Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

kasuks

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

1 (7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

kokkulepet kohtulikku kompromissi ei lülitatud, kuigi kostja oli teadlik käimasolevast täitemenetlusest.

3 (7)

käitumisest maksuseaduste rikkumisel, on täitemenetluse kulude kandmine hagi rahuldamise korral kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane TsMS § 162 lg 4 mõttes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et E. P. hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte esitatu alusel tegi kohus kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: • Maksu- ja Tolliamet tegi 23.09.2016. a vastutusotsuse nr 13-7/00650-31 (tl 5-11), millega kohustas E. P. tasuma P. T. maksuvõlg summas 97 407,82 eurot vastutusotsuse saatmisele järgnevast päevast 30 kalendripäeva jooksul. • E. P. vastutusotsust tähtaegselt ei täitnud ja sissenõudaja Maksu- ja Tolliameti 12.01.2017. a avalduse alusel alustas Põlva kohtutäitur Aive Kolsar nõude sissenõudmiseks täitemenetlust täiteasjas nr xxx/xxxx/xx. • 12.01.2017. a on kohtutäitur Aive Kolsar teinud täiteasjas nr xxx/xxxx/xx kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (tl 29), millega otsustas nõuda võlgnikult E. P. (hageja) kohtutäituri tasu summas 9328,30 eurot. • 11.01.2021. a on kohtutäitur Aive Kolsar teinud täiteasjas nr xxx/xxxx/xx kinnisasja arestimisakti (tl 13-15), millega on arestinud võlgnik E. P. korteriomandi registriosa numbriga 16369350. Arestimisaktis on märgitud 11.01.2021. a seisuga täitmata nõude suuruseks 96 843,65 eurot, millele lisandub kohtutäituri tasu koos käibemaksuga summas 9296,98 eurot. • Tartu Maakohtu 22.02.2021. a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx kinnitas kohus Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu, E. P. ja T. V. OÜ vahel sõlmitud kompromissi. Kompromissiga võttis E. P. vastutuse 23.09.2016. a vastutusotsusega nr 137/00650-31 määratud maksukohustuse tasumise eest summas 96 443,73 eurot ja T. V. OÜ võttis solidaarvastutuse summas 30 000 eurot. Pooled leppisid kokku, et E. P. ja T. V. OÜ tasuvad 23.09.2016. a vastutusotsuse nr 137/00650-31 alusel Maksu- ja Tolliematile solidaarselt 30 000 eurot igakuiste võrdsete osamaksetena 96 kuu jooksul alates kompromissi kinnitavast kohtumäärusest. Kompromissiga kokku lepitud summa täielikul ja tähtaegsel tasumisel loobub Maksu- ja Tolliamet E. P. vastutusotsuse alusel 66 443,73 euro (96 443,73 – 30 000) sissenõudmisest. Kohtumäärus jõustus 04.03.2021. a. • 29.03.2021. a on kohtutäitur Aive Kolsar teinud otsuse sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr xxx/xxxx/xx (tl 18). Käesolevas tsiviilasjas nõuab E. P. kohtult täiteasjas nr xxx/xxxx/xx täitedokumendi, s.o Maksu- ja Tolliameti 23.09.2016. a vastutusotsuse nr 13-7/00650-31 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Hageja tugineb hagi alusena sellele, et Tartu Maakohtu 22.02.2021.a määrusega on kinnitatud poolte kompromiss, millega on täitedokumendist tulenevat nõuet vähendatud ja ajatatud. Arvestades hagi asjaolusid on kohus seisukohal, et hageja nõude õiguslikuks aluseks saab olla täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, mis näeb ette, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kohus leiab, et antud juhul on TMS § 221 lg 1 järgi eeldused täitedokumendi, s.o Maksu- ja Tolliameti 23.09.2016. a vastutusotsuse nr 13-7/00650-31 alusel sundtäitmise lubamatuks

4 (7)

tunnistamiseks täidetud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Tartu Maakohtu 22.02.2021.a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx kinnitatud kompromissiga on täitedokumendist tulenev nõue ajatatud. Kompromissiga on kolmas isik T. V. OÜ võtnud võlgnikuga solidaarkohustuse ja pooled on kokku leppinud, et kohustus täidetakse igakuiste osamaksetena 96 kuu jooksul alates kompromissi kinnitavast kohtumäärusest. Kostja sissenõudjana ei ole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et kompromissiga võetud kohustusi oleks rikutud ja kokku lepitud nõude täitmise ajatamine tühistatud. Hagile vastu väites tugineb kostja sellele, et täiteasjas on hagejal võlgnikuna täitmata kohtutäituri tasuotsus, mistõttu ei ole täitemenetluse lõpetamine põhjendatud. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei põhjenda hagi rahuldamata jätmist. Asjaolu, et täiteasjas on täitmata kohtutäituritasu väljamõistmise otsus, mis vastavalt TMS § 2 lg 1 p-le 16 on eraldi täitedokument, täitemenetluse alustamise aluseks olnud täitedokumendi, s.o Maksu- ja Tolliameti 23.09.2016. a vastutusotsuse, sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ei välista. Riigikohus on oma praktika seisukohtades (vt nt Riigikohtu 17.03.2021. a otsus tsiviilasjas nr x-xx-xxxx) selgitanud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Maksu- ja Tolliameti 23.09.2016. a vastutusotsuse alusel täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel ei otsusta kohus täitemenetluse lõpetamist. Vastavalt TMS § 50 lg-le 1 lõpetab täitemenetluse kohtutäitur otsusega. Täitemenetluse lõpetamise alused sätestab TMS § 48. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse muu hulgas, kui sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks. TMS § 221 lg 4 näeb ette, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda. TMS § 37 lg 1 järgi kuulub täitekulude hulka ka kohtutäituri tasu. Ehk kui jõustub kohtulahend täitedokumendi alusel täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kohta, siis TMS § 221 lg 4 alusel jäävad täitekulud, sh kohtutäituri tasu sissenõudja kanda. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel saab kohus TsMS § 162 lg 4 alusel otsutada täitekulude kandmise TMS § 221 lg-s 4 sätestatust erinevalt. TsMS § 162 sätestab menetluskulude jaotuse hagimenetluses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning sama paragrahvi lõike 2 järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Täitemenetluse kulud kohtumenetluse menetluskulude koosseisu ei kuulu ning nende tasumist kohus menetluskulude jaotamisel otsustada ei saa. Kui jõustub kohtulahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kohta, siis saab kohtutäitur teha täiteasjas uue tasuotsuse ning otsustada täitemenetluse lõpetamise. Kui täitemenetluse osaline ei nõustu kohtutäituri otsuse või tegevusega, siis tulenevalt TMS §-st 217 on tal võimalik esitada kaebus kohtutäiturile. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi ja tunnistab täiteasjas nr xxx/xxxx/xx Maksu- ja Tolliameti 23.09.2016. a vastutusotsuse nr 13-7/00650-31 alusel sundtäitmise lubamatuks. TMS § 221 lg 4 alusel jäävad hagi rahuldamise puhul täitekulud sissenõudja kanda. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 näeb erandina ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on oma praktikas korduvalt (vt nt RKTKo 27.10.2021. a nr x-xx-xxxx) avaldanud seisukohta, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on

5 (7)

kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega Antud juhul rahuldab kohus hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et kostjalt, kelle kahjuks otsus tehakse, hageja menetluskulude väljamõistmine, oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja on välja toonud, et vaidlusaluse täitemenetluse alustamine oli tingitud hageja õigusvastasest käitumisest, mille üle ei ole ka vaidlust. Samas ei saa teha järeldust, et käesolev kohtumenetlus oleks põhjustatud hageja tegevusest. Hageja taotleb täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, põhjusel, et täitedokumendist tulenev nõue on ajatatud. Asjaolusid arvestades leiab kohus, et puudub alus TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ja menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg-s 1 sätestatust kõrvalekaldumiseks. Kohus leiab, et põhjendatud ja õiglane on TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja (tl 45-46) ja täpsustatud menetluskulude nimekirja (tl 58) kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 1977 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 300 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga summas 1677 eurot. Kostja hageja menetluskulude suuruse kohta oma seisukohta ega vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud taotletud ulatuses saab lugeda põhjendatuks. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 139 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on menetlusosaliste esindajate kulud menetlusosalise kohtuvälised kulud. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 300 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda riigilõivu summas 300 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat on esindanud menetluses lepingulise esindajana vandeadvokaat Rene Varul. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tegi hageja esindaja toiminguid kokku 10,75 tunni ulatuses alljärgnevalt: 1) 13.04.2021. a – nõupidamine, hagiavalduse koostamine ja komplekteerimine – 3 tundi; 2) 03.06.2021. a – tutvumine kostja vastusega, nõupidamine kliendiga, seisukohtade koostamine kohtule – 3 tundi; 3) 19.10.2021. a – infovahetus kliendiga, järelepärimine kohtle – 0,25 tundi; 4) 16.12.2021. a – seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine – 1 tund; 5) 18.01.2022. a – kohtunõudega tutvumine, seisukoha kujundamine, infovahetus kliendiga, seisukohtade koostamine kohtule – 3 tundi; 6) 01.03.2022. a – kostja seisukohtadega tutvumine, täiendava menetluskulude nimekirja koostamine – 0,5 tundi. Hageja esindaja taotleb tasu arvestusega 130 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks.

6 (7)

Kohus leiab, et arvestades menetluse käiku ja asjaolusid, sh asja keerukusastet ja mahtu, saab lugeda menetluskulude nimekirjas märgitud hageja esindaja toimingud, samuti ajakulu neile toimingutele kokku 10,75 tunni ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks ka hageja esindaja tasumäära, mis on 130 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Tasu sellises määras vastab kohtumenetluses keskmiselt mõistlikuks ja põhjendatuks peetud advokaadist lepingulise esindaja tasumäärale. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ning seega on TsMS § 174 lg 10 kohaselt lepingulise esindaja tasu hüvitatav koos käibemaksuga. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 1977 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 300 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga summas 1677 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 1677 eurot hageja kasuks välja kostjalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.