Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Reena Nieländer
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
28. märts 2022, Tallinn
Kohtuasi
I M hagi AKTSIASELTS RW-Trans vastu kasutamata puhkusehüvitise 836,38 euro (bruto) nõudes 836,38 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
2-20-17035
Hageja: I M (Läti Vabariigi isikukood xxx), elukoht xxx Hageja lepinguline esindaja: Jana Kitter, Stabimer Õigusbüroo OÜ, asukoht Tulika 19, 10613 Tallinn; e-post: [email protected] Kostja: AKTSIASELTS RW-Trans (registrikood 10101676), asukoht Koplipere tee 14, Rae küla, Rae vald, 75310 Harjumaa, e-post: [email protected], tel nr 5264626, 6096349 Kostja lepinguline esindaja: advokaat Indrek Kukk, Advokaadibüroo TETRIS OÜ, aadress Pille 9/1-17, 10138 Tallinn, e-post: [email protected] Kirjalik menetlus
1) Jätta hagi rahuldamata. 2) Menetluskulud jätta poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (28.03.2022).
1) Hageja I M on esitanud hagi kostja AS RW-Trans vastu saamata jäänud puhkuseraha 836,38 euro (bruto) nõudes (tl 1-3, 20-22, 44-45, 57-59, 67-68). Hageja (töötaja) ja kostja (tööandja) sõlmisid 18.02.2019 tähtajalise töölepingu nr 6/2019, kestusega 18.02.2019 kuni 31.03.2019, mille kohaselt hageja asus alates 18.02.2019 tööle autojuhi ametikohale. Töölepingu nr 6/2019 punkti 4.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et töötaja bruto töötasu on 75 eurot päevas, millest 16 eurot on tasu töötamise eest öösel. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 01.04.2019 uus tähtajatu tööleping nr 11/2019, mille punktis 5.1 on selle töölepingu kohaselt märgitud hageja iga-aastaseks põhipuhkuse kestuseks 28 kalendripäeva. Hageja pangakonto väljatrükilt 01.02.2019 kuni 19.10.2020 on näha, et kostja esimene ülekanne (töötasu aprill 2019) on tehtud hageja pangakontole 07.05.2019. Hageja otsus oli lõpetada töösuhe alates 31.07.2020. Viimase (juuli 2020) töötasu ja lähetuskulud sai hageja kätte alles peale 19.10.2020 ehk sisuliselt kolm kalendrikuud peale töösuhte lõppemist ja hagejale kõigi töövahendite tagastamist 31.07.2020. Kuigi hageja töötas kostja juures töölepingu alusel peaaegu 1,5 aastat ei olnud ta kordagi puhkusel, samuti ei ole kostja hüvitanud hagejale väljateenitud puhkust 40,66 päeva ulatuses. Puhkusekalkulaatori kohaselt on arvestuse aluseks 175 kalendripäeva, kalendripäeva päevatasu perioodil 01.01.2020 kuni 30.06.2020 summas 20,57 eurot. Puhkuse kestus iga töötatud päeva kohta on 0,0767 päeva, millest väljateenitud puhkus on 40,66 päeva. Palgakalkulaatori kohaselt on puhkusetasu (brutos) summaks 836,38 eurot (tl 1-3, 20-22). 2) Hageja on enda 28.01.2022 lõplikes seisukohtades leidnud, et ainuüksi hageja keskmine lähetuse päevaraha oli 1100 eurot, millele lisandus (neto) töötasu summas 472,32 eurot, so kokku 1772,32 eurot, seetõttu ei ole päris hästi arusaadav, mida kostja sisuliselt 3 kuud hiljem ja ainult summas 1081,46 eurot hagejale maksis, kuid kohe kindlasti ei olnud see puhkusehüvitis, mida kostja ei ole hagejale siiani tasunud (sõnad „hagejale maksis“ on kohtu poolt lisatud kui ilmselgelt ekslikult hageja 28.01.2022 menetlusdokumendi punktis 3 puuduolevad sõnad; tl 67-68). Kuigi hageja töötas kostja juures töölepingu alusel peaaegu 1, 5 aastat ei olnud ta kordagi puhkusel, samuti ei ole kostja käesoleva ajani (poolte töösuhe lõppes 31.07.2020) hüvitanud hagejale väljateenitud puhkust 40,66 päeva ulatuses (tl 67-68). 3) 17.05.2021 menetlusdokumendis esitas hageja nõuete täpsustamise ning esitas kostja vastu ka 2021 juulis saamata jäänud töötasu nõude summas 600 eurot (bruto) (tl 44-45). 14.07.2021 menetlusdokumendis on hageja veelkord esitanud nõuete täpsustamise ning esitas kostja vastu perioodil 18.02.2019 kuni 31.03.2019 saamata jäänud töötasu nõude summas 3150 eurot (bruto) (TLS § 28 lg 1 p 2) ning lähetustasu nõude juuli 2020 eest summas 1065 eurot (TLS § 21) (tl 57-59). Kostja ei andnud 06.07.2021 nõusolekut hagi muutmiseks (tl 53-55). 20.12.2021 kohtumääruses kohus ei nõustunud hageja I M poolt 17.05.2021 ja 14.07.2021 esitatud menetlusdokumentides hagi aluse ja eseme muutmisega ning kohus keeldus muudetud hagi menetlemast. Seega menetleb kohus hageja nõuet kostja vastu kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse hüvitise nõudes summas 836,38 eurot (bruto) (tl 60-62).
4) Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud jätta hageja kanda (tl 34-36). Poolte vahel allkirjastati 18.02.2019 kuupäevaga tööleping, kuid nimetatud lepingu alusel töötaja faktiliselt tööle ei asunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole tehtud ka kannet töötamise
registrisse ning pooltel ei tekkinud mingeid kohustusi. 01.04.2019 vormistati uus tööleping ning hageja asus kostja juurde faktiliselt tööle. Nimetatud lepingu alusel on hagejale kõik tasud ka välja makstud. Tööleping lõppes 31.07.2020, mil hageja ilma ette teatamata lihtsalt ei ilmunud enam tööle ja ei tagastanud tööandjale töövahendeid ja tööriideid. Kostja üritas korduvalt hagejaga kontakti leida, kuid asjatult. 27.10.2020 ilmus hageja kostja juurde ja tagastas tema valduses olnud vahendid, misjärel maksti talle välja ka lõpparve summas 1081,46 eurot, mis sisaldas hagetavat puhkusekompensatsiooni. Seega puudub hagejal nõue kostja vastu, kuna kostja on oma TLS § 84 lg 1 tulenevad kohustused hageja ees täitnud 27.10.2020, so enne, kui hageja hagiga kohtusse pöördus (18.11.2020). Seega on hagi esitatud pahauskselt ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Pooltel puuduvad VÕS § 2 lg 1 sätestatud võlasuhted (tl 34-36, 63-65, 69-71).
5) Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 6) Kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lõigete 2 ja 4 tuvastatuks, et hageja (töötaja) töötas kostja (tööandja) juures töölepingu alusel autojuhina. Poolte vahel puudub erimeelsus selles, et pooltevaheline tööleping lõppes 31.07.2020 (tl 6-7). 7) Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult järgneva üle: mis kuupäeval hageja kostja juures tööd alustas, st millal algas poolte töölepinguline suhe; mitu päeva oli hagejal töösuhte lõppemise aja (31.07.2020) seisuga kasutamata aegumata põhipuhkust; kas kostja tasus lõpparvega hagejale kasutamata aegumata põhipuhkuse eest või mitte. 8) Hageja on esitanud kostja vastu töölepingulisest suhtest tuleneva kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse hüvitise nõude summas 836,38 eurot (bruto) (tl 1-3, 14-15). Hageja nõude õiguslikuks aluseks on töölepingu seaduse (TLS) § 71, mille kohaselt töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Pooled ei vaidle töölepingu lõppemise aja (31.07.2020) ja aluse üle. TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kostja vaidleb hageja kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse hüvitise nõudele vastu, leides, et kostja on selle hagejale juba hüvitanud (tl 34-36, 63-65). Kohus on selgitanud pooltele tõendamiskoormist TsMS § 230 lg 1 kohaselt 20.12.2021 kohtumääruses (tl 60-62). 9) Esmalt analüüsib kohus, millist kuupäeva saab pidada hageja (töötaja) ja kostja (tööandja) töösuhte algusajaks. Hageja seisukoha järgi sõlmisid pooled 18.02.2019 tähtajalise töölepingu nr 6/2019, kestusega alates 18.02.2019 kuni 31.03.2019, mille kohaselt hageja asus alates 18.02.2019 tööle autojuhi ametikohale ning 01.04.2019 sõlmiti uus tähtajatu tööleping nr 11/2019 (tl 1-3). Samuti on hageja hagiavalduse punktis 2 märkinud, et riiklikke makse hakkas kostja hageja töötasult maksma alles maist 2019, seega tegeles kostja üle ühe kalendrikuu maksude tasumisest kõrvalehoidumisega, sest hageja sai kokkulepitud tasu sularahas (tl 20-21, p 2). Kostja leiab, et poolte vahel allkirjastati küll 18.02.2019 kuupäevaga tööleping, kuid nimetatud lepingu alusel töötaja faktiliselt tööle ei asunud, millest tulenevalt ei tehtud ka kannet töötamise registrisse ning pooltel ei tekkinud mingeid kohustusi. Kostja vastuse kohaselt vormistati 01.04.2019 tööleping, mil hageja
asus kostja juurde faktiliselt tööle (tl 34-36). Seega puudub vaidlus, et 18.02.2019 kuupäevaga on poolte vahel tööleping allkirjastatud (tl 3a-4), kuid erimeelsuses on selles, kas hageja ka reaalselt kostja juurde 18.02.2019 tööle asus. Maksu- ja Tolliameti 19.10.2020 maksuandmete tõendi kohaselt on tööandja (kostja) poolt töötajale (hagejale) deklareeritud väljamakseid ja maksusid alates 2019 maist kuni 2020 juulini. Sama tõendi kohaselt on töötaja kohta töölepingu alusel tehtud töötamise registrisse kostja juures töötamise registreering alates 01.04.2019 ja lõpp 31.07.2020 (tl 4 pöördel – 5). Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvad kostjapoolsed maksed alates 07.05.2019 kuni 31.07.2020 (tl 7 pöördel – 8). Kostja on käesolevas menetluses esitanud algusest peale vastuväite hageja töötamise algusaja kohta ning on olnud selles osas hagejast erineval seisukohal (tl 34-36). Seega pole kostjal olnud võimalik tõendada seda kui negatiivset asjaolu, et hageja töösuhe ei saanud alguse 18.02.2019. Sellisel juhul pidanuks hageja tõendama tema väidete tõele vastavust, et hageja töösuhe kostja juures algas 18.02.2019 (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-7-03 ja nr 3-2-1-123-07). Kohtu hinnangul ei tõenda ainuüksi töölepingu nr 6/2019 punktis 2.1 sätestatu, et töötaja asub tööle alates 18.02.2019 seda, et hageja ka reaalselt kostja juurde 18.02.2019 tööle asus. Hageja on hagis märkinud, et sai antud töölepingu nr 6/2019 kohaselt tasu sularahas (tl 20-22, p 2). Tegemist on poole seletusega, mis ei ole TsMS § 229 lg 2 esimese lause kohaselt tõendiks ning kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud (vt Riigikohtu lahend nr 2-197379, p 21). Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 01.04.2019 tähtajatu tööleping nr 11/2019, mille punkti 2.1 kohaselt asus töötaja tööle alates 01.04.2019 (tl 6-7). Hageja pangakonto väljatrükilt 01.02.2019 kuni 19.10.2020 nähtub, et kostja esimene ülekanne (töötasu aprill 2019 eest) on tehtud hageja pangakontole 07.05.2019 (tl 8). Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendi kohaselt on kostja poolt hagejale deklareeritud väljamakseid ja maksusid alates 2019 maist ning töötamise registri kohaselt alustas hageja kostja juures töölepingu alusel töötamist alates 01.04.2019 (tl 4 pöördel – 5). Käesolevas asjas puuduvad tõendid tõsikindlalt väitmaks, et hageja alustas kostja juures töötamist alates 18.02.2019. Kuna sellisele seisukohale tugines hageja, siis tulnud hagejal vastavat asjaolu TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks hageja töötamise algusajaks kostja juures 01.04.2019. 10) Järgnevalt hindab kohus mitu päeva oli hagejal töösuhte lõppemise aja (31.07.2020) seisuga kasutamata aegumata põhipuhkust. Käesoleva otsuse punktis 9 jõudis kohus järeldusele, et pooltevaheline tööleping algas 01.04.2019 ning vaidlustamata asjaoludel lõppes 31.07.2020. Nii hageja kui kostja on kasutanud kasutamata puhkusepäevade arvutamisel puhkusekalkulaatorit (kättesaadav arvutivõrgus: www.kalkulaator.ee) (tl 8-9, 63-64). Vastava kalkulaatori kohaselt on perioodil 01.04.2019 kuni 31.07.2020 keskmise palga algusel arvestatav kalendripäevade arv 174 päeva, töötatud päevade arv 488 päeva ning väljateenitud ehk kasutamata puhkus kokku 37,44 päeva (tl 73). Seega on hageja kasutamata aegumata põhipuhkuse päevade arv perioodi 01.04.2019 kuni 31.07.2020 eest 37,44 päeva, mille eest on hagejal on õigus TLS § 71 alusel saada hüvitist. Täpselt samale tulemusele jõudis kostja raamatupidamise väljastatud arvestus (tl 38-40). 11) Viimasena käsitleb kohus asjaolu, kas kostja tasus lõpparvega hagejale kasutamata aegumata põhipuhkuse eest või mitte. Puudub vaidlus selles, et kostja on teinud hagejale 27.10.2020 pangaülekande summas 1081,46 eurot, märkides selgitusse „lõpparve“ (tl 37). Kostja raamatupidamise arvetuste kohaselt moodustab lõpparvest 600 eurot palgatasu ja 773,81 eurot puhkusetasu kompensatsioon 37,4 päeva eest; ühe päeva hüvitise suuruseks on 20,69 eurot (20,69 x 37,4=773,81 eurot) (tl 38-40). Vaidlustamata asjaoludel on hageja kätte saanud kostja poolt tasutud lõpparve 1081,46 eurot. Nimetatud summas sisaldub ka perioodil 01.04.2019 kuni 31.07.2020 kasutamata aegumata põhipuhkuse 37,44 päeva
hüvitis summas 773,81 eurot. Seega on kostja tööandjana tasunud hagejale 27.10.2020 kasutamata aegumata põhipuhkuse hüvitise summas 773,81 eurot (tl 8, 37). 12) Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 13) TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 14) TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas ajas on jäetud hagi rahuldamata ehk otsus on tehtud hageja kahjuks. 15) TsMS § 162 lg 4 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-142-10, p 10). Töötajat peetakse töösuhtes võrreldes tööandjaga nõrgemaks pooleks (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-24-13). Kohtu hinnangul oleks käesoleval juhul kostja ehk tööandja menetluskulude töötaja ehk hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane, mistõttu tuleb pooltel enda menetluskulud kanda ise. 16) Hageja menetluskulud (õigusabikulud) on käesolevas asjas kokku 6,25 tunni eest 750 eurot (tl 67-68). Kostja menetluskulud (õigusabikulud) moodustavad 588 eurot (käibemaksuta), seejuures on kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot (millele lisandub käibemaks) ning õigusabile kulunud aeg kokku on 4 tundi ja 54 minutit (tl 69-71). Kostja on esitanud vastuväited hageja menetluskuludele (tl 69-71). 17) Kohaldades käesolevas asjas menetluskulude jaotuse osas TsMS § 162 lg 4 ei hinda kohus hageja ja kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust, kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 18) TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Reena Nieländer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.