Otsuse tegemise aeg ja koht 28.03.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-13899
Tsiviilasi
Novatours OÜ hagi OÜ GABRIELL, Triocrew OÜ, LR Vokof Group OÜ, X ja Kuusalu valla (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu) vastu võla nõudes hagi hind 633 564,55 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: Novatours OÜ (registrikood 11013879, asukoht Rävala pst esindajad 6-201a, 10143 Tallinn); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Karl Kask ja advokaat Albert Linntam (Advokaadibüroo Sorainen AS, e-post: [email protected] ja [email protected]); Kostja 1: OÜ GABRIELL (registrikood 10748797, asukoht zzz, 13626 Tallinn); Kostja 2: Triocrew OÜ (registrikood 12966512, asukoht xxx, 10116 Tallinn); Kostja 3: LR Vokof Group OÜ (registrikood 12514365, asukoht Katusepapi 4, 11412 Tallinn); Kostja 4: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx); Kostjate 1, 2, 3 ja 4 lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ain Alvin (Glikman Alvin Advokaadibüroo, e-post: [email protected]); Kostja 5: Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu, Yi üldõigusjärglane, Mõisa tee 17, Kiiu, Kuusalu vald 74604, Harjumaa): Kostja 5 lepinguline esindaja: TJ (e-post: xxx). Kolmandad isikud kostjate poolel: C, D Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt Gabriell (registrikood 10748797) hageja Novatours OÜ (registrikood 11013879) kasuks välja põhinõue 118 003,33 (ükssada kaheksateist tuhat kolm eurot ja 33 senti) eurot ning viivis sellelt põhinõudelt alates 15.05.2018 kuni põhinõude täieliku
tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Mõista kostjalt Triocrew OÜ-lt (registrikood 12966512) hageja Novatours OÜ (registrikood 11013879) kasuks välja põhinõue 40 685,75 (nelikümmend tuhat kuussada kaheksakümmend viis eurot ja 75 senti) eurot ning viivis sellelt põhinõudelt alates 15.05.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Mõista kostjalt LR Vokof Group OÜ-lt (registrikood 12514365) hageja Novatours OÜ (registrikood 11013879) kasuks välja põhinõue 427 944,76 (nelisada kakskümmend seitse tuhat üheksasada nelikümmend neli eurot ja 76 senti) eurot ning viivis sellelt põhinõudelt alates 15.05.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Mõista kostjalt Xlt (isikukood xxxxxxxxxxx) solidaarselt koos kostja Yi õigusjärglase Kuusalu vallaga (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu), arvestades 06.12.2021 õigeksvõtul põhinevat osaotsust, hageja Novatours OÜ (registrikood 11013879) kasuks välja kahjuhüvitis 543 529,84 (viissada nelikümmend kolm tuhat viissada kakskümmend üheksa eurot ja 84 senti) eurot ja viivis alates 15.05.2018 sellelt kahju hüvitiselt kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord:
6.1.Esmalt kuulub kohtuotsus täitmisele kostjate OÜ Gabriell suhtes(punkt 2), Triocrew OÜ suhtes (punkt 3) ning LR Vokof Group OÜ suhtes (punkt 4).
6.2.Kohtuotsus osas, millega mõisteti kostjatelt Xlt ja Yi õigusjärglaselt Kuusalu vallalt (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu) solidaarselt välja 80 179,33 eurot ning viivis kuulub täitmisele summas, milles OÜ Gabriell suhtes toimuv täitemenetlus on kohtutäituri väljastatud õiendi kohaselt tervikuna või osaliselt ebaõnnestunud, kuid ei kuulu täitmisele suuremas summas kui 80 179,33 eurot.
6.3.Kohtuotsus osas, millega mõisteti Xlt ja Yi õigusjärglaselt Kuusalu vallalt (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu) solidaarselt välja 38 419,53 eurot ning viivis, kuulub täitmisele osas, milles Triocrew OÜ suhtes toimuv täitemenetlus on kohtutäituri väljastatud õiendi kohaselt tervikuna või osaliselt ebaõnnestunud, kuid ei kuulu täitmisele suuremas summas kui 38 419,53 eurot.
6.4.Kohtuotsus osas, millega mõisteti Xlt ja Yi õigusjärglaselt Kuusalu vallalt (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu) välja 424 930,98 eurot ning viivis, kuulub täitmisele osas, milles LR Vokof Group OÜ suhtes toimuv täitemenetlus on kohtutäituri väljastatud õiendi kohaselt tervikuna või osaliselt ebaõnnestunud, kuid ei kuulu täitmisele suuremas summas kui 424 930,98 eurot.
7.Jätta hagi tagamise 19.09.2017, 03.10.2017 ja 07.03.2019 määrused jõusse kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud 14,75% ulatuses kostja Gabriell OÜ kanda, 7,07% ulatuses kostja OÜ Triocrew kanda ja 78,18% ulatuses kostja LR Vokof Group OÜ kanda ning jätta menetluskulud tervikuna solidaarselt kostjate X ja Yi kanda ulatuses, milles täitemenetluses ei õnnestu menetluskulusid kostjatelt Gabriell OÜ-lt, OÜ-lt Triocrew ja OÜ-lt LF Vokof Group välja mõista.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt Gabriell (registrikood 10748797) hageja Novatours OÜ (registrikood 11013879) kasuks menetluskuludena välja 3755,65 (kolm tuhat seitsesada viiskümmend viis eurot ja 65 senti) eurot ning viivis menetluskuludelt 3755,65 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Mõista kostjalt Triocrew OÜ-lt (registrikood 12966512) hageja Novatours OÜ (registrikood 11013879) kasuks menetluskuludena välja 1800,17 (üks tuhat kaheksasada eurot ja 17 senti) eurot ning viivis menetluskuludelt 1800,17 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Mõista kostjalt LR Vokof Group OÜ-lt (registrikood 12514365) hageja Novatours OÜ (registrikood 11013879) kasuks menetluskuludena välja 19 906,22 (üheksateist tuhat üheksasada kuus eurot ja 22 senti) eurot ning viivis menetluskuludelt 19 906,22 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord: mõista kostjalt Xlt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Novatours OÜ (registrikood 11013879) kasuks menetluskuludena välja kõige enam 25 462,03 (kakskümmend viis tuhat nelisada kuuskümmend kaks eurot ja 03 senti) eurot kui täitemenetluses kostjate Gabriell OÜ, Triocrew OÜ ja LR Vokof Group OÜ suhtes kohtutäituri õiendi järgi ei õnnestu neilt menetluskulusid välja mõista tervikuna või osaliselt. Kui kostjatelt Gabriell OÜ, Triocrew OÜ ja LR Vokof Group OÜ ei õnnestu täitemenetluse käigus välja mõista tervikuna või osaliselt menetluskulusid, tuleb täitmata jäänud summalt kostjalt Xlt hageja kasuks välja mõista viivis alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus mõista kostjalt OÜ-lt GABRIELL välja 37 824 eurot, kostjalt Triocrew OÜ-lt 26 952 eurot ja kostjalt LR Vokof Group OÜ-lt 366 107 eurot. Hageja palus mõista OÜ-lt GABRIELL välja viivis alates hagiavalduse esitamisest 18.09.2017 kuni põhinõude 37 824 eurot täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja palus mõista kostjalt Triocrew OÜ-lt hageja kasuks välja viivis alates hagiavalduse esitamisest 18.09.2017 kuni põhinõude 26 952 eurot täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja palus mõista LR Vokof Group OÜ-lt välja viivis alates hagiavalduse esitamisest 18.09.2017 kuni põhinõude 366 107 eurot täitmiseni seadusjärgses määras.
2.Hageja palus juhul, kui nõuet ei ole võimalik rahuldada OÜ-le GABRIELL, Triocrew OÜ-le või LR Vokof Group OÜ-le kuuluva vara arvelt, mõista kostjatelt Xlt ja Ylt solidaarselt välja 430 883 eurot. Samuti palus hageja alternatiivselt nendelt kostjatelt solidaarselt välja mõista
viivise alates hagiavalduse esitamisest 18.09.2017 kuni põhinõude 430 883 eurot täitmiseni seadusjärgses määras.
3.Hagiavalduse järgi on hageja reiside ja pakettreiside korraldamise ja müümisega tegelev äriühing. Novatours ainuosanik on Leedu äriühing Akcinė bendrovė „Novaturas“, kes koos Eestis asuva Novatoursi ja Lätis asuva tütarettevõtte Novatours SIA-ga moodustavad Novaturase grupi. Hageja juhatusse kuulusid kostja Y ning C ja D. C ja D on ühtlasi ainuosaniku esindajad, kes igapäevase majandustegevusega ei tegele. Hageja igapäevast majandustegevust juhtis kostja Y. Lepinguid hageja nimel sõlmis kostja koos hageja prokuristi Xga, kes oli ühtlasi hageja pearaamatupidaja.
4.Hagejale on selgunud, et Y on koos hageja prokuristi ja pearaamatupidaja Xga ning juristi Wga oma ametit kuritarvitanud ning hageja vara suures ulatuses omastanud. 2017. aasta algusest võttis ainuosanik kogu grupis kasutusele uue raamatupidamissüsteemi ning 2017. aasta märtsist kuni maini viidi läbi audit kõikides Novaturase grupi ettevõtetes. Lisaks viisid Novaturase grupi ettevõtetes 2017. aastal oma auditid läbi kaks potentsiaalset ostjat.
5.Kuivõrd auditite läbiviimise algusest kuni 2017. aasta sügiseni esines hageja pearaamatupidaja ja prokuristi Xga mitmeid probleeme, eelkõige seoses tähtaegadest kinnipidamisega ja esitatud andmete kvaliteediga, hakkasid ainuosanik ning hageja juhatuse liikmed C ja D uurima, kas tööülesannete täitmata jätmine võib olla tingitud sellest, et X töötab samaaegselt teistes ettevõtetes. Teistes ettevõtetes töötamine oleks selgitanud X koormust, mis ei võimaldanud tal piisavalt kiiresti oma tööd hageja heaks teha.
6.Uurimise tulemusel avastasid ainuosanik ja hageja, et X on kahe Eesti äriühingu ehk kostjate Gabriell OÜ ja Triocrew OÜ juhatuse liige ning ainuosanik. Raamatupidamissüsteemi andmetel on Gabriell OÜ ja Triocrew OÜ aastatel 2015-2017 esitanud hagejale mitmeid arveid ning saanud hagejalt makseid kokku 64 776 euro ulatuses (Gabriell OÜ 37 824 eurot ning Triocrew OÜ 26 952 eurot). Need maksed olid märgitud raamatupidamissüsteemis kui hotellikulud, viisakulud, lennujaama maksude kulud, lennukikütuse kulud jm sarnased kulud. Selliste maksete tegemine X ettevõtetele oli selge anomaalia. Novaturase grupi ettevõtetel on alati olnud otselepingud lennuettevõtjatega ja hotellidega ning grupi ettevõtted ei kasuta reiside korraldamise raames teenuste ostmiseks vahendajaid.
7.Kumbki kostjatest ei tegele reisiteenuste pakkumise või vahendamisega ning vähemalt Gabriell OÜ-s ei töötanud 2016. aasta andmetel ühtegi töötajat. Kostja Gabriell OÜ tegevusalaks on äriregistri andmetel raamatupidamine ja maksualane nõustamine ning Triocrew OÜ-l muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused. Seega on ebatõenäoline, et need ettevõtted osutasid hagejale hotelli või lennuteenuseid. Järelikult tegi kostja X makseid enda ettevõtetele, kes ei saanud tegelikult teenuseid osutada, mistõttu omastas raamatupidaja õigusvastaselt hageja vara.
8.Pärast eelneva avastamist otsustasid ainuosanik ja hageja juhatuse liikmed C ja D kontrollida kõiki hageja teenusepakkujaid raamatupidamissüsteemis. Kontrolli tulemusel tuvastati 20 kahtlast äriühingut, kes ei ole hotelli- ega lennuteenuseid pakkuvad ettevõtted, kuid kellele on aastatel 2011-2017 tehtud makseid hotelli teenuste, lennuki rendi, lennukikütuse, lennujaamamaksude, viisa ja komisjonitasude eest. Ilmnes, et enamus nendest ettevõtetest on seotud hageja pearaamatupidaja ja prokuristi Xga, kostja Yga, kes juhib hageja igapäevast majandustegevust ning hageja juristi Wga või nende lähisugulastega.
9.Lisaks Gabriell OÜ-le ja Triocrew OÜ-le on X seotud äriühinguga LR Vokof Group OÜ (endiste ärinimedega Lermes Right OÜ ning Perfect Capture OÜ), millele on ajavahemikus 30.08.2013-31.07.2017 tehtud Novatoursi pangakontolt makseid kogusummas 366 107 eurot. Kuigi maksete selgituste kohaselt on need tehtud hotelli teenuste, lennuki rendi jm sarnaste teenust eest, on äriregistri andmetel LR Vokof Group OÜ tegevusalaks raamatupidamine ja maksualane nõustamine. Nimetatud äriühing oli ajavahemikus 29.08.2013-22.08.2017 registreeritud aadressil xxx, mis kuulub Xle. LR Vokof Group OÜ ainuosanik on X ema, 1934. aastal sündinud U. X ja U vahelist sugulussidet tõendab rahvastikuregistri kanne.
10.X, Yi ning Wga seotud 20-st äriühingust enamus on nn riiulifirmad, st neil puudub avalike andmete põhjal igasugune tegelik äritegevus ning mitmed neist on 2017. aastal äriregistrist kustutatud. Seega on X, W ning Y omastanud hageja vara erinevatele äriühingutele tehtud alusetute maksete kaudu. Omastamisskeemide sarnasuse tõttu on alust kahtlustada, et isikud tegutsesid vara omastamisel kooskõlastatult või vähemalt üksteise teadmisel. Kokku hindab ainuosanik hagejale tekitatud kahjuks ligikaudu 1,1 miljonit eurot.
11.Hageja esitas nõude OÜ GABRIELL vastu 37 824 euro tasumiseks, Triocrew OÜ vastu 26 952 euro tasumiseks ning LR Vokof Group OÜ vastu 366 107 euro tasumiseks. Lisaks esitas hageja TsMS § 369 lg 1 alusel tingimusliku haginõude X ning Yi vastu 430 883 euro tasumiseks solidaarselt. See nõue muutub sissenõutavaks juhul, kui hagejal ei õnnestu täita osaühingu GABRIELL, Triocrew OÜ ning LR Vokof Group OÜ vastu eksisteerivaid nõudeid nimetatud äriühingute vara arvelt. Kostja Y kutsuti hageja juhatusest tagasi 18.09.2017 ainuosaniku otsusega.
12.Kostjatel OÜ-l GABRIELL, Triocrew OÜ-l ning LR Vokof Group OÜ-l on kohustus hagejalt saadud raha tagastada. X on teinud hageja arvelduskontolt õigusliku aluseta järgnevalt toodud makseid kogusummas 430 883 eurot: OÜ-le GABRIELL, milles X on juhatuse liige ja ainuosanik, summas 37 824 eurot, Triocrew OÜ-le, milles X on juhatuse liige ja ainuosanik, summas 26 952 eurot ning LR Vokof Group OÜ-le, mille juhatuse liige ja ainuosanik on X ema U, summas 366 107 eurot.
13.Täidetud on kõik VÕS § 1028 lg-s 1 nimetatud alusetu rikastumise eeldused ja kostjatel on kohustus saadud vara hagejale tagastada. Hageja esitab esmajärjekorras nõude pettuses kasutatud juriidiliste isikute vastu. Ühtlasi esitab hageja TsMS § 369 alusel X ja Yi vastu tingimusliku solidaarnõude, mis muutub sissenõutavaks juhul, kui osaühingu GABRIELL, Triocrew OÜ ning LR Vokof Group OÜ varade arvelt ei õnnestu hageja nõuet täita. Hagi esitamine X ja Yi vastu enne nõude sissenõutavaks muutumist on põhjendatud, kuna arvestades eelnimetatud äriühingutel tegeliku majandustegevuse puudumist ning nõude täitmiseks piisava vara puudumist on alust eeldada, et nõuet ei õnnestu täita kostjate varade arvel.
14.Maksed kostjatele tehti fiktiivsete teenuste eest, st hageja ei saanud ülekantud summade eest mitte mingit vastusooritust. Avalike andmete kohaselt puudub äriühingutel, millele maksed tehti, tegelik äritegevus. Kostjate äriregistris märgitud tegevusalad (valdavalt raamatupidamisteenused ja maksunõustamine) ei lange kokku turismialaste teenustega, mida äriühingutelt väidetavalt osteti. Ühelgi nimetatud äriühingutest ei ole veebilehte ning internetiotsinguga ei ole võimalik leida mitte mingit infot nende tegeliku äritegevuse kohta. Äriregistri väljavõttest nähtub, et osaühingul GABRIELL ja LR Vokof Group OÜ-l puuduvad töötajad. Kuivõrd Triocrew OÜ pole ühtegi majandusaasta aruannet esitanud, siis selle ühingu kohta äriregistris andmed töötajate kohta puuduvad.
15.Äritegevuse puudumisele viitavad kostjate praegused ja varasemalt registreeritud tegevuskohad. OÜ GABRIELL on registreeritud Tallinnas Lasnamäe linnaosas korterelumajas (zzz), Triocrew OÜ on registreeritud Tallinnas aadressil xxx ning LR Vokof Group OÜ on ajavahemikul 29.08.2013-22.08.2017 olnud registreeritud aadressil yyy. Hageja pidas eluliselt ebausutavaks, et eluruumides tegutsevad ettevõtjad pakuvad turismiettevõtetele sellises mastaabis lennuki rendi-või muid turismiteenuseid. Korteriomandid xxx ning yyy kuuluvad kostjale Xle, mis veelgi kinnitab äriühingute seotust Xga ning tehtud maksete alusetust.
16.OÜ GABRIELL äritegevuse tegelikku puudumist tõendab majandusaasta aruanne. 2016. a aruandest nähtub, et raamatupidamisteenust osutaval ühingul puuduvad töötajad ning selle ainus vara on pangakontol olev raha. Samuti puuduvad OÜ- GABRIELL igasugused kohustused, mis on tegeliku äritegevusega ühingu puhul ebatõenäoline. 2016. aastal sai OÜ GABRIELL lisaks müügitulule äritulusid 32 000 euro ulatuses, mis vastab ligilähedaselt samal aastal hagejalt kostjale tehtud maksetele summas 32 619 eurot.
17.Kokkuvõttes on äärmiselt ebatõenäoline, et OÜ GABRIELL, Triocrew OÜ ning LR Vokof Group OÜ, mille tegevusaladeks on märgitud muud valdkonnad, on reaalselt osutanud hagejale hotelli- ja lennuki rendi teenuseid. Tehingutega seonduvad asjaolud viitavad sellele, et tegemist on „riiulifirmadega“, mille kaudu X omastas hageja vara.
18.Hageja nõuab kostjalt Xlt töökohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja ja X vahel on sõlmitud tööleping. Hageja nõuab Xlt VÕS § 115 lg 1 ja TLS § 1 lg 1 alusel töötaja kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja nõude eelduseks on see, et kostja on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi, hagejale on tekkinud kahju, rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos ning kostja on rikkumises süüdi. X rikkus kohustust teha kokkulepitud tööd, täita töö iseloomust tulenevaid kohustusi ning teha seda tööandja suhtes lojaalselt.
19.Hageja ja X vahel sõlmitud töölepingu nr 125 p 2.2. kohaselt on töötaja kohustatud tööülesannete täitmisel järgima õigusaktides sätestatut. Lojaalsuskohustus tähendab töötaja kohustust tegutseda tööülesannete täitmisel tööandja huvides. Ebaseaduslikult hageja vara omastades käitus kostja X selgelt hageja huvide vastaselt. Kostja korraldas alusetult endaga seotud äriühingutele hageja pangakontodelt 430 822 euro ülekandmise. Oma tegevusega pani X hageja suhtes toime KarS §-s 201 sätestatud kuriteo ehk omastamise. Kostja pööras ebaseaduslikult enda kasuks hageja pangakontodel oleva raha. Tööandja suhtes kuriteo toimepanemine on lojaalsuskohustuse rikkumine. Hageja kahjuks on alusetult ülekantud 430 883 eurot.
20.Kahju realiseerub, kui OÜ-le GABRIELL, Triocrew OÜ-le ning LR Vokof Group OÜ-le alusetult ülekantud summasid ei peaks õnnestuma nimetatud äriühingutelt tagasi nõuda, kuna äriühingutel puudub piisav vara. Seetõttu esitab hageja X vastu haginõude tingimuslikult. Kui X ei oleks raha omastanud ning seeläbi töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Isegi kui tekkinud kahju ei olnud kostja rikkumiste vahetu tagajärg, vaid kaudne tagajärg, on kostja rikkumiste ja tekkinud kahju vahel olemas vajalik põhjuslik seos. Isegi kui ülekande tegijaks ei olnud vahetult X, vaid tema korraldusel tegi ülekande näiteks teine raamatupidaja, on kahju tekkinud X tegevuse ehk vastava korralduse andmise tulemusel.
21.Kostja X tekitas tahtlikult hagejale kahju. Raha omastamine on toimunud süstemaatiliselt ca nelja aasta jooksul, mis viitab selgelt tahtlikule ja planeeritud tegutsemisele. Raha on Xga seotud äriühingutele üle kantud 72 eraldiseisva maksega. Nii ulatuslikku omastamistegevust ei ole võimalik toime panna muul viisil, kui tahtlikult. Tahtluse olemasolu näitab ka see, et Xga
kooskõlastatult omastasid sarnase skeemi alusel hageja raha Y ja W. Seega ei olnud tegemist juhuslike intsidentidega, vaid aastatepikkuse grupiviisilise tegevusega.
22.Tahtlikule tegutsemisele viitab omastamise varjamine. Xga seotud äriühingutele tehtud maksete saajaks märgiti raamatupidamisaruannetes algselt mõni ametlik teenusepakkuja. Hiljem muudeti makse saajaks Xga seotud äriühing. X pidi raamatupidajana olema teadlik, et alusetute maksete tegemine endaga seotud äriühingutele on keelatud. Detailne nimekiri Xga seotud äriühingutele tehtud maksetest, maksete kuupäevadest ja makseselgitustest on toodud lisas 4.
23.Tekitatud kahjult tuleb tasuda viiviseid. Hageja palus vastavalt TsMS §-le 367 põhinõudelt välja mõista viivis alates hagi esitamise kuupäevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palus kostjatelt välja mõista seadusjärgses intressimääras (8%) viivise OÜ-lt GABRIELL põhinõudelt summas 37 824 eurot, Triocrew OÜ-lt põhinõudelt summas 26 952 eurot, LR Vokof Group OÜ-lt põhinõudelt summas 366 107 eurot ning Xlt ja Ylt solidaarselt summalt 430 883 eurot.
24.Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostjad on esitanud mitmeid asjakohatuid ja eksitavaid väiteid, mh hageja esindajate C ja D teadlikkuse, topeltraamatupidamise korraldamise, ähvarduste jm kohta. Kostjate väited ei vasta ega puuduta hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kostjad ei ole esitanud ühtegi sisulist vastuväidet, mis lükkaks ümber hageja seisukoha ja esitatud tõendid, et maksed tehti ilma õigusliku aluseta ja ilma vastusooritust saamata.
25.15.05.2018 seisukohtades selgitas hageja, et on pärast sisejuurdluse läbiviimist avastanud, et tegelikud maksed äriühingutele OÜ-le GABRIELL, Triocrew OÜ ja LR Vokof Group OÜ ei vasta raamatupidamisandmetes kajastatule ning on olnud oluliselt suuremad, kui algselt raamatupidamisandmetest nähtus. Seetõttu suurendab hageja nõuet kõikide kostjate vastu. Kostja X on endaga seotud äriühingutele teinud hageja arvelduskontolt ülekandeid kogusummas 586 633,84 eurot. Kõik maksed OÜ-le GABRIELL, Triocrew OÜ-le ja LR Vokof Group OÜ-le on tehtud õigusliku aluseta ning ilma vastusooritust saamata. Hageja suurendas nõuet OÜ GABRIELL vastu 80 179,33 euro võrra, Triocrew OÜ vastu 13 733,75 euro võrra ning LR Vokof Group OÜ vastu 61 837,76 euro võrra. Samuti suurendas hageja nõuet X ning Yi vastu 112 646,84 euro võrra. Nõude alust hageja ei muutnud.
26.Kostja X tegi hageja pangakontodelt OÜ-le GABRIELL, Triocrew OÜ-le ja LR Vokof Group OÜ-le pangaülekandeid kogusummas 586 633,84 eurot. Kuigi X püüdis raamatupidamisandmetega jätta muljet tehingute olemasolust, tehti maksed õigusliku aluseta ning nende eest vastusooritust saamata. Sellised tehingud on näilikud tehingud, mis on TsÜS § 89 lg 2 alusel tühised.
28.OÜ-le GABRIELL tehti maksed fiktiivsete teenuste eest. OÜ Gabriell juhatuse liige ning ainuosanik on hageja endine pearaamatupidaja X. Hageja raamatupidamisandmete kohaselt esitas OÜ GABRIELL arved hotellide, viisade, komisjonitasu ja muu tulu (väljaspool Euroopa Liitu) eest, samuti leppetrahvide eest ning võlgnevuste täitmise eest tarnijatele. Hageja ei ole OÜ-lt GABRIELL mitte kunagi teenuseid ostnud ega saanud. Hageja ei saanud osta OÜ-lt GABRIELL kui vahendajalt hotellimajutust, viisasid ega muid teenuseid ja selleks ei olnud ühtegi põhjust.
29.Raamatupidamisdokumentatsiooni analüüsides on hageja leidnud seoses tehtud maksetega neli OÜ GABRIELL arvet, kuigi makseid tehti kostjale 31 korral. Mõlemal arvel on selgituseks märgitud „raamatupidamisteenus“ ja „dokumentide arhiveerimine“. Hageja ei ole OÜ-lt GABRIELL saanud raamatupidamis- ega dokumentide arhiveerimisteenuseid. Avalike andmete kohaselt puudub OÜ-l GABRIELL tegelik äritegevus. OÜ-l GABRIELL ei ole veebilehte ning internetiotsinguga ei ole võimalik leida mitte mingit infot selle ühingu tegeliku äritegevuse kohta. Äriregistri väljavõttest nähtub, et OÜ-l GABRIELL puuduvad töötajad. Kostja on registreeritud Tallinnas Lasnamäe linnaosas korterelumajas (zzz). Kostja 2016. a aruandest nähtub, et kostjal puuduvad töötajad ning selle ainus vara on pangakontol olev raha. Samuti puuduvad OÜ-l GABRIELL kohustused, mis on tegeliku äritegevusega ühingu puhul praktiliselt võimatu. OÜ GABRIELL ainsad sissetulekud koosnesid hagejalt laekunud summadest.
30.Kostja X on teinud hageja pangakontodelt Triocrew OÜ-le ilma õigusliku aluseta makseid summas 40 685,75 eurot. Makseid tehti järgmiselt: 1) 18.10.2016 summas 3 950,00 eurot; 2) 14.11.2016 summas 4740 eurot; 3) 22.11.2016 summas 4068 eurot; 4) 12.12.2016 summas 4740 eurot; 5) 23.01.2017 summas 2 343,75 eurot; 6) 15.02.2017 summas 3470 eurot; 7) 22.02.2017 summas 3470 eurot; 8) 29.03.2017 summas 4 710,00 eurot; 9) 19.04.2017 summas 3470 eurot; 10) 26.04.2017 summas 2862 eurot; 11) 02.05.2017 summas 2 862 eurot. Triocrew OÜ-le tehti maksed fiktiivsete teenuste eest. Hageja ei ole leidnud ühtegi Triocrew OÜ esitatud arvet. Triocrew OÜ juhatuse liige ning ainuosanik on hageja endine pearaamatupidaja X.
31.Maksed tehti Triocrew OÜ-le raamatupidamisandmete kohaselt hotellide, lennujaama maksude, lennukikütuse jms eest tasumiseks. Hageja pole Triocrew OÜlt mitte kunagi nimetatud teenuseid ostnud ega saanud. Avalike andmete kohaselt puudub Triocrew OÜ-l, kellele maksed tehti, tegelik äritegevus. Triocrew OÜ tegevusalaks on äriregistri andmetel märgitud „muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused“. Äriregistris märgitud tegevusala ei lange seega kokku turismialaste teenustega, mida äriühingult väidetavalt osteti. Lisaks ei ole Triocrew OÜ-l veebilehte ning internetiotsinguga ei ole võimalik leida infot tegeliku äritegevuse kohta. Triocrew OÜ ei ole esitanud ühtegi majandusaasta aruannet. Triocrew OÜ on registreeritud Tallinnas aadressil xxx asuvas eluruumis, mis kuulub Xle.
32.Kostja X tegi hageja pangakontodelt LR Vokof Group OÜ-le (endiste nimedega Lermes Right OÜ ja Perfect Capture OÜ) makseid summas 427 944,76 eurot ajavahemikus 04.09.201330.09.2017. Nimetatud summa kanti LR Vokof Group OÜ-le järgmiste maksetena: 1) 04.09.2013 summas 21 600 eurot; 2) 10.09.2013 summas 2400 eurot; 3) 16.09.2013 summas 10 800 eurot; 4) 01.11.2013 summas 28 800 eurot; 5) 23.01.2014 summas 22 200 eurot; 6) 28.01.2014 summas 16 200 eurot; 7) 21.03.2014 summas 8400 eurot; 8) 25.03.2014 summas
33.Maksed LR Vokof Group OÜ-le tehti fiktiivsete teenuste eest. LR Vokof Group OÜ on seotud Xga seeläbi, et LR Vokof Group OÜ juhatuse liige ja ainuosanik on X ema, 1934. aastal sündinud U. Hageja raamatupidamise andmete kohaselt esitas LR Vokof Group OÜ arved hotellide (mitte-EL) ettemaksete eest kohalikele tarnijatele, saadud leppetrahvide eest, koolituste ja kvalifikatsiooni tõstmise eest, lennuki rendi (mitte-EL), reiside eest Riiast, jms eest. Hageja ei ole LR Vokof Group OÜ-lt mitte kunagi nimetatud teenuseid ostnud ega saanud.
34.Raamatupidamisdokumentatsiooni analüüsides on hageja leidnud üheksa LR Vokof Group OÜ arvet, kuid makseid on tehtud 60 korral. Arvetel on selgitusteks märgitud kas konsultatsioonid, Sofia, Varna või Burgas vip ekskursioonid või infosüsteemi analüüs, arendustööd ja baaslahenduse testversioon ning 5CXH inter paigaldus ja adopteerimine. Hageja ei ole ühtegi nimetatud teenustest LR Vokof Group OÜ-lt saanud. Tegemist on fiktiivsete arvetega.
35.Avalike andmete kohaselt puudub LR Vokof Group OÜ-l tegelik äritegevus. Samuti ei lange äriregistris märgitud tegevusala kokku turismialaste teenustega, mida LR Vokof Group OÜ väidetavalt osutas. LR Vokof Group OÜ-l ei ole veebilehte ning internetiotsinguga ei ole võimalik leida infot tegeliku äritegevuse kohta. Äritegevuse puudumisele viitavad majandusaasta aruanded. 2016. aastal esitatud aruandest nähtub, et ühingul puuduvad töötajad. Kogu LR Vokof Group OÜ tulu on laekunud ainult hagejalt.
36.Kostjad esitasid 31.10.2017 määruskaebuses krediidiinfo raporti, millest selgub, et LR Vokof Group OÜ on saanud 2017. aastal tulu ainult hageja arvelt. Näiteks on hageja pangakontolt kantud LR Vokof Group OÜ-le 2017. aasta I kvartalis kokku 25 937 eurot, samas kui krediidiinfo raportis on sama perioodi müügituluks märgitud 16 090 eurot. Seega on LR Vokof Group OÜ „riiulifirma“, mille kaudu tegelikkuses teenuseid ei osutatud. Äritegevuse puudumisele viitavad ka tegevuskohad. Nimelt on LR Vokof Group OÜ ajavahemikul
29.08.2013 – 22.08.2017 olnud registreeritud aadressil yyy. On ebausutav, et eluruumis tegutseb äriühing, kes pakub hagejale sellises mastaabis lennuki rendi või muid turismiteenuseid. Korteriomand aadressil yyy kuulus arvete esitamise ajal Xle.
37.Hageja nõue X ja Yi vastu on tingimuslik kahjunõue summas 430 883 eurot, mis muutub sissenõutavaks juhul, kui OÜ GABRIELL, Triocrew OÜ ning LR Vokof Group OÜ varade arvelt ei peaks õnnestuma hageja nõuet täita. Harju Maakohtu 19.09.2017 ja 03.10.2017 hagi tagamise määruste täitmise käigus on selgunud, et OÜ GABRIELL, Triocrew OÜ ning LR Vokof Group OÜ vastu on hagi reaalselt tagatud üksnes OÜ GABRIELL osas 37 824 euro ulatuses (kogunõue 118 003,33 eurot). OÜ GABRIELL kinnisasjale on seatud kohtulik hüpoteek summas 37 824 eurot. Seda, kas kinnistu realiseerimisel reaalselt nii palju raha õnnestub saada, ei ole teada.
38.Triocrew OÜ vastu oli hageja nõue tagatud üksnes 2266,22 euro ulatuses, kuid 18.12.2017 määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Triocrew OÜ pangakonto aresti. Triocrew OÜ-l on pangakonto üksnes AS-s LHV Pank, kus registreeritud arvelduskontol oli konto arestimise seisuga 2 266,22 eurot. LR Vokof Group OÜ vastu oli hageja nõue tagatud 3013,78 euro ulatuses (kogunõue 427 944,76 eurot). 18.12.2017 määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus LR Vokof Group OÜ pangakonto aresti. LR Vokof Group OÜ-l on pangakonto üksnes Swedbank AS-s, kus registreeritud arvelduskontol oli konto arestimise seisuga 2832,33 eurot ja 160 Suurbritannia naela ehk 181,45 eurot, seega kokku 3013,78 eurot (2832,33+181,45).
39.Hagi tagamise määruste täitemenetlustega saadud info tõendab, et hageja poolt esitatud tingimuslik nõue X ja Yi vastu on muutunud sissenõutavaks vähemalt 543 529,84 euro ulatuses, sest OÜ-l GABRIELL, Triocrew OÜ-l ning LR Vokof Group OÜ-l puudub piisav vara, mille arvelt hageja nõudeid rahuldada. Hageja nõue OÜ GABRIELL, Triocrew OÜ ning LR Vokof Group OÜ vastu väärtusetu kokku 543 529,84 euro (80 179,33+ 38 419,53 + 424 930,98) ulatuses. Kostjad Y ja X on tekitanud hagejale 543 529,84 euro ulatuses kahju. Seetõttu nõuab hageja 543 529,84 euro ulatuses kahju hüvitamist Xlt (VÕS § 115 lg 1 alusel) ja Yilt (ÄS § 187 lg 2 alusel).
40.Kostjad X ning Y vastutavad solidaarselt hagejale tekitatud kahju eest. Hageja viitas VÕS § 137 lõikele 1. X ning Y tekitasid erinevatel õiguslikel alustel sama kahju. Hageja nõuab Xlt VÕS § 115 lg 1 alusel töötaja kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja ja X vahel sõlmitud töölepingu nr 125 p 2.2. kohaselt on töötaja kohustatud tööülesannete täitmisel järgima õigusaktides sätestatut. Lojaalsuskohustus tähendab töötaja kohustust tegutseda tööülesannete täitmisel tööandja huvides. X korraldas endaga seotud äriühingutele hageja pangakontodelt 586 633,84 euro ülekandmise. Fiktiivsete arvete alusel maksete tegemisel käitus X selgelt hageja huvide vastaselt. Ülekandeid tehes sai X aru, et õiguslikku alust ülekannete tegemiseks ei olnud, sest maksed tehti temaga seotud äriühingutele. Kuivõrd X oli nende äriühingute tegelik kasusaaja, tegutses ta enda, mitte hageja huvides.
41.Asjaolu, et kostja X rikkus töölepingut ning tegi enda äriühingutele alusetuid makseid, kinnitab Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 10.05.2018 otsus töövaidlusasjas nr 4-1/113/18. Nimetatud otsuses leidis töövaidluskomisjon, et töölepingu erakorraline ülesütlemine hageja poolt X poolse rikkumise tõttu oli põhjendatud. Hagejale on tekkinud kahju ning X rikkumise ja tekkinud kahju vahel esineb põhjuslik seos. Hageja kahjuks on alusetult ülekantud 543 529,84 eurot, mida ei ole võimalik OÜ-lt GABRIELL, Triocrew OÜ-lt ja LR Vokof Group OÜ-lt tagasi saada. VÕS § 128 lg 3 alusel on kaotsiläinud vara puhul tegemist otsese varalise kahjuga, mille hüvitamist on tööandjal õigus töötajalt nõuda (TLS § 72).
42.Kostja X on tegutsenud otsese tahtlusega, sest äriühingud, mille juhatuse liige oli ta ise või tema ema, esitasid hagejale fiktiivseid arveid. X kandis hageja pangakontodel oleva raha 586 633,84 euro ulatuses endaga seotud äriühingutele teades, et mingeid teenuseid hagejale ei osutatud. Raha on Xga seotud äriühingutele üle kantud 102 eraldiseisva maksega ning ca nelja aasta jooksul. Seejuures teostas füüsiliselt makseid hageja pangakontolt teadaolevalt X ise. Nii ulatuslikku tegevust ei ole võimalik toime panna muul viisil, kui tahtlikult. Tahtlikku tegutsemist tõendab arvete mittekorrektne märkimine raamatupidamissüsteemi ning raamatupidamisandmete korduv muutmine X poolt, mis tegi alusetute maksete avastamise oluliselt keerulisemaks.
43.Näiteks sisestas kostja X info äriühingutest kostjate arvete kohta esialgu ainult bilanssi, kuigi vastava informatsiooni oleks pidanud lisama kulude reale kasumiaruandes. Kuivõrd tehtud maksed ei kajastunud kasumiaruandes, ei olnud neid makseid võimalik avastada igakuise aruandluse käigus. X muutis raamatupidamiskandeid korduvalt ning kajastas arveid kulude real alles mitmeid kuid hiljem. Eelnevast nähtub, et X jättis andmed korrektselt raamatupidamissüsteemi kandmata ning muutis neid hiljem, mis tõendab, et ta püüdis tahtlikult varjata maksete tegemist endaga seotud äriühingutele. Hageja viitas TLS § 74 lõikele 1. Kuna kostja rikkus hoolsus- ja lojaalsuskohustust tahtlikult, peab ta hüvitama hagejale tekitatud kahju terves ulatuses 543 529,84 eurot.
44.Lisaks eelnevale esitab hageja TsMS § 369 alusel kostjate X ja Yi vastu tingimusliku solidaarnõude kahju hüvitamiseks summas 43 104 eurot. Senise menetluse käigus on selgunud, et hageja nõuded OÜ GABRIELL, Triocrew OÜ ning LR Vokof Group OÜ vastu on väärtusetud 543 529,84 euro ulatuses ning ainult 43 104 euro ulatuses on need nõuded väärtuslikud. Hageja esitab tingimusliku nõude juhuks, kui tema nõuet OÜ GABRIELL, Triocrew OÜ ning LR Vokof Group OÜ vastu ei õnnestu täita ka äriühingute nende varade arvelt, mis on käesoleval hetkel hagi tagamise meetmetega tuvastatud (Triocrew OÜ ja LR Vokof OÜ arvelduskontodel olevad 2266,22 eurot ja 3013,78 eurot) ning tagatud (OÜ GABRIELL kinnisasjal olev kohtulik hüpoteek summas 37 824 eurot).
45.Hagi esitamine kostjate X ja Yi vastu enne nõude sissenõutavaks muutumist on põhjendatud, kuna äriühingutest kostjatel puudub tegelik majandustegevus ning on alust arvata, et enne käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumist on Xga seotud Triocrew OÜ ning LR Vokof Group OÜ arvelduskontod tühjad. Samuti ei ole täpselt teada OÜ-le GABRIELL kuuluva kinnisasja väärtus ning selle eest saadav müügihind täitemenetluse raames. Seetõttu esitab hageja tingimusliku kahju hüvitamise nõude summas 43 104 eurot X vastu VÕS § 115 lg 1 alusel ning Yi vastu ÄS § 187 lg 2 alusel.
46.Hageja palus kostjatelt vastavalt TsMS §-le 367 nõuda välja viivise alates hagi nõuete tervikteksti esitamise kuupäevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivist tuleb arvestada OÜ GABRIELL vastu esitatavalt põhinõudelt summas 118 003,33 eurot, Triocrew OÜ vastu esitatavalt põhinõudelt summas 40 685,75 eurot, LR Vokof Group OÜ vastu esitatavalt põhinõudelt summas 427 944,76 eurot, X ja Yi vastu solidaarselt esitatavalt põhinõudelt summas 543 529,84 eurot, X ja Yi vastu solidaarselt esitatavalt tingimuslikult põhinõudelt summas 43 104 eurot.
47.Kokkuvõttes palus hageja mõista OÜ-lt GABRIELL välja põhinõue 118 003,33 eurot ning viivis alates 15.05.2018 kuni põhinõude 118 003,33 eurot täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja palus mõista Triocrew OÜ-lt välja põhinõue 40 685,75 eurot ning viivis alates 15.05.2018 kuni põhinõude 40 685,75 eurot täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja palus
mõista LR Vokof Group OÜ-lt välja põhinõue 427 944,76 eurot ning viivis alates 15.05.2018 kuni põhinõude 427 944,76 eurot täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja palus mõista kostjatelt Xlt ja Yilt solidaarselt välja põhinõue 543 529,84 eurot ning viivis alates 15.05.2018 kuni põhinõude 543 529,84 eurot täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja palus juhuks, kui eelnimetatud nõudeid on võimalik rahuldada OÜ-le GABRIELL, Triocrew OÜ-le ja LR Vokof Group OÜ-le kuuluva vara arvelt vähem kui 43 104 euro ulatuses, mõista kostjatelt Xlt ja Yilt solidaarselt välja 43 104 eurot ning viivis alates 15.05.2018 kuni põhinõude 43 104 eurot täitmiseni seadusjärgses määras, millest arvatakse maha eelnimetatud nõuete täitemenetluste tulem.
48.21.06.2018 seisukohas leidis hageja, et ta on piisavalt oma nõuet kostjate 1-3 vastu tõendanud. Kostjad ei ole hagejale teenuseid osutanud. Hageja raamatupidamises ega hageja meiliserveris olevates X või Yi e-kirjades ei ole kostjatega 1–3 sõlmitud lepinguid. Seda tõendavad hageja pearaamatupidaja B allkirjastatud sisejuurdluse raport ning samuti B ja C allkirjastatud kinnituskirjad. Hageja raamatupidamisest ega hageja meiliserveris olevatest X või Yi e-kirjadest ei ole leitud rohkem arveid, kui on esitatud 15.05.2018 menetlusdokumendis. Seda tõendavad sisejuurdluse raport ning B ja C kinnituskirjad.
49.Kostjatele 1–3 tehtud maksed kirjendati raamatupidamissüsteemis erinevatel kontodel nagu „Hotels Not EU“ jms. Seda tõendavad väljavõtted raamatupidamissüsteemist, mille hageja esitab B allkirjastatud kujul. Raamatupidamiskirjetele vastavaid teenuseid ei ole hagejale osutatud, kuna kostjate 1–4 väidete järgi osutati raamatupidamisteenuseid. Kostjad 1–3 ei ole tarninud hagejale lennukikütust, tasunud hageja eest lennujaama makse jne.
50.Kostjatel 1–3 puudub vara (sh kohustused), mis muudab ebausutavaks, et tegemist on tegelikku majandustegevust omavate äriühingutega. Vara puudumist tõendab kostja 1 2016. a majandusaasta aruanne. Vara puudumist tõendab hagi tagamise raames läbi viidud täitemenetlus. Kostjal Yl, kes on 03.09.2013 väidetavalt sõlminud kostjaga 3 lepingu nr 33-2, puudus õigus lepingut üksi allkirjastada. Hageja äriregistri väljavõttest nähtub, et Yl oli ainult ühine esindusõigus. Tehingut ei muuda kehtivaks asjaolu, et Y tegeles ainuisikuliselt hageja igapäevase majandustegevuse korraldamisega.
51.Kostjad 1–3 on otseselt seotud kostja Xga või tema emaga. Seda tõendavad registriväljavõtted, kinnistusraamatu väljavõtted ning Harju Maavalitsuse kiri. Hageja finantsdirektor C ei olnud teadlik kostjatele 1–3 tehtud maksetest. C ei vaadanud perioodiliselt üle ega kinnitanud hageja makstavaid arveid ning arvestades hageja töökorraldust, tal ei olnud kohustust seda teha, sest see oli Yi ülesanne.
52.Hageja juures töötanud raamatupidajatel ei olnud töökoormust, mis oleks eeldanud rohkem kui kahte tavatööajaga raamatupidajat. Seda väidet tõendavad B ja C kinnituskirjad. Raamatupidajatel oli kohustus kirjendada raamatupidamisprogrammis kulusid ainult nende raamatupidamiskontode alla, mis olid vastavate kulude jaoks ette nähtud. Seda kinnitab C allkirjastatud kinnituskiri . Samuti tõendab seda grupi pearaamatupidaja B allkirjastatud sisejuurdluse raport ja tema kinnituskiri. Hageja juures ei ole kunagi kasutatud kliendihaldustarkvara „NORM“, millele on viidatud kostjate esitatud lepingus. Leping on näilik ja tagantjärele koostatud. Seda tõendab C kinnituskiri ning hageja turundus- ja suhtekorraldusjuhi ORi e-kiri.
53.Kostjate loetletud kokkulepped, mille järgi olevat kostjad 1–3 saanud mh igakuiselt 500 eurot konfidentsiaalsuskohustuse täitmise eest, 1200 eurot sularaha panka transportimise eest ning
täiendavalt tunni- või kuutasu muude nn „teenuste“ eest, on ebaõiged ega ole eluliselt usutavad. Näiteks tasuti kostjale LR Vokof Group OÜ-le 2016. a jooksul 72 864,80 eurot ehk kuus keskmiselt 6 072,60 eurot. Samal ajal oli X igakuine töötasu töölepingu kohaselt 2 610 eurot (bruto) ehk aastas 31 320 eurot. Tegemist on konkurentsivõimelise raamatupidaja palgaga, kuid sellele vaatamata ületas „raamatupidamisteenuste eest“ kostjatele 1–3 makstud tasu seda oluliselt.
54.Hageja teise raamatupidaja Hi igakuine töötasu oli ca 1600 eurot kuus (bruto) ehk aastas ligi 20 000 eurot. X on 20.09.2017 vestluses tunnistanud, et tal puudub igasugune kirjavahetus Yga kostjate 1–3 osutatud teenuste ja kostjatele 1–3 väidetavalt antud juhiste kohta. Samuti puuduvad igasugused muud tõendid, mis tõendaksid raamatupidamisteenuste osutamist. Seda kinnitab 20.09.2018 hageja kontoris toimunud vestluse salvestus, mille juurde on lisatud transkriptsioon. Hageja on täitnud VÕS § 1028 lg-st 1 tuleneva tõendamiskoormise.
55.Maksete õigusliku aluse olemasolu tõendamine on kostjate 1–3 kohustus. Tõendamiskoormise jaotamisel tuleb arvestada, et kostjatel 1–3 oli kohustus dokumenteerida oma majandustegevust ning säilitada raamatupidamise algdokumente vähemalt seitse aastat (raamatupidamise seaduse § 12 lg 1). Kostjad 1–3 on väitnud, et kõik nende dokumendid, mis tõendavad maksete õiguslikku alust, asuvad hageja kontoris, kuigi seaduse kohaselt peavad need olema kostjatel endil vähemalt seitse aastat. Hageja kontoris selliseid dokumente ei ole. Nõusolekut võõraste dokumentide enda kontoris hoiustamiseks ei ole hageja kostjatele 1–3 andnud ja ühtegi sellist kokkulepet ei ole sõlmitud.
56.Kostjad 1–4 on alusetult väitnud, nagu oleks hageja juba hävitanud või asunud hävitama raamatupidamisdokumente ja kõrvaldanud kostjate 1–4 ligipääsu tõenditele. See väide ei vasta tõele. Seda, et pärast 20.09.2017 Xga ja Yga lepingute peatamist või lõpetamist ei ole ühtegi hageja kontoris olnud raamatupidamisdokumenti hävitatud, kinnitavad B ja C kinnituskirjad. Kostjate 1–4 paljasõnaline vastuväide raamatupidamisdokumentide hävitamise kohta ei ole asjakohane. Töölepingu peatamisel 20.09.2017 andis hageja Xle korduvalt võimaluse näidata, kus asuvad tema e-kirjavahetuses ja hageja dokumentatsioonis lepingud, arved või muud dokumendid, mis tõendaksid kostjate 1–3 poolt hagejale teenuste osutamist. Eeltoodut kinnitab diktofonile jäädvustatud salvestis koos transkriptsiooniga vestluse oluliste lõikude kohta. Kostja X lubas järgmisel päeval pärast tema töölepingu peatamist (21.09.2017) külastada hageja lepinguliste esindajate kontorit, tuua sinna kostjate 1 ja 2 sularahakassa ning selgitada kostjatele 1–3 tehtud maksetega seonduvat, kuid seda ta ei teinud.
57.Kostjad 1–4 ei ole menetluses esitanud ühtegi dokumenti, mis oleks käsitatav asjakohase tõendina TsMS § 238 lg 1 tähenduses. Menetluses ei ole asjakohane ükski 17.04.2018 esialgses vastuses esitatud dokument. Väljatrükk Novaturase veebilehelt ei ole vaidluse lahendamiseks vajalik. Hageja ei vaidle vastu, et C on töötanud Novaturase grupis 8 aastat, vastutades selle aja jooksul peamiselt finantsaruandluse, eelarvestamise, finantsasutustega suhtlemise ja raamatupidamise korraldamise eest. See aga ei tähenda, et Novaturase grupi finantsjuht oli või pidi olema teadlik hagejale kahjulikest ja kogu grupi arvete ja aruandluse mahuga võrreldes siiski vähestele juriidilistele isikutele tehtud maksetest.
58.Kostja Yi kinnituskiri ei ole tõendina lubatav, kuna ta on käesolevas tsiviilasjas ise menetlusosaline. Menetlusosaliste seletused ei ole tõenditeks TsMS § 229 lg 2 järgi. Samuti ei ole tõendina lubatav töövaidluskomisjoni istungi protokoll, kuna see kajastab menetlusosalise Yi väiteid-seletusi.
59.Kostja X töölepingu rikkumine seisnes selles, et ta omas tööalaselt juurdepääsu hageja raamatupidamisele ja varale (rahale) ning tegi hageja raamatupidajana makseid endaga seotud äriühingutele, kuigi selleks puudus õiguslik ja faktiline alus. Kostjad 1–4 pole vaidlustanud, et hageja pangakontolt tehti ülekandeid kostjatele 1–3 summas 586 633,84 eurot. Maksete teostamist just X poolt kinnitab muuhulgas helisalvestuse transkriptsioon. Kostja X tegutses ülekandeid tehes teadlikult ja otsese tahtlusega. X kirjendas raamatupidamissüsteemis kostjatele 1–3 tehtud maksed raamatupidamiskontode alla, mis ei omanud seost kostjatelt 1–3 väidetavalt saadud raamatupidamisteenustega. Raamatupidamissüsteemi valekannete tõttu ei kajastunud kostjatele 1–3 tehtud maksed raamatupidamiskuludena Cle saadetavas aruandes.
60.Kostjad 1-4 on esitanud võltsituse vastuväite hageja tõenditele. Hageja esitas tõendid koos pearaamatupidaja B allkirjaga. Kui kostjad 1–4 väidavad, et hageja raamatupidamissüsteemi väljavõtted on võltsitud, peavad nad oma väiteid tõendama. Kostjad 1–4 ei ole avaldanud soovi pärast 20.09.2017 hageja raamatupidamissüsteemiga tutvuda ega selle andmeid kontrollida. Ebaõiged on kostjate väited, et C oli teadlik maksetest, hävitas raamatupidamise dokumente ja instrueeris Xt tegema valekandeid. Vastupidis kinnitab C kinnituskiri.
61.Ebaõige on kostjate väide, et tõendamiskoormis tuleb hageja kahjuks ümber pöörata, sest hageja on raamatupidamisdokumente hävitanud. Hageja ei ole dokumente hävitanud. Kostjad ise ei ole hageja poole tõendite saamiseks pöördunud. Hageja esindaja pakkus Xle 20.09.2017 võimalust näidata kõiki asjassepuutuvaid dokumente ja selgitada, kuidas on teenuste osutamine põhjendatud.
62.Kuigi hageja igapäevase majandustegevuse juhtimisega tegeles tõesti kostja Y, ei järeldu sellest, et tema sõlmitud lepingud ei pidanud vastama hageja ühise esindusõiguse piirangule, mis nähtub äriregistrist. Kostjate esitatud lepingud on hageja nimel allkirjastanud vaid Y. Leping on tühine TsÜS § 129 lg 1 alusel, kuna teised juhatuse liikmed ei ole lepingut tagantjärgi heaks kiitnud. Hageja prokuristina pidi X olema ühise esindusõiguse piirangust teadlik. Õigusliku sisuta on kostjate väide, nagu välistaks alusetust rikastumisest tulenevad nõuded asjaolu, et rahaline sooritus tehti pangaülekande kaudu.
63.Hageja nõuded ei ole aegunud. Kostja X vastutusele kohaldub erinormina TsÜS § 146 lg 4, kuna ta rikkus oma kohustusi tahtlikult. Asjaolu, et TsÜS § 146 lg 4 on erinorm TLS § 74 lg 4 suhtes, kinnitab õiguskirjandus. Ebaõige on kostjate väide, nagu oleks hakanud nende vastu esitatud nõuete aegumine kulgema alates sellest, mil kostja Y maksetest teada sai. Vastupidine tõlgendus tähendaks, et juhatuse liikme kaasabil äriühingu vara omastanud töötaja saaks vabaneda TLS § 74 lg 4 alusel igal juhul vastutusest, kui tal õnnestub 12 kuu jooksul hoida enda rikkumist äriühingu osanike, nõukogu või teiste juhatuse liikmete eest salajas. Kostjate tuginemine aegumisele on vastuolus hea usu põhimõttega. Ebaõige on kostjate väide, et osade maksete osas tuleks eraldi lugeda aegumist alates 15.05.2018. Sellel päeval ei esitanud hageja hagi, vaid üksnes suurendas 18.09.2018 esitatud hagi nõuet. Nõuete aegumine aga peatub hagi, mitte haginõude suurendamise avalduse esitamisega (TsÜS § 160 lg 1).
64.24.10.2018 seisukohtades tõi hageja välja, et kostja Y ei olnud hageja töötaja alates 17.11.2009, mil ta valiti hageja juhatuse liikmeks.
65.17.12.2018 seisukohtades leidis hageja, et kostja Y ei kooskõlastanud teiste kostjatega sõlmitud tehinguid teiste juhatuse liikmetega, kuigi need väljusid hageja igapäevasest majandustegevusest ning kooskõlastus oli põhikirjast tulenevalt nõutav. Maksete tegemine oli korraldatud selliselt, et makseid said teha juhatuse liikmed ja pearaamatupidaja X, kellest
18.01.2010 sai hageja prokurist. Selline korraldus vastas alates 18.01.2010 vastu võetud põhikirjas sätestatud ühise esindusõiguse reeglitele.
66.Samuti täpsustas hageja oma nõuet. Hageja palus kostjatelt 1, 2 ja 3 eraldi välja mõista vastavalt 118 003,33 eurot, 40 685,75 eurot ja 427 944,76 eurot, mis vastavad kostjatele 1–3 ülekantud summadele. Kostjalt 4 ja 5 palus hageja solidaarselt välja mõista kokku 543 529,84 eurot, mis koosneb esmalt kostjale 1 üle kantud ja tema vara arvelt tagamata summast 80 179,33 eurot. Hageja 118 003,33 euro suurusest nõudest kostja 1 vastu on hagi tagamise raames kohtuliku hüpoteegiga tagatud 37 824 eurot. Seega on hageja nõue kostja 1 vastu väärtusetu 80 179,33 euro ulatuses. Nõue koosneb järgmisena kostjale 2 üle kantud ja tema vara arvelt tagamata summast 38 419,53 eurot. Hageja 40 685,75 euro suurusest nõudest kostja 2 vastu on pangakonto arestiga tagatud 2 266,22 eurot. Seega on hageja nõue kostja 2 vastu väärtusetu 38 419,53 euro ulatuses. Järgmisena koosneb nõue kostjale 3 üle kantud ja tema vara arvelt tagamata summast 424 930,98 eurot. Hageja 427 944,76 euro suurusest nõudest kostja 3 vastu on pangakonto arestiga tagatud 3 013,78 eurot. Seega on hageja nõue kostja 3 vastu väärtusetu 424 930,98 euro ulatuses (427 944,76- 3 013,78).
67.Kostjad 4 ja 5 vastutavad solidaarselt, kuna on tekitanud alusetute ülekannete näol sama kahju erinevatel õiguslikel alustel (VÕS § 137 lg 1). Hageja nõude suuruse arvutamisel kostjate 4 ja 5 suhtes summas 543 529,84 eurot on lähtutud sellest, et kogu nõudesummast 586 633,84 eurot tuleb lahutada kostjate 1–3 vara arvelt tagatud summa 43 104 eurot (37 824+2 266,22+3 013,78). Ülejäänud osas on hageja nõuded raha saanud äriühingute vastu väärtusetud ning need tuleb välja mõista solidaarselt kostjatelt 4 ja 5.
68.Lisaks taotles hageja kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist. Kohtuotsus kuulub kostjate 4 ja 5 suhtes solidaarselt täitmisele osaliselt pärast 90 päeva möödumist kostjate 1, 2 või 3 suhtes täitemenetluse tulemusetut alustamist. Hageja palus kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord ning esmalt peaks otsus kuuluma täitmisele OÜ GABRIELL suhtes, Triocrew OÜ suhtes ning LR Vokof Group OÜ suhtes. Kohtuotsus, millega mõistetakse Xlt ja Ylt Novatours OÜ kasuks välja 80 179,33 eurot ning viivis nimetatud summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuulub täitmisele osas, milles OÜ GABRIELL suhtes toimuvas täitemenetluses ei õnnestu kohtuotsust täita vara puudumise tõttu 90 päeva jooksul alates täitemenetluse alustamisest, kuid mitte suuremas summas kui 80 179,33 eurot. Kohtuotsus, millega mõistetakse Xlt ja Yilt välja 38 419,53 eurot ning viivis nimetatud summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuulub täitmisele osas, milles Triocrew OÜ suhtes toimuvas täitemenetluses ei õnnestu kohtuotsust täita vara puudumise tõttu 90 päeva jooksul alates täitemenetluse alustamisest, kuid mitte suuremas summas kui 38 419,53 eurot. Kohtuotsus, millega mõistetakse Xlt ja Yilt välja 424 930,98 eurot ning viivis nimetatud summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuulub täitmisele osas, milles LR Vokof Group OÜ suhtes toimuvas täitemenetluses ei õnnestu kohtuotsust täita vara puudumise tõttu 90 päeva jooksul alates täitemenetluse alustamisest, kuid mitte suuremas summas kui 424 930,98 eurot.
69.22.04.2019 seisukohas jäi hageja 17.12.2018 esitatud nõuete ja nõuete sõnastuse juurde. Kostja 1 kinnistule seatud esimese järjekoha hüpoteek summas 37 824 eurot. Kostja 2 kontol on arestitud 2266,22 eurot ning kostja 3 kontol on arestitud 2832,33 eurot ja 160 inglise naela. Tagamata osas on hageja nõue kostjate 1–3 vastu väärtusetu. Kostjad 1–3 ei ole kohtus tõendanud, et hagi rahuldamisel oleksid nad võimelised hagejalt alusetult saadud raha tagasi maksma tagatust suuremas summas.
70.Kuna kostjad 1–3 on saanud hagejalt raha eraldi, on neil hagejaga alusetust rikastumisest tulenevad eraldi võlasuhted. Kostja 4 kontol on arestitud 30 015,18 eurot, kuid hageja nõue kostja 4 vastu ei tulene alusetust rikastumisest. Hagejale ühiselt tekitatud sama kahju osas vastutavad kostjad 4 ja 5 solidaarvõlgnikena VÕS § 137 lg 1 alusel.
71.Hageja osundas, et poolte vahel ei ole tegelikult vaidlust, et alusetud maksed kuulusid kostja Yi vastutusalasse, ta teadis ülekannetest ja kiitis need heaks. Alusetud maksed kostjatele 1–3 tehti AS Swedbank kontolt, välja arvatud kostjale 1 tehtud kaks makset 7156 eurot, mis tehti Danske Bank A/S Eesti filiaali kontolt. Seega on juhatuse liikmete töökorralduse küsimuses määrav, kes kontrollis hagejale esitatud arveid ja raamatupidajate tööd Eestis ning kellel oli juurdepääs pangakontodele, millelt ülekanded tehti. Nimetatud ülesandeid täitis juhatuse liikmena kostja 5.
72.Hageja juures töötasid pearaamatupidaja X ja raamatupidaja H. Raamatupidajad allusid töölepingute kohaselt kostjale 5 kui juhatuse liikmele. Kuna D oli Novaturase kontserni tegevjuht ja C finantsjuht, ei kuulunud nende ülesannete hulka Eestis töötavate raamatupidajate ja pangaülekannete kontrollimine ja raamatupidajatele tööülesannete andmine. Kostja 4 oli pearaamatupidajana AS-ga Swedbank sõlmitud teleteenuste lepingute kohaselt kontode kasutaja, kellel oli õigus teha pangatoiminguid, sh kõiki ülekandeid hageja nimel. Kostja 4 oli pearaamatupidajana kasutajaks Danske Bank A/S Eesti filiaalis (endine Sampo Pank). Kostjal 4 oli õigus teha pangatoiminguid, sh kõiki ülekandeid hageja nimel. Kostjal Xl olid kõik võimalused alusetute maksete tegemiseks.
73.Kostjad 1–3 ei osutanud hagejale teenuseid. Kostja 1 ei ole arhiveerinud raamatupidamisdokumente, kostja 1 ei ole asendanud raamatupidajaid ega teinud lisatööd, kostjal 1 ei olnud hagejaga konfidentsiaalsuskokkulepet, kostja 1 ei ole osutanud sularaha transporditeenust, kostja 2 ei ole sisestanud raamatupidamiskandeid, kostja 2 ei ole kandnud andmeid üle uude raamatupidamisprogrammi, kostja 2 ei ole teinud due diligence’iga (auditiga) seotud lisatöid, kostja 3 ei ole sisestanud ostuarveid, kostja 3 ei ole sisestanud laekumisi, kostjal 3 ei olnud hagejaga konfidentsiaalsuskokkulepet, kostja 3 ei teinud hagejale tõlkeid, kostja 3 ei osutanud ühtegi teenust seoses programmiga NORM.
74.Kostja 1 2013–2016 majandusaasta aruannete kohaselt ei olnud äriühingul ühtegi töötajat. Rohkem aruandeid ei ole kostja 1 esitanud. Kuna kostja 2 ei ole äriregistrile esitanud ühtegi majandusaasta aruannet, puudus tal järelikult majandustegevus ja rahavoog, mida kajastada. Kostja 3 2013–2016 majandusaasta aruannete kohaselt ei olnud ka sellel äriühingul ühtegi töötajat. Kostja 3 ei ole rohkem aruandeid esitanud.
75.Aruanded kinnitavad, et kostjate 1–3 väited teenuste osutamisest on ilmselgelt valed. Kostjatel 1–3 puudusid inimesed, kes neid teenuseid oleksid osutanud. Elementaarse loogikaga on seetõttu vastuolus kostjate teooria, mille kohaselt olevat kostjate 1–3 abistavaid teenuseid olnud vaja seoses sellega, et raamatupidamistoimingute maht aasta-aastalt kasvas. Arusaamatu on, kuidas kergendas kostjate 1–3 palkamine raamatupidajate tööd, kui seda tööd jäid ise tegema samad raamatupidajad.
76.Kostjatega 1–3 väidetavalt sõlmitud lepingud ei vasta turutingimustele. Isegi kui teenuseid hagejale osutati, olid need tehingud kahjulikud, kuna nende maksumus ei vastanud turutingimustele. Samuti ei olnud hagejale teenuseid vaja, sõltumata hinnast. Raamatupidamisteenuse pakkuja OÜ Leinonen arved ja nende teenuslepingule lisatud hinnakiri tõendavad, et kostja 5 kinnituskirjas esitletud väidetav hind kõikide raamatupidamisega seotud
teenuste puhul (tunnihind 87,50 eurot ilma käibemaksuta) on ebamõistlikult suur. OÜ Leinonen osutas hagejale raamatupidamisteenust pärast töösuhte lõpetamist kostja Xga.
77.Seda, et kinnituskirjas toodud hind ületab turuhinda, kinnitab raamatupidamisteenuse osutaja L.L Corrector OÜ avalikult kättesaadav hinnakiri. Raamatupidamisteenuse tegelik turuhind (35 eurot ilma käibemaksuta) oli seega vähemalt üle kahe korra väiksem, kui oli sisuliselt riiulifirmadest kostjate 1–3 väidetav tunnihind. Kostjatega 1–3 väidetavalt sõlmitud raamatupidamisteenuste kokkuleppe ebausutavust ja turutingimustele mittevastavust iseloomustab asjaolu, et eraldi on sätestatud konfidentsiaalsustasu (500 eurot ilma käibemaksuta) kuus. Praktikas sisaldub tasu konfidentsiaalsuse hoidmise eest tunnihinnas ning selle tasus eraldi kokku ei lepita. Konfidentsiaalsuskohustus tuleneb käsunduslepingu puhul pealegi otse seadusest (VÕS § 625) ning selle kohaldumiseks ei pea pooled sõlmima eraldi kirjalikku kokkulepet.
78.Kostja 5 kinnituskirjast nähtuvalt oli kostjale 1 makstud tasu sularaha transpordi eest (1200 eurot ilma käibemaksuta) iga vedamiskorra eest. AS G4S Eesti pakub sama teenust Tallinna piires hinnaga ca 78 eurot ilma käibemaksuta. Arvestades niivõrd suuri hinnavahesid on selge, et ükski lojaalselt tegutsev juhatuse liige kostjaga 1 sellist tehingut sõlminud ei oleks. Kinnituskirjas on nimetatud ka tõlketeenuse osutamist tunnihinnaga 87,50 eurot (lisandub käibemaks). Üldreeglina tasustatakse tõlketeenuse eest mitte tunnihinna, vaid tõlgitud tähemärkide arvu järgi. Kinnituskirjas sisalduv tunnitasu kokkulepe tõlkimisteenusele viitab, et reaalsed kokkulepped kostjatega 1–3 teenuse ostmiseks puudusid. Tunnihindu pakuvad tõlkebürood üksnes sünkroon- ja järeltõlkele, mille turuhind (64 eurot ilma käibemaksuta) on samuti oluliselt madalam kinnituskirjas nimetatud tunnihinnast.
79.Kostjad 1–3 ei ole kohtule esitanud muid lepinguid peale 03.09.2013 teenuse osutamise lepingu kliendihaldusprogrammi NORM juurutamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks. Hageja vaidlustas kõikide arvete ehtsuse, mis on lisatud kostjate 1–4 25.07.2018 ja 14.08.2018 seisukohtadele. Kuna neid arveid ei ole allkirjastatud, ei ole tegemist dokumentaalsete tõenditega TsMS § 272 tähenduses. Tegemist on üksnes poolte selgitustega, millele kohus ei saa otsuse tegemisel ja faktide tuvastamisel tugineda. Kohus kohus arvestab neid tõenditena, tugineb hageja võltsituse vastuväitele.
80.Isegi kui hagejal oleks olnud kostjatega 1–3 lepingud, on need lepingud tühised TsÜS §-de 129 lg 1 ja 84 lg 1 alusel. Lepingud on tühised, kuna kostja 5 ületas oma pädevust ja rikkus hageja ühise esindusõiguse nõudeid. Lisaks rikkus kostja 5 lepinguid sõlmides hageja 18.01.2010 põhikirja p 5.13; 5.14 ja 5.16. Kostja X vastutab hageja ees eeskätt töötajana, kuid ta oli ka hageja prokurist. X valiti sellele ametikohale 18.01.2010 ning ta oli samal positsioonil alusetute maksete ajal (äriregistrisse kantud 03.02.2010–25.09.2017). Prokuristil on juhatuse liikmega samaväärne lojaalsus- ja hoolsuskohustus, mida kostja rikkus. Lisaks vastutab kostja X VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel kostjate 1 ja 2 seadusliku esindajana, kellel oli võimalus alusetult saadud raha tagastada. Nagu nähtub hagi tagamise tulemustest, siis raha tagastamise asemel võõrandas kostja 4 kostjate 1–3 vara.
81.Nõuded kostjate vastu ei ole aegunud. Kostjad oleksid pidanud tõendama, et hageja ainuosaniku esindajad C ja D pidid maksetest teada saama enne 20.09.2017. Kostjad ei ole seda tõendanud. Kostja 4 varjas kostjatele 1–3 tehtud makseid C ja D eest, manipuleerides selleks hageja raamatupidamissüsteemiga. Maksete varjamist tõendab hageja ainuosanikule saadetud kasumiaruande näidis 2016. aasta kohta, mille ehtsust kinnitab Novaturas AB pearaamatupidaja B allkiri. Novaturase grupi kasumiaruande teisel leheküljel lahtris ”General and administrative expenses” (eesti k ”Üld- ja administratiivkulud”) toodud kogusumma 564 000 eurot ei kajasta
2016. a kostjatele 1–3 makstud summasid. Kui nimetatud summad oleksid olnud õigesti kajastatud, oleks kogusumma olnud vastavalt suurem, mis oleks võinud tekitada Novaturas AB esindajates kahtlusi.
82.Sama tõendab B koostatud ja allkirjastatud 27.02.2018 sisejuurdluse aruanne. Sisejuurdluse raport koos sellele lisatud ekraanitõmmistega selgitab detailselt, millisel viisil kostja 4 kajastas vaidlusaluseid makseid raamatupidamissüsteemis, kuidas oleks seda infot olnud korrektne kajastada ning kuidas mõjutas maksete valesti kajastamine Cni ja Dle laekunud informatsiooni (kasumiaruannet). Sama tõendab hageja lepinguliste esindajate ja kostjate 4 ja 5 vaheliste 20.09.2017 vestluste helisalvestised ja transkriptsioonid. Isegi 20.09.2017 kohtumisel ei andnud kostjad 4 ega 5 hagejale infot vaidlusaluste maksete aluse kohta.
83.B 21.06.2018 kinnituskiri tõendab, et ta ei ole Novaturas grupi pearaamatupidajana enne 2017. a septembrit näinud ega heaks kiitnud ühtegi kostjatele 1–3 tehtud maksetega seotud arvet. Sama tõendab vandeaudiitor SK 20.04.2019 kirjalik arvamus koos lisadega, milles leiti, et kõigi väljavõttelistes raamatupidamisandmetes olevate kirjete osas eksisteerib vastav raamatupidamiskanne ja mitte ühegi väljavõttelistes raamatupidamisandmetes esitatud ostuarvete raamatupidamiskande kulukontona ei ole kasutatud raamatupidamiskontot, mida võiks konto nimetuse poolest seostada ostetud raamatupidamisteenustega.
84.21.08.2019 täpsutas hageja uuesti taotlust kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Kostjate 1 – 4 väitel ei kattu hageja esitatud Leinonen OÜ ”arvete aluseks olevad tööd kostjate osutatud teenustega, kuid kostjad senini põhjendanud, millises mahus milliseid konkreetseid teenuseid hagejale osutati. Sõltumatu teenusepakkuja Leinonen OÜ arved omavad asjas tähtsust üksnes niivõrd, kuivõrd näitavad, et kostjate väited kostjatega 1 – 3 teenuselepingute sõlmimise kohta ei ole eluliselt usutavad. Hagi rahuldamine sõltub eeskätt sellest, kas kostjad 1 – 3 reaalselt osutasid mingeid teenuseid või tehti makseid kostjatele ilma õigusliku aluseta.
85.Hageja palus mõista OÜ-lt GABRIELL välja 118 003,33 eurot ja viivise alates 15.05.2018 kuni põhinõude 118 003,33 eurot täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja palus mõista Triocrew OÜ-lt välja 40 685,75 eurot ja viivis alates 15.05.2018 kuni põhinõude 40 685,75 eurot täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja palus mõista LR Vokof Group OÜ-lt välja 427 944,76 eurot ja viivise alates hagiavalduse esitamisest 15.05.2018 kuni põhinõude 427 944,76 eurot täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja palus mõista kostjatelt Xlt ja Ylt solidaarselt välja 543 529,84 eurot ja viivise alates 15.05.2018 kuni põhinõude 543 529,84 eurot täitmiseni seadusjärgses määras.
86.Hageja palus kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. Esmalt kuulub kohtuotsus täitmisele osaühingu GABRIELL suhtes (p 1, 2), Triocrew OÜ suhtes (p 3, 4) ning LR Vokof Group OÜ suhtes (p 5, 6). Kohtuotsus osas, millega mõistetakse Xlt ja Ylt välja 80 179,33 eurot ning viivis kuulub täitmisele summas, milles OÜ GABRIELL suhtes toimuv täitemenetlus on kohtutäituri väljastatud õiendi kohaselt tervikuna või osaliselt ebaõnnestunud, kuid ei kuulu täitmisele suuremas summas kui 80 179,33 eurot. Kohtuotsus osas, millega mõistetakse Xlt ja Ylt välja 38 419,53 eurot ning viivis, kuulub täitmisele osas, milles Triocrew OÜ suhtes toimuv täitemenetlus on kohtutäituri väljastatud õiendi kohaselt tervikuna või osaliselt ebaõnnestunud, kuid ei kuulu täitmisele suuremas summas kui 38 419,53 eurot. Kohtuotsus osas, millega mõistetakse Xlt ja Yilt välja 424 930,98 eurot ning viivis, kuulub täitmisele osas, milles LR Vokof Group OÜ suhtes toimuv täitemenetlus on kohtutäituri väljastatud õiendi kohaselt tervikuna või osaliselt ebaõnnestunud, kuid ei kuulu täitmisele suuremas summas kui 424 930,98 eurot.
87.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista kulud ilma käibemaksuta. Advokaadibüroo Sorainen AS on hagejale osutanud õigusabi 389,70 töötunni ulatuses maksumusega 51 153,92 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejale osutati õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 151,30 eurot (ilma käibemaksuta). Lisanduvad hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivud vastavalt summades 50 eurot ja 3400 eurot. Kokku on hageja menetluskulude summa 54 603,92 eurot. Hagejate esindajate keskmine tunnihind 151,30 eurot on käesoleva asja keerukust ja mahukust ning õigusabi osutajaid arvestades põhjendatud. Hageja esindajate toimingud ei ole olnud dubleerivad.
88.Hageja on pidanud menetluses koguma ja esitama hulgaliselt tõendeid tõendamaks viie eraldiseisva kostja vastutust, kusjuures kostjate X ja Yi osas on hagiavalduse õiguslik alus oluliselt erinev võrreldes kostjatega 1 – 3. Kogutud tõendite hulka kuuluvad ka hageja kontserni raamatupidamissüsteemi väljavõtted ja nende ehtsust tõendav vandeaudiitori aruanne, millega seotud detailides orienteerumine ja vastavate asjaolude kohtule selgitamine eeldas keskmisest ajamahukamaid toiminguid. Hageja leidis, et kulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda. Alternatiivselt tuleb need võrdsetena välja mõista kostjatelt 4 ja 5. Kuludele lisanduvad kulud seoses 22.11.2021 istungil osalemisega.
89.Kohtuvaidluse seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Tsiviilasjas nr 2-18-8989 on jõustunud kohtuotsus, millega jäeti täielikult rahuldamata kostja 4 hagi hageja vastu töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamise ja viie kuu keskmise töötasu hüvitamise nõuetes põhjusel, et kostja 4 tegi kostjatele 1-3 alusetuid ülekandeid, mille tõttu kostjaga 4 töölepingu lõpetamine oli õiguspärane. Harju Maakohus on 06.12.2021 teinud kostja 5 õigusjärglase suhtes hagi õigeksvõtul põhineva osaotsuse, millega on hageja kasuks välja mõistetud 543 529, 84 eurot ja mis on käesolevaks ajaks jõustunud.
90.Kostjate aegumise vastuväide on alusetu TsÜS § 151 lg 1 alusel. Tähtsust ei oma kostjaga 4 õigusvastaselt koos tegutsenud hageja juhatuse liikme Yi teadmine alusetutest ülekannetest, kuna viimane põhjustas samade maksetega seoses hagejale varalise kahju. Yi teadmine ei võrdu hageja teadmisega ning aegumine algab TsÜS § 151 lg 1 järgi ajast, mil D ja/või C rikkumisest ja kohustatud isikust teada said või pidid teada saama.
91.15.01.2020 kohtuistungil antud tunnistuses ütles C, et Y vastutas juhatuse liikmena kõikide hageja igapäevaste juhtimiskohustuste eest ning igapäevases tegevuses tema ja D ei osalenud. C ütluste kohaselt ei omanud kumbki Leedu juhatuse liikmetest juurdepääsu pangasüsteemidele ja ülekannetest saadi teada 2017 septembris. 15.01.2020 kohtuistungil antud tunnistuses avaldas B, et ülekanded avastas ta juhuslikult septembris 2017, kui leidis kahtlase kande arvutiprogrammi. B ütluste kohaselt olid ülekanded raamatupidamises varjatud, need kanti arvestussüsteemi hiljem ja neid kajastati vastuolus Novaturas Grupi arvestuspoliitikaga.
92.B sisejuurdluse aruanne kinnitab, et kostjaga 4 seotud äriühingutele tehtud ülekanded olid raamatupidamises varjatud. Varjamist kinnitab Baker Tilly Baltics OÜ aruanne, mis kinnitab, et hageja raamatupidamise andmed on autentsed ja neid ei ole hiljem muudetud. Diktofonisalvestuse transkriptsiooni kohaselt kinnitas kostja 4 temaga 20.09.2017 peetud suulisel vestlusel, et teenuste osutamisest hagejale ei teadnud keegi peale tema ja Yi. AS Swedbank kinnituskirja kohaselt omasid panga kontodele (millelt teostati kõik ülekanded peale ühe), ligipääsu kuni 21.09.2017 Y ja kostja 4. Kostja 4 omas teleteenuste lepingute kohaselt juurdepääsu ka Danske panga kontodele. C ja D said AS Swedbank kontodele juurdepääsu alates 21.09.2017. Seega sai hageja ülekannetest teada septembris 2017 ja hagi ei ole aegunud.
93.Kostja 4 aegumise vastuväide TLS § 74 lg 4 alusel ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole kahjuga, mis oleks tekkinud tööülesannete täitmisel nagu seda nõuab TLS § 74 lg 4, kuna enda kontrolli all olnud äriühingutele ülekandeid tehes ei tegutsenud kostja 4 töötajana ja sellist tööülesannet ei olnud talle keegi andnud. Tegu on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva hüvitisnõudega. Kostja 4 ise on kohtule selgitanud, et raamatupidajate suure töökoormuse tõttu tuli juriidilistelt isikutelt sisse osta „lisateenust“. Kostja nõustus, et tegu ei olnud töösuhtega.
94.Hageja viitas TsÜS § 150 lõikele 1. Hageja sai alusetutest ülekannetest teada 2017 septembris. Hagi esitati kohtule 18.09.2017. kohus hagejaga ei nõustu ja leiab, et tegemist on tööülesannete täitmisel tekitatud ja seetõttu töölepingust tuleneva kahju hüvitamise nõudega, kohaldub aegumisele erinormina TsÜS § 146 lg 4.
95.Ülekannete sooritamise ja summade üle vaidlust ei ole. Ülekandeid kostjatele 1-3 on kinnitanud kohtule kostja 5. Kostja 5 kirjalikud kinnitused on vastuolus kostja 4 helisalvestatud seletusega, kus ta ütleb, et ülekannetest teadsid ainult tema ja kostja 5. Kostjad 4 on selgitanud, et kolmelt äriühingult oli vaja teenuseid osta seoses raamatupidajate töömahu suurenemisega, kuid selline väide ei ole loogiline ega mõistlikult vastuvõetav, sest ühtegi töötajat kolmes äriühingus kunagi tööl ei olnud. On ebaharilik, et kostjatel 1-3 ja kostjal 4 ei ole säilinud ühtegi tõendit teenuste osutamise kohta peale arvete koopiate, mis esitati kohtule suure hilinemisega. Samas ei tõenda pelgalt arvete koopiad väga olulisi asjaolusid: kes teenuseid osutas, millised need teenused olid, millistel tingimustel teenuseid osutati, milline oli teenuste maht ja kellele teenused üle anti.
96.Tunnistaja Hi ütluste kohaselt töötas hageja juures kaks raamatupidajat: tema ja kostja 4. Raamatupidajad tegelesid nii raamatupidamisega, dokumentide arhiveerimisega, kui sularaha panka viimisega, mida teostas kostja 4. Hi ütlused on kooskõlas hageja 02.07.2009 avaldusega AS-le Swedbank, mille kohaselt paluti võimaldada sularaha sissemakseid mõlemale raamatupidajale. Hageja pidas arusaamatuks, miks oli vaja sisse osta sularaha panka viimise teenust, kui sellega said hakkama kaks raamatupidajat. Kostjad ei ole tõendanud, et sularahas arveldamine oli hageja juures sedavõrd suur, et tekkis vajadus eraldi inkassatsiooniteenuse järele.
97.C on oma ütlustega kohtule kinnitanud, et raamatupidajate töömaht oli tavapärane. B selgitanud, et käibe suurenemine ei tekitanud raamatupidajatele lisatööd, sest peamised arvestusprotsessid olid seotud müügitegevusega ja süsteem tegi kogu töö automaatselt. Lähtudes töölepingutest, oli X töötasu 2610 eurot (bruto) ja Hi töötasu 1240 eurot (bruto). Seega oli kahe raamatupidaja brutopalk kokku 46 200 eurot aastas. Kostjatele 1-3 niinimetatud „lisatööde“ ja „lisateenuste“ eest üle kantud summa kokku on 586 632 eurot, mis on kahe raamatupidaja 12,6 aasta brutopalk.
98.Kostjatel 1-3 tuleb saadud summad tagastada, sest kohustust ei olnud. Lermes Right OÜ nn teenuse osutamise lepingul on hageja esitanud võltsituse vastuväite. Ühtegi muud lepingut ei ole kostjad 1-3 oma väidete kinnitamiseks kohtule esitanud. Samuti vastutaksid kostjad 1-3 hageja ees kahju õigusvastase tekitamise eest VÕS §-s 1043 ja §-is 1045 lg 1 p-des 5, 6 ja/või 8 ette nähtud alustel, kuna nad esitasid hagejale tahtlikult alusetuid arveid, kuigi ei osutanud arvetel näidatud summade eest teenuseid. Õigusvastaselt tekitatud kahju suurus võrdub kostjatele 1-3 üle kantud summadega.
99.Kostja 4 vastutus võib tuleneda mitmetest õigusnormidest, kuna ta oli kostjate 1-3 tegelik kasusaaja, hageja pearaamatupidaja ja prokurist. Kostja 4 ei ole eitanud, et ta tegi makseid ise. Hageja arvelt alusetuid makseid tehes ei tegutsenud kostja 4 hageja töötajana, vaid kostjate 1-3
tegeliku kasusaajana ja nende üle tegelikku kontrolli omava isikuna. Seega on tegemist töösuhte väliselt tekitatud kahjuga.
100.Kui kohus ei nõustu, et kahju tekitati töösuhte väliselt, vastutab kostja 4 hagejale tekitatud kogu varalise kahju eest vastavalt TLS §-le 15 lg 1 ja §-le 74 lg 1, kuna ta on tahtlikult rikkunud töötaja lojaalsuskohustust, tehes tema kontrolli all olnud äriühingutele põhjendamatuid ülekandeid. Töösuhte puhul ei saa kohaldada TLS §-s 74 lg 4 sätestatud aegumist, kuna selle asemel kohaldub TsÜS § 146 lg 4. Kostja 4 vastutab hageja ees ka prokuristina. Prokuristi tegevusele kohaldub TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõte ja kostja 4 tegevus on olnud hea usu põhimõttega vastuolus, kuna kostja 4 tekitas hagejale tahtlikult varalist kahju.
101.Kuna kostja 5 suhtes on tehtud osaotsus ja kostjad 4 ja 5 vastutavad solidaarselt, palus hageja kohtul teha otsuse resolutsioonis viide osaotsusele, vältimaks olukorda, kus sama kahju mõistetakse kahelt erinevalt isikult välja kahe erineva otsusega. Kostja 5 õigusjärglase Kuusalu valla suhtes on kohus teinud 06.12.2021 käesolevaks ajaks jõustunud osaotsuse, millega on hageja kasuks välja mõistetud 543 529,84 eurot.
102.Hageja esitas täiendava menetluskulude nimekirja. Advokaadibüroo Sorainen AS on hagejale osutanud õigusabi 421,7 töötunni ulatuses maksumusega 58 162,42 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejale osutati õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 137,92 eurot (ilma käibemaksuta). Lisanduvad hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivud vastavalt summades 50 eurot ja 3400 eurot. Kokku on hageja menetluskulude summa 61 612,42 eurot. Hageja esindajate keskmine tunnihind 137,92 eurot on käesoleva asja keerukust ja mahukust ning õigusabi osutajaid arvestades põhjendatud. Hageja esindajad ei ole menetluses toiminguid dubleerinud (v.a istungitel osalemine), mistõttu on põhjendatud kostjatelt hageja kasuks välja mõista kõigi esindajate kulud. Kahe esindaja osalemine menetluses oli põhjendatud muuhulgas põhjusel, et tsiviilasjas esitatud dokumentide maht on keskmisest suurem.
103.Yi (kostja 5) suhtes on enne menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemist välja kuulutatud pärandvara pankrot tsiviilasjas nr 2-21-19155. Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1176-13 p-s 14 märkinud, et olukorras, kus tsiviilasjas tehtud lahend on jõustunud ja enne menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemist kuulutatakse välja menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, peab kohus menetluskulud küll kindlaks määrama, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista. Sellest tulenevalt palus hageja kostjatelt 1–4 hageja menetluskulud välja mõista, aga kostja 5 suhtes piirduda hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisega. Seoses pärandavara pankroti väljakuulutamisega ei nõua hageja kostjalt 5 menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
104.Hageja õigusabikulu ei ole mõistlikult võimalik kostjate osas eristada, mistõttu taotles hageja kuni 25.11.2021 kantud menetluskulude (summas 54 603,92 eurot) kõigi kostjate kanda jätmist solidaarselt (TsMS § 165 lg 3). Kuna kostja 5 osas on jõustunud 06.12.2021 osaotsus, siis ei nõua hageja kostja 5 suhtes täiendavate menetluskulude kindlaksmääramist, mis on tekkinud perioodil 25.11.2021 – 17.01.2022 summas 7008,5 euro. Kui kohus ei pea kuni 25.11.2021 tekkinud menetluskulude (summas 54 603,92 eurot) solidaarselt väljamõistmist kõikidelt kostjatelt võimalikuks, palus hageja alternatiivselt kindlaks määrata hageja menetluskulud kostja 4 ja kostja 5 suhtes kindlaks vastavalt summades 34 310,46 eurot (50% kuni 2511.2021 tekkinud menetluskuludest koos täiendavate menetluskuludega) ja 27 301,96 eurot (50% kuni 25.11.2021 tekkinud menetluskuludest). Alternatiivselt palub hageja määrata menetluskulud kindlaks kõikide kostjate suhtes teistsuguses, kohtu poolt põhjendatuks peetud proportsioonis.
105.Hageja palus kindlaks määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus kogusummas 61 612,42 eurot ning mõista kostjatelt 1, 2, 3 ja 4 solidaarselt välja hageja kasuks menetluskulud summas 61 612,42 eurot. Hageja palus määrata kindlaks kostja 5 hüvitatavate menetluskulude suurus 54 603,92 eurot. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt 4 välja hageja menetluskulud summas 34 310,46 eurot ja määrata kindlaks kostja 5 poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus 27 301,96 eurot või jaotada hageja menetluskulud kostjate 1–5 vahel teistsuguses kohtu poolt ette nähtud proportsioonis. Samuti palus hageja välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgsest määras.
106.Kostjate menetluskuludele vaidles hageja vastu. Kostjate väitel olevat kulud kandnud käibemaksukohustuslasest juriidiline isik, keda kostjad varjavad. Väidetavaid kulusid kandnud juriidilise isiku varjamine ei võimalda kohtul kontrollida, kas see isik reaalselt olemas on. Juriidiline isik, mida ei ole olemas, ei saa kanda kostjate eest menetluskulusid. Puudub kontrollitav teave, et kulud on kandnud kolmas isik.
107.Erinevus hageja ja kostjate menetluskulude summades seisneb selles, et hagejat esindas istungitel kaks advokaati, mitte üks. Seda põhjusel, et sarnastel asjaoludel kohtuasju oli kokku seitse. Suure töömahu ja kostjate erinevate vastutuse aluste tõttu ei olnud realistlik, et kõiki kohtuasju ajab üks advokaat. Samuti pidi selles olukorras olema tagatud, et hageja advokaadid (Albert Linntam ja Karl Kask) asendavad teineteist puhkuse ajal või olukorras, kus üks neist on hõivatud muude töökohustustega, et vältida asjade venimist. Lisaks vaidles üks hageja viie kostjaga. Hageja lepinguliste esindajate ühe töötunni keskmine hind oli kokkuvõttes madalam, kui kostjate lepingulistel esindajatel.
108.Ebaõige on kostja 4 väide, et tema ja hageja suhtele kohaldub vaid töölepinguseadus. Ebaõige on kostja väide, et alluvussuhe välistab tema rikkumise ja süü. Kostja 4 esitas arveid hagejale ilma kostja 5 korralduseta. Puuduvad tõendid, mille kohaselt oleks kostja 5 kasutanud alluvussuhet või sundi selleks, et kostja 4 need arved töötajana tingimata tasuks. Kostja 4 tegutses tahtlikult heade kommete vastaselt ja tema eesmärk oli algusest peale alusetute arvete esitamise ning nende alusel ülekannete tegemisega hagejat varaliselt kahjustada.
KOSTJATE VASTUVÄITED
109.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hageja nõue ei ole tõendatud. Kostjatel oli hagejalt raha saamiseks õiguslik alus ning hageja juhatuse eelnev nõusolek. Hageja juhatus oli ülekannete tegemise ajal kolmeliikmeline ning kõik juhatuse liikmed olid kostjatele 1-4 teadlikud ülekannetest. Seega ei ole kostjad 1-3 alusetult rikastunud ega kostja 4 oma töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.
110.Kostjad leidsid, et hageja nõudele OÜ GABRIELL vastu tuleb kohaldada aegumist 13 180,16 euro ulatuses, LR Vokof Group OÜ vastu 189 285,60 euro ulatuses ja X vastu 465 538,29 euro ulatuses. Kõik hageja viidatud ülekanded on seotud kostjatelt tellitud teenustega.
111.Kostjad 1-3 ei vaidle vastu, et hageja viidatud ülekanded on tehtud, kuid kostjad vaidlevad vastu sellele, nagu oleks olnud ülekannetel puudunud õiguslik alus. Kostja 4 vaidleb vastu väitele, nagu oleks ta mistahes käitumisega rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi. Kostjad nõustusid, et X oli OÜ Gabriell ainuosanik ja juhatuse liige, OÜ Triocrew ning LR Vokof Group OÜ ainuosanik ja juhatuse liige oli X ema U.
112.Hageja koostatud Exceli tabelid hageja väiteid ei tõenda. Tõend on võltsitud. Kostjatel 1-4 puudub ligipääs hageja raamatupidamisprogrammile, mistõttu ei ole võimalik kontrollida, millal ja kelle poolt väidetavad kanded on tehtud. Raamatupidamise kannete kajastamine aeg-ajalt hageja põhitegevusega seotud valdkondades toimus vastavalt hageja juhatuse liikme C ja grupi pearaamatupidaja B juhistele.
113.Juhatuse liige C on hageja juures töötanud 8 aastat, vastutades selle aja jooksul peamiselt finantsaruandluse, eelarvestamise, finantsasutustega suhtlemise ja raamatupidamise korraldamise eest. Seega ei saanud hageja raamatupidamisandmed olla juhatuse liikmele Cle teadmata, see oligi tema kui grupi finantsdirektori ülesanne. Kõik ülekanded kõigile kostjatele on tehtud vastavalt hagejale esitatud arvetele. Hageja on need arved oma raamatupidamisest hävitanud, loomaks võimaluse tugineda väitele, nagu ei oleks ülekannete aluseks raamatupidamise algdokumente või nende aluseks olevaid lepinguid esitatud või sõlmitud.
114.Ühe lepingu oma dokumentatsioonist leidis kostja 3. Kuna kostja 4 säilitas kostjate 1-3 dokumente osaliselt oma kabinetis hageja juures, ei ole kostjatel 1-4 valdavalt dokumente säilinud. Kõik lepingud kostjate 1-3 ning hageja vahel on heaks kiitnud juhatuse liige C, kes igakuiselt tutvus hageja raamatupidamisprogrammi ja konto väljavõttega. Ebaõige on hageja väide, nagu ei oleks teised juhatuse liikmed peale kostja 5 olnud ülekannetega kursis.
115.Alusetud on hageja väited, et kostjatel 1-3 puudus majandustegevus. Nimelt teenuse osutamine hagejale tõendabki majandustegevuse olemasolu. Ettevõtte veebilehe ning eraldi kontori olemasolu ei ole majandustegevuseks vajalik ega nõutav. Juhul, kui teenuseid osutab juhatuse liige ise, ei ole vajalik töötajate olemasolu. Äriühingu tegevuseks ei ole vajalik omada kohustusi kolmandate isikute ees, eriti juhul, kui teenuseid on osutanud juhatuse liige ise ja allhanget ei kasutata. Majandusaasta aruandes kajastatud müügitulu ei saagi olemuslikult kattuda makseid kajastava pangakonto väljavõttega, sest müügitulu arvestatakse tekkepõhiselt (s.o kohustuse tekkimise aja järgi), väljamakseid kajastab pangakonto kassapõhiselt (s.o reaalselt väljamakse tegemise aja seisuga).
116.Kostjad 5 ja 4 eemaldati töölt 20.09.2017 ning suleti ligipääs mistahes hageja valdusesse jäänud dokumentatsioonile. Teenuste osutamist tõendab Yi kinnituskiri. Seoses Novatours OÜ käibe ja raamatupidamisvajaduse mahu olulise kasvuga ning sellega, et töölepinguga raamatupidamise lisatööjõudu Novatours OÜ ainuosanik palgata ei soovinud, on hageja 2013 sõlminud OÜ-ga Gabriell mitu lepingut.
117.Sõlmiti leping raamatupidamisteenuse osutamiseks hinnaga 683 eurot kuus, millele lisandus käibemaks. Lepingu raames osutati hagejale raamatupidamisdokumentatsiooni arhiveerimise teenust, vajadusel teiste hageja raamatupidajate asendamise ning nende töö tegemise teenust. Töömahu kasvamise tõttu tellis hageja OÜ-lt Gabriell ka raamatupidamisalaseid lisatöid. Töö andi hagejale üle ning kostja 5 kontrollis tehtud töid igakuiselt, pärast mida lubas tasuda arved.
118.Samuti sõlmiti leping konfidentsiaalsuse hoidmiseks igakuise tasuga 500 eurot, millele lisandus käibemaks. Konfidentsiaalsuskohustuse sisuks oli kõigi hagejaga konkureerivate ehk samal tegevusalal tegutsevate äriühingute eest hageja tegevust puudutavate ja seoses erinevate lepingute täitmisega teatavaks saanud informatsiooni saladuses hoidmine. Lisaks sõlmiti teenuseleping sularaha kassast panka viimiseks hinnaga 1200 eurot kuus iga sularaha transporditeenuse eest, millele lisandus käibemaks. Seejuures oli OÜ-l Gabriell kohustus ja riisiko tagada sularaha säilimine transporditeenuse osutamise ajal.
119.OÜ Triocrew teenuste osutamist tõendab Yi kinnituskiri. Hageja ja Triocrew OÜ vahel olid 2016. a lõpust alates sõlmitud mitu lepingut. Sõlmti leping raamatupidamisteenuse osutamiseks hinnaga 87,50 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Lepingu raames osutati teenusena hageja kasutusele võetud uue raamatupidamisprogrammiga seonduvaid lisatöid, sh kannete sisestamist ja käsitsi ülekandmist uude raamatupidamisprogrammi ja nende andmete analüüsi ning hageja suhtes läbi viidud Due Diligencega seonduvad lisatöid. Tööd anti üle. Y kontrollis töid igakuiselt, pärast mida lubas tasuda tööde eest esitatud arved.
120.Lisaks oli sõlmitud leping konfidentsiaalsuse hoidmiseks igakuise tasuga 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Konfidentsiaalsuskohustuse sisuks oli kõigi hagejaga konkureerivate ehk samal tegevusalal tegutsevate äriühingute eest hageja tegevust puudutavate ja seoses erinevate lepingute täitmisega teatavaks saanud informatsiooni saladuses hoidmine.
121.LR Vokof Group OÜ-ga sõlmiti 2014. aastast mitu lepingut. Esiteks sõlmiti leping raamatupidamisteenuse osutamiseks hinnaga 87,50 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Lepingu raames osutati teenusena ostuarvete sisestamist käsitsi, sh lendude (lepingud, ettemaksud, kirjad, fikseeritud tasu, kütusekulud ja valuutakursi vahed, kreeditarved ja catering teenused) ja hotellide (arved) kohta, pangakontole tulnud laekumiste sisestamist käsitsi hageja Ü raamatupidamisprogrammi. Teiseks sõlmiti leping konfidentsiaalsuse hoidmiseks igakuise tasuga 500 eurot, millele lisandus käibemaks. Konfidentsiaalsuskohustuse sisuks oli kõigi hagejaga konkureerivate ehk samal tegevusalal tegutsevate äriühingute eest hageja tegevust puudutavate ja seoses erinevate lepingute täitmisega teatavaks saanud informatsiooni saladuses hoidmine. Lisaks osutas antud äriühing vajadusel igakordse käsundi alusel eesti-inglise-eesti suunaga tõlketeenuseid hinnaga 87,50 eurot tunnis. Hageja ja LR Vokof Group OÜ sõlmisid 03.09.2013 ka lepingu, mille esemeks oli CRM kliendihaldusprorammi NORM juurutamise, kasutamise ja haldamise tööd, mille kohta on kostjal 3 säilinud kirjalik leping.
122.Hageja nõuded on aegunud. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 151 lg 1 järgi kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hageja pidi kostjate 1-3 alusetust rikastumisest tulenevast nõudest teada saama pärast maksete teostamist, kuna ülekannete tegemise fakt kajastub pangakonto väljavõtetel. Lisaks on hageja endine seaduslik esindaja Y tehingud heaks kiitnud ning need toimusid tema teadmisel. C jälgis nii Eestis olles kui ka Leedust raamatupidamisprogrammi täitmist, töötas läbi ostuarveid ning pangakonto väljavõtteid.
123.Hageja omaks võtnud, et tema emaettevõttel oli raamatupidamise programmile juurdepääs. Hageja on raamatupidamisprogrammiga manipuleerinud, sest tõendis on kajastatud raamatupidamisprogrammi väidetavad kasutajad, kelle hulgas Bt ei ole. Y oli teadlik ülekannetest ja hageja mistahes juhatuse liikme teadmine tuleb omistada hagejale. Asjaolu, et hageja oli teadlik tehtud ülekannetest, tõendab hageja majandusaasta aruanne ning sellele lisatud sõltumatu vandeaudiitori aruanne. Minetusi ning pettusi ei ole tuvastanud ka vandeaudiitor.
124.Hageja esitatud nõuded kostjate 1-4 vastu olid 18.09.2017 hagis kokku kokku summas 430 883 eurot ja 15.05.2018 nõude suurendamise avalduses kokku 586 633,84 eurot. 18.09.2017 hagiavalduses LR Vokof Group OÜ vastu esitatud nõuetest on aegunud nõuded, mis on tekkinud ajavahemikul 04.09.2013 – 17.09.2014. Samuti on aegunud nõuded kuni 14.05.2015. a ulatuses, milles neid ei olnud esitatud juba 18.09.2017 hagiavalduses. OÜ Gabriell esitas aegumise vastuväide.
125.Kostja 3 esitas aegumise vastuväite 23.08.2013 ülekande osas summas 10 200 eurot ja 20.12.2013 ülekande osas summas 2980,16 eurot ehk koku summas13 180,16 eurot. LR Vokov Group OÜ esitab aegumise vastuväite 04.09.2013 ülekande osas summas 21 600 eurot, 10.09.2013 ülekande osas summas 2400 eurot, 16.09.2013 ülekande osas summas 10 800 eurot, 01.11.2013 ülekande osas summas 28 800 eurot, 28.01.2014 ülekande osas summas 8400 eurot, 21.03.2014 ülekande osas summas 8400 eurot, 25.03.2014 ülekande osas summas 6300 eurot, 04.04.2014 ülekande osas summas 21 000 eurot, 18.06.2014 ülekande osas summas 3240 eurot, 15.07.2014 ülekande osas summas 18 000 eurot, 13.08.2014 ülekande osa summas 14 310 eurot, 19.08.2014 ülekande osas summas 4890 eurot, 19.08.2014 ülekande osas summas 4890 eurot, 10.09.2014 ülekande osas summas 10 305,60 eurot, 12.12.2014 ülekande osas summas 7800 eurot, 15.01.2015 ülekande osas summas 9060 eurot ja 15.01.2015 ülekande osas summas 9090 eurot. Seega esitab kostja 3 tema vastu esitatud nõudele aegumise vastuväite kokku summas 189 285,60 eurot. Kokku on hageja nõuded kostjate 1 ja 3 suhtes aegunud 202 465,76 euro ulatuses.
126.Hageja esitatud nõuded kostja 4 vastu on osaliselt aegunud lähtudes TLS § 74 lg-st 4. Tööandja pidi sarnaselt alusetu rikastumise sätetega olema teadlik oma väidetavast nõudest alates ülekande tegemise päevast. Kostja 4 esitas aegumise vastuväite kokku summas 465 538,29 eurot.
127.Kostjatele 1-3 tehtud ülekanded ei ole õigusliku aluseta ning täidetud ei ole seetõttu VÕS § 1028 lg 1 eeldus soorituse alusetuse kohta. Hageja ei ole tõendanud ühegi soorituse õigusliku aluse puudumist. Samuti ei ole hageja tõendanud seda, et sooritustel puuduksid õiguslikud alused 15.05.2018 nõude suurendamise avalduse lisadest nähtuvate soorituste osas. Kostjad ei saa sooritusi tõendada, sest hageja sulges kostjate võimaluse tõendite kogumiseks 20.09.2017. Hageja on tõendanud üksnes ülekannete tegemise, mille osas pooltel vaidlus puudub. Ühegi ülekande õigusliku aluse puudumist ei ole tõendatud. Hageja sisejuurdluse raport on üksnes hageja enda hinnang faktilistele asjaoludele, mitte tõend.
128.Ülekanded ei olnud alusetud, sest poolte vahel oli lepinguline suhe. Seda kinnitab Yi kinnitus ja tema ütlused töövaidluskomisjoni istungil. Alusetu rikastumise õigusele tuginev hagejate nõue on alusetu juba üksnes seetõttu, et poolte vahel eksisteeris lepinguline võlasuhe. Lepingulise suhte olemasolu välistab juba iseenesest hageja nõude, sõltumata sellest, kas teenust osutati lepingu tingimustele vastavalt või mitte. Tähtsus ei oma iga konkreetse ülekande aluseks olnud teenuse osutamine ja sisu, vaid pooltevaheliste lepinguliste suhete olemasolu. Hagi rahuldamise välistab see, kui kohus tuvastab lepingulise suhte olemasolu kostjate 1-4 ja hageja vahel.
129.Lepingud ei ole tühised, sest kostja 5 kiitis need heaks. Samuti kiitis tehingud heaks C, kes töötas igakuiselt läbi raamatupidamisprogrammi ja pangakonto väljavõtted, olles kursis sõlmitud lepingute ja nende alusel tekkinud hageja kohustustega. Hageja on nõustunud, et tema igapäevase majandustegevuse juhtimisega tegeles juhatuse liige Y ning C ja D igapäevase majandustegevusega ei tegelenud. Kostja 5 omas tegelikult ainuisikulist esindusõigust igapäevasse majandustegevusse puutuvates küsimustes. Hageja ja kostja 5 vahelise sisesuhte küsimused ei puutu kostjate 1-4 vastu esitatud nõuetesse.
130.Kostja 4 ei ole töölepingut rikkunud, mistõttu tuleb tema vastu esitatud kahju hüvitamise hagi jätta rahuldamata. Kostja ei ole töölepingut rikkunud, sest kostjatele 1-3 tehtud ülekanded ei ole õigusliku aluseta sooritused. Isegi juhul, kui ülekanded oleks tehtud alusetult, ei oleks tegu töötaja tahtliku kahju tekitamisega tööandjale TLS § 72 tähenduses. Ülekannete tegemise fakt
iseenesest ei ole tööandjale kahju tekitav, vaid kahjunõuet saab sisustada üksnes väitega, et ülekannete tegemiseks puudus alus. Olukorras, kus juhatuse liikmed olid teadlikud ning heaks kiitnud kostja 4 ülekanded ning kostjatega 1-3 sõlmitud lepingud, ei saa tööandja väita, nagu oleks kahju tekitatud.
131.25.07.2018 seisukohtades ei nõustunud kostja 4 hageja arvamusega, et tema vastutusele kohaldub erinormina TsÜS § 146 lg 4. Töötaja vastutuse aegumine on reguleeritud TLS § 74 lg-s
4.Kostja 4 ei ole töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ega rikkunud kohustusi tahtlikult. TLS § 74 lg 1, mille alusel on hageja nõuded kostja 4 vastu esitanud, käsitlebki üksnes tahtlikust rikkumisest tulenevat vastutust. Seega on ebaõige hageja käsitlus, mille järgi ei sisalda TLS § 74 lg 4 ühtegi erisätet, mis kohalduks tahtliku rikkumise puhul. TLS § 74 lg 4 järgi aegub tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist.
132.Hageja väited, et nõuete aegumise kulgemine ei saaks alata Yi poolt maksetest teadasaamisest, on ebaõiged. C teadis või pidi teadma tehtavatest ülekannetest. Kostja 4 ei ole kunagi kuulunud hageja juhatusse ega saanud juhatuse liikmena hagejale kahju tekitada. Hageja ongi kostja 4 vastu esitanud väidetavast töölepingu rikkumisest ja kostjate 1-3 vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Seega ei ole nende kostjate osas asjakohane hageja viidatud Riigikohtu lahend. Yi teadmine tuleb omistada hageja juhatusele. Kostjad 1-4 ei saa teada, millised on kostja 5 ning teiste ühingu juhatuse liikmete vahelised või juhatuse ja osanike vahelised suhted või vahetatav informatsioon.
133.Aegumistähtaeg hakkab kulgema ülekannete tegemise ajast TsÜS § 151 alusel. Kuna hageja juhatuse liige teadis ja kiitis heaks tehingud, on alusetud hageja väited kostjate hea usu põhimõtte vastaseks käitumisest. TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks. TsÜS § 160 lg-le 1 ei saa anda laiendavat tähendust, et aegumine peatub ka hilisema nõude suurendamise avalduse esitamisel. Nende nõuete aegumine, mis on esmakordselt esitatud 15.05.2018 peatus 15.05.2018, mitte 18.09.2017.
134.Kostjate 1-4 vastu esitatud nõude osas ei ole Y menetlusosaliseks, mistõttu on tema seletus tõend. Asjaolu, et hageja on otsustanud esitada liithagi, ei saa halvendada kostjate võimalusi tõendite esitamiseks ega vähendada nende menetlusõigusi. Kostjate 1-4 vastu esitatud nõude osas ei ole menetlusosaliseks Y, kelle vastu on hageja esitatud samuti nõude.
135.Kuna hageja on esitanud VÕS § 1028 lg-le 1 tugineva nõude, on tal kohustus tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid ning seda, et ülekanded on alusetud. Hageja katsed pöörata tõendamiskoormist kostjate kahjuks ümber on ebaõiged. Kuna hageja on asunud hävitama raamatupidamisdokumentatsiooni, on hageja esitatud tõendid ebausaldusväärsed ning tõendamiskoormis ei saa mistahes alusel kostjatele 1-4 üle minna.
136.Kostjatel 1-4 ei ole juurdepääsu hageja raamatupidamisdokumentatsioonile, mis on ainuüksi hageja valduses. Hageja kontorisse jäänud dokumentide osas on kostjatel 1-4 alust arvata, et need on hävitatud. Kostjad 1 ja 3 esitasid ülekannete aluseks olevad arved. Ebaõige on hageja väide, et Y ei olnud õigustatud tehinguid heaks miitma. Hageja on ise omaks võtnud, et C ei vaadanud perioodiliselt üle ega kinnitanud hageja makstavaid arveid ning see oli Yi ülesanne. Hageja väitis samas vastuoluliselt, et kui Y ei oleks OÜ-le GABRIELL, Triocrew OÜ-le ning LR Vokof Group OÜ-le ülekannete tegemist heaks kiitnud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Seega väidab hageja ühelt poolt, et kostja 5 kiitis kostjatele 1-3 tehtud ülekanded heaks ning see
oli äriühingu sisemisele korraldusele vastav, teiselt poolt aga esitab äriregistrisse kantud esindusõiguse piirangule tuginevad vastuväited.
137.Hageja helisalvestistest nähtub kostja survestamine ja ähvardamine. Kostjale 4 jäeti mulje, et tal puudub mistahes vastuväidete esitamise võimalus. Seetõttu kostja 4 allkirjastas dokumendid, mida tal paluti allkirjastada ega olnud hagejale koheselt võimeline esitama kõiki erinevates kohtades (kaustades, arhiivis, meilboksis) olevaid ja määratlemata dokumente. Helisalvestise järgi on kostja 4 algusest peale selgitatud, et ülekanded kostjatele 1-3 on tehtud tegelikult osutatud raamatupidamisteenuste eest, samuti kokkulepete tingimusi ja sõlmimist. Hageja 21.06.2018 menetlusdokumendi lisana 7-14 esitatud diktofonisalvestuse transkriptsioon ei ole täpne ega kajasta tegelikult arutatut. Kostjad 1-4 paluvad selle kõrvale jätta.
138.08.02.2019 seisukohtadega koos esitasid kostjad andmed selle kohta, kuidas muutus kostja 4 töölepingu kehtivuse ajal hageja müügikäive ning raamatupidajate arv. Teenuste osutamine oli vajalik ja kokku lepitud seetõttu, et hageja ei soovinud oma raamatupidamisosakonna isikkoosseisu suurendada ega palgata täiendavat tööjõudu. Kostja 4 tuli tööle 2007. a septembris. Kuna kostja alustas pearaamatupidaja tööd faktiliselt 2008. a jaanuarist, arvestavad kostjad käibe ning töötajate kõikumisi alates 2008. a algusest. 2017. a kohta on kajastatud hageja müügikäive aasta kolme esimese kvartali osas, kuna kostja 4 kõrvaldati töölt 20.09.2017. Seega on kostjad 14 lahutanud hageja 2017. majandusaasta aruandes kajastatud käibest 2017. a IV kvartali käibe.
139.Kostjad esitasid hageja majandusaasta aruanded alates 2008. a ja kirjeldasid müügikäibe muutumist. 2008. a oli hagejal raamatupidamisosakonnas 5 töötajat (koos kostja 4 ametikohaga). 2009. a lõpetas hageja lepingud kahe osakonnas töötanud isikuga ning 2010. a veel ühega, mistõttu ajavahemikus 2010. – 2017. oli hagejal üksnes kaks raamatupidamisega tegelevat töötajat esialgse viie asemel. Aastatel 2009-2010 kestnud majanduslanguse tingimustes langes hageja müügikäive ning töötajatega töölepingute lõpetamine ja ametikohtade mittetäitmine oli mõistetav. Alates 2011. a kuni 2015 ning seejärel uuesti 2017 toimus järjepidev ja märkimisväärne müügikäibe tõus. Kasvasid olid müügimahud ning seetõttu kasvas raamatupidamistöö maht, ületades märkimisväärselt isegi 2008. a taset, mil raamatupidamisega tegeles 5 isikut.
140.2017. a kolme esimese kvartali lõpuks oli hageja müügikäive tõusnud võrreldes 2010. aastaga 23 589 105,39 euro võrra (34 877 788,3-11 288 685,91) ehk käibe tõus perioodil 20112017 oli 208,96%. Samas oli hageja töötajate arv, mis puudutab raamatupidamisega tegelevaid isikuid, jäänud kogu käibe kasvu perioodi jooksul samaks ehk piirdus kahe isikuga. 2009. a oli hagejal ligikaudu 20 000 klienti ning kolm raamatupidajat. Aastaks 2017. oli klientide arv kasvanud juba ligikaudu 60 000 kliendini ning sellisele klientide arvule teenuse osutamist kajastava raamatupidamisega tegeles kaks isikut. Näiteks Läti Novatours tütarühingus oli tööl viis raamatupidajat, kuid ühingu käive oli Eesti omast väiksem.
141.Hageja lõpetas majandussurutise tingimustes käibe langedes raamatupidajateg töölepingud, kuid hilisema majanduskasvu ja töömahu suurenemise töökohti uuesti ei loodud. Tõusnud müügikäive tähendas suurenenud raamatupidamistööde mahtu. Seetõttu leppisid hageja ja ja kostjad 1-4 kokku, et kostja 4 pearaamatupidaja tööülesandeid ületavas osas osutavad teenust kostjad 1-3. Selliselt olid optimeeritud hageja tööjõumaksed. Samuti hageja omanikel oli ilmselgelt meeles varasem kriis ja seetõttu sooviti minimeerida riske ja hoida töötajate arv madal.
142.Kostja 4 esitas oma tööülesannete loetelu, mida kostja 4 täitis sõlmitud töölepingu alusel pearaamatupidaja ametikohal. Kostja 4 ülesanded olid järgmised: teiste raamatupidajate töö
korraldamine, kontroll ja juhtimine, deklaratsioonide esitamine, igakuiste grupisiseste aruannete koostamine ja esitamine, suhtlus audiitoriga, partnerite bilansside kontroll, saldo arvestus, raamatupidamisdokumentatsiooni koostamine, maksekorralduste sisestamine ja ülekannete tegemine, partnerite ja klientide maksedistsipliini järgimine, eelarve ja Leedu emaettevõtte tabelite täitmine (budget-fail), eelarvest kinnipidamine jälgimine ja kontroll.
143.Kostja 4 tööülesanded ei ole otsesõnu nimetatud töölepingus, kuid olid kirjeldatud töölepingus viidatud ametijuhendis. Kostja 4 töölepingu teine eksemplar (koos ametijuhendiga) on hagejal olemas. Hageja on juba esitanud menetlusse kostja 4 töölepingu. H töötas hageja müügiarvetega (reisiteenust ostvate klientidega) seonduvate raamatupidamisülesannetega. Raamatupidamise korraldamise, aruannete, ülevaadete ja maksetega ning kogu ostuarvetega seonduvaga H ei tegelenud ning see ei kuulunud tema tööülesannete hulka. H töötas iga kalendrikuu vältel üksnes müügiprogrammiga, sisestades klientide/broneeringute müügiga seotud andmeid programmi ning kuu lõppedes importis andmed raamatupidamisprogrammi. Raamatupidamisprogrammis opereeris andmetega edasi juba kostja 4, kontrollides andmeid müügiprogrammis Tourvisio 6 olevatega. Samuti tegeles kostja 4 ise hageja selle müügitulu kajastamisega, mis tulenes Eesti Vabariigis Novatouras AS ja Novatours Läti Vabariigis registreeritud tütarühingute müükidega.
144.Kostja 4 arvestas raamatupidamisele kulunud töö mahtu igakuiselt jooksvalt ning kooskõlastas enne arvete esitamist Yga, mille juures viibisid vahel teised hageja juhatuse liikmed, kes kostjalt 4 vahel täpsustusi palusid. Iga juriidilisest isikust kostja osas on andmed esitatud tabeli kujul selle kohta, millise perioodi teenuse eest on esitatud iga konkreetne arve, millised teenused (raamatupidamine, tõlge, konfidentsiaalsus) igas arves sisalduvad ja milline oli arvel raamatupidamise maht tundides.
145.Vokof Group OÜ teenused sisaldasid endas nelja erinevat teenust. Raamatupidamisteenuseid osutati hinnaga 87,50 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Teenust osutas teenusepakkuja juhatuse liige X. Lepingu raames osutati järgmisi teenuseid: ostuarvete sisestamine käsitsi, sh lendude (lepingud, ettemaksud, kirjad, fikseeritud tasu, kütusekulud ja valuutakursi vahed, kreeditarved ja catering teenused) ja hotellide (arved) kohta, pangakontole tulnud laekumiste sisestamine käsitsi Novatours OÜ raamatupidamisprogrammi. Hageja äritegevuse spetsiifikast tulenevalt ei kaasnenud iga ostuarvega mitte üks raamatupidamistoiming, vaid näiteks lennuarvetel tuleb raamatupidamislikult kirjendada kütuse kulud, lennuki rendi kulud, catering-teenus, lennujaamamaksud ja lisateenused. Kuna lennuteenuseid osutatakse välisvaluutas, tuleb eraldi kajastada ka valuutakursi kanded. Kui lend hilineb, teeb lennuettevõte allahindluse, mis kajastatakse kreeditarve kujul. Need kreeditarved tuleb kajastada ka raamatupidamissüsteemis ja pidada arvestust selle kohta, millised teenused on allahindluse abil kaetud.
146.Eelviidatud töö oli äärmiselt mahukas ega kuulunud mitte kummagi raamatupidamisega tegeleva (kostja 4 ja H) töötaja ametikohustuste hulka. Seetõttu asus nimetatud teenust osutama kostja 3. Lepingupartner SmartLynx 7 Airlines SIA esitas seevastu eraldi arved nii kütusele kui fikseeritud tasude osadele, mida samuti (sh ka reisijate arvu) pidi raamatupidamises kontrollima. Arvestades, et hageja tasus käibemaksu mitte müügilt, vaid kasumimarginalilt, pidi raamatupidamislikult jälgima ja arvestama käibemaksu arvestust. Hageja ei ole vaidlustanud, et kõnealune töö oli hageja raamatupidamises tehtud ning poolte vaidlus puudutab üksnes seda, kas seda tegid hageja töötajad töölepingute alusel või kostja 3 teenuslepingu alusel.
147.Töötaja töölepingu kohaselt oli töötajal tööandja ärisaladuse hoidmise kohustus. Samasugune ärisaladuse hoidmise kohustus oli tööandja hinnangul vajalik kostjate 1-3 teenuste osutamise raames avaldatava teabe osas. Kostja 3 ja hageja leppisid konfidentsiaalsuse hoidmise kohustuse hinnaks kokku 500 eurot kuus, millele lisandus käibemaks. Seetõttu sõlmisid kostja 3 ja hageja konfidentsiaalsuskohustust hõlmava kokkuleppe, mille objektiks oli sama teave, mida pidi kostja 4 hoidma saladuses töölepingu alusel. Kostjad kirjeldasid kohustusi konfidentsiaalsuskokkuleppe alusel.
148.Lisaks raamatupidamise teenusele osutati vajadusel igakordse käsundi alusel eesti-ingliseeesti suunaga tõlketeenuseid hinnaga 87,50 eurot tund. Tõlketeenust osutas KO. Põhiliselt toimus tõlkimine inglise-eesti suunal, vahel harvem eesti-inglise ja vene keele suunal. Tõlketööd anti vahetult üle Yle. Lisaks sõlmisid hageja ja kostja 03.09.2013 lepingu, mille esemeks oli CRM kliendihaldusprorammi NORM. Programmiga seonduvad kokkulepped kajastuvad poolte poolt kohtule esitatud lepingus. Tegemist oli kliendihaldusprogrammiga, mille rajamiseks andsid kostjale 4 nõusoleku Y, D, C ning Leedu emaettevõtte osanikud. Enne oma programmi loomisele asumist prooviti kasutusele võtta kliendihaldusprogramm Next, mis aga ei vastanud turismiettevõtte vajadustele.
149.OÜ-ga Gabriell sõlmitud lepingu alusel osutati raamatupidamisteenust hinnaga 683 eurot kuus, millele lisandus käibemaks. Lepingu raames arhiveeriti hageja raamatupidamisdokumentatsiooni ja vajadusel asendati teiste raamatupidajate tööd. Töömahu kasvamise tõttu tellis hageja kostjalt ka raamatupidamisalaseid lisatöid. Tööde teostamist kontrollis Y, kes kiitis kostja 1 osutatava teenuse raames tehtud tööd igakuiselt heaks. Y kiitis heaks X igakuise tunniarvestuse. Arhiveerimistöö raames kostja 1 klassifitseeris ja süstematiseeris arhiveeritavad raamatupidamisdokumendid tarnijate ja kronoloogiliselt. Arhiveeriti aastate 2004-2013 raamatupidamisdokumentatsioon. Hageja raamatupidamises ei olnud varasemalt üldse raamatupidamisdokumentatsiooni arhiveeritud. Arhiveerimise käigus hävitamisele suunatud ebavajalike dokumentide hävitamiseks tellis hageja dokumentide hävitusteenuse.
150.Kostja 4 töölepingu kohaselt oli töötajal tööandja ärisaladuse hoidmise kohustus. Samasugune ärisaladuse hoidmise kohustus oli tööandja hinnangul vajalik kostjate 1-3 teenuste osutamise raames avaldatava teabe osas. Kostja 1 ja hageja leppisid konfidentsiaalsuse hoidmise kohustuse hinnaks kokku 500 eurot kuus, millele lisandus käibemaks. Lisaks oli sõlmitud teenuseleping sularaha kassast panka viimiseks hinnaga 1200 eurot kuus, millele lisandus käibemaks. OÜ Gabriell kohustus ja riisiko oli tagada sularaha säilimine transporditeenuse osutamise ajal.
151.2017. a mais tellis hageja kostjalt 3 analüüsi seoses Eesti käibemaksusüsteemiga, mille raames koostas kostja 3 ülevaate nii Eesti käibemaksusüsteemist kui ka ülevaated käibemaksu kajastamisest Navision programmis koos piltjuhendite ning selgitustega. Töö eesmärgiks oli anda Leedu raamatupidamisosakonnale ülevaade sellest, kuidas ise hakata sisestama raamatupidamisprogrammi Eestis müüdavate teenuste käibemaksu ning kuidas seda arvestada.
152.Kostjaga 2 oli sõlmitud leping raamatupidamisteenuse osutamiseks hinnaga 87,50 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Lepingu raames tehti hageja uue raamatupidamisprogrammiga seonduvaid lisatöid, sh kannete sisestamist ja käsitsi ülekandmist uude raamatupidamisprogrammi ja nende andmete analüüs, samuti hageja suhtes läbi viidud Due Diligencega seonduvad lisatööd. Alates 2016 soovis hageja kasutusele võtta uue raamatupidamisprogrammi Navision, kuid programmi mittevalmimise tõttu lükkus see korduvalt
edasi. Alates 2016. a oktoobrist asus hageja andmete uude raamatupidamisprogrammi üleviimisele ning tellis programmi kasutusele võtuks andmete väljastamist ja ülekandmist.
153.Jaanuaris 2017. a sulges hageja senise raamatupidamisprogrammi HansaWorld ning OÜ Triocrew sisestas programmi ostuarveid. Aeg-ajalt tegi hageja HansaWorldile jälle ligipääsu võimalikuks, et saaks vaadata andmeid ning neid sisestada. Kuna samal ajal oli äsja lõppenud majandusaasta, oli andmete sisestamisega kiire ning töökoormus suur. Alles 2017. a märtsi lõpus/aprilli alguses jõudis programm arendustöödes nii kaugele, et eelmises raamatupidamisprogrammis olnud andmeid sai importida ega pidanud enam käsitsi sisestama. Lisaks selgus, et Navision arvestab ebaõigesti sisendkäibemaksu agentide arvetelt, mistõttu pidi kogu käibemaksuarvestuse iga broneeringu pealt käsitsi tegema.
154.Lisaks teogi OÜ Triocrew töid seoses 2016. a detsembrist kuni 2017. a märtsini kestnud due diligence ettevalmistamisega. Selleks edastas C küsimused, millele palus koondada vastused, mida kostja 2 tegi. Ärisaladuse hoidmiseks sõlmisid kostja 3 ja hageja konfidentsiaalsuse kokkuleppe hinnaga 500 eurot kuus, millele lisandus käibemaks.
155.Hagejat auditeeris kõigil aastatel (s.o 2013-2017. majandusaasta osas) Ernst & Young Baltic AS, kes on analüüsinud kõiki hageja raamatupidamisdokumente ning leidnud, et kuritarvitusi hageja raamatupidamisdokumentatsiooni hulgast ei ole võimalik tuvastada. C viibis koos grupi endise pearaamatupidaja ja oma elukaaslase ning hilisema abikaasa Svetlana Butkivienega regulaarselt kontrollimas raamatupidamisdokumentatsiooni, mille raames tutvus nii pangakonto väljavõtetega ja ostuarvetega. Seejuures tutvus C programmi andmetega Tallinnas käies, kasutades selleks isegi X arvutit. Kostja 4 suhtles Cga igapäevaselt telefonis ning kooskõlastas oma tööd nii hageja pearaamatupidajaga ja seoses kostjatelt 1-3 ostetud teenuste osas.
156.Kostja 3 tegevuskohaks oli kuni 22.08.2017 Yyy korteriomand. Nimetatud korteris hoidis X nii LR Vokof Group OÜ kui OÜ Triocrew ja OÜ Gabriell raamatupidamisdokumentatsiooni. X võõrandas korteriomandi 04.09.2017. Pärast seda viis kostja 4 korteris olnud raamatupidamisdokumentatsiooni hageja kontorisse. Kuivõrd kostja 4 oli hageja juures töötanud juba 10 aastat, pidas ta hageja kontorit piisavalt turvaliseks ja mõistlikuks valikuks. Kuna kostjad ei ole olnud ise hageja poolt toime pandud dokumentide hävitamise juures, ei saa kostjad teada, millised dokumendid on täpselt hävitatud.
157.10.06.2019 seisukohtades leidsid kostjad, et kuigi hageja on viidanud kostja 4 vastutusele ka prokuristina, ei ole ta selgitanud, milliste õigusnormide väidetavat rikkumist ta kostjale 4 ette heidab ega seostanud ühtegi elulist tegu selliste kohustuste rikkumisega. Samuti ei ole hageja välja toonud, milliseid kohustusi rikkus kostja 4 kostjate 1-3 juhatuse liikmena. Hageja heidab ette kostjale 5, et viimane kiitis juhatuse liikmena heaks kostjatele 1-3 tehtavad ülekanded ega täitnud sellega väidetavalt oma juhatuse liikme kohustusi nõuetekohaselt. Järelikult on hageja pidanud kostja 5 vastutuse aluseks asjaolu, et kostja 5 on kostjatele 1-4 tehtud ülekanded heaks kiitnud. Hageja ei saa samaaegselt väita, et ülekandeid ei olnud hageja heaks kiitnud.
158.Kostjate 1-4 vastutuse välistamise seisukohalt ei ole oluline, kas Y andis heakskiidud oma juhatuse liikme kohustusi järgides või rikkudes. Juhatuse liikme ja äriühingu vahelisest õigussuhtest tulenevad asjaolud on juhatuse liikme ja äriühingu vahelise õigussuhte siseküsimused. Yi teadmine ja tegevus heakskiidu andmise kujul tuleb omistada hagejale. Kui hagejal on Yle heakskiitude andmisega seoses pretensioone, tuleb sellised vaidlused lahendada Yi ja OÜ Novatours vahelises vaidluses.
159.Hageja esitatud audiitori hinnangut ei pidanud kostjad usaldusväärseks. Audiitor on kinnitanud, et dokumendis kajastatu on kirjeldatud piiratud info pinnalt. Leinonen OÜ arvetel toodud tööd ei kattu kostjate 1-3 osutatud teenustega. Kostjatele teadaolevalt osutab G4S hagejale tegelikult sularaha panka toimetamise teenust ning tegelik tasu sellise teenuse eest on märkimisväärselt kõrgem.
160.26.08.2019 seisukohtades leidsid kostjad, et kostja 4 korraldas ja osutas töölepingust väljapoole jäävaid reaalseid teenuseid ja korraldas nende eest tasumist hageja juhatuse liikmete poolt kõige efektiivsemaks peetud viisil. Juhatuse liikmed kiitsid kulud heaks tagantjärele, kinnitades ühiselt hageja auditeeritud majandusaasta aruandeid. Hageja on nõude esitamisel seevastu „unustanud“ omapoolse kasu, mida võetakse imperatiivselt arvesse varalise olukorra võrdlemisel. Hageja ei pidanud hageja Xle täiendavat töötasu ega sellelt sotsiaalmaksu maksma, mistõttu tegemist oli kasuga. Kostja 5 juhtis hagejat Eestis üksi ilma välismaiste juhatuse liikmeteta. Selleks nägi põhikiri ette tema esindusõiguse teha tehinguid summas kuni 40 000 eurot üksinda. Ükski tehing kostjatega seda summat ei ületanud.
161.Kõik väljamaksed olid kajastatud hageja majandusaasta aruannetes, mis olid allakirjutatud juhatuse liikmete poolt ja auditeeritud audiitorite poolt. Tegemist oli pikka aega toimunud ja juhatuse liikmete poolt aktsepteeritud praktikaga. Arvestades summade suurust, ei oleks eluliselt usutav, et teised juhatus liikmed ega audiitorid ei pannud neid lihtsalt tähele. Hageja lisatööjõudu palgata ei soovinud.
162.28.02.2022 seisukohtades jäid kostjad varasemate väidete juurde. Ebaõige on hageja väide, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et ülekanded olid alusetud. Kostjad on alati väitnud, et ülekanded olid põhjendatud ning on esitanud vastavad tõendid. Kuna hageja on kostja 4 vastu esitanud töölepingu rikkumisest tuleneva nõude, on välistatud deliktivastutus. Prokuristi kohustuste rikkumisele ja viimase vastutusele ei ole hagi rajatud. Seetõttu tuleb jätta tähelepanuta hageja 18.01.2022 teeside viited prokuristi vastutuse kohta.
163.Kuna poolte vahel puudub vaidlus, et ülekannete tegemise ajal kehtis kostjaga 4 töösuhe ning kostja 4 tegutses töötajana (pearaamatupidajana), kuulub igal juhul rakendamisele erinormiks olev TLS. 7. Vastavalt hagile tegutses kostja 4 raamatupidajana, kes sai seoses töölepingu alusel töökohustuste täitmisega ligipääsu arvetele. Hagi kohaselt rikkus kostja 4 töölepingust tulenevaid kohustusi.
164.Kuna poolte vahel oli lepingusuhe, on alusetud hageja 18.01.2022 teeside viited kahju õigusvastasele tekitamisele e deliktile. Pooltevahelise lepingusuhte, iseäranis veel töösuhte puhul on deliktivastutus välistatud. Kannatanu nõusolekul tegutsemine välistab süü. Kuna tegemist on raha (eseme) käsutusega, ei saa käsutus neutraalse tehinguna olla vastuolus heade kommetega. Hageja ajab segamini lepingurikkumise ja delikti. Hageja positsioon on vastuoluline, kuna töötaja lojaalsuskohustus saab tekkida töölepingust ja selle nõude rikkumine on töölepingu rikkumine. Deliktivastutuse puhul on lojaalsuskohustus või selle rikkumine välistatud, kuivõrd lojaalsuskohustus saab tuleneda vaid töölepingust.
165.Hagi kohaselt sai kostja 4 ligipääsu arvetele pearaamatupidajana ning kuritarvitas seda. Seega tekitas kostja 4 väidetava kahju pearaamatupidajana töölepingut täites. Järelikult on hagis toodud asjaoludel tegemist töölepingu rikkumisega. Töötaja vastutus ei kuulu laiendavale tõlgendamisele. Muud töötajale ebasoodsamad sätted kuuluvad kohaldamisele üksnes siis, kui TLS seda otse ette näeb. TLS ei näe ette muud aegumise regulatsiooni, kui TLS § 74.
Asjakohatu on hageja väide, et kuna tööleping ei andnud kostjale 4 õigust etteheidetavaid ülekandeid teha, pole tegemist töölepingulise suhtega.
166.Kuna puudub vaidlus, et ülekannete ajal kehtis tööleping ja kostja 4 tegutses töölepingu alusel pearaamatupidajana, sai pooltevahelist õigussuhet reguleerida vaid TLS mitte aga deliktinorm. Lepingusuhe välistab deliktisätete kohaldamise. Puudub vaidlus, et ülekannete ajal tööleping kehtis ning oli olemas juhatuse liikme nõusolek. Isegi töötaja korruptiivne tegu töökohustuse täitmise ajal on TLS reguleerimisalas.
167.Hageja viited kostja 4 vastutusele tegeliku kasusaajana on sisutud. Seadus ei näe sellist vastutusliiki ette. Kostja 4 ei olnud hageja tegelik kasusaaja, vaid tegemist oli töötajaga. Juhatuse liikme nõusolekul tegutsemine välistab töölepingu rikkumise ja süü, mistõttu pole võimalik rääkida vastutusest TLS § 74 alusel. TLS § 74 erinormina näeb küll ette töötaja vastutuse töökohustuste rikkumise eest, kuid ei sätesta solidaarvastutust koos juhatuse liikmega
168.Kuna kostja 4 tegutses tööandja juhiste alusel, välistab see tema vastutuse ja süü. Hagi on rajatud sellele, et kostja 4 tegutses koos juhatuse liikmega või viimase teadmisel. Asjakohatu on hageja väide, et juhatuse liikme avaldused pole tõendid. Esiteks on juhatuse liigeomaks võtnud, et kostja 4 tegutses tema nõusolekul ja teadmisel. Kostja 5 notariaalne avaldus on tõend. Kuna kostja 5 on surnud, jääb arusaamatuks, kuidas saanuks muud kostjad juhatuse liikme nõusolekut tõendada. Isegi kui juhatuse liige tegi juhtimisvigu, ei tähenda see, et töötaja ei alluks juhatuse liikme juhtimisele ja kontrollile. Järelikult välistab tegutsemine vastavuses juhatuse liikme juhtimisele ja kontrollile töölepingu rikkumise, samuti deliktivastutuse.
169.Alternatiivselt leidis kostja 4, et ta tegutses ühe juhatuse liikme nõusolekul ning teised juhatuse liikmed oleksid pidanud täitma hoolsuskohustust, tuleb kahju 20 kordselt vähendada VÕS § 139 ja 140 alusel. Kostja 4 taotles ka viiise vähendamist, sest viivise nõudmine põhisummast suuremas summas pole kohtupraktika poolt aktsepteeritav.
170.Kostja 4 suhtes on hagi aegunud, sest töölepinguseadus näeb ette 12 kuu pikkuse aegumistähtaja. Seega on hagi aegunud kuupäevale 18.09.2016 eelnevate maksete osas. TLS § 44 lg 4 sätestatud aegumistähtaeg erinormina kohustuslik ning muud aegumistähtajad on asjassepuutumatud. TLS ei näe ette, et kohaldamisele saaks kuuluda TLS väline aegumise regulatsioon. Antud juhul reguleerib aegumist TLS § 74 lg 4. Järelikult on hageja teeside viide muudete aegumistähtaegadele, sealjuures veel 10 aastasele aegumistähtajale täiesti sisutu.
171.Töösuhte puhul võib tahtlus mõjutada vastutuse määra, mitte aga aegumist. TLS § 74 lg-ga 4 sätestatud 2 aegumine kehtib sõltumata süü vormist. Poolte vahel puudub vaidlus, et juhatuse liige Y oli kõigist ülekannetest teadlik ja kiitis need heaks. Seega oli äriühing teadlik igast ülekandest nende teostamise momendist. Järelikult algas aegumistähtaja arvutamise kulg ülekandest endast.
172.Isegi kui Yi teadlikkus ei oleks äriühingu teadlikkus, rakendub TLS § 74 lg 4 teine kriteerium - millal tööandja pidi kahjust teada saama. Teised juhatuse liikmed, ilmutades kasvõi kõige minimaalsemat hooldusstandardit, pidid olema ülekannetest teadlikud vähemalt järgmisel kuul. Kostjad on toonud välja, miks pidid juhatuse liikmed teadma ülekannetest, mis olid näha nii pangaväljavõtetes, kui ka raamatupidamisdokumentatsioonis, sh kinnitatud majandusaasta aruannetes.
173.Hageja väide, et Leedu juhatuse liikmed taotlesid pangaandmetele ligipääsu hiljem, ei oma tähtsust, kuna tegemist pole kostjate minetusega. Juhatuse liige peab looma olukorra, kus ta on piisavalt informeeritud kõigis ettevõttega seotud küsimustes. Sealjuures on juhatuse liikmetel raamatupidamiskohustus.
174.Ebaõiged on hageja väited alusetu rikastumise nõude aegumistähtaegade osas. Hagi on rajatud alusetutele rahaülekannetele. Seega on raha laekumine kostjate arvele alusetu rikastumise moment (hetk). Hageja viide TsÜS § 151 lg 1 teisele lausele on asjakohatu. Esiteks, õigussuhtele kohaldub esimene lause. Teiseks, hagi on rajatud esimese lause olukorrale ja hageja pole isegi kasutanud sõnaühendit „õiguste rikkumisega“. Kolmandaks algab tähtja kulg ajast, mil õigustatud isik sai või pidi teada saama õiguste rikkumisest.
175.Hageja viited jõustunud kohtulahenditele ei oma õiguslikku tähtsust. Puudub otsuse resolutsioon, mis oleks teinud kostjate 1-4 suhtes hagi aluseks olevaid tuvastusi. Kostja 5 õigusjärglase õigeksvõtt ei puuduta kostjaid 1-4 ning saab üksnes kinnitada, et kostja 4 tegutses kostja 5 teadmisel ja nõusolekul.
176.Hageja võltsituse väide seoses teenuselepingutega on arusaamatu ja kohatu. Hageja pole tõendanud, et allkirjad oleksid valed. Hageja positsioonist jääb arusamatuks, kas ta kahtleb allakirjutamise ajas. Ainuüksi see, et dokument on allkirjastatud hiljem, mitte lepingus märgitud ajal, ei välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist. Toimikus on kehtiv leping, mida pole kehtetuks tunnistatud ning mille võltsitust pole tuvastatud.
177.Menetluskuludena palusid kostja 1-4 ühiselt hagejalt välja mõista 27 753 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti palusid kostjad välja mõista viivise seadusjärgses määras. Kostjaid esindanud advokaadid ei ole osalenud menetluses samaaegselt. Kostjate 1-4 arvete tasujaks on olnud juriidiline isik, kes on käibemaksukohustuslane. Võrreldes hageja kuludega on menetluskulu summa kokku erinevate advokaadibüroo advokaatide esindajatele ligi kaks korda väiksem.
178.Õigusteenust osutati kokku mahus 193,3 tundi, üldise keskmise tunnitasuga määras 143 eurot (käibemaksuta). Seejuures Advokaadibüroo Alterna keskmiseks tunnitasuks on olnud 123 eurot (käibemaksuta) ja Advokaadibüroo Glikman Alvin puhul 200 eurot (käibemaksuta). Kostjate 1-4 arvete eest tasuja on käibemaksukohustuslane ja talle esitatud arved sisaldavad käibemaksu. Seetõttu tuleb kostjate 1-4 menetluskulud kindlaks määrata ning hagejalt välja mõista ilma käibemaksuta.
179.Hageja menetluskulusid pidasid kostjad ülepaisutatuks. Hagiavalduse koostamiseks ei olnud vajalik kulutada kokku 92,8 tundi. Arvestades hagejate taotluses viidatud esindajate kõrget kvalifikatsiooni, ei peaks hagiavalduse koostamisele kuluma sedavõrd rohkesti aega. Põhjendatud ei ole kulu kahe hageja esindaja kohtuistungitel osalemiseks. Kostjatel on olnud üks esindaja. Menetluskulude taotluses ei olnud viidatud, et esindajate vahel oli tööjaotus. Menetluskulude hulgas on arvestatud kulu transpordile, kuid sellist esindajakulu ei ole varasemalt kohtupraktika aktsepteerinud. Liiati on transpordikulu arvestatud advokaadi keskmise tunnitasuga. Kohtuistungile ja tagasi on sõitnud kumbki hagejat esindanud advokaat oma transpordiga. Menetluskulude taotlus ei selgita, miks seda laadi kulu peaks jääma kostjate kanda. Menetluskulude hulka on arvestatud tsiviilasjaga täiesti puutumatu hageja esindaja tegutsemine seoses LR VOKOF GROUP OÜ likvideerimisprotsessiga.
180.Menetluskulude osas on hageja esitanud taotluse, et selle peaks kostjatelt välja mõistma solidaarselt. Taotlusest ei selgu, miks peaks menetluskulu kandmine olema solidaarne. Nõuded kostjate vastu ei ole olnud solidaarnõuded. Arvestades, et kostja 5 on hagi õigeks võtnud, peaks vastavas osas olema menetluskulu kostja 5 kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
181.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
182.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja on reiside ja pakettreiside korraldamise ning müümisega tegelev äriühing; 2) hageja ainuosanik on Leedu äriühing Akcinė bendrovė „Novaturas“, kes koos Eestis asuva Novatoursi ja Lätis asuva tütarettevõtte Novatours SIA-ga moodustavad Novaturase grupi; 3) hageja juhatuse liikmeteks olid kostja Y, C ja D; 4) kostja X oli alates 05.09.2007 hageja pearaamatupidaja ja sai hiljem ka prokurist; 5) kostja Xl oli hageja pangakontode kasutamise õigus ning ta kandis kostjale OÜ Gabriell üle 118 003 eurot, kostjale Triocrew OÜ 40 685 eurot ja kostjale LR Vokof Group OÜ 427 944 eurot; 6) kostjatel 1-3 puudusid ülekannete teostamise ajal töötajad ning kostjad 1-3 kuulusid kostjale Xle või tema emale; 7) kostja X kutsuti prokuristi ametikohalt tagasi 18.09.2017 ning samal ajal kutsuti juhatuse liikme ametikohalt tagasi kostja Y.
183.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjatele 1-3 tehtud makseid tagasi, sest tegu oli ilma õigusliku aluseta tehtud ülekannetega. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt Xlt kahju hüvitamist ulatuses, milles üle kantud summad jäävad kostjate 1-3 poolt tagastamata, sest kostja 4 rikkus tahtlikult töölepingust tulenevaid kohustusi. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja nõue võib olla osaliselt aegunud.
184.06.12.2021 tegi kohus õigeksvõtu alusel otsuse, millega rahuldas hagi menetluse ajal surnud kostja Yi üldõigusjärglase Kuusalu valla vastu osaotsusega. Kohus mõistis kostjalt Kuusalu vallalt (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu) hageja kasuks välja kahjuhüvitise 543 529,84 eurot ja viivise alates 15.05.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivis protsendina põhinõude summalt (543 529,84 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjate 1-4 vastu esitatud hagi osas hindab kohus esmalt, kas nõue kuulub rahuldamisele kostjate 1-3 vastu. Seejärel hindab kohus, kas nõue kuulub rahuldamisele kostja 4 suhtes. Lõpuks lahendab kohus hageja otsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotluse. Hageja alusetu rikastumise nõue kostjate 1-3 vastu
185.Hageja leidis, et kostjad 1-3 said raha ilma õigusliku aluseta ning ilma hagejale mistahes vastusooritust andmata. Algses hagiavalduses palus hageja kostjalt OÜ-lt Gabriell välja mõista 37 824 eurot, kostjalt Triocrew OÜ-lt 26 952 eurot ja kostjalt LR Vokof Group OÜ-lt 366 107 eurot ehk kokku 430 883 eurot. 15.05.2018 suurendas hageja nõuet, sest sisejuurdluse käigus selgus, et makseid oli tehtud algselt eeldatust suuremas ulatuses ehk kogusummas 586 633,84
eurot. Hageja palus mõista kostjalt OÜ GABRIELL välja 118 003,33 eurot, Triocrew OÜ-lt 40 685,75 eurot ja LR Vokof Group OÜ-lt 427 944,76 eurot.
186.Kostjatele tehtud ülekanded selgusid hagejale 2017. märtsist kuni maini läbi viidud auditi käigus. Raamatupidamissüsteemis olid maksed kajastatud kui hotellikulud, viisakulud, lennujaama maksude kulud, lennukikütuse kulud jm sarnased kulud. Kostjate 1-3 tegevusaladeks selliste teenuste osutamine ei kuulunud, kostjatel puudusid töötajad ja nad tegutsesid kostjale Xle kuulunud korterites. Kõik maksed tegi X. Kostja LR Vokof Group OÜ osanik ja juhatuse liige oli kostja ema, teised äriühingud kuulusid ja olid juhitud kostja poolt. Maksete osas suutis hageja raamatupidamisest leida vaid üksikud kostjate arved, kus oli selgitustes viidatud raamatupidamise teenusele ja arhiveerimise teenusele.
187.Makseid varjati raamatupidamise süsteemis ning need ei kajastunud kasumiaruandes, mistõttu ei olnud neid võimalik avastada igakuise aruandluse käigus. Kostja X muutis raamatupidamise kandeid korduvalt. Kostja Y ei saanud juhatuse liikmena üksinda kostjatega 13 lepinguid sõlmida ega makseid heaks kiita, sest tal oli teiste juhatuse liikmetega ühine esindusõigus. Tegelike teenuste osutamist ei ole kostjad 1-3 tõendanud. NORM tarkvara hageja ei kasutanud ning kostjate väidetud teenuste tasud olid tegelikuga võrreldes kordades suuremad. Hageja nõuded ei ole aegunud, sest hageja teised kaks juhatuse liiget ei olnud maksetest teadlikud.
188.Kostjad väitsid menetluse alguses, et ülekannete tegemisega nõustusid kõik hageja juhatuse liikmed. Menetluse käigus asusid kostjad väitma, et nendega sõlmis lepingud ja kiitis ülekanded heaks kostja Y ning see oli piisav. Kuna alusetu rikastumise nõue hakkab aeguma ülekande tegemise ajast, on hageja nõuded osaliselt aegunud. Kokku on hageja nõuded kostjate 1 ja 3 suhtes aegunud 202 465,76 euro ulatuses. Kõik ülekannetega seotud dokumendid olid hagejal olemas, sest kostja 4 säilitas neid hageja juuures. Hageja on neid dokumente hävitanud.
189.Kostjad väitsid, et nendega oli hageja sõlminud mitmeid lepinguid. Peamiselt osutasid kostjad raamatupidamise teenust, sest hageja käibe ja müügimahtude suurenemisel suurenes oluliselt raamatupidajate töömaht, kuid hageja ei nõustunud uusi töötajaid palkama. OÜ-ga Gabriell sõlmiti raamatupidamise teenuse osutamiseks leping hinnaga 685 eurot kuus, konfidentsiaalsuse leping igakuise tasuda 500 eurot ja leping sularaha panka viimiseks hinnaga 1200 eurot kuus. OÜ-ga Triocriew sõlmiti leping raamatupidamisteenuse osutamiseks hinnaga 87,50 eurot tunnis. Lepingu raames osutati mitmeid lisatöid. Samuti oli sõlmitud konfidentsiaalsuse leping tasuda 500 eurot kuus. LR Vokof Group OÜ-ga sõlmiti leping raamatupidamisteenuse osutamiseks hinnaga 87,50 eurot tunnis ja konfidentsiaalsuse leping igakuise tasuga 500 eurot. Lisaks osutas antud äriühing vajadusel igakordse käsundi alusel eestiinglise-eesti suunaga tõlketeenuseid hinnaga 87,50 eurot tunnis. Hageja ja LR Vokof Group OÜ sõlmisid 03.09.2013 ka lepingu, mille esemeks oli CRM kliendihaldusprorammi NORM juurutamise, kasutamise ja haldamise tööd. Hageja ei ole tõendanud, et ülekannete tegemiseks puudus õiguslik alus. Lepinguliste suhete olemasolu välistab hageja nõude rahuldamise.
190.Kohus leiab, et kostjad on ebaõigesti leidnud, et ülekanneteks õiguslike aluste olemasolu pidi tõendama hageja. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega kostjad, kes väitsid, et ülekanded tulenesid lepingulistest kohustustest, pidid tõendama selliste kohustuste olemasolu.
191.12.11.2018 eelistungil (toimiku 3. kd, lk 180-184) selgitas kohus kostjatele vajadust tõendada, et teenuseid tegelikult osutati. Kohus osundas, et kostjate väited lepingute sisu ja osutatud teenuste kohta ei lähe kokku kohtule esitatud tõenditega. 04.03.2019 eelistungil (toimiku 5. kd, lk 8-11) selgitas kohus kostjatele, et ei nõustu viimaste arusaamaga tõendamiskoormuse ümberpööramisest, sest kostjate väited selle kohta, et nende raamatupidamise dokumendid olid hageja valduses ja viimane hävitas need, ei olnud millegagi tõendatud.
192.Esmalt osundab kohus, et kostjad ei ole tõendanud kõigi enda viidatud tingimustel lepingute sõlmimist kolme kostjaga. Ainsa lepinguna esitasid kostjad kohtule 03.09.2013 kuupäevaga lepingu hageja ja Lermes Right OÜ vahel teenuse osutamise kohta (toimiku 2. kd, lk 168-169, originaal toimiku 3. kd, lk 178), millele olid allkirjastanud kostjad X ja Y. Lepingu kohaselt pidi Lermes Right OÜ osutama teenust, mis seisneb kliendihaldusprogrammi NORM juurutamisest, kasutamises ja hoolduses. Esimene etapp pidi aset leidma 01.11.2013 kuni 01.11.2014. Lepingu punkti 3.1. järgi pidi hageja tasuma vastavalt kostja hinnakirjale või poolte kokkuleppele. Samas punktis on vastuolus eelnevaga märgitud, et kostjale makstav tasu on 89 000 eurot ilma käibemaksuta.
193.Seda, et kostja oleks lepingu alusel hagejale tegelikult mistahes teenust osutanud, ei ole kostjad tõendanud. Hageja töötaja OR kinnitas vastuseks lepingulise esindaja päringule (toimiku
3.kd, lk 19), et hageja marketingi ja müügiosakonnal ei ole olnud kokkupuudet tarkvaraga NORM ega ettevõttega Lermes Right OÜ. Vandeaudiitor SK kinnitas oma aruandes (koos lisadega toimiku 5. lk 87-101), et hageja juures kasutati aastatel 2012 kuni 2016 raamatupidamise tarkvara Standard Books 8.3 ja 2017 Microsoft Dynamics NAV. Seega ei ole kostjad vaatamata kirjaliku lepingu sõlmimisele usutavalt tõendanud, et nad selle alusel tegelikult teenust osutasid.
194.Kostja Y valiti hageja juhatuse liikmeks alates 17.11.2009 (toimiku 5. kd, lk 73). Gageja juhatuse liikmeteks olid koos kostja Yga (registriväljavõte toimiku 1. kd, lk 11) D ja Cga. Äriregistri kandest nähtub, et juhatuse liikmel oli õigus õigustoimingutes esindada üksnes ühiselt koos teise juhatuse liikmetega. Ka hageja avaldusest äriregistrile (toimiku 4. kd, lk 9) nähtub, et prokuristil oli õigus esindada hagejat koos juhatuse liikmega. Juhatuse liikmel oli õigus esindada üksnes koos teise juhatuse liikmega. Avaldused teiste juhatuse liikmete registrisse kandmiseks tehti 2010. aastal (toimiku 4. kd, lk 10-11). Hageja 18.01.2010 kinnitatud põhikirja (toimiku 4. kd, lk 17-20) punkt 5.9. nägi ette, et juhatus võtab otsuseid vastu koosolekutel. Hageja esitas kohtule ka Skype vahendusel toimunud juhatuse koosolekute protokollid (toimiku 5. kd, lk 7481), milles otsustati lepingute sõlmimisi ning muid küsimusi. Koosolekutel osalesid selles märgitu järgi kõik juhatuse liikmed.
195.Eeltoodust nähtub, et kostjal Yl puudus üksinda esindusõigus hageja nimel lepingute sõlmimiseks. Seda, et hageja teised juhatuse liikmed oleksid andnud heakskiidu 03.09.2013 lepingu sõlmimiseks, ei ole kostjad väitnud ega tõendanud. TsÜS § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust tuleneb, et kui hageja juhatuse liige Y lubas kostjale teha 03.09.2013 lepingu alusel ülekandeid, oli tegemist tühise tehingu alusel tehtud ülekannatega ning saadud raha tuleb kostjal tagastada.
196.Muude enda kirjeldatud lepingute sõlmimist ei ole kostjad tõendanud ning ainuüksi kostjate seletuste alusel ei saa kohus lugeda tõendatuks lepingute sõlmimist ega nende alusel teenuste osutamist. Hageja esitas kohtule koondtabelid kostjatele tehtud ülekannetest ja nende selgitustest (toimiku 1. kd, lk 15-16) ning kontode väljavõtted kostjatele tehtud maksete kohta (toimiku 1. kd, lk 124-128, toimiku 2. kd, lk 86-88, toimiku 2. kd, lk 97-104). Maksete selgitustesse on märgitud vaid arvete numbrid. Hageja esitas väljavõtted raamatupidamisest kostjale tehtud maksete kohta oma pearaamatupidaja allkirjaga (toimiku 3. kd, lk 13-18). Raamatupidamises olid maksete selgitusteks viited kohalikele tarnijatele, Euroopast väljapoole jäävatele hotellidele, Rootsi pangakontodele. Kohus osundab, et kostjad ei ole selgitanud, miks hageja raamatupidamise aruandluses toodud selgitused tehtud maksete sisu kohta ei ühti kostjate väidetega teenuste sisust. Pooled ei vaidle selle üle, et raamatupidamise andmetesse tegi sissekandeid X, kes ei ole kannete tegemisel viidanud, et arved oleksid olnud esitatud raamatupidamise teenuse, arhiveerimisteenuse ja sularaha panka viimise teenuse eest.
197.Gabriell OÜ esitas hagejale 29.02.2016, 31.01.2016, 17.02.2014 ja 17.02.2014 arved raamatupidamise kuutasu eest (toimiku 2. kd, lk 89-90). Arvetel märgitud kuutasu suurused on erinevad. Lermes Right OÜ (uue nimega LR Vokof Group OÜ) esitas hagejale 2017. a neli erinevas summas arvet konsultatsioonide eest (toimiku 2. kd, lk 105-106, 109). 18.05.2015 esitas sama ettevõte kaks arvet ekskursioonide eest Bulgaarias (toimiku 2. kd, lk 106 pöördel – 107), kuigi pooled ei vaidle selle üle, et ettevõte tegelikult reisiteenuseid ei osutanud. 31.12.2014 esitas sama ettevõte samuti arveid Bulgaaria ekskursioonide eest (toimiku 2. kd, lk 107 pöördel – 108). 31.01.2014 esitas Lermes Right OÜ hagejale arve summas 22 200 eurot infotehnoloogilise analüüsi, konsultatsiooni ja arendustööde eest (toimiku 2. kd, lk 108 pöördel). Kohus osundab, et eelviidatud arved olid ainsad arved, mis hageja leidis oma raamatupidamise andmetest. Muuhulgas on kostja LR Vokof Group OÜ esitanud arveid reisiteenuste eest, kuigi kostjad ei ole ise väitnud, et oleksid selliste teenuste osutamises kokku leppinud.
198.25.07.2018 esitasid kostjad kohtule Lermes Right OÜ eest koostatud arved hagejale ajavahemikul 03.09.2013 kuni 01.11.2013 (toimiku 3. kd, lk 53-56). Arved on esitatud erinevates summades ning neis on viide üksnes 03.03.2013 lepingule. Muudele lepingutele viited puuduvad. Arveid on kokku esitatud summas 63 600 eurot. 31.01.2014 kuupäevaga on esitatud arve, milles on taas viidatud lepingule. Arve summa on 8200 eurot (toimiku 3. kd, lk 61) ning 31.01.2014 kuupäevaga on koostatud lepingule viitav arve summas 8000 eurot (toimiku 3. kd, lk 61 pöördel). Mille eest tegelikult on arveid esitatud ehk kas või millist teenust osutati või tööd tehti, arvetest järeldada ei ole võimalik. 28.03.2014 esitas Lermes Right hagejale arve, milles oli viidatud raamatupidamise teenuse osutamisele 2014. a jaanuaris, veebruaris, märtsis ja aprillis igakuiselt 2100 euro eest. Raamatupidamise teenuse osutamiseks lepingu sõlmimist kostjad tõendanud ei ole.
199.Seejärel on Lermes Right OÜ esitanud hagejale arved 2014. a märtsis ja aprillis erinevate kuupäevadega. Arvete sisuks on märgitud lisatöö, kuid arvete summad on igal korral erinevad (toimiku 3. kd, lk 58-60) ja neist ei nähtu, millise lisatööga tegemist oli. 05.06.2014 ja 11.06.2014 kuupäevadega on esitatud kaks arvet arhiveerimise eest (toimiku 3. kd, lk 62), mõlemad summas 1 620 eurot. Mida arhiveeriti ja millises koguses, arvest järeldada ei saa. Seejärel on Lermes Right OÜ koostanud hagejale suunatud arveid 03.07.2014 kuni 15.06.2017 (toimiku 3. kd, lk 63-114). Kõik arved on esitatud erinevates summades ning ainus selgitus arvel on „lisatöö“. Milles lisatöö seisnes, mitu tundi seda tehti, kes seda tegi ja kuidas on arvestatud välja arvel märgitud summa, tõenditest taas järeldada ei ole võimalik. Arveid on esitatud sageli, mõnikord lausa mitu korda kuus, milline sagedus ei saa eluliselt olla usutav.
200.Samasisulisi arveid esitas hagejale V.O.K.O.F OÜ (praegu nimega Gabriell OÜ) (toimiku 3. kd, lk 119-122). Gabriell OÜ nimelt on hagejale koostatud arveid, milles on read: „lisateenus“, „lisateenus R“, „lisatööd“ ja kogused, kuid millega on tegemis ja kuidas on arvestatud koguseid, ei ole võimalik mõista (toimiku 3. kd, lk 123-133). Kõigi arvete summaks on 2 383 eurot ning arveid on esitatud igakuiselt 2016. aastal. Erandina on Gabriell OÜ esitanud hagejale 2016. a novembris kolm erinevates summades arvet (toimiku 3. kd, lk 133-135, lk 137), mille sisuks on vaid „lisatöö“ ja koguseks üks. Seejärel on taas hagejale koostatud igakuiseid samasisulisi arveid summas 2 383 eurot (toimiku 3. kd, lk 136, 138-141). Alates märtsist 2017 on hagejale esitatud igakuine arve summas 7 149 eurot üksnes selgitusega „lisatöö“ ja kogusega üks (toimiku 3. kd, lk 142-145). 02.05.2017 on taas esitatud arve summas 2 383 eurot. Sellised arved ei saa kohtu hinnangul usutavalt tõendada mistahes teenuse osutamist hagejale.
201.Kohus leiab, et ainuüksi arvetega ei saa kostjad tõendada ei lepingute sõlmimist hagejaga ega seda, et nad tegelikult osutasid hagejale teenuseid, milliste eest oli neil õigus tasu saada. Arve näol on tegemist raamatupidamisliku dokumendiga, mis ei tekita kellelegi maksekohustusi, sest kohustused saavad tuleneda üksnes lepingutest ja nende täitmisest.
202.Hageja esitatud tõendite alusel ei saa kohus lugeda eluliselt usutavaks, et kostjad 1-3 hagejale üldse teenuseid osutasid ning tegid seda kostjate väidetud tingimustel sõlmitud lepingute alusel. Kostja LR Vokof Group OÜ (endise nimega Lermes Right OÜ) 2013, 2014, 2015 ja 2016 majandusaasta aruannetest (toimiku 2. kd, lk 117-122, toimiku 5. kd, lk 56-61, toimiku 2. kd, lk 110-116, toimiku 1. kd, lk 51-56) nähtub, et ettevõttel puudusid töötajad. Seega ei ole kohtu hinnangul usutav, et antud ettevõte sai osutada hagejale laiaulatuslikke teenuseid, sealhulgas juurutama, kasutama ja hooldama mõnda tarkvara programmi.
203.Kostja Gabriell OÜ 2013, 2014, 2015 ja 2016 aruannetest nähtub (toimiku 2. kd, lk 91-96, toimiku 5. kd, lk 46-55, toimiku 1. kd, lk 25-29), et ettevõttel puudusid töötajad. Märkimisväärsed kohustused ettevõttel puudusid. Äriregistri väljavõtetest (toimiku 1. kd, lk 1214) nähtub, et kostja OÜ Gabriell asukohaks oli zzz korter. Ettevõtte tegevusalaks oli raamatupidamine ja maksualane nõustamine. Ettevõtte osanikuks ja juhatuse liikmeks oli kostja X. Triocrew OÜ juhatuse ainsaks liikmeks alates 31.05.2016 oli samuti X.
204.Kostja LR Vokof Group OÜ (äriregistri väljavõte, toimiku 1. kd, lk 17-18) asukohaks oli alates 29.08.2013 kuni 22.08.2017 yyy korter. Ettevõtte tegevusaladeks olid raamatupidamine, maksualane nõustamine ja arvutialased konsultatsioonid. Ettevõtte osanikuks oli U, kes on kostja X ema (toimiku 1. kd, lk 20-21). Korter yyy kuulus kostjale Xle (toimiku 1. kd, lk 19). Menetluse käigus on kostjad nõustunud, et kostjatel 1-3 ei olnudki töötajaid ning kõiki teenuseid osutas väidetavalt kostja 4 ise. Kohus ei pea seda usutavaks, arvestades seda, millise sagedusega on kostjatele ülekandeid tehtud ja millistes summades.
205.Hageja esitas kohtule AS G4S Eesti vastuse päringule (toimiku 5. kd, lk 69-70), millst nähtub, et teenustasu 45 000 euro rahaveo eest on 0,173% veose summast ehk korraga 45 000 euro saatmise puhul oleks teenustasu 77,85 eurot, millele lisanduks käibemaks. Minimaalne tasu ühe veo eest on 9,35 eurot. Seega ei saa olla usutavad kostjate väited selle kohta, millise tasu eest osutasid kõik kolm kostjat hagejale sularaha panka viimise teenust.
206.Tõlkebüroo Multilingua hinnakirja (toimiku 5. kd, lk 71-72) järgi tuleb inglise keelest tõlkimisel maksta tasu 14,20 eurot tunnis ja läti keelest tõlkimisel 15,80 eurot tunnis. Kõige kõrgema tunnitasuga on tõlkimine norra keelest. Seega ei ole usutavad kostjate väited selle kohta, millise tasu eest osutati tõlkimise teenust.
207.Hageja esitas kohtule Leinonen OÜ arved (koos tõlgetega toimiku 5. kd, lk 62-64), kes osutas hagejale raamatupidamise teenust pärast kostjaga töölepingu lõpetamist. Igal arvel on välja toodud konkreetsed toimingud ja tööd ning nende mahud. Kõige suurem arve on esitatud summas 2641,20 eurot ning see arve sisaldas võrreldes teiste arvetega oluliselt rohkem toiminguid. Hageja esitas kohtule ka antud ettevõtte hinnakirja (koos tõlkega toimiku 5. kd, lk 65-66), mille kohaselt on näiteks ühe kuu arhiveerimistasu 45 eurot, jooksva arvelduse pidamine 35 eurot tunnis ja majandusaasta aruande koostamine 55 eurot tunnis. Hinnakirja järgi pidi arvestus toimima tegelikult kulutatud aja järgi. Ka LL Corrector hinnakirja (toimiku 5. kd, lk 6768) järgi on raamatupidaja töö tunnitasuks 35 eurot ja lisatööde tasuks 35 eurot tunnis. Kumbki ettevõte ei nõua eraldi kuutasu konfidentsiaalsuse eest.
208.Ka eelviidatud tõendite alusel ei saa kohus pidada usutavateks kostjate väiteid laiaulatuslike raamatupidamise alaste „lisatööde“ osutamist hagejale, milliste tasu ületas igakuiselt kordades kostja 4 raamatupidaja töötasu ning turutingimustel ostetava samasisulise teenuse tasu. Kohus ei pea usutavaks, et suuremahulisi raamatupidamise alaseid teenuseid osutati viisil, kus tegelikke töötunde ei arvestatud ja kus kostjatel 1-3 teenuste osutamise kohta ei ole säilinud ainsatki dokumenti.
209.Kostjate väited selle kohta, et nad hoidsid kõiki dokumente hageja kontoris ning hageja hävitas need dokumendid, ei ole samuti tõendatud ega usutavad. Kõigil kostjatel oli oma tegutsemise koht ning kohus ei pea usutavaks võimalikuks, et kostja 4 pidi teiste kostjate seadusliku esindajana hoidma kõiki dokumente nimelt hageja kontoris, sest muud võimalused tal puudusid. See väide on iseenesest vastuolus kostjate väidetega, milliste kohaselt nad osutasid hagejale laiaulatuslikku dokumentide arhiveerimise teenust.
210.Kostjad soovisid dokumentide hävitamist tõendada tunnistaja ütlustega. 15.01.2020 istungil tunnistajana ütlusi andnud H (toimiku 6. kd, lk 9-12) avaldas, et pärast X lahkumist hageja juurest visati osasid dokumente ära, kuid ta ei teadnud, mis dokumente. Seega ei saa tunnistaja ütlused tõendada kostjate väidet, et hageja hävitas nimelt kostjate teenuste osutamisega seotud dokumente.
211.Hageja esitas kohtule 20.09.2018 hageja kontoris kostjatega peetud vestluse salvestise (kuuldav kohtute infosüsteemist) koos selle transkriptsiooniga (toimiku 3. kd, lk 20-24, kostjate osaline versioon toimiku 4. kd, lk 244-245). Kostja X kinnitas vestlusess maksete tegemist. Kostjate arvete osas aga X selget vastust ei andnud, vaid vastas umbmääraselt: „mingid arved olid“. Samuti ei osanud ta selgelt vastata, kus arved asuvad. Lermes Right OÜ osas ei mäletanud kostja Sufijarova, kas arved olid paberarved või elektroonilised arved. Kohus ei pea usutavaks, et olukorras, kus kostja 4 on talle kuuluvate äriühingute kaudu aastate jooksul osutanud laiaulatuslikult teenuseid ning on lisaks veel hoiustanud kõiki kostjate 1-3 dokumente hageja kontoris, ei oska ta anda arvete sisu ega asukohta kohta ühtegi selgitust.
212.Vastuolus menetluses esitatud väidetega avaldas kostja X vestluses, et LR Vokof Group eest osutas teenust hoopis U. Kui hageja esindaja tegi Xle ettepaneku arved üles otsida hageja raamatupidamise süsteemist, siis kostja neid leida ei suutnud. Vestluse käigus asus X hoopis väitma, et arved leiaks tema enda ettevõtte raamatupidaja, kes on Gabriell OÜ töötaja, kuid kelle kontaktandmeid ta esitada ei osanud. Tasustamise aluseid ta selgitada ei osanud ning e-kirju selle kohta tema sõnul ei vahetatud.
213.Kõike eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et kostjad 1-3 ei ole tõendanud rahaliste
makste saamiseks õiguslike aluste olemasolu ning seda ei saa tõendada üksnes kohtule esitatud arved. Kostjad 1-3 ei ole tõendanud enda väidetud tingimustel lepingute sõlmimist ega nende alusel mistahes teenuste osutamist. Ainus esitatud leping on tühine, sest selle on sõlminud üksnes Y. Kohtu hinnangul oli selgelt tegemist fiktiivse lepinguga, mille alusel ühtegi teenust ei osutatud, sest hageja on tõendanud lepingus viidatud programmi mittekasutamist. Seega kuulub hageja alusetult saadu tagastamise nõue kostjate 1-3 vastu rahuldamisele.
214.Kohus ei nõustu kostjate 1-3 väidetega, et hageja nõuded on osaliselt aegunud ning nõuete aegumist tuleb arvestada alates iga ülekande tegemise kuupäevast. TsÜS § 151 lg 1 sätestab, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohus leiab, et kuna hageja teisel kahel juhatuse liikmel puudus ligipääs hageja pangakontodele ning kostjad 4 ja 5 varjasid ülekandeid teadlikult, ei saa nõudest teada saamise ajaks lugeda iga ülekande tegemise aega.
215.Hageja esitas kohtule B 27.02.2018 koostatud sisejuurdluse aruande (toimiku 2. kd, lk 127128, tõlge koos lisadega toimiku 2. kd, lk 128 pöördel – 132, allkirjastatud lisad toimiku 4. kd, lk 6-8). Aruandest nähtub, et sisejuurdluse eesmärgiks oli analüüsida makseid kolmandatele isikutele, kes ei olnud hageja ametlikud koostööpartnerid. Sisejuurdluse käigus ei leitud lepinguid ega muid tõendeid teenuste tellimise ega tegeliku saamise kohta. Makseid oli tehtud rohkem, kui oli raamatupidamises kajastatud arveid. Lisaks erinesid raamatupidamise kanded makse saajatest sellest, kes olid tegelikud maksete saajad. Nii leiti sisejuurdluse käigus, et raamatupidamises oli makse saajaks märgitud Estonian Air AS, kuid tegelik saaja oli Gabriell OÜ. Samuti avastati logiandmete alusel, et peaaegu kõiki raamatupidamise süsteemi kandeid, mis puudutasid kostjaid, oli muudetud mitu korda. Aruandele olid lisatud sellekohased näited. Kõik muudatused tegi kostja X. Kanded olid tehtud viisil, et igakuise aruandluse käigus ei olnud võimalik makseid tuvastada.
216.Täiendavalt esitas hageja kohtule B allkirjastatud kinnituse (koos tõlkega toimiku 3. kd, lk 9-10), milles ta avaldas, et ei ole heaks kiitnud ühtegi kostjatega seotud arvet ega näinud neid arveid enne 2017. a septembrit. Samuti selgitas ta kinnituskirjas, et Eesti raamatupidamise andmetele oli ligipääs kostjal Xl ja Hil. Bl endal olid nn globaalse kasutaja õigused, kuid tal ei olnud kohustust kontrollida kõiki tehinguid. Kinnituskirja koostaja eitas, et ta oleks kostjat instrueerinud kajastama mistahes makset valel kontol.
217.AS Swedbank kinnitusest (koos tõlkega toimiku 5. kd, lk 36-38) nähtub, et panga Teleteenuste kasutamise õigus oli Xl 13.03.2008 kuni 21.09.2017 ning Yil 16.07.2010 kuni 21.09.2017. D ja C said need õigused alates 21.09.2017. Xl oli sama panga Internetipanga kasutamise õigus, sealhulgas ülekannete tegemise õigus (toimiku 5. kd, lk 39-40). Samad õigused olid tal Sampo Pangas (toimiku 5. kd, lk 41-44). Sularaha sissemakseid said AS-s Swedbank teha X ja H (toimiku 5. kd, lk 45). Maksu- ja Tolliameti kinnituse järgi (toimiku 5. kd, lk 83) oli hageja nimel ligipääs e-maksuametisse kostjal Xl ja MAl. Seega ei olnud hageja teistel juhatuse liiketele enne 21.09.2017 ligipääsu hageja pangakontodele ning järelikult ei saanud nad ülekannetest teada ajal, mil need tehti.
218.Hageja esitas kohtule oma 2016. a kasumiaruande (toimiku 5. kd, lk 84-86), mille lahter üld- ja administratiivkulud summas 564 000 eurot ei sisaldanud kostjatele makstud summasid. Seega ei vasta tõele kostjate väide, et hageja kõik juhatuse liikmed pidid ülekannetest teadma
aruannetest.
219.Vandeaudiitor SK aruandest (koos lisadega toimiku 5. lk 87-101) nähtub, et hageja raamatupidamises oli sagelio tasumise summa esitatud väiksemas summas kui tarkvara andmetes. Kostjale Lermes Right OÜ tasumise kirje osas ei leidunud raamatupidamise tarkvara andmetest vastavat raamatupidamise kannet. Mitte ühe kostjatega seotud ostuarvete raamatupidamiskande kulukontona ei ole kasutatud kontot, mida võiks konto nimetuse poolest seostada ostetud raamatupidamise teenusega. Järelikult võttis X aktiivselt ette samma, et varjata raamatupidamises tehtud makseid.
220.15.01.2020 istungil vande all ütlusi andnud hageja juhatuse liige C (toimiku 6. kd, lk 7-9) avaldas, et Y vastutas juhatuse liikmena Eesti ettevõtte tegevuse eest. C ja D ei omanud ligipääsu pangasüsteemidele. C ei omanud ka ligipääsu raamatupidamise süsteemidele. Eestis käis ta 3-4 korda aastas, kuid arvestuskandeid ja dokumente ta ei kontrollinud. Raamatupidamist kontrolliti tema sõnul viisil, kus raamatupidaja esitas igakuiselt arvestused Ble, kes koostas aruandeid. Vaidlusalustest ülekannetest sai hageja seaduslik esindaja teada 2017. a septembris, kui arvestussüsteemist leiti kandeid ja pärast päringute tegemist selgus, et need on seotud kostjaga seotud ettevõtetega. Arvestuskanded olid kajastatud valedel arvestusridadel, mistõttu neid pikka aega kontrollimisel ei märgatud. Kui kanded oleksid olnud tehtud õigesti, oleks neid varem märgatud.
221.C pidas ebaõigeks kostjate väidet, et hageja juures peeti omaniku nõudel topelt raamatupidamist. Samuti ta kinnitas, et selliste tehingute sõlmimiseks, mis ei olnud eelarves ja mille maksumus ületas aastas 40 000 eurot, pidi Y saama kõigi juhatuse liikmete heakskiidu, kuid selliseid taotlusi ta ei esitanud.
222.Samal 15.01.2020 istungil tunnistajana ütlusi andnud H (toimiku 6. kd, lk 9-12) avaldas, et X oli pearaamatupidaja, kes tegi ka raamatupidaja tööd – ta kontrollis ostuarveid ja kõike, mis oli seotud väljamaksetea ning töötasu määramisega, koostas igakuiseid bilansse ja aruandeid ning valmistas ette andmeid audititele. Raamatupidajaid kontrollis B. Tunnistaja H ütluste kohaselt oli ligipääs raamatupidamise programmile ka Cl. C kontrollis tunnistaja sõnul raamatupidamise kandeid iga kuu ja käis selleks kohal. Tunnistaja ei osanud samas kinnitada, kui tihti ta raamatupidamist kontrollis. Teisalt nõustus tunnistaja, et tema juures C andmeid kontrollimas ei käinud, vaid ta võttis Xlt kaustad ja rääkis temaga raamatupidaja kabinetis. Tunnistaja avaldas, et Cl oli ligipääs panga kontole. D tunnistaja ütluste kohaselt raamatupidamise dokumente kontrollimas ei käinud, aga ta käis kohal ja suhtles direktori ning raamatupidajaga. Tunnistaja sõnul ei olnud direktoril ligipääsu raamatupidamise programmile. Tunnistaja väitis, et kõiki ülekandeid tehti juhatuse kinnitusel, kuid samas ta nõustus, et ei ole vaidlusaluste arvete kinnitamist näinud. Tunnistaja ütluste kohaselt andsid raamatupidamise kannete osas korraldusi C ja B, kuigi tunnistaja kinnitas, et talle neid korraldusi ei antud, vaid ta kuulis, kuidas Xle anti korraldus teha ebaseaduslik kanne seoses vastutuskindlustuse arvega.
223.Samal istungil tunnistajana ütlusi andnud B (toimiku 6. kd, lk 12 pöördel – 14) avaldas, et hageja raamatupidamise arvestuse eest vastutas kostja X. Tema koostas aruandeid, mis tunnistaja esitas juhtkonnale igakuiselt. Kõik raamatupidajad pidid lähtuma ettevõtte grupi arvestuspoliitikast, kuid aruannete jaoks konkreetseid juhiseid ei olnud. Kannete osas kostjale juhiste andmist tunnistaja eitas ja kannete eest vastutas kostja ise. Pangakontodele Bl ligipääsu ei olnud ning vaidlusalused ülekanded avastati tema sõnul septembris 2017 juhuslikult, sest tunnistaja leidis kahtlase kande. Ta kontrollis ettevõtte andmeid Internetis ja sai teada, et kostja on omanik. Siis alustati põhjalikku kontrolli. Igakuistes aruannetes kajastati tema sõnul
koondandmeid ja neis ei nähtunud algandmeid. Kanded olid varjatud, sest need kanti süsteemi sisse hiljem ja arvestati mitte kooskõlas arvestuspoliitikaga. Andmed oleksid pidanud kajastuma halduskulude juures, aga neid varjati teistel kontodel, kus oli rohkem tehinguid. Makseid tunnistaja ei kontrollinud ning maksete eest vastutas kostja X. Tunnistaja eitas, et Cl oleks olnud ligipääs raamatupidamiseprogrammile, kuigi tunnistajal endal see oli.
224.Kohtu hinnangul tõendavad tunnistaja B ja hageja seadusliku esindaja C vande all antud ütlused kogumis, et Dl ja Cl ei olnud tegelikult ligipääsu hageja pangakontodele ega raamatupidamise andmetele, mistõttu nad ei saanud avastada vaidlusaluseid ülekandeid nende tegemise ajal. Nimetatud kahe isiku ütlused on kooskõlas asjas kogutud kirjalike tõenditega, sh pankade kinnitusega. Tunnistaja Hi ütlusi ei loe kohus usaldusväärseteks, sest ta on vastuolus panga kinnitusega väitnud, et Cl oli ligipääs panga kontole. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul tema ütlused usaldusväärselt tõendada hageja seadusliku isiku ligipääsu raamatupidamise andmetele. Kuigi tunnistaja väitis, et juhatuse liikmed olevat andnud korraldusi raamatupidamise kannete moonutamise kohta, ei kinnitanud ta, et oleks näinud vaidlusaluseid arveid ning ta nõustus, et talle endale ühtegi seesugust korraldust tegelikult ei antud.
225.Kostjad esitasid kohtule Yi notariaalselt tõestatud kinnituse (toimiku 5. kd, lk 162-166), milles viimane kinnitas, et kiitis heaks kõik tehingud, arved ja ülekanded. Samuti ta kinnitas, et kõik lepingud, tööde heakskiidud ja ülekanded toimusid kõigi juhatuse liikmete tahte alusel, teadmiseks ja heakskiidul. 04.09.2019 eelistungil (toimiku 5. kd, lk 188-190) selgitas kohus kostjale, et Yi notariaalne kinnitus ei ole tõend, vaid seletus. Seletusena ei ole usaldusväärne selles esitatud väide, et kõik juhatuse liikmed andsid lepingutele ja ülekannetele heakskiidu, sest sellist väidet ükski teine tõend ei tõenda. Küll aga on ta omaks võtnud seletuses, et oli teadlik ülekannetest. Kuna ülekannete võimaldamisel rikkus kostja 5 oma juhatuse liikme kohustusi ning hageja on välja toonud, et kostja 5 kasutas koos ettevõtte juristiga ise analoogilisi skeeme variettevõtete kaudu ettevõttest raha väljaviimiseks, ei saa kohus nõustuda, et kostja 5 teadmist ülekannetest saaks omistada hagejale. Kostja 5 ja kostja 4 olid ilmselgelt kokku leppinud viisis, kuidas tehinguid ja kandeid varjates hageja ettevõttest enda isikliku kasu saamiseks rahalisi vahendeid välja viia. Asjas puuduvad tõendid, et hageja oleks ülekannetest teadnud või saanud teada enne 2017. a maid, mil lõpetati raamatupidamise andmete audit. Kuna kostjate vastu esitati hagi juba 18.09.2017, ei ole nõue kostjate 1-3 vastu üheski osas aegunud sõltumata sellest, et hageja 15.05.2018 nõuet suurendas.
226.Kuna kostjate 1-3 vastuväited nõuetele ei ole põhjendatud, tuleb hagi nende vastu rahuldada. Kuna kohus peab võimalikuks rahuldada kostjate vastu esitatud põhinõuded, kuuluvad rahuldamisele ka viivisenõuded. Kostjalt OÜ-lt Gabriell tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 118 003,33 eurot ning viivis põhinõudelt alates 15.05.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjalt Triocrew OÜ-lt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 40 685,75 eurot ning viivis põhinõudelt alates 15.05.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjalt LR Vokof Group OÜ-lt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 427 944,76 eurot ning viivis põhinõudelt alates 15.05.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõue kostja 4 vastu
227.Algses hagiavalduses esitas hageja kostja X vastu nõude tulenevalt poolte vahel sõlmitud töölepingu rikkumisest. Hageja nõudis kostjalt lepinguliste kohustuste tahtliku rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja ei täitnud töökohustusi lojaalselt, vaid omastas alusetult hageja
vara. Tahtlikule rikkumisele viitab raha süstemaatiline omastamine 4 aasta jooksul ja ülekannete varjamine. Kostja X vastutab solidaarselt koos kostja Yga.
228.Hageja samas asus väitma, et kostja 4 vastu esitatud nõue aegumisele kohaldub erinormina TsÜS § 146 lg 4, sest kostja rikkus kohustusi tahtlikult. Nõue ei hakanud aeguma alates ajast, mil sellest sai teada Y. Kostja 4 väiteid, milliste kohaselt pidi ta oma ettevõtete kaudu osutama teenuseid põhjusel, et hageja raamatupidamise toimingute maht suurenes, pidas hageja loogikaga vastuolus olevaks. Menetluse käigus asus hageja väitma, et endaga seotud ettevõtetele ülekannete tegemisel ei täitnud kostja 4 tööülesandeid, mistõttu on hageja nõue tema vastu deliktiline, mitte lepingust tulenev.
229.Kostja 4 leidis, et nõuded tema vastu olid osaliselt aegunud TLS § 74 lg 4 alusel, sest tööandja pidi nõudest teadlik olema ülekande tegemise päeval. Kuna hageja ja kostja 4 vahel oli sõlmitud leping, sai kostja 4 vastutada vaid lepingulisel alusel ning TLS § 74 kohaldubki tahtliku rikkumise korral. Teenuseid osutas oma ettevõtete kaudu X ise ning seee oli vajalik, sest vaatamata töömahu suurenemisele ei soovinud hageja palgata uusi töötajaid. Kuna Y andis kostja 4 tegevusele heakskiidu, ei saa kostja 4 millegi eest vastudada ning hageja ja Yi omavaheline sisesuhe ei puuduta kostja vastutust. Kuna teised juhatuse liikmed jätsid hoolsuskohustuse täitmata, tuleb kahju 20 kordselt vähendada VÕS § 139 ja § 140 alusel. Kostja 4 taotles ka viivise vähendamist, sest viivise nõudmine põhisummast suuremas summas pole kohtupraktika järgi aktsepteeritav.
230.Kohus ei nõustu hageja väidetega, et töölepingu alusel raamatupidaja kohustuste ebalojaalne täitmise eest ei vastuta kostja 4 töölepingulisel alusel. Kohus leiab, et kostja 4 vastutab hageja ees nimelt töölepinguliste kohustuste rikkumise tõttu. TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust.
231.TLS § 16 lg 1 sätestab, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. TLS § 16 lg 2 näeb ette, et töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.
232.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja 4 oli töölepingu alusel tööd tegev kõrge professionaalsusega raamatupidaja, keda hageja usaldas sellisel määral, et võimaldas kostjal 4 teha pangaülekandeid ning tegi temast oma prokuristi. Hageja ja kostja 4 sõlmisid töölepingu 12.12.2009 (koos lisadega toimiku 1. kd, lk 30-32) ja kostja asus tööle pearaamatupidajana. Kostja 4 pidi kasutama talle usaldatud õigust teha raamatupidamise kandeid ning ülekandeid hageja pangakontolt lojaalselt ja kooskõlas hageja huvidega. Olukorras, kus kostja 4 kuritarvitas talle töölepingu alusel antud õigusi ning kasutas hageja rahalisi vahendeid enda isiklikes huvides, on tegemist töölepingu rikkumisega.
233.VÕS § 1044 lg 2 sätestab, et lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine,
mille hüvitamist nõutakse. Ka Riigikohus on leidnud, et kui töötaja töölepingu kehtivuse ajal kasutab tööandja antud vahendeid isikles huvides, vastutab ta tekitatud kahju eest töölepingu alusel, mitte deliktilisel alusel (RK KKo 3-1-1-41-16, p 15-18).
234.TLS § 74 lg 1 näeb ette, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Seega tuleneb seadusest, et täielikus ulatuses saab töötaja vastu kahju nõude esitada vaid tahtliku rikkumise korral. TLS § 74 lg 4 näeb ette, et tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. Seega on alusetu hageja väide, et tahtliku töölepingu rikkumise korral kohalduks erinormina TsÜS § 146 lg 4, sest TLS § 74 lg 4 reguleeribki aegumist töölepingu tahtliku rikkumise korral.
235.Vaatamata eeltoodule ei nõustu kohus kostja 4 väidetega, et tema vastu esitatud nõue on vähemalt osaliselt aegunud. TLS § 74 lg 4 alusel ei saa ülekande tegemise aega samastada nõude aegumise algustähtajaga. TLS § 74 lg 4 järgi algab aegumine ajast, mil tööandja kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust teada saab või teada saama pidi. Kohus on juba tuvastanud, et selleks teada saamise ajaks ei saa lugeda aega, mil väidetavatest ülekannetest sai teada Y, kes rikkus juhatuse liikme kohustusi ebaseaduslike ülekannete varjamisel. Ka Riigikohus on leidnud, et kui kahju tekitab äriühingu juhatus, ei saa omistada tema teadmist kannatanud äriühingule (RK TKo nr 2-16-4918, p 16). Kohus on tuvastanud, et hageja sai kahju tekkimisest ja selle eest vastutavast isikust teada 2017. a mais, mil lõppes hagiavalduses märgitud raamatupidamise audit. Kuna hageja esitas hagiavalduse 18.09.2017 ning nõude suurendamise avalduse 15.05.2018, ei ole hagi kostja 4 vastu aegunud ühegi nõude osas.
236.Kostja 4 väited, milliste kohaselt ei rikkunud ta töölepingulisi kohustusi, sest osutas hagejale vajalikke ja kokku lepitud teenuseid, ei ole asjas tõendamist leidnud. 04.03.2019 eelistungil (toimiku 5. kd, lk 8-11) selgitas kohus kostjatele, et viimased ei ole tõendanud oma väiteid teenuste osutamise kohta. Vaatamata kohtu selgitustele esitasid kostjad üksnes arved, mis tegelike teenuste osutamist ning kokkulepete sõlmimist hagejaga ei tõenda.
237.20.09.2018 hageja kontoris kostjatega peetud vestluse salvestisest (kuuldav kohtute infosüsteemist) ja selle transkriptsioonist (toimiku 3. kd, lk 20-24, kostjate osaline versioon toimiku 4. kd, lk 244-245) nähtub, et kostja 4 ei osanud selgitada makseid, kuid avaldas, et ta tegi lihtsalt raamatupidamise lisatööd. Erinevusi oma tavapärase tööga X esile tuua ei osanud. Kostja 4 väiteid, et teda olevat vestluse käigus ähvardatud, mistõttu ta ei suutnud adekvaatselt vastata, kohus tõendatuks lugeda ei saa, sest tõenditest ei nähtu kostja ähvardamist.
238.Kostjad esitasid kohtule kostja Yi kinnituskirja (toimiku 2. kd, lk 167), mille kohaselt sõlmis tema kostjatega lepingud raamatupidamise teenuse osutamiseks, sest hageja ei soovinud palgata lisatööjõudu. Kohus ei nõustu kostjatega, et seletust saaks nende vastu esitatud nõude osas pidada objektiivseks tõendiks. Kohus leiab, et kostja 5 seletust tuleb hinnata seletuse ja mitte tõendina. Seletus ei tõenda ei täiendavate kokkulepete sõlmimist ega mistahes lisatööde teostamist kostja 4 poolt.
239.Kostjad esitasid kohtule enda seletustena arvestused hageja käibe muutuses (toimiku 4. kd, lk 116) ja kostjate endi mahtude tabelid (toimiku 4. kd, lk 237-241), kuid need ei saa kohtu hinnangul tõendada teenuste tegelikku osutamist. Kohus ei saa kontrollida esitatud arvutuste õigsust ega teha nendest järeldusi selle kohta, kas või millises ulatuses see mõjutas
raamatupidajate tööd, arvestades seejuures asjaolu, et raamatupidamist ei peetud mitte käsitsi, vaid automatiseeritult ja erinevaid programme kasutades.
240.01.04.2008 oli hageja sõlminud töölepingu teise raamatupidaja Higa (koos muudatustega toimiku 5. kd, lk 33-35), kes asus tööle raamatupidajana. 15.01.2020 istungil tunnistajana ütlusi andnud H (toimiku 6. kd, lk 9-12) avaldas, et ta töötas X alluvana hageja juures üle 10 aasta raamatupidajana. Tema ülesandeks oli jälgida müügisüsteemi järelevalvet, panga laekumiste järelevalvet. Hiljem tema tööülesanded laienesid. Alates jaanuarist 2011 töötati koos kostjaga kahekesi. Tunnistaja ütluste järgi viis sularaha panka X. H kinnitas, et X tegi muuhulgas ka ülekandeid ning täitis muid raamatupidaja ülesandeid.
241.Tunnistaja ütluste järgi arhiveeris alguses iga raamatupidaja ise oma dokumente, hiljem telliti sõnul arhiveerimise teenust, kuid tunnistaja ei avaldanud, kellelt teenust telliti ja mis teenuse tellimisel muutus. Tema ütluste kohaselt tegeles kostja 4 arhiveerimisega ning pidi selle eest lisatasu saama, sest töömaht oli väga suur ning Yi palvele palgata veel üks raamatupidaja vastati eitavalt. Samuti ei tasustatud ületunde. Tunnistaja leidis, et küllap maksti kostjale 4 tasu teisel viisil, kuid ta eitas ise Gabriell OÜ-lt või mõnelt teiselt ettevõttelt lisatasu saamist. Hi ütlused on ainus tõend, millega kostja 4 on soovinud tõendada nn lisatööde tegemist ja selle eest lisatasu saamise õigust, kuid kohtu hinnangul ei saa tunnistaja ütlused kostja 4 väiteid usutavalt tõendada.
242.Tunnistaja Hi ütlused ei ole kooskõlas teiste tõenditega. Kostjad ei ole suutnud usutavalt tõendada lepingute sõlmimist enda väidetud tingimustel ning ühtegi teenuse tegelikku osutamist ei ole kostjad tõendanud. Kohus nõustub, et kostja 4 väited üliinimliku töökoormuse kohta, mille tõttu oli lisateenuste osutamine vältimatult vajalik, on ebaloogilised ja vastuolus väitega, et lisalepingute järgi sai sama kostja 4 vabalt kõigi teenuste osutamisega ise hakkama. Olukorras, kus kostja 5 Y on kostjatele tehtud maksete heakskiitmisel rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi, ei saa kostja 4 vastutusest vabanemiseks tugineda ainult kostja 5 heakskiidule. Hagea prokuristina pidi kostja 4 olema teadlik sellest, et ainuüksi kostja 5 heakskiit ei olnud piisav ei lepingute sõlmimiseks ega maksete tegemiseks. Menetluses alguses esitatud väidet, et kõik hageja juhatuse liikmed kiitsid lepingud ja ülekanded heaks, ei ole kostja 4 tõendanud.
243.15.01.2020 istungil vande all ütlusi andnud hageja juhatuse liige C (toimiku 6. kd, lk 7-9) avaldas, et tal puudus teave, et raamatupidajad oleksid üle koormatud. Samuti ta kinnitas, et selliste tehingute sõlmimiseks, mis ei olnud eelarves ja mille maksumus ületas aastas 40 000 eurot, pidi Y saama kõigi juhatuse liikmete heakskiidu, kuid selliseid taotlusi ta ei esitanud. Samal istungil tunnistajana ütlusi andnud B (toimiku 6. kd, lk 12 pöördel – 14) avaldas, et raamatupidajate töökoormus oli tavapärane ning Y ei ole raamatupidajate töökoormuse küsimusega juhtkonna poole pöördunud. Käibe tõus tunnistajate ütluste kohaselt raamatupidajate töökoormust ei mõjutanud, sest see oli seotud müügitegevusega, mis oli automatiseeritud. Raamatupidajatel selle tõttu lisatööd ei tekkinud. Raamatupidajad ei teavitanud tunnistajat tema sõnul kordagi, et töökoormus on liiga suur.
244.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja 4 isegi usutavalt tõendanud oma väidet, et tema töökoormus oli ülemäärane, mis vajas lisateenuse sisseostmist. Kohus nõustub hageja väitega, et kostja 4 rikkus oma töölepingulisi kohustusi tahtlikult. Kostja 4 tegi ise endaga seotud ettevõttele pida aja jooksul märkimisväärses suuruses makseid ning tegi kõik endast sõltuva, et hageja raamatupidamise andmetest ülekanded välja ei tuleks. Seesugune varjamine tõendab tahtluse olemasolu.
245.Hageja esitas kohtule jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-18-8989 (toimiku 6. kd, lk 45-50), kus poolteks olid hageja ja kostja X. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja rikkus oluliselt töölepingulisi kohustusi ja tööleping temaga lõpetati seaduslikult. Ringkonnakohus leidis, et isegi kui kostja tegi kandeid Yi teadmisel, ei välistanud see tema kui töötaja vastutust. Kostja esitas kohtule sisuliselt samad väited ja tõendid, mis käesolevas asjas, kuid ei suutnud usutavalt tõendada ega põhistada tegelike teenuste osutamist endaga seotud äriühingute poolt. Kohus osundas kostja vastuolulistele ja ebaloogilistele väidetele, milliste kohaselt oli äriühingute kaasamine vajalik tema suure töökoormuse tõttu, kuid lisatöö tegi ta ära ise. Ülekoormus ja vajadus teha ületunde ei tõendanud ringkonnakohtu arvates kolme äriühingu poolt teenuste osutamist. Ringkonnakohus leidis, et alusetute kannetega põhjustas kostja hagejale kahju.
246.Kohus leiab, et tegemist on jõustunud otsusega, mis on TsMS § 457 lg 1 järgi kostjale kohustuslik osas, milles tema vastu esitatud hagi lahendati hagi aluseks olevatel asjaoludel. Tallinna Ringkonnakohtu otsus tõendab, et kostja rikkus töölepinust tulenevaid kohustusi, tegi seda tahtlikult ja peab seetõttu hüvitama tekkinud kahju. Yi kui juhatuse liikme kohustuste rikkumine kostjat 4 vastutusest ei vabanenud.
247.Kostja 4 taotlus vähendada väljamõistetavat kahju 20 kordselt, sest hageja on rikkunud hoolsuskohustust, ei ole põhistatud. Kostja 4 ei ole välja toonud ega tõendanud, kuidas on hageja tema arvates hoolsuskohustust rikkunud ja milles vastav kohustus seisnes. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja juhatuse liikmete vahel olid kohustused jaotatud viisil, kus Eesti üksuse raamatupidamise eest vastutas juhatuse liige Y. Teistel juhatuse liikmetel ei olnud ligipääsu pangakontodele ega raamatupidamise andmetele; neile esitatud aruannetes varjati ülekandeid. Seadusest ei tulene juhatuse liikmetele kohustust nõuda tingimata ligipääsu konto andmetele või raamatupidamise andmetele, kui juhatuse liikmete vahel on kohustuste jaotus teisel viisil kokku lepitud.
248.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kostja 4 vastu kuulub rahuldamisele. Kuna kohus on juba õigeksvõtu alusel rahuldanud nõude kostja 5 vastu, tuleb nõue kostja 4 vastu rahuldada solidaarselt kostja Yga. Kostjalt Xlt tuleb solidaarselt koos kostja Yi õigusjärglasega Kuusalu vallaga (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu), arvestades 06.12.2021 õigeksvõtul põhinevat osaotsust, hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 543 529,84 eurot. Kuna kohus rahuldas põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kostja 4 taotlus viivise vähendamiseks ei ole põhistatud, sest hageja ei ole nõudnud kostjalt põhinõuet ületavat viivist. Kostjalt Xlt tuleb solidaarselt koos kostja Yi õigusjärglasega Kuusalu vallaga (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu), arvestades 06.12.2021 õigeksvõtul põhinevat osaotsust, hageja kasuks välja mõista viivis alates 15.05.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni protsendina põhinõude summalt (543 529,84 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
249.Kuna kohus on juba rahuldanud nõude kostja Yi õigusjärglase vastu seoses õigeksvõtuga, ei ole kohus käesolevas lahendis hinnanud tõendeid, mis olid esitatud seoses nõudega antud kostja vastu. Otsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlus
250.Hageja palus kindlaks määrata otsuse täitmise korra. Menetluse käigus on hagi tagamise määruste täitmisega seoses selgunud, et kostjatel 1-3 puudub piisav vara otsuse täitmiseks. Seepärast palus hageja määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. Esmalt kuulub kohtuotsus täitmisele osaühingu GABRIELL suhtes, Triocrew OÜ suhtes ning LR Vokof Group OÜ suhtes.
Kohtuotsus osas, millega mõistetakse kostjatelt Xlt ja Yilt välja 80 179,33 eurot ning viivis kuulub täitmisele summas, milles OÜ GABRIELL suhtes toimuv täitemenetlus on kohtutäituri väljastatud õiendi kohaselt tervikuna või osaliselt ebaõnnestunud, kuid ei kuulu täitmisele suuremas summas kui 80 179,33 eurot. Kohtuotsus osas, millega mõistetakse Xlt ja Yilt välja 38 419,53 eurot ning viivis, kuulub täitmisele osas, milles Triocrew OÜ suhtes toimuv täitemenetlus on kohtutäituri väljastatud õiendi kohaselt tervikuna või osaliselt ebaõnnestunud, kuid ei kuulu täitmisele suuremas summas kui 38 419,53 eurot. Kohtuotsus osas, millega mõistetakse Xlt ja Ylt välja 424 930,98 eurot ning viivis, kuulub täitmisele osas, milles LR Vokof Group OÜ suhtes toimuv täitemenetlus on kohtutäituri väljastatud õiendi kohaselt tervikuna või osaliselt ebaõnnestunud, kuid ei kuulu täitmisele suuremas summas kui 424 930,98 eurot.
251.Kuna kostja 5 suhtes on tehtud osaotsus ja kostjad 4 ja 5 vastutavad solidaarselt, palus hageja kohtul teha otsuse resolutsioonis viide osaotsusele, vältimaks olukorda, kus sama kahju mõistetakse kahelt erinevalt isikult välja kahe erineva otsusega. Kostjad hageja otsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et hageja taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
252.Kohtuotsuse täitmise kord tuleb kindlaks määrata järgmiselt. Esmalt kuulub kohtuotsus täitmisele kostjate OÜ Gabriell suhtes, Triocrew OÜ suhtes ning LR Vokof Group OÜ suhtes. Kohtuotsus osas, millega mõisteti kostjatelt Xlt ja Ylt solidaarselt välja 80 179,33 eurot ning viivis kuulub täitmisele summas, milles OÜ Gabriell suhtes toimuv täitemenetlus on kohtutäituri väljastatud õiendi kohaselt tervikuna või osaliselt ebaõnnestunud, kuid ei kuulu täitmisele suuremas summas kui 80 179,33 eurot. Kohtuotsus osas, millega mõisteti Xlt ja Ylt solidaarselt välja 38 419,53 eurot ning viivis, kuulub täitmisele osas, milles Triocrew OÜ suhtes toimuv täitemenetlus on kohtutäituri väljastatud õiendi kohaselt tervikuna või osaliselt ebaõnnestunud, kuid ei kuulu täitmisele suuremas summas kui 38 419,53 eurot. Kohtuotsus osas, millega mõistetakse Xlt ja Ylt välja 424 930,98 eurot ning viivis, kuulub täitmisele osas, milles LR Vokof Group OÜ suhtes toimuv täitemenetlus on kohtutäituri väljastatud õiendi kohaselt tervikuna või osaliselt ebaõnnestunud, kuid ei kuulu täitmisele suuremas summas kui 424 930,98 eurot.
253.Käesolevas asjas tegi maakohus 19.09.2017 ja 03.10.2017 hagi tagamise määrused. 19.09.2017 hagi tagamise määrus tühistati osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2017 määrusega. 07.03.2019 tegi kohus määruse ühe hagi tagamise abinõu asendamiseks. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna kohus ei jätnud hagi rahuldamata, puudub alus hagi tagamise määruste tühistamiseks. TsMS § 442 lg 5 näeb ette, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Eeltoodust lähtudes tuleb hagi tagamise 19.09.2017, 03.10.2017 ja 07.03.2019 hagi tagamise määrused jätta jõusse kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Menetluskulud
254.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud
tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
255.Hageja palus kostjatelt mõista menetluskulud välja solidaarselt. Hageja menetluskuludeks o kulud õigusabile summas 58 162,42 eurot ilma käibemaksuta. Õigusai osutati 421,7 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 137,92 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks tasus hageja riigilõivu hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt summades 50 eurot ja 3400 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 61 612,42 eurot. Hageja esindajad ei ole menetluses toiminguid dubleerinud (v.a istungitel osalemine), mistõttu on põhjendatud kostjatelt hageja kasuks välja mõista kõigi esindajate kulud. Kahe esindaja osalemine menetluses oli põhjendatud muuhulgas põhjusel, et tsiviilasjas esitatud dokumentide maht on keskmisest suurem. Lisaks leidis hageja, et kuna kostja Yi pärandvara suhtes on välja kuulutatud pankrot enne menetluskulude kindlaks määramist, saab menetluskulude suuruse antud kostja osas küll kindlaks määrata, kuid ei saa välja mõista. Kuna kostja 5 osas on jõustunud 06.12.2021 osaotsus, ei nõua hageja kostja 5 suhtes täiendavate menetluskulude kindlaksmääramist, mis on tekkinud perioodil 25.11.2021 – 17.01.2022 summas 7008,5 euro.
256.Kostja pidas hageja kulusid ülepaisutatuteks. Hagiavalduse koostamise ajakulu 92,8 tundi on ebamõistlik. Põhjendatud ei ole kulu kahe hageja esindaja kohtuistungitel osalemiseks ja kulu transpordile, mille arvestamisel on lähtutud advokaadi ajakulus. Menetluskuludeks ei saa olla hageja esindaja tegelemine LR Vokof Group OÜ likvideermisega. Samuti leidsid kostjad, et menetluskulusid ei saa neilt välja mõista solidaarselt, sest hageja ei ole kõigi kostjate vastu esitanud solidaarseid nõudeid.
257.TsMS § 165 lg 1 näeb ette, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist.
258.Kohus esmalt nõustub kostjatega ja leiab, et kuna hageja ei ole kõigi kostjate vastu esitanud solidaarseid nõudeid, ei saa neilt kõigilt menetluskulusid välja mõista solidaarselt. Kostjatelt 1 kuni 3 välja mõistetavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tuleb esmalt lähtuda sellest, millises ulatuses nõuded hageja nende vastu esitas. Kostjatelt 4 ja 5 tuleb menetluskulud välja mõista solidaarselt, kuid lähtuda tuleb samast kohtulahendi täitmise korrast, mille kohus määras kindlaks põhinõuete ja viivisenõuete täitmisel, arvestades samas kostja Yi pärandvara suhtes pankroti väljakuulutamist.
259.Kohus leiab, et hageja kulu menetluses tasutud riigilõivule 3450 eurole on põhjendatud menetluskulu. Kohus loeb samuti põhjendatuks hageja esindaja keskmist tunnitasu 137,92 eurot, arvestades vaidluse sisu ja keerukust. Vaidluse mahtu arvestades nõustub kohus iseenesest sellega, et kahe esindaja osalemine oli vajalik, kuid seda vaid osas, milles nad teine-teise tegevust ei dubleerinud.
260.Kohus samas nõustub kostjate väitega, et hageja lepingulise esindaja kulud on üle paisutatud. Algse hagiavalduse koostamiseks on kokku kulunud 28,5 tundi, mis on kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus peab mõistlikuks ajakuluks hagiavalduse mahtu ja sisu arvestades 20 h. Põhjendamatu on ajakulu 0,5 h kohtutäiturile avalduse koostamiseks, sest
toimikus vastavat avaldust ei ole ning hagi tagamise määruse esitamine kohtutäiturile täitmiseks ei vaja õigusabi. Hagi tagamise täiendava taotluse koostamiseks kulunud aeg 3 h ja seejärel määruse kohtutäiturile edastamise aeg 0,4 h on üle paisutatud. Arvestades taotluse sisu, on mõistlik aeg 2 h. Määruse edastamine kohtutäiturile ei vajanud õigusabi.
261.Kostjate määruskaebusele vastamiseks on esindajatel kokku aega kulunud 23,4 h, mis on määruskaebuse sisu ja mahtu arvestades ilmselgelt üle paisutatud. Kohus loeb mõistlikuks ajaks 10 h. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tutvumise aeg 0,2 h on põhjendatud. Järgnevalt on hageja esindajatel kulunud aega hagiavalduse täiendamiseks ja tõendite analüüsimiseks kokku 58,90 h. Kohus nõustub kostjatega, et tegemist on selgelt ülepaisutatud kuluga. Hagiavalduse täiendamisele on hageja esindajad erinevate toimingutega aega kulutanud alates 01.12.2017 kuni 10.04.2017, kuid selles ajavahemikus ei esitanud hageja kohtule ühtegi hagiavalduse täiendust. Olukorras, kus hagiavalduse täiendust tegelikult ei esitatud, ei saa sellist ülemäärast ajakulu pidada menetluses vajalikuks ega põhjendatuks. Samuti ei nähtu toimikust, milleks oli vajalik ajakulu 0,1 h kohtutäituri teatise analüüsiks. Riigikohtusse esitatud määruskaebuse analüüsimise ajakulu 0,6 h ja Riigikohtu määrusega tutvumise ajakulu 0,2 h loeb kohus põhjendatuks.
262.Kostjate menetluskulude tagatise taotlusele vastamiseks on hageja esindajatel aega kulunud kokku 10,3 h. Arvestades hageja vastuse tegelikku sisu ja mahtu, loeb kohus põhjendatud ajakuluks 8 h. Nõude suurendamise avalduse koostamisele on hageja esindajatel aega kulunud kokku 8,1 tundi, mis on kooskõlas kohtule esitatud avalduse sisu ja mahuga.
263.Kostjate vastuste analüüsimiseks ja nendele vastamiseks on hageja esindajatel kokku kulunud aega kokku 57,4 tundi, mille hulka on arvestatud ka aeg helisalvestise transkriptsiooni ja tõlgete koostamiseks. Kohus leiab, et mõistlik aeg kostjate vastuste analüüsimiseks ning neile vastamiseks ei saa dokumentide mahtu ja sisu arvestades ületada 20 h. Mõistlikuks ei saa pidada dokumentide tõlkimist ja helisalvestise üleskirjutamist vandeadvokaadi tunnitasu eest, kui sama teenuse tegelik tasu on oluliselt väiksem. Tõlketeenus ja helisalvestise üleskirjutamise teenus ei ole samastatavad õigusabiga. Lisaks ei saa kohus pidada õigusabi osutamiseks vajalikuks ajaks 0,10 h, mis kulus esindajatega eelistungi aja kokku leppimiseks.
264.Järgnevalt on hageja esindajatel kulunud kostjate vastuste analüüsimiseks, arvete ja raamatupidamise süsteemide võrdlemiseks ja kliendiga suhtelemiseks kokku 12,3 tundi. Kohtule hageja sellel ajavahemikul 09.07.2018 kuni 08.10.2018 ühtegi dokumenti ei esitanud, mistõttu ei saa kohus sisuliselt hinnata, kas analüüsi tehti ja milline oli selle tulemus. Kostjate vastustega tutvumise ja analüüsimise põhjendatud ajakuluks lähtudes kostjate vastuste sisust saab kohus pidada 5 tundi. Alusetu on ajakulu 1,4 tundi kohtuasjade dokumentide analüüsiks ja süstematiseerimiseks, sest sellisest ei ole võimalik mõista, milleks tegelikult õigusabi osutati. Kohtu toimikus olevaid dokumente hageja esindajad ei süstematiseerinud. Alusetu on ka ajakulu 0,10 h strateegia kujundamiseks seoses Xt puudutava töövaidluskomisjoni menetlusega, sest käesolevas asjas kohus antud töövaidlust ei lahendanud.
265.Järgnevalt on esindajatel kulunud kostja Yi taotluse analüüsimiseks ja sellele vastuse koostamiseks kokku aega 8,7 tundi. Vastuse sisu ja mahtu arvestades loeb kohus põhjendatud ajakuluks 5 h. Samuti on menetluskulude nimekirja järgi kulunud aega kliendi ja asjatundjaga suhtlemiseks ekspertarvamuse koostamiseks, kuid kuna oktoobris 2018 ei esitanud hageja kohtule ühtegi asjatundja ega eksperdi arvamust, ei saa menetluskulude nimekirja alusel tuvastada, millega on tegu ja kas või kuidas on tegemist antud asjas vajaliku kuluga. Seetõttu ei saa kohus pidada põhjendatuks vastavat ajakulu kokku 1,8 tundi.
266.Eelistungiks valmistumiseks on kahel esindajal kokku kulunud aega 6,8 tundi ja sellel osalemiseks 6 h. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks istungiks valmistumiseks 2 tundi ja sellel osalemiseks 3 tundi. Kahe esindaja dubleerivat ajakulu kohus vajalikuks ei pea. Samuti on kohtu hinnangul täielikult alusetu ajakulu 1 tund seoses istungile transpordiga. Istungile sõitmise ajal ei osuta esindaja õigusabi. Istungile jõudmiseks võib Tallinnas kasutada tasuta ühistransporti ning hageja esindajate büroo asukohast kohtumajja sõitmiseks ei saa aega kuluda enam kui 15 min. Kohtuistungi protokolli ja määrustega tutvumiseks võis esindajatel põhjendatult kuluda aega 1,30 h.
267.Järgnevalt on hageja esindajatel kulunud 0,80 h aega, et eristada kostjatele tagastatud dokumendid ülejäänud toimikust. Tegemist ei ole õigusabi osutamisega ning kohtutoimikust hageja esindajad ühtegi tõendit ei eraldanud. 17.12.2018 seisukohtade koostamiseks ja tõendite kogumiseks on esindajatel kokku aega kulunud 6,4 h, mida kohus loeb põhjendatuks. Samas ei saa kohtumenetluses esitatud dokumentide pinnalt pidada mõistetavaks, milleks on esindajatel 30.11.2018 kulunud aega 0,20 h asjatundja arvamuse ulatuse kindlaksmääramiseks, sest 17.12.2018 hageja ühtegi asjatundja arvamust ei esitanud. Põhjendatuks ei saa ka pidada 19.12.2018 ehk pärast menetlusdokumendi esitamist ajakulu 0,20 täiendavate tõendite kogumise vajalikkuse kohta, sest selleks ajaks oli kohtu antud tähtaeg juba möödunud ning menetlusdokument esitatud. Menetluses ei saa põhjendatud ajakuluks lugeda 0,60 h seoses kohtutäituriga suhtlemisega, sest kohtu toimiku pinnalt ei saa kohus sellist suhtlemist ja selle vajalikkust tuvastada.
268.Järgnevalt on esindajatel ajavahemikus 24.01.2019 kuni 28.02.2019 kulunud kokku aega 16,4 h asjatundjaga suhtlemiseks, dokumentide analüüsiks, dokumentide ülevaatamiseks ja kostjate taotluste analüüsiks, kohtupraktika analüüsiks, järgnevate menetlustoimingute loetelu koostamiseks ja kohtuasja materjalide süstematiseerimiseks. Kohus leiab, et mõistlikuks saab vaid pidada ajakulu kostjate taotluse analüüsimiseks kokku 6 tunni ulatuses. Hageja ei esitanud ise sellel ajavahemikul kohtule ühtegi dokumenti ega asjatundja arvamust. Kohtutoimiku materjale esindajad ei süstematiseerinud ja järgmiste menetlustoimingute loetelu koostamise vajalikkust ei ole võimalik mõista.
269.04.03.2019 istungiks valmistumiseks on kahel esindajal aega kulunud kokku 3,2 tundi ja istungil osalemiseks 5,20 tundi. Kohus loeb põhjendatuks ajakulu istungiks valmistumisel 1,6 tundi. Istungil osalemise põhjendatud ajaks saab lugeda 2,2 h. Põhjendamatu on ajakulu 1 tund seoses istungi transpordiga. Mõistlikuks ja vajalikuks ajakuluks ei saa lugeda 0,60 h edasise strateegia kujundamiseks, sest ainuüksi menetluskulude nimekirja järgi ei saa kohus hinnata, mida oli vaja kujundada ning kuidas oli tegu vajaliku õigusabiga.
270.Istungi protokolli analüüsimiseks ei saanud esindajatel aega kuluda 4 tundi, vaid kohus loeb põhjendatuks 1 tundi. Kostjate tõendite eristamist ei saa pidada õigusabiks ning taas ei ole mõistetav, millisel eesmärgil koostati järgnevate sammude nimekirja. Põhjendatud ei ole ajakulu kokku 1,6 t tõendite tõlkimiseks, sest selleks oleks hageja saanud kasutada advokaaditeenusest odavamat tõlketeenust.
271.Hageja 22.04.2019 menetlusdokumendi koostamiseks ja sellega seotud tõendite esitamiseks kulus hageja esindajatel kokku aega 41,90 tundi. Arvestades hageja seisukohtade mahtu ja sellele lisatud tõendite hulka, saab kohus mõistlikuks ajakuluks lugeda 15 tundi. Ajakulu 0,20 min, mis oli esindajal vajalik selleks, et teatada kohtule oma seadusliku esindaja kontaktandmed, ei saa kohus pidada õigusabi osutamiseks vajalikuks ajaks. Samuti oli tarbetu ajakulu 0,20 h kolmandate isikute menetlusest kõrvaldamiseks ja 0,10 h sellega seotud määruse analüüsimiseks,
sest taotlus jäi rahuldamata ning sellel puudus õiguslik alus. Tarbetu on menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 0,10 h seoses kohtu 28.06.2019 avalduse analüüsiga, sest sellel kuupäeval ei teinud kohus hagejale ühtegi avaldust, mida esindaja oleks pidanud analüüsima.
272.21.08.2019 vastuse koostamise ajakulu 3,6 h loeb kohus põhjendatuks. Samuti loeb kohus põhjendatuks ajakulu 0,20 h seoses Yi esitatud kinnituskirja analüüsimisega. Järgmiseks eelistungiks valmistumiseks on kahel esindajal kokku aega kulunud 5,7 h ja eelistungil osalemiseks 3 tundi. Kohus loeb mõistlikuks ajaks ühe esindaja ajakulu 2 h valmistumiseks ja 1,5 h istungil osalemiseks. Istungi transpordi ajakulu 1 tundi kohus põhjendatuks ei pea. Ajakulu protokolliga tutvumisel 0,60 h on mõistlik.
273.Järgnevalt on kahel esindajal kulunud järgmise istungi ettevalmistamiseks kokku aega 26 tundi. Kuigi istungil kuulati ära tunnistajad, on selline ajakulu ilmselgelt üle paisutatud. Kohus loeb mõistlikuks ajaks ühe esindaja ajakulu 8 tundi. Kuna menetluskulude nimekirja hageja ei esitanud, ei saa pidada mõistlikuks selle koostamise ajakulu 6,5 tundi. Istungil osalemise põhjendatud ajakuluks loeb kohus ühe esindaja ajakulu 5 tundi. Istungi transpordi ajakulu kokku 1,5 tundi ei loe kohus põhjendatuks.
274.Istungi protokolliga tutvumise ajakulu 1 t loeb kohus põhjendatuks. Vajalikuks ei saa pidada 29.01.2020 ajakulu kohtuvaidluse teeside koostamiseks 6,4 h, sest nimetatud ajal hageja kohtule teese ei esitanud. Põhjendatud õigusabi osutamise ajaks käesolevas asjas ei saa kohus pidada ajavahemikul 03.04.2020 kuni 08.12.2020 tehtud toiminguid kokku 4,3 h ulatuses seoses LR Vokof Group OÜ likvideerimise menetlusega. Käesolevas asjas kohus likvideerimise küsimust ei lahendanud ning ainuüksi menetluskulude nimekirja alusel ei saa kohus pidada toiminguid põhjendatuks ja vajalikuks seoses käesoleva vaidlusega.
275.Põhjendatud on 21.04.2020 ajakulu seoses menetluse peatamise taotlusega 0,1 h. Põhjendatud on hageja esindaja ajakulu 24.09.2021 taotluse koostamisele 1,8 tundi ning sellele järgnevalt Kuusalu vastuse analüüsimisele kokku 1,7 h ulatuses. X vastuse analüüsimiseks ja sellele omakorda vastuse koostamiseks võis hageja esindajal põhjendatult aega kuluda kokku 2 h. Menetluse uuendamise määrusega võis hageja esindaja põhjendatult tutvuda 0,4 h, kuid kohus ei saa pidada põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 0,2 h, mis on kulunud menetlusstrateegia kujundamiseks. Ainuüksi menetluskulude nimekirja alusel ei saa kohus hinnata, milles seisnes osutatav õigusabi.
276.Kuusalu valla vastuse ja sellega seotud osaotsuse koostamisega seotud toimingutele võis hageja esindajal põhjendatult kokku aega kuluda 2,3 tundi. Kohtuvaidluse teeside ja menetluskulude nimekirja koostamisele võis esindajal põhjendatult kokku aega kuluda 12 h.
277.Kogumis loeb kohus eeltoodut arvestades hageja esindaja õigusabi osutamise põhjendatud ajakuluks kokku 159,6 h. Arvestades kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu suurust 137,92 eurot, on hageja õigusabikulud kokku põhjendatud summas 22 012,03 eurot ilma käibemaksuta. Koos menetluses tasutud riigilõivudega on hageja menetluskulud kokku põhjendatud summas 25 462,032 eurot.
278.Hageja menetluskuludest tuleb hageja nõudeid arvestades jätta kostja Gabriell OÜ kanda 14,75% hageja menetluskuludet ehk 3755,65 eurot. Kostja OÜ Triocrew kanda tuleb jätta hageja menetluskuludest 7,07% ehk 1800,17 eurot ja kostja LR Vokof Group OÜ kanda tuleb jätta 78,18% menetluskuludest ehk 19 906,22 eurot. Kostjate X ja Yi õigusjärglase Kuusalu valla (Kuusalu Vallavalitsuse) kanda tuleb solidaarselt jätta hageja menetluskulud mitte suuremas
summas kui 25 462,032 eurot, kuid arvestades kohtuotsuse täitmise korda.
279.Kohus leiab, et esmalt kuulub kohtuotsus menetluskulude osas täitmisele kostjate OÜ Gabriell, OÜ Triocrew ja OÜ LR Vokof Group suhtes. Kostjalt OÜ-lt Gabriell tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 3755,65 eurot ning viivis menetluskulude summalt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjalt OÜ-lt Triocrew tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõisa 1800,17 eurot ja viivis menetluskulude summalt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjalt LR Vokof Group OÜ-lt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 19 906,22 eurot ning viivis menetluskulude summalt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
280.Kostjalt Xlt tuleb hageja kasuks menetluskulud välja mõista mitte suuremas summas kui 25 462,032 eurot, kui täitemenetluses kostjate Gabriell OÜ, Triocrew OÜ ja LR Vokof Group OÜ suhtes kohtutäituri õiendi järgi ei õnnestu menetluskulusid välja mõista tervikuna või osaliselt. Kui kostjatelt Gabriell OÜ, Triocrew OÜ ja LR Vokof Group OÜ ei õnnestu täitemenetluse käigus välja mõista tervikuna või osaliselt menetluskulusid, tuleb täitmata jäänud summalt kostjalt Xlt välja mõista viivis alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuna kostja Yi pärandvara suhtes on välja kuulutatud pankrot, ei mõista kohus Yi õigusjärglaselt Kuusalu vallalt menetluskulusid välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2023. a otsusega nr 2-1713899.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.