Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Kohtutäitur on 04.08.2021. a esitanud hagejale õiendid R. T. (kostja I) täiteasja 095/2021/845 täitmise võimatuse kohta . Õiendi kohaselt on kostja I alates 29.06.2021. a töötu ja saab töötukindlustushüvitist. Kohtutäitur on saatnud töötukassale arestimisakti, kuid laekumised puuduvad, eeldatavalt asjaolust, et kostjal I on 5 ülalpeetavat ning teisel kohtutäiturile on täitmisel kostja I vastu 3 lapse elatise nõue. Kostja I omab sõidukeid: - Volkswagen Corrado luukpära, bensiin, ehitusaasta 1989; - Kia Sorento universaal, diisel, ehitusaasta 2005. Sõiduki Volkswageni, ehitusaasta on 1989. Eeldatavalt sõiduki väärtus on olematu. Sõiduki Kia Sorento eeldatava sõiduki väärtus aga on 1500-4000 EUR vahemikus olenevalt sõiduki seisukorrast ning ilmselgelt ei kata vara realiseerimine hageja nõuet. Kostja Eestis asuvates krediidiasutustes avatud kontod sh ka tulevikus avatavad on arestitud 28.07.2021. a, kuid laekumised puuduvad. Kohtutäitur on teavitanud hagejat, et kostja I on endale ainsa kuuluva vara so korteriomandi asukohaga xxx xx-xx, xxx linn registriosaga xxxxxxxx, võõrandanud 30.06.2021. a tehinguga ning teavitanud vara tagasivõitmise võimalusest. Lepingu punkti 3.1. kohaselt müüs kostja I korteriomandi J. H.le (edaspidi kui kostja II) hinnaga 15 000 EUR, millest 7 500 EUR oli tasutud enne käesoleva lepingu sõlmimist kostjale I ülekandega ning ostuhinnast 7 500 EUR kohustus kostja II tasuma kostjale I kas pangakontole või sularahas hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest (lepingu punktid 3.2 ja 3.3). Kohtutäitur on teinud ja edastanud kostjale II 16.07.2021. a rahalise nõude arestimisakti. Arestimisakti kohaselt oli kostja II kohustatud mitte maksma kostjale I summat, mille kostja II võlgnes kostjale I. Kohtutäituri Kristel Maalman kohustas kostjat II tasuma kõik kostjale I välja maksmisele kuuluvad summad kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Samuti kohtutäitur kohustas kostjat II mitte maksma kostjale I ka võlgu olevaid summasid, mis muutuvad sissenõutavaks tulevikus. Kostja II ei ole kohtutäituri rahalise nõude arestimisaktile midagi vastanud, samuti ei ole ka laekumisi kohtutäituri kontole toimunud. Sissenõudja märgib, et arestimisakt oli esitatud enne müügilepingu punktis 3.3 toodud kostja II kohustust tasuda 7 500 EUR hiljemalt 31.07.2021. a. Kostja II ei ole teavitanud kohtutäiturit ega ka tõendanud, et oleks lepingu punktist 3.3 tulenev kohustus tasutud enne rahalise nõude arestimisakti koostamist vms. Hageja nõue on täitemenetluses alates 27.05.2021. a ning nõude katteks ei ole ühtegi laekumist toimunud ehk nõude rahuldamine on seni olnud võimatu. Olukorras, kus kostja I on ka töötu siis nõuet lähiajal ei saa ka rahuldatud. Muuhulgas hageja märgib, et kostja I on 21.07.2021. a e-kirja teel edastanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluses nõude ajatamiseks igakuise osamaksega 50 EUR kuus. Hageja kahjuks sellise maksegraafikuga ei saa mitte kuidagi nõustuda, kuna see tähendaks nõude ajatamist 46 aastaks, mis on ilmselgelt ebamõistlik ja vastuolus täitemenetluse põhimõttega. Hageja rõhutab, et täitemenetluse eesmärk on sissenõudja nõude rahuldamine võimalikult kiiresti (3-2-1-1410 p 12). Muuhulgas hageja viitab, et ajatamine täitemenetluses on Riigikohtu seisukoha kohaselt mõistlik vaid kuudeks, mitte aastateks (3-2-1- 79-12 p 11). Seega on ka kostja I oma avaldusega tunnistanud, et hageja nõude rahuldamine on sisuliselt võimatu, kuna kostjal I puuduvad rahalised vahendid. Olukorras, kus võlgnikule ainus kuuluva vara, mille arvelt oli hagejal võimalus oma nõuet kasvõi osaliselt rahuldada on kostja I poolt võõrandatud 30.06.2021. a so täitemenetluse ajal, ilma et selle arvelt oleks hageja nõuet rahuldatud on ilmselgelt tegemist sissenõudja huvisid kahjustava tehinguga. Seega on täidetud TMS § 187 tulenevad eeldused ning on tõendatud, et 30.06.2021 tehing on sissenõudjate huve kahjustav ning hageja täitedokumendist tulenev nõue ei ole rahuldatud täitemenetluses ega ka saa eeldatavalt rahuldatud lähiaastate jooksul. Hageja on esitanud täitmisavalduse kostja I vastu 27.05.2021. a ning korteriomand müüdi täitemenetluse ajal 30.06.2021, seega on täidetud ka TMS § 188 toodud eeldused. Eeltoodu alusel taotleb hageja kostja I R. T. ja kostja II J. H. vahel 30.06.2021.a korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu nr xxx tühiseks tunnistamist ning tuvastada kostjate kohustus anda kinnistusraamatu kande muutmiseks tahteavaldused ja lugeda tahteavaldused kohtuotsusega asendatuks. Kostjate vastuväited

lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Uweko AS 27.05.2021 avalduse alusel on kohtutäitur Kristel Maalman alustanud täitemenetlust nr 095/2021/845 R. T. suhtes. Täitemenetluse algatamise aluseks on kohtulahend tsiviilasjas nr xxx. Võlgnevuse summa on 26 560 eurot, millele lisandub viivis (dtl 12-27, 28-29,30);

-

30.06.2021 sõlmisid kostjad notariaalse korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu, millega R. T. müüs temale kuuluva korteri asukohaga xxx xx-xx xxx linn (registriosa nr xxxxxxxx) J. H.le (dtl 31-32, 33-42);

-

kohtutäitur on 16.07.2021 edastanud J. H.le rahalise nõude arestimise akti, mille kohaselt tuli R. T.le tasutav summa kanda kohtutäituri arvelduskontole. J. H. kohtutäituri nõuet ei täitnud (dtl 43-44);

-

kohtutäitur on väljastanud 04.08.2021 õiendi täitmise võimatuse kohta (dtl 30).

Eelolevaga on tuvastatud, et hagejal on kostja I vastu sissenõutavaks muutunud rahaline nõue, mis on esitatud täitmiseks kohtutäiturile. Tuvastatud on ka, et hageja nõue on täitemenetluses alates 27.05.2021, nõude katteks hagi esitamise hetkeni laekumisi ei toimunud. Kohtutäituri õiendist nähtub, et võlgniku arvelduskontod on arestitud 28.07.2021, kuid laekumised neilt puuduvad. Võlgnik töötas kuni 29.06.2021, hetkel on töötu ja saab töötuskindlustushüvitist. Kohtutäitur on saatnud töötukassale arestimisakti, kuid laekumised puuduvad. Võlgnikul on 5 ülalpeetavat, teisel kohtutäiturile on täitmisel kostja I vastu 3 lapse elatise nõue. Võlgnik omab sõidukeid: - Volkswagen Corrado luukpära, bensiin, ehitusaasta 1989; - Kia Sorento universaal, diisel, ehitusaasta 2005. R. T. soovis nõuet ajatada 50 eurot kuus. 04.08.2021 seisuga laekumised puuduvad. Hageja on avaldanud, et eeldatavalt sõiduki Volkswagen väärtus on olematu ja sõiduki Kia Sorento eeldatav väärtus on vahemikus 1500-4000 eurot olenevalt sõiduki seisukorrast, mis ei kata hageja nõuet. Nähtuvalt on kostja I kirjas kohtutäiturile avaldanud oma võimetust võla tasumiseks rohkemas ulatuses kui 50 eurot kuus (dtl 45). Kostjad ei ole eeltoodule vastuväiteid esitanud. Istungil antud ütlustega on täiendavalt selgunud, et kostja I poolt on võlgnevust hageja ees vähendatud kohtumenetluse ajal, so kostja I on tasunud võlgnevuse katteks 2021 aasta septembris 10 200 eurot, oktoobris 700 eurot ja novembris 60 eurot. Võlgnevuse jääk on endiselt 16057,97 eurot. Kostja I on kinnitanud, et muud vara, mille arvelt võlgnevust tasuda tal ei ole. Seega on tuvastatud, et sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud sissenõudja nõude täielikku rahuldamist. Asjas on ka tuvastamist leidnud, et peale täitemenetluse alustamist on kostjad 30.06.2021 sõlminud notariaalse korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu, millega R. T. müüs temale kuuluva korteri asukohaga xxx xx-xx xxx linn (registriosa nr xxxxxxxx) J. H.le müügilepingust nähtuvalt 15 000 euroga (dtl 37, lep.p 3.1.) Kostja I ei ole vaidlustanud, et tegemist oli tema ainukese likviidse varaga. Müügitehingu pooled ehk kostjad on ammused tuttavad. Kostja I elab endiselt müüdud korteris ja kasutab seda. Ebaselge on müügitehingu ostuhinna tasumine vastavalt lepingu p-dele 3.2. ja 3.3. Kohtuistungil on kostja II selgitanud, et on ostuhinna tasunud kostjale I sularahas. Nimetatu ei oma kohtu hinnangul aga käesoleva asja lahendamiseks tähtsust. Oluline on üksnes see, et kohtutäitur on kohtutäitur on koostanud ja edastanud kostjale II 16.07.2021 rahalise nõude arestimisakti, mille kohaselt oli kostja II kohustatud mitte maksma kostjale I summat, mille kostja II võlgnes kostjale I, vaid võlgnetav summa tuli kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole (dtl 43-44). Nähtuvalt oli arestimisakt esitatud enne müügilepingu punktis 3.3 toodud kostja II kohustust tasuda 7 500 eurot hiljemalt 31.07.2021. a. Kostjad ei ole eeltoodule vastuväiteid esitanud. Seega, on viidatud ja vaidlustatud tehinguga kostja I võõrandanud enda ainukese likviidse vara, mille müügi arvelt täitemenetluses oleks võimalik sissenõudja nõude täielik rahuldamine. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et tehinguga kahjustatakse sissenõudja huvisid siis, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete rahuldamine võimatuks, st on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (Riigikohtu 15. detsembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12010, p 12). Ka on leitud, et võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi (vt Riigikohtu 2. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08, p 12). Seejuures ei ole oluline, et võlausaldajate huvide kahjustamine oleks olnud tehingu tegemise põhiliseks eesmärgiks. Võlausaldajate huvide on kahjustatud ka siis, kui võlgnik teeb tehingu, millega saavutatav eelis mõjutab negatiivselt võlausaldajate huve ning tehingu selline mõju pidi olema võlgnikule äratuntav. Üldjuhul võib igasugune võlgniku vara vähendamine kahjustada tema võlausaldajaid ning olla seega tõendiks tehingu kahjulikust tagajärjest võlgniku võlausaldajate huvidele. Kui võlgnik võib tehingu sõlmimisel

arvestada sellega, et võlausaldajate vara võib tehingu tulemusel väheneda, kuid vaatamata sellele tehingu siiski teeb, on tegemist võlausaldajate huvide teadliku kahjustamisega. Hinnates tehingu tagajärgi võlausaldajatele, ei ole määrav, et võlgnik just sellist konkreetset negatiivset tagajärge soovis, mis tehinguga saabus (Riigikohtu 21. mai 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-12, p 10). Kohtu hinnangul on käesolevas asjas vaidlustatud tehinguga võlausaldaja ehk hageja huvide kahjustamine tuvastatud. Tuvastatud on, et tehing on tehtud käimasoleva täitemenetluse ajal. Kohtu hinnangul kahjustas kostja I müügitehinguga teadlikult hageja kui võlausaldaja huve, mida ta oma käitumise võimaliku tagajärjena pidi ette nägema. Kostjad ei ole vastupidist tõendanud. Kui võlausaldaja huvide kahjustamine on tuvastatud, saab eeldada, et tehingu teine pool, so kostja II teadis, et tehinguga kahjustatakse võlausaldaja huvisid. Kostjad ei ole ka seda eeldust ümber lükanud. Seega, leiab kohus, et käesolevas asjas on tuvastatud, et vara tagasivõitmise eeldused TMS § 187 lg 1 ja § 188 alusel on täidetud. Hageja on esitanud kohtutäiturile täitedokumendi sissenõutava nõude sundtäitmiseks, kohtutäitur on alustanud täitemenetlust võlgniku, so kostja I suhtes ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud sissenõudja ehk hageja nõude täielikku rahuldamist. Kostjad on täitemenetluse ajal sõlminud korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu, millega R. T. müüs temale kuuluva korteri asukohaga xxx xx-xx xxx linn (registriosa nr xxxxxxxx) J. H.le, millise tehinguga on kahjustatud hageja huve. Eeltoodu alusel leiab kohus, et R. T. ja J. H. vahel 30.06.2021. a sõlmitud korteriomandi müügi- ja asjaõigusleping, millega läks R. T. omandist välja korteriomand registriosa numbriga xxxxxxxx, tuleb kehtetuks tunnistada.

Hageja on hagiavalduses taotlenud hagiavalduse rahuldamise korral tühistada Viru Maakohtu kohtumäärusega käesolevas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamine, millega kohus määras: arestida J. H. omandis olev korteriomand (registriosa number xxxxxxxx), mis asub xxx linnas xxx xx-xx, ning kanda sellele korteriomandile käsutamise keelumärge Uweko AS kasuks. Hageja taotlusel tühistab kohus Viru Maakohtu 14.09.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kohtuotsuse jõustumisel.

TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub määrata kindlaks ja mõista kostjalt I R. T. ja kostjalt II J. H. solidaarselt välja Uweko AS kasuks riigilõiv 800,00 EUR, esindustasu summas 702,50 EUR; mõista kostjalt I R. T. ja kostjalt II J. H. väljamõistetud menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX, viitenumbriga xxxxxxx. Kohus tuvastas tsiviilasja materjalide alusel, et hageja on tsiviilasjas tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 750 eurot ja hagi tagamise esitamisel riigilõivu 50 eurot. Riigilõivude tasumine hagilt ja hagi tagamise avalduselt on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kohus võttis hagi menetlusse ja rahuldas hageja avalduse hagi tagamiseks. Hageja esindajakulud kokku summas 702, 50 eurot on kohtu hinnangul samuti põhjendatud. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirjas esindaja poolt tehtud toimingud ja neile kulunud aja arvestuse, mis vastavad asja keerukusele ja mahukusele. Esindustasu tunnihind 110 eurot (käibemaksuta) on mõistlik. Eeltoodu alusel tuleb R. T.lt ja J. H.lt solidaarselt Uweko AS kasuks välja mõista menetluskulud 1502,50 eurot (riigilõiv 800 eurot ja esindajatasu 702,50 eurot). Hageja taotlusel tuleb R. T.lt ja J. H.lt solidaarselt Uweko AS kasuks välja mõista menetluskuludelt (1502,50 eurolt) viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatud määras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.