kirja, milles teatas, et viibib kuni 18.07. puhkusel (lisa 8). Kirjas pole ühtegi sõna hageja töökoha aadressi muutmisest. Samal päeval registreeris kostja MTA-s hageja töötamise andmed. Töötamise andmete kohaselt kostja tööaadress on Xxxx, ametinimetus-xxxx (lisa 9). 27.06.2019 ja 1.07.2019 kostjale e-posti teel saadetud kirjas kinnitas hageja valmisolekut lepingu jätkamiseks vastavalt sõlmitud töölepingule. Märkis, et siiani ei laekunud ühtegi ettepanekut töötamise asukoha muutmiseks. Peale seda kuni lepingu ülesütlemiseni ei ole kostja hagejaga ühendust võtnud ja ühtegi kirja kirjutanud, sh. töötamise asukoha muutmise kohta. Paljasõnaline on kostja väide, et tööandja helistas töötajale korduvalt ja saatis meilile kirju (v.t 21.02.2020 kostja vastus p.2.1.). Seda väidet üritab kostja kinnitada 08.07.2019. e- kirjaga, mida hageja pole saanud, kuna kiri oli adresseeritud OÜ Marittale, mitte hagejale (v.t.21.02.2020 kostja vastuse lisa 5). Samuti ei olnud hagejale teada, et Xxxx ja tööandja vahel oli saavutatud kokkulepe, et alates 11.06.2020 toimub toidu valmistamine kostja enda köögipinnal. 21.02.2020 kostja vastusele lisatud kokkulepet (v.t. vastuse lisa 3) pole hageja varem näinud ja sellisest kokkuleppest teadnud. Hageja soovib märkida, et töötas kokana ligi 26 aastat, tahtis töötada ka edaspidi ja tal polnud eesmärki tööleping lõpetada. Hageja oli sunnitud erakorraliselt lepingu üles ütlema seoses kostja poolt kohustuste olulise rikkumisega. Asjaolud, mis võiks vähendada hageja poolt nõutud hüvitist, puuduvad. 21.02.2020 kostja vastusele oli lisatud dokument nimetusega «Kokkulepe», mis peaks olema «Toitlustamise lepingu sõlmitud 01.10.2017 juurde lisaleht» (v.t vastuse lisa3). Selle kokkuleppega soovib kostja tõendada, et alates 11.06.2019 toidu valmistamine pidi toimuma Maritta OÜ enda köögipinnal, mitte Xxxx köögis, kus töötas hageja. Jätta kostaja poolt esitatud võltsitud dokument nimetusega «kokkulepe» kohtuotsuse tegemisel arvestamata. 21.02.2020 taotluses kostja esitas Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangu No 11-3/1064-1. T. K.’i Venemaa ülikooli kandidat nauk diplomile No ДКН 039902. Nimetatud tõendis esinenud kirjavead tekitasid kahtlusi. Diplomi ehtsuse väljaselgitamiseks hageja võttis tarvitusele vajalikud meetmed, kaasa arvatud sellekohased päringud. Venemaa (end. Moskva) RGSU ülikool oma 06.04.2021 vastuses kinnitab: T. P. K.’i nimeline isik puudub Moskva riikliku sotsiaalülikooli vilistlaste nimekirjas (lisa 11). See tähendab, et Moskva riiklik sotsiaalülikool ei ole väljastanud diplomit nimetatud isikule, mis välistab T. K.’i astumist aspirantuuri ja väitekirja kaitsmist. 5.04.2021 kirjas Eesti ENIC/NARIC Keskuse juhataja 4 (12)

tõendab: T. K.’i nime kandev diplom on võltsing, kuna diplomi välja andmise ajal oli isikul teine perekonnanimi ja diplom selle seerianumbriga on antud ühele teisele isikule. Samuti kinnitab ülikool oma kirjas õiguskomisjoni esimehele, et nimetatud isikule ei ole ülikool selle seerianumbriga diplomit väljastanud. Kui isik on esitanud tööandjale või teenuse tellijale võltsitud diplomi, siis on tööandjal või teenuse tellijal õigus pöörduda prokuratuuri poole kriminaalasja algatamiseks diplomi võltsimise ja võltsitud diplomi kasutamise osas. Kuna esindaja ei ole tõendanud esindusõiguse olemasolu, siis tuleb kõikide T. K.’i poolt esitatud avalduste menetlusse võtmisest keelduda. Kostja esindaja T. K. esitas kohtule võltsitud volikirja, mille koostamiseks on kasutatud erinevat skännitud tõendit, mis on omavahel kokku sobitatud. Isegi allkiri on oma kohale sobitatud arvutihiirega. Juhatuse liige M. S. allkiri volitusel ja teistel esitatud tõenditel ei ole ehtne. Võltsitud tõend, millega «Tööandja võttis ette kõik toimingud töökohal hageja puudumise väljaselgitamiseks», samuti ei vasta tõendi kriteeriumitele. 18.02.2020 Xxxx köögis R. S. ja I. D. «puhtsüdamlikult» tunnistasid, et «alates 25.06.2019 kuni 25.07.2019 hagejat tööl ei olnud». Kostja on senise kohtumenetluse jooksul pannud toime KarS § 344-34 ja § 280 sätestatud süüteod (võltsitud dokumendi kasutamine ja valeandmete esitamine), mida kohus ei saa tähelepanuta jätta. Vastasel juhul õigusvastane tegevust jätkub. Hageja juhib tähelepanu sellele, et töövaidluskomisjoni otsusega tuvastati Osaühingu Maritta ja S. K. vahel sõlmitud töölepingu nr. 25 ülesütlemise tühisus Osaühing Maritta poolt. Seega tühistati erakorraline töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg1 p 3 alusel tööandja poolt. Töötaja ettepanekule lõpetada tööleping TVK otsusega komisjon ei reageerinud. Töövaidluskomisjon selles küsimuses ei ole otsuse teinud, kuigi töötaja oli korduvalt seda palunud. See tähendab, et tööleping No 25 ei ole lõpetatud ja on siiamaani jõus. TVK resolutsioonis lepingu lõpetamise otsus puudub ja käesolevas kohtuasjas hageja peab tõestama erakorralise ülesütlemise põhjuste olemasolu. Juhul, kui on tuvastatud töölepingu ülesütlemise tühisus, töötajal on õigus taotleda ülesöeldud töösuhte lõpetamist kohtult. Sel juhul tal on õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Hageja palub. Taandada esindusõiguseta kostja lepinguline esindaja T. K.. Jätta kostja poolt esitatud võltsitud tõendid kohtuotsuse tegemisel arvestamata. Palun lõpetada tööleping No 25, mis on sõlmitud 3.01.2017 hageja ja kostja vahel TLS § 91 lg 2 alusel käesoleva kohtulahendi jõustumise päeval. Välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata töötasu 584 eurot kuus (bruto) ja puhkuse tasu alates 26. juulist 2019 kuni käesoleva kohtulahendi jõustumiseni, mis moodustab 12 547,10 euro 7.04.2021 seisuga (töötasu: 11 668,38 eurot ja puhkusetasu 878,72 eurot. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis saamata hüvituse eest (1545 eurot) alates 26.07.2019, mis moodustab 210,29 eurot 7.04.2021 seisuga. Palun rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Töölepingut ei ole lõpetatud Töövaidluskomisjoni otsusega. TVK resolutsioonis töölepingu lõpetamise otsus puudub. Kui on tuvastatud töölepingu ülesütlemise tühisus, töötajal on õigus taotleda ülesöeldud töösuhte lõpetamist kohtult. Sel juhul tal on õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Hageja arvates nimetatud lisa 3 on toitlustamise lepingu lahutamatu osa, mis kohustab sel juhul kostjat esitama 01.10.2017 a. sõlmitud toitlustamise lepingu originaali digiallkirjadega. Originaaldokumendi juurde tuleb lisada Tallinna Haridusameti vastutava spetsialisti selgitus Riigihangete registris puuduva märge koht. D.-S.’i tunnistuse koostamiseks on kasutatud sama tüüpi seadet ja tarkvaraprogrammi. Pdf-faili erinevaid alusmaterjale saab liigutada ja koost lahti võtta. Tõendil esineb võltsingule viitavaid tunnuseid. Kuna tunnistus oli esitatud asjas omavate asjaolude tõendamiseks (kostjale tekitatud kahju), hageja palub kohustada kostjat esitama kohtule dokumentaalse tõendi originaali. Hageja arvates originaaldokument peab ühtima kostja poolt esitatud Pdf-failiga (Lisa 4, kostja 21.02.2020). Hageja ülesütlemisavaldus TLS § 91 lg2 alusel ei ole kehtivaks muutunud, kuna kostja ei kinnitanud hageja avalduse kättesaamist. Samal päeval hageja ülesütlemisavaldus oli tagasi võetud. See tähendab, et töölepingu ülesütlemisavaldust TLS § 91 lg2 alusel ei ole tehtud. TVK tuvastas TL No 25 ülesütlemise tühisust kostja poolt, aga jättis tähelepanuta hageja taotluse lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 ja mõista välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel. Hageja leiab, et töövaidlusasja ebaõige lahendamiseni viis asjaolu, et komisjon ei arvestanud asja lahendamisel hageja taotlustega. Nimelt, et ülesütlemisavaldus TLS § 91 lg 2 alusel (hageja algatusel) ei ole kehtivaks muutunud.

tööülesannete täitmise asukohaks on Tallinn. Hageja oli tööle asumise ajal teadlik, et kostja tegeleb toidu valmistamisega lasteaedadele. Firma töötajad töötavad nii lasteaedades endis kui ka kostja köögipannal Tallinnas. Kosjta teenindab järgmiseid lasteaedu – Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx. Alates töölepingu sõlmimisest kuni 10.juunini 2019 töötas hageja Xxxx xxxx ametikohal. Kostja juhib tähelepanu sellele, et enne puhkusele minekut (poolte vahel ei ole vaidlust, et puhkuse periood oli 10.06-23.06.2019) hageja juba teadis, et Xxxx ja tööandja vahel oli saavutatud kokkulepe, et alates 11.06.2019.a. toimub toidu valmistamine kostja enda köögipinnal ning hagejale oli sellest teatatud. Pärast hageja puhkust tööandja teatas, et alates 25. juunist hageja hakkab töötama koka ametikohal aadressil Xxxx (Xxxx). Hageja peale puhkust kordagi tööle ei ilmunud, vaatamata sellele, et tööandja helistas talle korduvalt ja saatis meilile kirju – mis põhjusel ta töölt puudub. Kostja omalt poolt ei lõpetanud töölepingut viivitamatult pärast hageja mitmepäevast tööluusi, kuna ootas põhjendusi hageja poolt. Samuti juhib kostja tähelepanu sellele, et põhjendamatu töölt puudumine viis selleni, et kostja juhatuse liige M. S. oli sunnitud ise hageja asemel tööle asuma, sest lasteaias peab toitu valmistama 3 korda päevas ilma mingite seisakuteta. Seoses sellega esitas kostja 25. juulil 2019.a. hagejale töölepingu erakorraline ülesütlemisavalduse e-posti teel. Kostja oli sunnitud lõpetama töölepingu seoses töökohustuste rikkumisega hageja poolt (mõjuva põhjuseta tööle mitte ilmumine) alates 25.07.2019. Kostja ei saanud eeldada, et hageja pöördub Töövaidluskomisjoni poole. Kostja on sunnitud tõdema, et vaatamata sellele, et 09.09.2019 ta teavitas Töövaidluskomisjoni, et ei saa istungil osaleda, Töövaidluskomisjon ei selgitanud, et istungi edasilükkamise kohta tuleb esitada taotlus või oma seisukoht kirjalikus vormis. Kostja sai Töövaidluskomisjoni otsuse kätte, kuid seoses firma osalemisega riiklikel konkurssidel, mis on seotud lasteaedade teenindamisega, lasi mööda kohtule hagi esitamise tähtaja asja uueks läbivaatamiseks, kuna ei olnud nõus komisjoni otsusega. Samuti kostja rõhutab, et hageja esitas Töövaidluskomisjonile valeandmed. Hageja mõistis suurepäraselt, et üksikud viivitused on seotud raha ülekandmisega Linnaosa Valitsuse poolt. Kostja on nõus Töövaidluskomisjooni seisukohaga, et „töötasu maksmisega viivitamine on Tööandja põhikohustuse rikkumine, kuid töövaidluskomisjoni hinnangul ei ole see nii raske rikkumine, mis õigustaks kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise väljamõistmist Tööandjalt.“. Lähtudes poolte kokkuleppest kostja maksis puhkusetasu koos töötasuga 15.07.2019. Hageja väited, et „Alates 1 juulist kuni 28.juulini 2019 oli Xxxx, kus hageja töötas, seoses personali kollektiivpuhkusega suletud. Sellest teavitas hageja kostjat korduvalt ja palus lasteaia sulgemise ajaks määrata talle teine töökoht. Kostja nendele palvetele ei reageerinud. ” on väärad ning ei vasta tõele. Kostja juhib tähelepanu sellele, et pärast hageja puhkust tööandja teatas, et alates 25. juunist hageja hakkab töötama koka ametikohal aadressil Xxxx (Xxxx), aga hageja ei asunud tööle. Hageja on seisukohal, et hüvitise määramisel kostja poolt töölepingu olulise rikkumise eest TLS §100 lg 4 alusel pole töövaidluskomisjon õigesti arvestanud kõik töövaidlusasjas tuvastatud asjaolusid ja materjale. Kostja ei ole nõus ülaltoodud hageja seisukohaga ning arvab, et hageja poolt esitatud nõue on pahauskne, ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostja poolt oli saadetud hagejale ülesütlemisavaldus 25.07.2019 (kell 14.53) (Lisa 6), kuna kuu jooksul hageja ei asunud tööle vaatamata kostja hoiatustele. Hageja esitas ülesütlemisavalduse kostjale 25.juulil 2019 kell 23.25. Kostja rõhutab, et hagejal ei olnud õigusliku alust, kuna poolte vahel ei olnud vaidlust töötasu maksmise osas ja hageja poolt ei olnud esitatud mitte ühtegi pretensiooni. Kostjale jääb arusaamatuks millisel õiguslikul alusel hageja püüab välja mõista hüvitist summas 560 eurot. Alates 25.06.2019 kostja palus teavitada miks hageja ei asunud tööle, aga ignoreeris hageja tööandja korraldusi ja rikkus töösuhteid. Samal ajal kostja on nõus töövaidluskomisjoni seisukohaga, et juhul, kui aga töölepingu ütleb üles töötaja ilma etteteatamistähtaega järgimata, siis ei ole töötajal õigus TLS § 100 lg 5 alusel hüvitist nõuda. Tööandja ei ole töötajale kahju tekkinud. Vaatamata sellele, et kostja ei ole vaidlustanud hageja poolset töölepingu ülesütlemist TLS § 105 lõikes 1 või § 106 sätestatud korras, tööandja ei ole kahju tekkinud töötajale, aga hageja esitas üleütlemisavalduse juhindudes TLS § 91 lg 2. Töötaja tekitas kahju tööandjale, kuna hageja peale puhkust kordagi tööle ei ilmunud, vaatamata sellele, et tööandja helistas talle korduvalt (xxxx, Lisa 2) ja saatis meilile kirju – mis põhjusel ta töölt puudub (Vastuse Lisa 5). Samuti antud asjaolu on kinnitatud kostja töötajate poolt (Vastuse Lisa 4). Tööandja võttis ette kõik toimingud töökohal hageja puudumise väljaselgitamiseks. Seega alates 25.06.2019 kuni 25.07.2019 hagejat tööl ei olnud. Hageja omalt poolt ei seletanud ega teavitanud miks teda ei ole töökohal. Tööandjal olid seaduslikud alused lõpetada tööleping seoses töökohustuste 6 (12)

rikkumisega hageja poolt (mõjuva põhjuseta tööle mitte ilmumine). Hageja oma ebaseadusliku käitumisega tekitas olukorra, milles tööandja oli sunnitud lõpetama töölepingu temaga. Lähtudes kostja äritegevusest alates 25.06.2019 hageja oleks pidanud töötama koka ametikohal lasteaias ning kostja ei olnud huvitatud töölepingu lõpetamisest. Samuti kostja juhib tähelepanu sellele, et hageja ise ei vaidle sellele vastu. Kostja väga selgelt saab aru, et ei ole vaidlustanud hageja poolset töölepingu ülesütlemist ja on kohustatud maksma hagejale töötasu ajavahemiku 25.06.- 25.07.2019 eest brutosummas 574,60 eurot vaatamata sellele, et hageja ei töötanud. Kostja täitis töövaidluskomisjoni otsuse täies ulatuses (Lisa 1). Hüvitise väljamõistmine seaduses sätestatud ulatuses on kahju tegelikku ulatust arvestades hea usu põhimõttega vastuolus või esinevad võlaõigusseaduses sätestatud kahjuhüvitise vähendamise eeldused. Poolte vahel puudusid erimeelsused töötasu väljamaksmise osas. Kostja ei eita seda fakti, et 2,5 aasta pikkuse töösuhte jooksul on viivitanud töötasu maksmisega 12 korral 1 kuni 4 päeva. Kostja rõhutab, et hageja poolt ei olnud pretensioone seoses temal kahju tekkimisega töötasu viivitamise osas. Hageja ei teavitanud tööandjat mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama (TLS § 91 lg 5). Hageja ise kinnitas, et on ise Töölepingut nii oluliselt rikkunud, et see oleks andnud vastaspoolele töölepingu ülesütlemiseks õiguse kui Tööandja poolne ülesütlemisele eelneva hoiatamise kohustus oleks olnud täidetud. Kostja on sunnitud tõdema, et viivitused on seotud raha ülekandmisega Linnaosa Valitsuse poolt. Kuna Tallinna Linnaosa Valitsuse ja kostja vahel on sõlmitud ärisaladuse hoidmise kokkulepe, kostja esitab 3 maksekorraldust seoses raha ülekandmise viivitamisega. Arvestades hea usu põhimõtet kostja poolt töötasu viivitamine ei ole nii raske rikkumine, mis õigustaks kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise väljamõistmist tööandjalt. Kostja ei ole nõus hageja väitega, et kostja esitas kohtusse võltsitud dokumendi n.n. kokkuleppe. Hageja järeldus on vale ja ei vasta tegelikkusele. Hageja poolt esitatud seisukoha Lisa 10 töötaja ekiri 27.06.2019, 1.07.2019) on osaliselt võltsitud. Hageja poolt esitatud Lisa 10 ebatäpne tõlge vene keelest eesti keeled. Kostja esitab hageja e-kirja (27.06.2019, 1.07.2019), mis oli saadetud kostjale eposti teel. Selles kirjas hageja kinnitab, et „Samuti oli mulle tehtud suuline pakkumine minna üle teisele tööle teisel aadressil, millel puudub seaduslik jõud (tõlge vene keelest eesti keelde”. Hageja teadis, et temal on uus tööaadress töökohustuste täitmiseks, aga ta ei asu põhjuseta tööle. Lepinguline esindaja esitab Eesti ENIC/NARIC Keskuse juhataja G. V.`i vastuse kohtule, mille alusel juhataja kinnitab, et „T. K. on eelnevalt esitanud Eesti ENIC/NARIC Keskusele hindamiseks juristi kvalifikatsiooni tõendava diplomi, mille õige nr on ДИС 0016817. Diplom on välja antud 21.06.2000 ning on antud T. K. nimele, mis oli T. K.i nimi enne nimemuutust.“ Hageja on kohtule avaldanud, et tema hinnangul on kostja lepinguline esindaja esitanud kohtule võltsitud tõendid oma hariduse ja esindusõiguse kohta. Kostja lepinguline esindaja rõhutab, et sellised järeldused on väärad ning ei vasta tõele. Lepinguline esindaja ei välista, et hageja ja tema lepinguline esindaja tahtlikult võltsisid kõiki päringuid ja vastuseid ja esitasid kohtule valeandmeid. Kostja lepinguline esindaja palub kohtult abi kriminaalmenetluse alustamiseks Hageja ja Hageja lepingulise esindaja suhtes seoses kohtule esitatud võltsitud dokumentidega (12.04.2021 Hagi täpsustamine Lisa 11, Lisa 12). Hageja ei suuda põhjendada oma nõudeid/hagi eset ja seda tõendada. Kostja tutvus hageja poolt esitatud ekspertiisiaktiga nr DK-0032-05/620 (ja palub mitte võtta dokumenti tõendina arvesse. Esiteks, ekspertiisiakt on esitatud ilma eksperdi allkirja või digiallkirjata. Teiseks, ekspertiisi tegemisel ei olnud kasutatud dokumendi originaali. Kolmandaks, kostjale jääb arusaamatuks, kes on T. S.. Kas temal on õigus ekspertiisi läbiviimiseks ja põhjendatud järelduste tegemiseks. Kostja arvab, et hageja esitas kohtule võltsitud ekspertiisiakti ja palub teavitada prokuratuuri dokumendi võltsituse kahtlusest. E. Z. kinnitus tõendab, et 07. juuni 2019 kokkulepe on allkirjastatud paberkandjal omakäeliselt. J. D. kinnitus tõendab, et 07. juuni 2019 kokkulepe on allkirjastatud paberkandjal omakäeliselt. M. Z. (endine S.) kinnitus tõendab, et 07. juuni 2019 kokkulepe on allkirjastatud paberkandjal omakäeliselt. Kostja seaduslik esindaja M. Z. (endine S.) kinnitab, et 19.02.2020 esindajale esitatud volitus on kehtiv ja kiidab esindaja tegevused heaks alates 19.02.2020 menetluse lõpuni tsiviilasjas nr 2-19-16323.

7 (12)

II.

Kohtuotsuse põhjendav osa

8 (12)

Kostja esitas kohtule 18.02.2022 uue digitaalselt allkirjastatud volikirja, millest nähtuvalt on kostja juhatuse liige andnud volituse T. K.ile kostja esindamiseks. Ühtlasi kostja esitas kohtule 18.02.2022 kostja juhatuse liikme allkirjastatud avalduse, milles kinnitatakse ja kiidetakse esindaja tegevused heaks alates 19.02.2020 menetluse lõpuni tsiviilasjas nr 2-19-16323. Kohtule esitatud volikirjast ja avaldusest nähtuvalt on kostja lepingulisel esindajal T. K.il kehtiv volikiri kostja esindamiseks ja kostja on heaks kiitnud menetlustoimingud menetluse lõpuni. Kohus leiab, et hageja vastuväited ei ole põhjendatud kostja lepingulise esindaja esindusõiguse ja kvalifikatsiooni kohta. Lepingulisel esindajal on kostja esindusõigus käesolevas kohtumenetluses.

9 (12)

Kohus keeldub hageja täiendavalt esitatud järgmiste haginõuete menetlusse võtmisest: lõpetada tööleping No 25, mis on sõlmitud 03.01.2017 hageja ja kostja vahel TLS § 91 lg 2 alusel käesoleva kohtulahendi jõustumise päeval; välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata töötasu 584 eurot kuus (bruto) ja puhkuse tasu alates 26. juulist 2019 kuni käesoleva kohtulahendi jõustumiseni, mis moodustab 12 547,10 eurot 07.04.2021 seisuga (töötasu: 11 668,38 eurot ja puhkusetasu 878,72 eurot); välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis saamata hüvituse eest (1545 eurot) alates 26.07.2019, mis moodustab 210,29 eurot 07.04.2021 seisuga; muuta töölepingu lõppemise alust TLS § 107 lg 2 vastu; välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel ja kanda töölepingu lõppemise alus töötamise registrisse.

10 (12)

Hageja põhjendab kostja kui tööandja kohustuste oluliste rikkumiste sisu ja nende rikkumistega töötajale tekitatud kahju järgmiselt. Ähvardamine lõpetada tööleping töötaja haiguslehel viibimise ajal. Selline kostja käitumine tekitas hagejal närvipinge, mis mõjus tema tervisele. Töötasu välja maksmisega pidev viivitamine. Perioodil 18.09.2017-16.06.2019 pole kostja ühtegi korda tasunud palka töölepingus ettenähtud tähtajal ja viivitas puhkusetasu maksmisega. Hageja palus korduvalt kostjat töötasu õigel ajal tasuda, millele viimane ei ole reageerinud. Töötasuga viivitamisega pani kostja hageja raskesse majanduslikku seisundisse (arvestades väikest palka jäid hagejal õigel ajal maksmata korteri ülalpidamis- ja kommunaalteenused, ei olnud võimalust planeerida muid kulusid, seetõttu tekkisid võlad), millega tekitas hagejale pideva stressi. Sundimine tegemaks töid, mis on väljaspool töötaja kui koka tööülesandeid. Laadija või abitöölise puudumise tõttu oli hageja sunnitud üksinda teisaldama raskeid kaste (üle 20 kg) toiduainetega. Samuti pidi hageja tasuta täitma nõudepesija ja köögikoristaja ülesandeid. Selline töökoormus mõjus samuti hageja tervisele. Hageja esitas enda väidete tõendamiseks koos 11.05.2020 menetlusdokumendiga saadetud SMS-ide kuvatõmmised (lisad 1-3) ning koka ametijuhendi (lisa 4). Kostja on hageja nõudele vastu vaielnud. Kostja ei eita fakti, et 2,5 aasta pikkuse töösuhte jooksul on viivitanud töötasu maksmisega 12 korral 1 kuni 4 päeva. Kostja hinnangul, arvestades hea usu põhimõtet, kostja poolt töötasu viivitamine ei ole nii raske rikkumine, mis õigustaks kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise väljamõistmist tööandjalt. Kostja ei ole vastu vaielnud ega tõendanud vastupidist, et hageja kolme kuu keskmine töötasu on 1680 eurot. TLS § 100 lg 4 tuleneb kohtule hüvitise suuruse muutmisel ulatuslik kaalutlusõigus arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Arvestades kohtule esitatud töölepingu ülesütlemise põhistatud asjaolusid (sh töötasu välja maksmisega viivitamine, tööandja poolne töötaja kohustamine täitmaks koka ametijuhendi väliseid tööülesandeid) ja mõlema poole huve, kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 1053 eurot. Kohtu hinnangul on tõendatud töösuhte kestel korduv töötasu maksmisega viivitamine. Töötasu maksmise kohustus on töölepingujärgne tööandja põhikohustus ning selle korduv rikkumine on kohtu hinnangul oluliseks rikkumiseks ka siis, kui tasumisega on viivitatud kõigest mõni päev. Kohus jätab rahuldamata hageja TLS § 100 lõikes 4 hüvitise 492 (1545-1053=492) eurot tasumise nõudes.

12 (12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.