Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-23-1986
Kohtuasi
X avaldus täitekuludele aegumise kohaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.02.2023 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 22.02.2023 määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
X
kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (avaldaja/võlgnik) esitas 05.02.2023 Harju Maakohtule avalduse, kus palus kohaldada aegumist kohtutäituri täitekuludele ja lõpetada täitemenetlus täitekulude väljamõistmise osas. Lisaks palus avaldaja asendada kohtutäituri avaldused nõude tagamiseks kohaldatud abinõude tühistamiseks.
2.Avalduse kohaselt rahuldas Harju Maakohus 02.07.2007 tagaseljaotsusega Riigi Kinnisvara AS (sissenõudja) avalduse võlgniku vastu. Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets alustas 06.11.2007 sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel täitemenetlust asjas nr 014/2007/1189 ning mõistis avaldajalt välja täitekulud summas 2200,74 eurot. Täitemenetluses kohaldas täitur erinevaid abinõusid (nt avaldaja pangakontode ning vallas- ja kinnisvara arest) sissenõudja nõude ja täitekulude tagamiseks kokku 43 906,11 eurot.
3.Avaldaja on esitanud tsiviilasjas nr 2-22-17322 taotluse aegumise kohaldamiseks ja täitemenetluse nr 014/2007/1189 lõpetamiseks sissenõudja nõude 19 752,58 eurot osas. Lisaks on avaldaja taotlenud viidatud tsiviilasjas nõude tagamiseks kohaldatud abinõude tühistamist. 04.01.2023 kohtumäärusega võeti avaldaja avaldus menetlusse.
4.Avaldaja esitas 05.01.2023 kohtutäiturile taotluse, kus palus täituril lõpetada täitemenetluse täiteasjas nr 014/2007/1189 täitekulude 2200,74 eurot väljamõistmise osas seoses aegumisega ning vabastada avaldaja vara arestist täitekulude ulatuses. Kohtutäitur ei ole võlgniku avaldust seaduses sätestatud tähtaja jooksul lahendanud, mistõttu on võlgnikul õigus taotleda kohtult aegumise kohaldamist kohtutäituri täitekulude osas (täitemenetluse seadustik (TMS) § 2231 lg 1). Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohtu 22.02.2023 määrusega keelduti avalduse menetlusse võtmisest ja jäeti menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus jättis menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
6.Maakohus märkis, et esitatud avalduse kohaselt alustas kohtutäitur 06.11.2007 sissenõudja avalduse ja Harju Maakohtu 02.07.2007 tagaseljaotsuse alusel täitemenetlust asjas nr 014/2007/1189 avaldajalt võlgnevuse sissenõudmiseks. Kohtutäitur mõistis avaldajalt välja ka täitekulud 2200,74 eurot. Avaldaja esitas kohtule tsiviilasjas nr 2-22-17322 taotluse kohaldada aegumist sissenõudja nõudele 19 752,58 eurot. Lisaks palus võlgnik lõpetada täitemenetluse asjas nr 014/2007/1189 nõude täitmise aegumise tõttu. Menetlus viidatud tsiviilasjas on pooleli. Praeguses asjas esitatud avalduses palub võlgnik kohaldada aegumist täiteasjas nr 014/2007/1189 väljamõistetud täitekuludele ning lõpetada täitemenetlus täitekulude väljamõistmiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Avaldaja seisukoht täitekulude suuruse kohta muutub avalduses. Kui taotluse esimesel leheküljel on kulude suuruseks märgitud 2200,74 eurot, siis taotluse resolutsioonis on kulude suurus juba 2211,31 eurot. Vaatamata sellele on kohtule arusaadav avaldaja tahe kohaldada aegumist täitekuludele ja lõpetada täitemenetlus täitekulude osas.
7.Avaldaja on ennatlikult esitanud taotluse kohaldada aegumist täitekulude suhtes. Avalduse järgi on pooleli menetlus tsiviilasjas nr 2-22-17322, kus võlgnik on palunud kohtul lõpetada menetluse nõude täitmise aegumise tõttu. Täitekulude maksmise nõue ei saa olla aegunud enne, kui on aegunud sissenõudja nõue avaldaja vastu.
2-23-1986
8.Lisaks, kui kohus rahuldab tsiviilasjas nr 2-22-17322 avaldaja taotluse ja lõpetab täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu, ei vabane võlgnik täitekulude kandmisest. TMS § 481 lg 4 sätestab, et täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest. TMS § 2231 lg 6 näeb ette, et avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest. Täitemenetluse lõpetamisel nõude aegumise tõttu oleks täituril kohtutäituri seaduse (KTS) § 412 järgi õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt.
9.KTS § 412 kehtestamine on tingitud asjaolust, et kohtutäituril tekivad täiteasja menetlemisel kulud, mis täitemenetluse ühe põhimõtte kohaselt tuleks kanda võlgnikul. Täitemenetluse algatamine on eelkõige põhjustatud võlgniku ebakorrektsest rahaliste kohustuste täitmisest. Seega, kui võlgniku suhtes lõpetatakse täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu ja seeläbi vabaneb võlgnik täitekulude kandmise kohustusest, tähendaks see ühest küljest kohtutäiturile tasuta töö tegemist ning teisest küljest võlgnikule signaali, et kohustusi ei peagi täitma. KTS § 412 alusel põhitasu saamiseks tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Kui kohtutäitur on teinud uue tasuotsuse, ei ole tal alust varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks (vt täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE seletuskiri, lk-d 8 ja 9; Riigikohtu 16.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p-d 12 ja 13).
10.Eelnevast lähtuvalt on seadusandja selgelt soovinud, et kohtutäituril oleks täitemenetluse lõpetamisel sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu õigus nõuda põhitasu, tehes selleks samas täitemenetluses uue põhitasu otsuse, mis on ühtlasi TMS § 2 lg 1 p 16 alusel uus täitedokument, ning jätkata selle täitmist samas täitemenetluses olenemata asjaolust, et täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmine on aegunud. Vastasel juhul muutuksid TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 ning KTS § 412 sisutühjaks. Seda muuhulgas põhjusel, et sissenõudja nõude täitmine ja kohtutäituri algsest tasu välja mõistmise otsusest tuleneva nõude täitmine aeguvad reeglina samal ajal.
11.Olukorras, kus kohtutäituril on täitemenetluse lõpetamisel sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu õigus teha uus põhitasu otsus, ei ole võlgnikul vaja esitada kohtule TMS § 2231 lg 1 alusel avaldust kohtutäituri tasu otsuse täitmiseks alustatud täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamiseks, sest sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu lõpetamise korral teeb kohtutäitur tasu saamiseks uue tasuotsuse ja jätkab tasu sissenõudmist selle alusel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-8023, p-d 11.–11.3).
12.Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et avaldusega ei ole taotletavat eesmärki – kohaldada aegumist täitekuludele täiteasjas nr 014/2007/1189 ja lõpetada täitemenetlus täitekulude osas – võimalik saavutada, mistõttu tuleb keelduda avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 2 p 2 alusel.
13.Kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda TsMS § 172 lg 1 alusel ning menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Määruskaebus
14.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmiseks.
15.Avaldaja hinnangul ei saa tsiviilasja nr 2-22-17322 menetlus takistada käesoleva tsiviilasja lahendamist, mistõttu keeldus maakohus ebaõigesti avalduse menetlusse võtmisest. Võlgnikul
2-23-1986 on õigus nõuda temalt väljamõistetud täitekulude aegumisel täitemenetluse lõpetamist. Täiteasjas nr 014/2007/1189 on täitedokumendiks 06.11.2007 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, mitte Harju Maakohtu 02.07.2007 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-06-4696. Seega on ebaõige maakohtu viide sellele, et täitekulude maksmise nõue ei saa olla aegunud enne, kui on aegunud sissenõudja nõue avaldaja vastu. Maakohus on väljunud avalduses esitatud nõuetest, asudes omavoliliselt ja ennatlikult lahendama tsiviilasja nr 2-22-17322 nõudeid.
16.Avaldaja esitas määruskaebuses taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks, mida täpsustas 16.03.2023. Avaldaja leiab, et TMS §-s 481, §-s 501, §-s 2231 ning KTS §-s 411 ja §-s 412 sätestatud kord, mis ei sätesta korda kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsuse aegumisele, on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lg-ga 1 ja §-dega 11, 13, 14 ja 15. Aegunud kohtutäituri tasu sissenõudmine pärast aegumistähtaja möödumist on vastuolus põhiseadusega. Avaldaja palub jätta kohaldamata TMS § 481 lg 1 p- i 2 osas, milles see võimaldab kohtutäituri tasu aegumisel jätta võlgniku esitatud TMS § 481 lg 1 p-i 1 kohase avalduse menetlusse võtmata. Avaldaja palub jätta asjas kohaldamata TMS § 23 lg 1 teise lause, § 38 lg 2, § 481 lg 4 ning KTS § 412 esimese lause, kuna KTS §-s 412 sätestatud kohtutäituri põhitasu, mis täiteasja nr 014/2007/1189 kohaselt oleks 1100,37 eurot (2200,74 x 50%), on ilmselgelt ebaproportsionaalne ja vastuolus põhiseadusega. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
17.Puudutatud isik vastust määruskaebusele ei esitanud.
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus käesoleval juhul õigesti keeldunud avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 (maakohtu määruses ekslikult § 372 lg 2 p 2) alusel, kuivõrd avaldusega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada.
21.Käesoleval juhul ei ole jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et täitemenetlus täiteasjas nr 014/2007/1189 tuleks lõpetada nõude täitmise aegumise tõttu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et täitemenetluse alguses tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus saab olla aegunud koos põhinõudega. Põhinõude aegumisele antakse hinnang tsiviilasjas nr 2-22-17322. Maakohus on õigesti viidanud, et ka sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu ei vabane võlgnik TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Sellisel juhul saab kohtutäitur vastavalt KTS §-le 412 teha uue otsuse põhitasu nõudmise osas, milles tulenevalt tekib uus tasu nõudmise alus. Täitemenetlus jätkub sellisel juhul kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel ning uue tasuotsuse aegumine hakkab kulgema eraldiseisvalt. Kuna uus põhitasu otsus on TMS § 2 lg 1 p 16 alusel uus täitedokument, siis saab seda täita samas
2-23-1986 täitemenetluses olenemata asjaolust, et täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmine on aegunud.
22.Ringkonnakohtute praktikas on mitmel korral leitud, et olukorras, kus kohtutäituril on täitemenetluse lõpetamisel sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu õigus teha uus põhitasu otsus, ei ole võlgnikul vaja esitada kohtule TMS § 2231 lg 1 alusel avaldust kohtutäituri tasu otsuse täitmiseks alustatud täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamiseks, sest sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu lõpetamise korral teeb kohtutäitur tasu saamiseks uue tasuotsuse ja jätkab tasu sissenõudmist selle alusel. Justiitsministeerium on samuti leidnud, et TMS §-s 481, §-s 501 ja §-s 2231 ning KTS §-s 411 ja §-s 412 sätestatud kord ei kohaldu kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsuste aegumisele. Teisisõnu ei peaks võlgnik saama pöörduda avaldusega kohtutäituri või kohtu poole täitemenetluse lõpetamiseks kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu. Kohtutäitur peab täitemenetluse ise lõpetama siis, kui tulevikus aegub tema KTS § 412 alusel tehtud põhitasu otsuse täitmine (vt Justiitsministeeriumi 09.06.2021 vastus selgitustaotlusele, kättesaadav: https://adr.rik.ee/jm/dokument/9821691, vt Tartu Ringkonnakohtu 31.05.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13633, p 7; Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2022 määrus tsiviilasjas nr 221-8023, p 11.3).
23.Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesoleval juhul alus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Avaldaja leiab, et TMS §-s 481, §-s 501, §-s 2231 ja KTS §-s 411 ja §- s 412 sätestatud kord, mis ei sätesta korda kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsuse aegumisele, on vastuolus põhiseadusega.
24.Ringkonnakohus märgib esmalt, et tõele ei vasta avaldaja väide, et seadus ei sätesta korda kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsuse aegumisele. Täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat (TsÜS § 157 lg 1). Kohtutäituril on õigus teha põhinõude osas täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamisel uus tasuotsus, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on samuti kümme aastat (TsÜS § 157 lg 1) (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-17423, p 9.2; Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-11197, p 11).
25.Avaldaja taotlusest võib siiski aru saada ka selliselt, et põhiseadusega kooskõlas ei ole olukord, kus põhinõude aegumine ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest. Sellisel juhul oleks asjassepuutuvaks õigusnormiks, mille põhiseadusele vastavust kontrollida KTS § 412, mis sätestab, et täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Samuti võiks asjassepuutuv olla TMS § 481 lg 4, mille kohaselt täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest. Ringkonnakohus märgib, et normi kohtus põhiseadusvastaseks tunnistamise ja kohaldamata jätmise ning sellega põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise eelduseks on vaidlusaluse normi asjassepuutuvus (vt PS § 15 lg 1 teine lause ja selle rakendamiseks kehtestatud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 ja § 14 lg 2 esimene lause). Riigikohtu praktika kohaselt on asjassepuutuvaks norm, mida tuleb kohtuasja lahendamisel kohaldada ja mille põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral (vt nt Riigikohtu üldkogu 02.04.2013 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-140-12, p 18). Arvestades, et käesoleval juhul ei ole tuvastatud põhinõude aegumine, selle üle toimuv tsiviilmenetlus on pooleli, ja avaldaja suhtes ei ole tehtud KTS § 412 alusel uut tasuotsust, ei ole kõnealused sätted hetkel asjassepuutuvad.
2-23-1986
26.Ringkonnakohus siiski märgib, et kohtud on ka varem KTS § 412 põhiseadusele vastavuse küsimust arutanud ja leidnud, et see säte ei ole põhiseadusega vastuolus (vt Tartu Ringkonnakohtu 31.05.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13633, p-d 9 ja 10; Tartu Ringkonnakohtu 05.12.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-22-5148, p 16). Asjaomane norm ei ole vastuolus põhiseadusega, kuna sellel on seaduslik eesmärk ning eesmärgi saavutamise abinõu on taotletava eesmärgi saavutamiseks PS § 11 mõttes sobiv, vajalik ja mõõdukas. Täitemenetluse algatamine on eelkõige põhjustatud võlgniku mittekorrektsest rahaliste kohustuste täitmisest. Normi eesmärk on välistada, et kohtutäiturid ei jääks aastatepikkuse töö eest tasustamata. Seega on valitud meede sobiv (soodustab eesmärgi saavutamist) ja vajalik (eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene). Tegemist on ka mõõduka meetmega, kuivõrd üldjuhul kannabki võlgnik täitemenetluse kulud, st ka siis, kui täitemenetluses õnnestub nõuet täita. Üksnes asjaolu, et aegumistähtaja jooksul ei ole õnnestunud sissenõudja nõuet täita, ei tähenda, et kohtutäitur ei peaks sellisel juhul tasu saama.
27.Ringkonnakohus leiab, et ka ülejäänud avaldaja viidatud normid (s.o TMS § 23 lg 1 teine lause, § 38 lg 2, § 481, § 501, § 2231, KTS § 411, TsÜS § 157 lg 1) ei ole käesoleva asja lahendamisel asjassepuutuvad. Muu hulgas märgib ringkonnakohus, et TMS § 481 lg 1 ei sätesta avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid, nagu on väitnud avaldaja. TsÜS § 157 lg 1 sätestab aga jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude üldise 10-aastase aegumistähtaja. Täitur ei nõua sisse aegunud kohtutäituri tasu pärast aegumistähtaja möödumist, vaid teeb põhitasu kohta uue otsuse. Kuivõrd kohtutäitur ei ole käesoleval juhul uut põhitasu väljamõistmise otsust teinud, siis ei ole asjakohased ka avaldaja viited täitekulude suurusele ning kohus selles osas avaldaja taotlusele hinnangut ei anna. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
29.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust maakohtu määrust selles osas muuta.
30.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu puudutatud isikul menetluskulude tekkimist, siis ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.
31.Käesolev määrus on TsMS § 372 lg 5 järgi edasikaevatav. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.