I. J R hagiavaldus E L vastu kaasomandi lõpetamise ja tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes II. E L hagi J R vastu kaasomandi lõpetamise ja kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamises nõudes
Tsiviilasja hind
14 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja J R, isikukood XXX; elukoht ZZZ Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Jüri-Karl Leppik Kostja E L, isikukood XXX; elukoht XXX Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob
Kohtuistungi toimumise aeg
07. veebruar 2022.a
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata J R hagi E L vastu kaasomandi lõpetamise ning tahteavalduste andmiseks kohustamise ja tahteavalduste asendamiseks kohtuotsusega nõudes.
2.Rahuldada E L hagi J R vastu kinnisasjale kaasomandi lõpetamise ja kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamises nõudes.
3.Lõpetada E L ja J R kaasomand registriosa nr xxx osas.
Mõista E Lilt J R kasuks välja hüvitis omandiosa eest summas 1 945 eurot. Hüvitis tuleb tasuda 30 kalendripäeva jooksul alates menetlust lõpetava lahendi jõustumisest.
6.Lugeda tuvastatuks, et J R on kohustatud andma nõusoleku kinnistusraamatu kande parandamiseks selliselt, et registriosa nr. xxx teisest jaost kustutatakse kanne „E L (isikukood XXX) 34/36 kaasomandist; J R (isikukood XXX) 2/36 kaasomandist” ja registriosa teise jakku tehakse uus omanikukanne „E L (isikukood
XXX)”.
7.Kohtuotsus asendab J R nõusolekut, kui E L esitab kinnistusosakonnale panga digitaalse allkirjaga maksekorralduse J Rle hüvitise 1945 eurot maksmise kohta või notariaalselt tõestatud avalduse väljamõistetud hüvitise J Rle välja maksmiseks notari ametikontol hoiustamise kohta.
8.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
9.Edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi kohta Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja J R nõue ja seisukoht vastuhagi osas
1.26.06.2020.a. esitas hageja J R hagi kostja E L vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hageja palus lõpetada kaasomand XXX kinnistule, registriosa nr xxx. Hageja palus jagada kinnistu viisil, et kinnistust eraldatakse 1 ha suurune maatükk, uuele kinnistule avatakse uus registriosa kinnistusraamatus ning uus eraldatav kinnistu jäetakse hageja ainuomandisse. Samuti paluti kohustada kostjat andma kõik tahteavaldused, mis on vajalikud kinnistusraamatu toiminguteks ja maakorralduslikeks toiminguteks. Hagejale kuulub kinnistust 2/36 mõttelist osa ja kostjale 34/36 mõttelist osa. Kinnistul asuvad ka hooned. Hagejale on kinnistu omand väga oluline, kuna see on seotud emotsionaalsete väärtustega. Kinnistu jagamisel reaalosadeks jääks hagejale 1 ha suurune maatükk ja kostjale 2,24 ha suurune maatükk. 1 ha suurune maatükk on minimaalne katastriüksuse pindala, millele antakse ehitusõigus. Kinnistu jagamine hageja poolt taotletud viisil vastab pooltele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele. Suure osa kinnistu väärtusest moodustavad seal asuvad hooned. Kaasomandi lõpetamisel ei kaota kostja oma elukohta, kuna maatükk, millel asuvad hooned jäävad kostja ainuomandisse. Kaasomandi lõpetamisel tuleb arvestada poolte huve. Hageja soovib säilitada oma isa pärandit ja seost isa sünnimaaga. Hageja jaoks on oluline kinnistu külastamine ja seal
loomingu viljelemine. Seega on tagatud mõlema poole huvid kinnistu jagamisel hageja poolt taotletud viisil.
2.19.04.2021.a. seisukohades leidis hageja, et kinnistu jagamisel tuleb lähtuda mõtteliste osade väärtusest, mitte kinnistu pindalast. Mõttelise osa väärtus tuleb kindlaks teha kogu kinnisasja väärtusest tervikuna. Järelikult tuleb reaalosadeks jagamisel arvestada poolte mõtteliste osade väärtusega. Kostja mõttelise osa väärtus kinnistust on 33 056 eurot ja hageja mõttelise osa väärtus 1 944 eurot. Kinnistu jagamisel reaalosadeks on oluline, et poolele jääv kinnisasi vastaks poole mõttelise osa väärtusele. Ühe hektari kinnistu tõenäoline väärtus on 1 900 eurot. Seega jääks hagejale kinnisasi, mis vastab tema mõttelise osa väärtusele.
3.Hageja ei ole kinnistut külastanud, sest kostja ja tema sugulased seda ei soovinud. Samas on hageja aastate vältel kinnistust mööda sõitnud, et mitte häirida kinnistul elavate isikute rahu. Ka hageja vanaema M T ei saatnud hagejale enam sünnipäeva- ega jõulukaarte, kuigi neile oli hageja Tallinna aadress teada. Hageja on alates 2014 aastast kinnistut külastanud 14 korral.
4.Hageja on kasutanud kinnistut oma loomingus ning seal elanud sugulased on hagejat inspireerinud. Seega on kinnistu olnud hageja jaoks oluliseks inspiratsiooniks. Hageja on kinnistut kindlustanud. Kostja ega ükski teine kaasomanik ei ole hagejat toetanud kindlustusmaksete tegemisel. Kui kinnistu ei oleks hageja jaoks oluline, siis ei oleks ta seda oma loomingus kasutanud. Asjaolu, et hageja ei ela XXX, ei tähenda, et ta ei ole kinnistuga emotsionaalselt seotud.
5.01.12.2021.a. esitas hageja alternatiivsed nõuded, märkides konkreetsed koordinaadid, kus peaks paiknema eraldatav kinnistu osa.
6.11.11.2020.a. vastuses vastuhagile vaidles hageja kostja nõudele vastu täies ulatuses. Kuigi hagejale kuulub 2/36 kinnistust, on see tema peamiseks sidemeks oma isa ja isa kodumaaga. Kuigi hageja kinnistut ei kasuta, on tal siiski absoluutne õigus kinnistu mõttelisele osale.
7.Tsiviilasja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja E L seisukohad ja vastuhagi nõue
8.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja on nõus kaasomandi lõpetamisega, kuid mitte selle jagamisega reaalosadeks. Kaasomand tuleb lõpetada vastuhagis taotletud viisil. Jagades asja hageja poolt taotletud viisil jääks kostja omandisse 2,24 ha suurune maatükk, mis oluliselt piiraks kinnistu kasutamist. Kostja ja temaga koos elavad isikud peaksid muutma oma elulaadi. Koos kostjaga elab kinnistul kinnistu endine omanik ja kostja ema M T, kes on hageja vanatädi. Ka kostja täisealine poeg oma perega soovib kinnistul elada. Kostja kasvatab kinnistul oma tarbeks kartulit, köögivilja, viljapuid. Talu põllumaa ulatab kinnistu osale, mida soovib hageja endale reaalosana. Põllutöömasinate juurdepääs maanteelt põllule käib läbi kinnistu osa, mida hageja taotleb endale. Kinnistu tükeldamisel ei saaks kostja enam masinatega maad harida, sest juurdepääs puuduks. Kolmandiku eraldamine muudaks maa majandamise vastavalt maa sihtotstarbele sisuliselt võimatuks.
9.Hagejale eraldatava kinnisasja osa väärtus ületaks tema omandiosa väärtust. Hageja taotletava kinnisasja pindala ja väärtus ületaks oluliselt tema omandiosa väärtust kaasomandis. Hageja enda poolt esitatud andmete alusel saaks hageja arvestuslikult 6 075 m2 maad. Hageja aga soovib 1 ha.
10.Hageja käis esimest korda Y-s 2004 aastal ja kui M T küsis hagejalt, kas ta on isa haual käinud, siis hageja vastas, et ei, kuna tegemist oli hageja jaoks võõra inimesega. Hageja kasvas koos emaga ning side isaga tal puudus. Hageja ei ole veetnud Y-s oma lapsepõlve suvesid ning kinnistu ei ole olnud tema lapsepõlvemaa, mistõttu ei ole usutav, et tal on isiklikke kalleid mälestusi. Tegemist ei ole ka maaga, mis on põlvest põlve käinud või omandireformi käigus tagastatud, kuna maa erastati kostja ning R S ja M S poolt. Enne erastamist kuulusid hooned M Tle, kes kinkis need oma lastele. Ühelt poolt on hageja, kes alaliselt elab ZZZ ning kellel asjaolusid arvestades ei saa olla tugevat hingelist sidet maatükiga ning kellel puudub kasutushuvi. Teisalt on kostja koos oma täisealiste sugulastega, kes kasutavad kinnistut vastavalt sihtotstarbele ja soovivad säilitada endist eluviisi. Kostja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete praktilised ja elulised huvid kaaluvad rohkem ja väärivad rohkem kaitset kui hageja hingelised vajadused.
11.08.10.2020.a. esitas kostja vastuhagi. Kostja palub lõpetada poolte kaasomand ja jätta kogu kinnistu kostja E L ainuomandisse. Kostja on nõus tasuma hagejale hüvitist summas 1 945 eurot 30 päeva jooksul arvates menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumisest. Kinnistu jagamist kostja taotletud viisil õigustab see, et kinnistu on kostja E Li elukoht. Kinnistu üldpindala on 3,24 ha ning kostjad kasutavad kogu kinnistut. Vastuhagi põhistab kostja samadel asjaoludel, mis on esitanud kostja vastuses. Hagejat tuleb kohustada andma tahteavaldused kinnistusraamatu omanikukannete muutmiseks.
12.Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused
13.Pooled on vastastikku esitanud haginõudeid. Kohus käsitleb otsuses J R hagejana ja E Li kostjana nii hagi kui vastuhagi puhul. Poolte kaasomandisse kuulub registriosa nr xxx so XXX kinnistu pindalaga 3,24 ha. Hagejale kuulub 2/36 kaasomandist ja kostjale 34/36 kaasomandist /I kd tl 7-9/. Vaidlust ei ole, et kinnistul asuvad hooned, mis on märgitud ehitusregistris ja hooned on kostja kasutuses /I kd tl 10/.
14.Riigikohus on lahendites rõhutanud, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus AÕS § 77 lg 2 järgi hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
Kohus saab valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (217-9749, 2-17-11516, 2-16-15236). Samuti tuleb lähtuda põhimõttest, et kaasomandi lõpetamine on kohtu diskretsiooniotsus ning kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem (2-17-9749, 2-15-11516, 3-2-1-14-17, 3-2-1-61-12).
15.Hageja soovib kinnistu jagamist reaalosadeks ning kostja soovib kinnistut tervikuna endale. Seega saab kohus kaasomandi lõpetada ühel nimetatud viisidest.
16.TsMS § 436 lg 4 sätestab, et kohus ei või hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Kostja on avaldanud, et kinnistu väärtus on 35 000 eurot. Hagejale kuuluva osa väärtus on 1945 eurot /I kd tl 49/. Kostja on väite tõendamiseks esitanud Aarete kinnisvara eksperthinnangu nr 070-15 ja arvamuse kinnistu turuväärtusele /I kd tl 59-80/. Hageja on nõustunud kinnistu väärtusega summas 35 000 eurot, mida tõendas OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa eksperthinnanguga 1545/0421 SS /I kd tl 147-170/. Seega on mõlemad pooled tõendanud kinnistu väärtuse 35 000 eurot ja kohus lähtub nimetatud väärtusest vaidluse lahendamisel.
17.Registriosa nr xxx väärtus on 35 000 eurot. Hagejale kuulub 2/36 osa kaasomandist, millele vastab 0,18 ha. 1/36 osale vastab 0,09 ha (3,24/36). Hageja soovib kinnistu jagamise tulemusena saada 1 ha suurust maatükki. Seega oleks pärast hageja poolt taotletud viisil jagamist olukord, kus hagejale eraldatakse olemasolevast kinnistust 11/36 osa ja kostjale jääks 25/36 osa. Rahalises väärtuses saaks hageja kinnistust osa, mille väärtus on 10 694,44 eurot (35 000/36*11) ja kostjale jääva osa väärtus on 24 305,55 eurot (35 000/36*25). Hageja soovib 5,5 korda suuremat maatükki kui on talle kuuluva kaasomandi osa suurus. Ka rahalises vääringus soovib hageja vara, mille väärtus ületab talle kuuluva osa väärtust 5,5 korda (10 694,44/1945).
18.Kaasomandi mõttelise osa väärtus tuleb kindlaks määrata lähtudes kogu kinnisasja väärtusest (turuhinnast) tervikuna (Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Kirjastus Juura 2014 lk 347).
19.Järgnevalt hindab kohus, kas kaasomandi lõpetamine hageja poolt taotletud viisil koormab kaasomanikke kõige vähem ning vastab kõige paremini kaasomanike huvidele. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kinnisasja jagamisel tuleb arvestada maatüki olemust ja maakorralduse nõudeid (Riigikohus lahend 3-2-1-61-12 p 12).
20.Hageja on hagi lisana esitanud plaanimaterjali, kust nähtub 10000,16 m2 suuruse eraldatava maa-ala asukoht /I kd tl 11/. Hageja on esitanud Maanteeameti kooskõlastuse kinnistu jagamise osas /I kd tl 13-16/. Samuti Keskkonnaameti ja Haapsalu linna seisukoha, et hageja poolt taotletud viisil on eraldi kinnistute moodustamine kooskõlas maakorralduslike nõuetega /I kd tl 17-23/. Hageja on 1 ha suurust maatükki põhjendanud asjaoluga, et see on vastavalt kehtivale üldplaneeringule hajaasustuses minimaalne katastriüksuse pindala ja ühtlasi minimaalne pindala, millele antakse ehitusõigus /I kd tl 2/. Hageja on kinnitanud, et talle on oluline, et ta saaks kinnistule püstitada suvila /II kd tl 140/. Ridala valla üldplaneeringu p 3.3. järgi on katastriüksusele elamumaa sihtotstarbe määramisel minimaalseks lubatud pindalaks 1 ha. See on ka minimaalne katastriüksuse pindala, millele antaks ehitusõigus /II kd tl 98, 62-115/.
Käesoleval ajal on XXX katastriüksuse kasutusotstarve maatulundusmaa /I kd tl 7/. Kuna hageja on kinnitanud, et soovib eraldatavale osale hakata ehitama, siis maakorralduslikest nõuetest lähtuvalt saaks minimaalse uue moodustatava katastriüksuse pindala olla 1 ha. Kohtu hinnangul maakorralduslikke takistusi kinnistu reaalosadeks jagamisel ei esine. Seega saab kohus esitatud tõendite ja seisukohade alusel kaaluda, kas hageja poolt esitatud asjaoludel on põhjendatud reaalosadeks kinnistu jagamine nii, et hageja saab kinnistu jagamise tulemusena 5,5 korda suurema maatüki, kui talle praegu kogu kinnistust kuulub.
21.Hageja leiab, et kinnistu jagamisel reaalosadeks tuleb arvestada poolte mõtteliste osade väärtusega, mitte aga mõttelisele osale vastava suurusega kinnistu pindalast /I kd tl 139/. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kinnisasja reaalosade määramisel tuleb lähtealuseks võtta kaasomanike mõtteliste osade suurus (Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Kirjastus Juura 2014 lk 347).
22.Hageja väidetel soovib hageja säilitada oma isa pärandit, hingelist seost isa sünnimaaga. Hageja jaoks on oluline, et tal säiliks side kinnistuga. Hageja on kinnistut kasutanud oma loomingus ning hageja on kinnistut kindlustanud. Hageja jaoks omab kinnistu emotsionaalset väärtust.
23.Hageja väidetel päris ta kaasomandi osa oma isalt M Slt /I kd tl 2/. Hageja on kinnistu kaasomanik alates 29.03.2005 /I kd tl 8/. Hageja on märkinud, et kui ta oleks teadnud, et teised kaasomanikud on huvitatud oma mõtteliste osade võõrandamisest, siis oleks ta ise kokku ostnud tema isa poolt päritud teiste kaasomanike mõttelised osad /I kd tl 144/. Kohtu hinnangul nimetatud hageja seisukoht kinnitab kostja väiteid, et tegelikkuses ei ole hagejal olnud kinnistu vastu huvi enne kui 2004. aastal /I kd tl 50/. Eluliselt ei ole usutav, et hageja, kes soovis säilitada sidet kinnistuga ei teadnud, et teised pärijad olid valmis oma omandiosa võõrandama, sest omanike ring oli suur, mis killustas omandit. Isik, kes südamest tunneb kinnistu vastu huvi teeb endale selgeks, kuidas kinnistut majandada, kas ja mil viisil seda hooldada ning loomulikult suhtleb siis ka teiste omanikega. Hageja väited, et ta ei käinud kinnistul, kuna kostja ja kostja sugulased seda ei soovinud võivad olla mõistetavad mingi perioodil jooksul. Kui hageja sai omanikuks 2005 ning kohtule esitab väited, et ta on alates 2014 aastast kinnistut külastanud 14 korral, siis on järeldus, et hageja ei tundnud ligi 10 aasta jooksul kinnistu vastu emotsionaalset huvi /I kd tl 141/. Kohtu hinnangul hingeline seotus peaks mingil moel siiski väljenduma ka tajutavalt teistele isikutele ning kohtule, et seda saaks analüüsida. Vastasel juhul on tegemist paljasõnaliste väidetega emotsionaalse seotuse kohta.
24.Hageja on kohtule esitanud kindlustuspoliisid ja kindlustusmakset tõendava maksekorralduse /I kd tl 188-208/. Kindlustuspoliisidelt nähtub, et hageja kindlustas perioodil 06.06.2008 kuni 08.06.2014 XXXi kinnistul asuvat elamut tulekahju, rahe ja tugeva tuule vastu. Soodustatud isikuks oli M T. Hageja heidab ette, et kostja ega ükski teine kaasomanik ei ole hagejat kindlusmaksete tegemisel toetanud. Kohus leiab, et hageja poolt oli heatahtlik kindlustada elamut, milles elas M T. Hageja poolt tehtud kindlustusmaksed kuue aasta eest kokku summas 266,09 eurot ei ole aga aluseks, et kinnistu reaalosadeks jagamisel võiks hageja nõuda 5,5 korda suuremat maatükki, kui talle kuulub kaasomandi osana. Seejuures tuleb arvestada, et hageja kindlustas kinnistul asuvat elamut, olles ise üheks kaasomanikuks. Kinnistusraamatu omanikukannetest, mis on sisse kantud kannete number 5-7 all nähtub kaasomanike paljusus /I kd tl 8/. Kohus on seisukohal, et asja jagamisel reaalosadeks, kui kinnistu kuulub käesoleval ajal kahele kaasomanikule, ei ole
põhjendatud arvestada isikute poolt, kes ei ole käesolevas asjas menetlusosaliseks, kindlustusmaksete tasumist või mittetasumist.
25.Hageja rõhutab läbi menetluse emotsionaalset seotust kinnistuga. Kostja on esitanud M T kirja hagejale /I kd tl 54-56/. Kiri on dateeritud 28. märts ja kostja vastusest nähtub, et 2020. aastast /I kd tl 49/. Kirjas on tuntav soe suhtumine hagejasse ja soov hagejaga kohtuda. Seega on alust arvata, et kui hagejal oli suur soov olla kinnistuga emotsionaalselt seotud, siis oli tal ka tegelikult võimalik kinnistul käia. Hageja on väitnud, et ta ei ole kunagi kinnistut üksi külastanud /I kd tl 142/. Kinnituskirjad, kus erinevad isikud kirjeldavad, kuidas nad on koos hagejaga kinnistul käinud, tõendavad hageja käimist kinnistul /I kd tl 177-182/. Samas nähtub nendest kinnituskirjadest, et tegemist on lühiajaliste viibimistega kinnistul. Esitatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et hageja on kinnistul käinud ja kaasomanikuna on tal selleks ka õigus. Samas esitatud tõendid ei tõenda suuremat emotsionaalset seotust kui omaniku seotust oma kinnistuga, mida ta igapäevaselt ei kasuta ning mida harva lühiajaliselt külastab. Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja, kui 2/36 kaasomandi osa omaniku, lühiajalised viibimised kinnistul ei ole selliseks asjaoluks, mis annaks aluse kõrvale kalduda hageja omandiosa suurusest asja jagamisel reaalosadeks.
26.Hageja on seisukohal, et ta on kinnistut kasutanud oma loomingus ja viinud XXX kinnistu maailmakirjandusse /I kd tl 142/. Hageja seisukohtadest nähtub, et tema kutsumuseks on tegeleda loominguga ning tema sugulased on inspireerinud teda loomingu loomisel. Kohus leiab, et hageja vaba valik loominguga tegelemiseks ei saa kaasa tuua kostja suhtes omandiosa kaotust 0,82 ha (1 ha-0,18 ha) ulatuses. Hageja poolt loominguga tegelemine ei too kostjale kaasa kohustust omandist loobuda hageja kasuks. Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja poolt kinnistu kasutamine loomingus ei ole aluseks, et jagada kinnistu reaalosadeks nii, et hageja saab 5,5 korda suurema maatüki kui talle kuuluv omandiosa.
27.Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hageja poolt esile toodud asjaolud ei anna alust jagada kinnistut reaalosadeks nii, et hageja saab 1 ha suuruse maatüki. Nimetatud viisil kaasomandi lõpetamine ei ole kostja suhtes õiglane. Kui kostjale kuulub 34/36 kaasomandist ja kaasomandi lõpetamise tulemusena on kostja omandiosa suurus 25/36 esialgsest kinnistust, siis on riivatud kostja õigust omandi puutumatusele EV Põhiseaduse § 32 tähenduses, mis sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud.
28.Hageja väited, et tal ei ole võimalik taotleda väiksemat maatükki kui 1 ha, ei ole samuti aluseks kostja niivõrd suurele omandiõiguse kaotusele. Kui isikule kuulub 2/36 osa kaasomandist, siis on isikul põhjendatud eeldada, et reaalosadeks jagamisel saab ta arvestada maatükiga, mis vastab tema omandiosa suurusele. Kui maakorralduslikud nõuded ei võimalda reaalosa eraldamist omandiosa piires, siis tuleb kaaluda teisi, alternatiivseid viise kaasomandi lõpetamiseks. AÕS § 77 lg 3 sätestab, et kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade
kasuks. Hageja poolt taotletud reaalosa suurus tooks kaasa kostja omandiosa kaotuse, mis vaidluse konteksti arvestades on hiiglaslik. Kohtu hinnangul ei ole AÕS § 77 lg 3 mõeldud vaidluste lahendamiseks viisil, et üks kaasomanik soovib saada oluliselt suuremat maatükki, kui talle omandi järgi kuulub ning teine kaasomanik peaks leppima rahalise hüvitisega. Igaühe omand on võrdselt kaitstud, sh kostja omand. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata hageja nõude kaasomandi lõpetamiseks hageja J. R poolt nõutud viisil.
29.01.12.2021.a. esitas hageja alternatiivsed nõuded, milles nõue eraldada hagejale kinnistust 1 ha suurune maatükki oli ära määratletud koordinaatidega ning seda kahel erineval moel. Eraldatava maatüki asukoht oli põhimõtteliselt samas kohas, mis hagiavalduse põhinõudes, täpsustades asukoha koordinaate. Kohus on põhjendanud, miks ei ole võimalik hageja nõuet reaalosadeks jagamiseks rahuldada. Samade põhjenduste juurde jääb kohus ka alternatiivsete nõuete puhul ning jätab rahuldamata 01.12.2021.a. esitatud hagiavalduse alternatiivsed nõuded, mis on esitatud hagiavalduse resolutiivosa puntides 4 ja 5.
30.Kuna rahuldamata jääb hageja nõue kaasomandi lõpetamiseks, siis tingib see hageja nõude rahuldamata jätmise E Li kohustamiseks anda nõusolek kõikideks vajalikeks toiminguteks seoses maakorralduslike ja maakatastri toimingutega. Samuti jääb rahuldamata hageja nõue E Li kohustamiseks anda tahteavaldus kinnistusraamatu uue registriosa avamiseks ning nimetatud tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega.
31.Kostja E L on vastuhagis taotlenud registriosa nr xxx kaasomandi lõpetamist viisil, et kogu registriosa jääb kostja omandisse ning kostja on valmis tasuma hagejale hüvitist omandiosa kaotuse eest summas 1 945 eurot. AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et üldjuhul ei saa kaasomandit jätta lõpetamata (2-1813306, 2-17-9749). Kohus on jätnud rahuldamata hageja nõude kaasomandi lõpetamiseks hageja taotletud viisil.
32.Riigikohus on rõhutanud, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem ja vastab kõige paremini kaasomanike huvidele (2-17-11516, 3-2-1-39-17). Järgnevalt hindab kohus, kas kostja poolt taotletud viis kaasomandi lõpetamiseks on õiglane ja vastab kaasomanike huvidele. Riigikohus lahendis 2-14-18828 punktis 14.2. märgib, et põhimõtteliselt ei ole õige jätta ühis- või kaasomandis olevat kinnisasja ühe ühis- või kaasomaniku ainuomandisse suurema hüvitise maksmise vastu, kui viimane on valmis ja võimeline maksma (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p-d 23, 25). Kostja on menetluses korduvalt kinnitanud, et on valmis tasuma hagejale hüvitist summas 1 945 eurot omandiosa kaotuse eest. Poolte vahel puudub vaidlus, et kogu kinnistu väärtus on 35 000 eurot. Kuna kaasomandi mõttelise osa väärtus määratakse kindlaks kogu kinnisasja väärtusest, siis hagejale kuuluva kaasomandi 2/36 osa väärtus on 1 945 eurot ja kostjale kuuluva 34/36 kaasomandi osa väärtus on 33 055 eurot. Seega on kostja nõus hagejale tasuma hüvitist määras, mis vastab hagejale kuuluva omandiosa suurusele. Hüvitise suurus on õiglane, sest see on kooskõlas kinnistu turuväärtusega. Kostja on nõus tasuma hüvitist 30 päeva jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest. Kohtu hinnangul on kostja pakkumine kooskõlas Riigikohtu lahendi
3-2-1-70-10 punktiga 13, mille kohaselt õiglase hüvitise maksmise tagab see, kui kaotatud omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga.
33.Pooled kinnitasid, et soovivad sõlmida kompromissi ja ühe variandina kaalusid kinnistu kasutuskorra kokkuleppe sõlmimist. Poolte taotlusel peatas kohus menetluse kompromissläbirääkimisteks /I kd tl 118-119/. Kompromissi kohtule ei esitatud, mis annab aluse arvata, et läbirääkimised nurjusid. Kuna pooled ei ole menetluse kestel olnud võimelised kompromissi tegema, mis mõlema poole huvidega arvestaks, siis vältimaks edaspidiseid vaidlusi, on kaasomandi lõpetamine kahtlemata õigustatud. Kostja ja kostja pereliikmed kasutavad kinnistul asuvaid hooneid, harivad kinnistul põllumaad, kasvatavad pere tarbeks vajaminevat toitu. Hageja on kinnistul viibinud lühiajaliselt, sellest mööda sõitnud /I kd tl 141/. Olukorras, kus üks kaasomanik kasutab kinnistut igapäevaselt ning teine kaasomanik viibib kinnistul harva ja lühiajaliselt, on õiglane jätta kinnistu kostjale, sest rahuldamata on jäetud hageja nõue kaasomandi lõpetamiseks ning ei esine asjaolusid, mis tingiks kaasomandi lõpetamata jätmise.
34.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostja E L nõude kaasomandi lõpetamiseks, andes kinnisasja E L ainuomandisse.
35.Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks hüvitise omandiosa kaotuse eest summas 1 945 eurot, mis tuleb tasuda 30 kalendripäeva jooksul, arvates menetlust lõpetava lahendi jõustumisest. Hageja on vastuses vastuhagile märkinud, et vaidleb vastu kõigile kostja väidetele /I kd tl 102/. Samas ei ole hageja põhjendanud, miks tema hinnangul ei ole põhjendatud TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks määrata otsuse täitmise tähtaega. 30 päevane tähtaeg on mõistlik ja võimalikult lähedal hageja omandi kaotamise ajale.
36.Otsuse täitmiseks on vajalik muuta kandeid kinnistusraamatus, mistõttu on põhjendatud kostja nõude rahuldamine hageja kohustamiseks kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Hageja omanikukanne tuleb kustutada kinnistusraamatu registriosa nr xxx II jaost ja E L tuleb kinnistusraamatusse sisse kanda ainuomanikuna. Materiaalõiguslikuks aluseks on Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 ja lg 8 ning Tsiviilseaduski üldosa seaduse § 68 lg 1.
37.Põhjendatud on hageja kohustamine anda nõusolek omanikukannete muutmiseks pärast seda, kui kostja on esitanud panga digitaalse allkirjaga maksekorralduse makse kohta või hüvitise hoiustamise kohta notari ametikontol. Kohus nõustub kostja seisukohtadega, mis on esitatud vastuhagi punktis 5.11 /I kd tl 88/.
38.Hageja J. R poolt esitatud hagi hagihind kinnisasja kaasomandi lõpetamisel TsMS § 132 lg 1, lg 4 p 4 ja 134 lg 1 alusel on 7 000 eurot. Kostja E. L poolt esitatud hagi hagihind on 7 000 eurot. Kokku on tsiviilasja hind 14 000 eurot.
39.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Riigikohus lahendi 32-1-70-10 punktis 14 märgib, et eelduslikult lõpetatakse kaasomand mõlema poole huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi ühe poole soovitud viisil. Kolleegiumi arvates on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.