X kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa otsuse peale täiteasjas nr 027/2010/1937
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 1. detsembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXX), lepinguline esindaja Robert Sarv Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Risto Sepp
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 1. detsembri 2021. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud X kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
2-21-17423 menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli X (avaldaja, võlgnik) kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa (kohtutäitur) 3. novembri 2021. a otsuse peale täiteasjas nr 027/2010/1937. Võlgnik palus kohtutäituri 3. novembri 2021. a otsuse täiteasjas nr 027/2010/1937 tühistada ja jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
1.1.Võlgniku väitel alustati 13. augustil 2010 tema suhtes täitemenetlust täiteasjas nr 027/2010/1937. Täitedokumendiks oli Tartu Maakohtu 19. aprilli 2010. a otsus kriminaalasjas nr 1-10-2185.
1.2.Kohtutäitur tegi 7. oktoobril 2021 täitemenetluse seadustiku (TMS) § 481 lg 1 ning kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg 3 ja § 412 alusel täitemenetluse osalise lõpetamise ja kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsuse. Kohtutäitur lõpetas võlgniku suhtes Tartu Maakohtu 19. aprilli 2010. a kohtuotsusest kriminaalasjas nr 2-10-2185 tuleneva täitemenetluse aegumise tõttu. Kohtutäitur mõistis võlgnikult välja kohtutäituri põhitasu 2250 eurot, millele lisandub käibemaks 450 eurot, ja täitekulu 5,50 eurot, mille osas jätkas kohtutäitur täitemenetlust.
1.3.Võlgnik esitas 8. oktoobril 2021 kohtutäituri otsuse peale kaebuse, mille kohtutäitur jättis
3.novembri 2021. a otsusega rahuldamata.
1.4.Võlgniku väitel on kohtutäituri otsus täitekulude ja täituri tasu kohta TMS § 2 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, mille aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 järgi 10 aastat. Praeguses asjas on kohtutäituri tasu otsus tehtud 13. augustil 2010, mistõttu on selle täitmine aegunud. Kuna täitmisele esitatud põhinõude täitmine on aegunud, on aegunud ka kohtutäituri otsuse täitmine. Võlgnikel on õigustatud ootus võrdsele kohtlemisele, olenemata sellest, millisest õiguslikust suhtest on täitedokument tekkinud.
1.5.Kohtupraktikas on väärteoasjades tunnistatud ka kohtutäituri tasu nõude täitmine aegunuks. Kohtutäituri tasu nõude täitmine ei peaks aeguma erinevalt juhtudel, kus täituri tasu mõistetakse välja kriminaal- või väärteoasjast tuleneva rahalise kohustuse sundtäitmisel või tsiviil- või maksunõuete sundtäitmisel. See läheks põhiseadusega vastuollu.
1.6.Täitur ei saa aegunud nõude pealt uut tasuotsust koostada. Kui tehakse uus otsus, tuleks algne tasuotsus tühistada.
1.7.Kohtutäituri otsusest ei ole võimalik üheselt aru saada, kas täitemenetlus jätkub 13. augustil 2010 koostatud kohtutäituri tasu otsuse sissenõudmiseks või on ta oma 7. oktoobri 2021. a otsusega algset tasuotsust muutnud või selle tühistanud ja uue teinud. Kui kohtutäitur on teinud
7.oktoobril 2021 uue tasuotsuse, jääb segaseks, mis sai 13. augusti 2010. a tasuotsusest. Avaldaja hinnangul on täituri tasu nõude täitmine igal juhul aegunud.
1.8.Isegi kui kohtutäituril oli õigus teha uus tasu otsus, tulnuks kohtutäituril võlgnikult välja mõistetud kohtutäituri tasu suurust põhjendada. Kohtutäituri tasu otsus on diskretsiooniotsus, mistõttu tuleb seda põhjendada. Kui seadusandja eesmärk oleks olnud, et täitur saaks täpselt poole sissenõudmata jäänud summast, siis oleks seadusandja ka seaduse sellisena kirjutanud. KTS § 412 aga näeb ette, et kohtutäituril on õigus küsida põhitasu kuni pooles ulatuses. 2 (6)
2-21-17423
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja võlgniku menetluskulud tema enda kanda. Kohtutäituri 7. oktoobri 2021. a tasuotsus on seaduslik, põhjendatud ja proportsionaalne. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus jättis 1. detsembri 2021. a määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja 10 alusel avaldaja kanda. Kuna kohtutäitur menetluskulude nimekirja ei esitanud, ei olnud midagi rahaliselt kindlaks määrata. Maakohus leidis, et avaldaja on kinni pidanud kaebuse kohustuslikust kohtueelse menetluse korrast ning kaebus on esitatud tähtaegselt. Maakohus ei nõustunud võlgnikuga, et kuna esialgne tasuotsus on aegunud, ei olnud täituril õigust uut tasuotsust teha. Kohtutäituril on KTS § 412 kohaselt täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Lisaks on kohane ka täituri viide selle seadusemuudatuse seletuskirjale, mille järgi muudatus on tingitud asjaolust, et kohtutäituril tekivad täiteasja menetlemisel kulud, mis täitemenetluse ühe põhimõtte kohaselt tuleks kanda võlgnikul. Täitemenetluse algatamine on eelkõige põhjustatud võlgniku mittekorrektsest rahaliste kohustuste täitmisest. Seega, kui võlgniku suhtes lõpetatakse täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu ja seeläbi vabaneb võlgnik täitekulude kandmise kohustusest, tähendaks see ühest küljest kohtutäiturile tasuta töö tegemist ning teisest küljest võlgnikule signaali, et kohustusi ei peagi täitma. /.../ Seega lahendus, mille kohaselt oleks kohtutäituril õigus edaspidi nõuda 50% põhitasust nõude täitmise aegumise korral, saaks ta enda kulud hüvitatud. Siinjuures peab arvestama asjaoluga, et kõik võlgnikud ei tasu ka vähendatud määras põhitasu. Maakohus leidis, et kohtutäituril on õigus teha lisaks algsele tasuotsusele ka uus tasuotsus. Sama seletuskirja järgi: Esmane kohtutäituri põhitasu otsus tehakse täitemenetluse alguses. Kohtutäituri põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel või väljaspool täitemenetlust. Kui täitemenetlus kuulub lõpetamisele sundtäitmise aegumise tõttu TMS § 481 lõike 1 alusel, arvutatakse kohtutäituri põhitasu KTS § 412 sätestatud alusel. Sel juhul tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Kui kohtutäitur on teinud uue tasuotsuse, puudub tal alus varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks. Seda põhimõtet kinnitab ka kohtupraktika (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus asjas 3-2-1108-15, punktid 12 ja 13). Tuginedes nendele seletuskirja väljavõtetele, leidis maakohus, et õiguslik olukord on selge ja kohtutäituri 7. oktoobri 2021. a otsus on õiguspärane. Maakohus nõustus kohtutäituriga, et täitur ei pidanud tasuotsust täiendavalt põhjendama. Seaduse kohaselt võib täitur välja mõista kuni pool menetluse põhitasu. See annab täiturile võimaluse mõista vastavalt asjaoludele välja ka väiksem põhitasu. Seletuskirja kohaselt on seadusandja kalkuleerinud selle tasu, lähtudes täiturite keskmisest kulust, ja see peaks hüvitama täituri tehtud kulud täitmisele. Kuna see tasu on kalkuleeritud lähtuvalt täitemenetluse kulu statistilisest keskmisest, siis ei ole täituril vaja seda tasusuurust põhjendada. Põhjendamise vajadus tõusetuks siis, kui võlgnik tooks välja asjaolud, mis võiksid tasu suurust vähendada. Praegusel juhul ei ole võlgnik selliseid asjaolusid välja toonud. Maakohus nõustus võlgnikuga, et kohtutäituri tasuotsus on iseseisev täitedokument, mis aegub iseseisvalt põhinõudest, kuid see ei muuda praeguse vaidluse lahendust. Mis puudutas võlgniku väidet, et võlgnikke võidakse kohelda erinevates menetlustes erinevalt ning esineb teatud õiguslik segadus, märkis kohus seda, et uute normide kehtestamisel võib alguses tekkida erinevat praktikat. Lõplik praktika loksub paika ajapikku. Kohtul puudus võimalus praeguses 3 (6)
2-21-17423 asjas lahata süüteomenetluse lahendite täitmise küsimusi. Kohus märkis siiski, et erinevused süüteomenetluses ei pruugi olla välistatud, sest süüteomenetluses täidetakse eelkõige mõistetud karistust. Maakohtu hinnangul ei olnud praegune tasuotsus ega selle aluseks olevad normid põhiseadusevastased. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi kohtutäiturile tagasi uue otsuse tegemiseks. Menetluskulud palub võlgnik jätta kohtutäituri kanda.
4.1.Kaebuse kohaselt ei vaidle võlgnik vastu sellele, et nõude täitmise aegunuks tunnistamine ei vabasta teda täitekulude kandmisest. Võlgnik soovib, et kohus tunnistaks kohtutäituri nõude täitmise aegunuks. Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et kohtutäituri tasu nõude täitmine ei aegu. Kohtutäituri tasude täitmine aegub samamoodi, nagu täitmisele esitatud põhinõuete täitmise aegumine. Kui see ei aeguks, võiks tegemist olla põhiseaduse §-st 12 tuleneva võrdse kohtlemise keelu rikkumisega. Seega tuleb ka kohtutäituri tasu nõue tunnistada aegunuks ning kohtutäitur ei saa jätkata täitemenetlust oma tasu nõude osas, ei algselt välja mõistetud tasu ega ka muudetud tasu nõude osas.
4.2.Põhjendatud ei ole olukord, kus võlgniku õigusi rikutakse jämedalt põhjusel, et kohtupraktika ei ole veel paika loksunud. Võlgnik on viidanud kohtupraktikale, milles kohus on tunnistanud nõude täitmise aegunuks ka täituri tasu osas (nt Harju Maakohtu 9. juuli 2021. a määrus asjas nr 2-21-6995 ja 30. augusti 2021. a määrus asjas nr 2-21-6996). Maakohus ei ole välja toonud, kuidas erineb võlgniku positsioon asjade nr 2-21-6995 ja nr 2-21-6996 võlgnike positsioonist. Samuti ei ole põhjendatud see, et võlgnikud, kelle osas viiakse täitemenetlust läbi väärteoasjast tuleneva rahalise kohustuse sissenõudmiseks, pääsevad kohtutäituri tasu tasumisest, kuna need nõuded aeguvad, aga võlgnikud, kelle osas viiakse menetlust läbi kriminaal- või tsiviilnõuete osas, mis samuti aeguvad, peavad tasuma kohtutäituri põhitasu ja nende võlad „pikenevad“ veel 10 aastat.
4.3.Võlgnik vaidleb vastu maakohtu järeldusele, et kohtutäituri tasu otsust ei tule põhjendada. Kohtutäitur võib teha uue otsuse, millega võib nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses ehk kuni 50% sissenõudmata jäänud summalt. Juhul, kui kohtutäituri uus otsus on seaduslik, peab see olema ka sisustatud. Kohtutäitur peab põhjendama, miks praegusel juhul on õige mõista võlgnikult välja just selles suuruses kohtutäituri tasu.
5.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §ga 659 jätta muutmata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja sellega seotud menetluskulud võlgniku kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus §-ga 659 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
8.Oma 8. oktoobril 2021 kohtutäiturile esitatud kaebuses ei ole võlgnik vaidlustanud kohtutäituri 7. oktoobri 2021. a otsust osas, millega sissenõudja avalduse alusel algatatud 4 (6)
2-21-17423 täitemenetlus lõpetati nõude aegumise tõttu. Võlgnik on kohtutäituri 7. oktoobri 2021. a otsuse vaidlustanud osas, milles kohtutäitur mõistis selle otsusega võlgnikult välja kohtutäituri tasu ja jätkas täitemenetlust. Kohtus vaidlustab võlgnik kohtutäituri 3. novembri 2021. a otsust, millega kohtutäitur jättis võlgniku kaebuse rahuldamata.
9.Menetlusosalised vaidlevad eelkõige selle üle, kas kohtutäituril on olukorras, kus põhinõude osas täitemenetlus lõpetatakse nõude täitmise aegumise tõttu, õigus jätkata täitemenetlust kohtutäituri põhitasu nõudes, mh kas kohtutäitur võib teha põhitasu väljamõistmiseks uue otsuse. Võlgnik on seisukohal, et kuna 13. augustil 2010 tehtud kohtutäituri tasu otsuse täitmine oli sarnaselt põhinõude täitmisega aegunud, ei võinud kohtutäitur põhinõude täitmise aegunuks tunnistamisel jätkata täitemenetlust oma tasu nõude osas ega teha uut tasuotsust. Ringkonnakohus võlgniku seisukohaga ei nõustu.
9.1.Ringkonnakohtu hinnangul puudub vaidlus, et: -
kohtutäitur viis täiteasjas nr 027/2010/1937 võlgniku vastu läbi 11. augustil 2010 sissenõudja Krediidipanga Liisingu AS avalduse alusel algatatud täitemenetlust Tartu Maakohtu 19. aprilli 2010. a otsuse kriminaalasjas nr 1-10-2185 täitmiseks;
-
13.augustil 2010 koostas kohtutäitur täiteasjas nr 027/2010/1937 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse;
-
7.oktoobril 2021 tegi kohtutäitur TMS § 481 lg 1 järgi otsuse, millega lõpetas sissenõudja avalduse alusel alustatud täitemenetluse nõude aegumise tõttu. Ühtlasi otsustas kohtutäitur mõista võlgnikult välja kohtutäituri põhitasu 2250 eurot, millele lisandub käibemaks 450 eurot, ja jätkata täitemenetlust täiteasjas nr 027/2010/1937 väljamõistetud täitekulude 5,50 euro ja kohtutäituri põhitasu 2700 euro sissenõudmiseks (tl-d 24–24 pöördel).
9.2.Asja materjalidest ja kohtutäituri 7. oktoobri 2021. a otsusest nähtub, et kohtutäitur jätkab täitemenetlust ja nõuab võlgnikult täitemenetluse põhitasu uue, 7. oktoobril 2021 tehtud kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsuse, mitte esialgse 13. augusti 2010. a otsuse alusel. Kohtutäituri 7. oktoobri 2021. a otsus on TMS § 2 lg 1 p 16 järgi täitedokument, mille täitmine ei ole TsÜS § 157 lg 1 järgi aegunud.
9.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäituril oli õigus teha uus põhitasu otsus ja jätkata täitemenetlust kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Maakohus on õigesti märkinud, et esmane kohtutäituri põhitasu otsus tehakse täitemenetluse alguses (vt KTS § 32 lg 2, vt ka § 32 lg 41, mille kohaselt tuleb rahalise nõude täitmisel põhitasu suurus märkida täitmisteates). Riigikohus on selgitanud, et kohtutäituri põhitasu lõplik suurus sõltub aga sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel või väljaspool täitemenetlust. Tasu määramise aluseks olevate asjaolude muutumisel teeb kohtutäitur uue tasuotsuse (vt nt Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p-d 12 ja 13). Maakohus on õigesti selgitanud, et TMS § 481 lg 4 järgi ei vabasta täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu võlgnikku täitekulude kandmisest. KTS § 412 kohaselt on kohtutäituril täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Seega, kuna põhinõude osas täitemenetluse lõpetamise tõttu 7. oktoobril 2021 olid kohtutäituri põhitasu arvutamise aluseks olevad asjaolud võrreldes 13. augustil 2010 tehtud esialgse 5 (6)
2-21-17423 tasuotsusega muutunud ning seadusest tulenevalt on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu ka siis, kui täitemenetlus nõude aegumise tõttu lõpetatakse, oli kohtutäituril õigus teha koos põhinõude osas täitemenetluse lõpetamise otsusega ka uus tasuotsus ja selle täitmiseks täitemenetlust jätkata. Kolleegium märgib, et seda, et täitemenetluse lõpetamisel TMS § 481 lg 1 alusel tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ja sama täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel, kinnitab ka täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE eelnõu seletuskiri (lk 9), millele maakohus põhjendatult viitas.
10.Võlgnik on määruskaebuses viidanud Harju Maakohtu 9. juuli 2021. a määrusele asjas nr 2-21-6995 ja 30. augusti 2021. a määrusele asjas nr 2-21-6996 ning selgitanud, et nendes asjades on kohus täitmise aegunuks tunnistanud ka kohtutäituri tasu nõuete osas. Ringkonnakohus selgitab, et praeguse asja ja asjade nr 2-21-6995 ja nr 2-21-6996 oluline erinevus on selles, et asjades nr 2-21-6995 ja nr 2-21-6996 täitis kohtutäitur tema poolt täitemenetluse alguses tehtud esialgset tasuotsust, st nõudis võlgnikelt põhitasu maksmist esialgsete kohtutäituri tasuotsuste alusel. Võlgnik on õigesti esile toonud, et kohtutäituri tasuotsus on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 16 tähenduses, mille täitmise aegumistähtaeg on TsÜS § 157 lg 1 järgi 10 aastat. Nendes asjades oli kohtutäituri tasuotsuste täitmise aegumistähtaeg lõppenud. Seevastu praeguses asjas tegi kohtutäitur 7. oktoobril 2021 uue tasuotsuse ja jätkas täitemenetlust selle täitedokumendi alusel. Eespool leidis ringkonnakohus, et kohtutäituril oli õigus teha põhinõude osas täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamisel uus tasuotsus.
11.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et kohtutäituril tuleb KTS § 412 kohast põhitasu otsust põhjendada. KTS § 412 võimaldab kohtutäituril nõuda menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Sätte kohaldamine ei sõltu sellest, mitu täitetoimingut ja kui suure ajakuluga on kohtutäitur võla sissenõudmiseks teinud. Maakohus on põhjendatult viidanud seaduseelnõu seletuskirjale, mille kohaselt KTS §-s 412 sätestatud tasu suurus lähtub täiturite keskmistest kuludest täitmisele (vt täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE eelnõu seletuskiri, lk-d 8 ja 9). Ka tavajuhul on kohtutäituri põhitasu suurus seadusega fikseeritud ega sõltu tehtud täitetoimingutest ja nende ajakulust. Seadusest ei tulene kohtutäiturile põhitasu määramisel kohustust selle suurust põhjendada (vt KTS § 35, § 32 lg 5).
12.Ringkonnakohus märgib, et kohtutäituri 7. oktoobri 2021. a otsuse kohaselt on kohtutäitur jätkanud täitemenetlust ka väljamõistetud täitekulude 5,50 euro osas. Selle osas ei ole võlgnik vastuväiteid esitanud, mh ei ole võlgnik väitnud, et kohtutäitur oleks nimetatud täitekulud välja mõistnud juba 13. augusti 2010. a otsusega. TMS § 481 lg 4 kohaselt on kohtutäituril õigus täitekulusid nõuda.
13.Eeltoodud põhjendustel ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Määruskaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
14.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Asja materjalidest nähtuvalt hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.
15.Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TMS § 218 lg 3 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.