Y. Z.i hagi BLASTSERV OÜ vastu töölepingu ülesütlemise hüvitise nõudes summas 2583,00 eurot 2583,00 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Y. Z. (isikukood xxx), lepinguline esindaja
A. S.
Kostja
BLASTSERV
OÜ (registrikood 11199772), lepinguline esindaja V. K.
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 23.02.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta Y. Z.i hagi BLASTSERV OÜ vastu töölepingu ülesütlemise hüvitise 2583,00 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud Y. Z.i kanda.
3.Välja mõista Y. Z.ilt BLASTSERV OÜ kasuks menetluskulud summas 960,00 eurot. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Y. Z. (hageja) ja Blasterv OÜ (kostja) 24.07.2019 töölepingu. Töötasu oli 8,00 eurot/tund. Kostja ütles lepingu 04.12.2020 avaldusega üles põhjusel, et hageja viis tööterritooriumilt välja kostjale kuuluvad tööriistad. Hageja leiab, et ei ole tööriistu tööandja territooriumilt välja viinud ja ülesütlemine on alusetu.
2.Töötaja vaidlustas TVK-s töölepingu ülesütlemise kehtivuse, palus lõpetada töölepingu kohtus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 4083,00 eurot. TVK rahuldas nõuded osaliselt, tuvastas ülesütlemise tühisuse, lõpetas lepingu ja mõistis välja hüvitise summas 1500,00 eurot. Hageja taotleb rahuldamata jäänud osas hüvitise summas 2583,00 eurot välja mõistmist kostjalt.
3.Hageja jäi seisukoha juurde, et ei ole kostja tööriistu koju viinud ning leidis, et ta pole selle väitega kunagi nõustunud. Hageja oli 02.11.2020 haiguslehel, ei käinud tööl ega saanud keelduda ebaviisakas vormis tööülesannete täitmisest. Hageja oli haiguslehel, sest ta oli haige ega olnud suuteline tööd tegema.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et töölepingu ülesütlemiseks esines mõjuv põhjus, sest hageja sisenes haiguslehel olles tööandja ruumidesse ja viis sealt minema tööandja vara. Kostja hinnangul tuleb hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestada, et töösuhte lõpetamise tingis hageja poolt kostja kui tööandja tööriista omavoliline kasutamine ja poolte töösuhe kestis üksnes 1,5 aastat. Hageja keeldus 02.11.2020 tööülesannete täitmisest ja oli ülemusega ebaviisakas.
5.02.11.2020-26.11.2020 oli hageja haiguslehel, kuid ta tegelikult polnud haige, vaid soovis lihtsalt tööd mitte teha. Haiguslehel olles võttis hageja kostja territooriumilt värvipüssi, mida saab kasutada üksnes selleks spetsiaalselt valmistatud ruumides ehk hageja seda haigena kodus kasutada poleks saanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus jätab hagi rahuldamata.
7.Kohus tuvastab asja lahendamiseks tähtsust omavad järgmised asjaolud. Pooled sõlmisid 24.07.2019 töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juures täistööajaga tööle metallkonstruktsioonide värvija ja puhastaja töökohale. Töötasu oli 8,00 eurot/tund. Hageja oli haiguslehel 02.11.2020-20.11.2020 ja 23.11.2020-26.11.2020 (tl 45-46). Kostja ütles töölepingu 04.12.2020 avaldusega üles põhjusel, et hageja viis tööterritooriumilt välja kostjale kuuluva tööriista (tl 41). Hageja vaidlustas TVK-s töölepingu ülesütlemise kehtivuse, palus lõpetada tööleping kohtus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 4083,00 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja nõuded osaliselt (tl 8-10). Komisjon tuvastas poolte vahel 24.07.2019 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse ning lõpetas 24.07.2019 sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 03.01.2021. Samuti mõisteti kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel brutosummas 1500 eurot. Hageja taotleb rahuldamata jäänud osas hüvitise summas 2583,00 eurot välja mõistmist kostjalt.
8.Töövaidluskomisjoni otsuse osalise vaidlustamise korral jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud (TvLS § 59 lg 11). TVK tegi otsuse, millega tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas töösuhte, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 1500,00 eurot ja jättis välja mõistmata hüvitise nõude summas 2583,00 eurot. Hageja vaidlustas otsuse osas, milles TVK jättis hüvitise välja mõistmata. Seetõttu on TVK otsus jõustunud osas, milles TVK tuvastas, et töölepingu ülesütlemine oli tühine ja TVK lõpetas töösuhte. Kohus vaatab hagimenetluses läbi üksnes, hageja nõude 2583,00 euro suuruse hüvitise välja mõistmiseks.
9.Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Kui TVK tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud (TLS § 107 lg 1). Sellisel juhul lõpetab TVK töölepingu töötaja taotlusel alates ajast, kui see oleks 2(5)
lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107 lg 2). Kui TVK lõpetab töölepingu, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 109 lg 1 ls 1). Kohus või TVK võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (TLS § 109 lg 1 ls 2). TVK otsus on jõustunud töösuhte lõpetamise osas. Seaduse kohaselt tuleb välja mõista hüvitis kolme kuu töötasu osas. TVK rahuldas hüvitisenõude osaliselt. Seetõttu hindab kohus käesolevas menetluses üksnes küsimust, kas hüvitis tuli välja maksta kolme kuu töötasu summas või esineb aluseid vähendada väljamõistetavat hüvitist.
10.Hüvitis hõlmab töötajale tekkinud varalist kahju saamata jäänud töötasu näol, tulevikus tekkivat kahju saamata jääva tulu näol ja võimalikku mittevaralist kahju (RKTKo 3-2-1-16716, p 13). Kohus võib hüvitise suuruse määramisel arvestada kõiki töösuhtega ja selle lõpetamisega seotud asjaolusid. Kumbki menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, mida nende arvates tuleb arvesse võtta.
11.Kohus nõustub töövaidluskomisjoni seisukohaga, et välja mõistetava õiglase hüvitise suuruseks on 1500 eurot. Hageja töötas kostja juures 1,5 aastat. Seega ei ole töösuhe kestnud pikka aega. Samuti arvestab kohus sellega, et hageja viis tööandajale kuuluva asja (värvipüstoli) ilma tööandja loata tööandja territooriumilt välja. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja viibis haiguslehel 02.11.2020-20.11.2020 ja 23.11.2020-26.11.2020. Tõendamist on leidnud, et hageja sisenes haiguslehel olles 23.11.2020 kl 17.30 kostja tööruumidesse ja võttis kaasa kostjale kuuluva töövahendi (värvipüstoli). Nimetatu on tõendatud fotodega 23.11.2020 kl 17.30 tehtud videosalvestisest (tl 92-98). Tunnistaja T.M. ütlustega on tõendatud, et värvipüstol on tööandja oma ja seda hoitakse tšehhis lahustis. Tavaliselt väljastatakse igaühele oma värvipüstol aga kui lähevad katki, siis kasutatakse ka teiste omi. Teistel töötajatel oli õigus kasutada hagejale antud värvipüstolit (tl 126).
12.Hageja andis 23.02.2022 toimunud kohtuistungil vande all ütlusi selle kohta, et käis 23nda õhtul tööruumides, kuna varsti pidi haigusleht lõppema ja tahtis tööriided koju pesemiseks võtta. Hageja võttis töökohast värvipüstoli ning peitis selle riietusruumi kaltsude vahele, seda tööl praktiseeritakse. Kui värvipüstolid vedelevad, siis igaüks võib endale võtta (tl 124 pöördel). Hageja väitel jäi värvipüstol tööandja territooriumile. Kohtu hinnangul ei ole hageja ütlused värvipüstoli riiete alla peitmise osas usutavad. Hageja väitis esmakordselt alles kohtuistungil, et peitis värvipüstoli riietusruumi kuna kartis, et keegi võib selle endale võtta. Isegi kui tööandajal ei ole töövahendite hoidmine juhenditega reguleeritud, siis ilma tööandaja loata ei tohi töötaja tööandjale kuuluvaid töövahendeid tööterritooriumilt ära viia. Kohus nõustub kostja esindajaga, et ei ole eluliselt usutav, et hageja otsustas 23.11.2020, so kolm nädalat pärast töölt ära olemist, ilmuda õhtusel ajal pärast tööpäeva lõppu tootmisruumidesse ja peita värvipüstol riietusruumi.
13.Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus hagiavalduses ei käsitlenud, ei oma kohtu hinnangul lõpplahenduse osas tähtsust. Töökohustuste täitmisest keeldumine 02.11.2020 ei oma kohtu hinnangul tähtsust, kuna käskkirja kohaselt oli töölepingu lõpetamise alus töövahendi tööandja territooriumilt välja viimine.
14.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hagiavaldus rahuldamata.
MENETLUSKULUD
15.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS §162 lg 1). Kohus jättis hagi rahuldamata. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
16.Kostja menetluskulud hõlmavad kokku õigusabikulusid. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist 3(5)
esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).
17.Kostjale on osutatud õigusabi kokku 10t ja 30min. lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
Järgnevalt analüüsib kohus
Kostja menetluskulud koosneva järgmistest toimingutest: Hagiavalduse analüüs ja 08.06.2021 vastuse koostamine 4t 440 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud toimingu põhjendatud ja vajalik ajakulu 3t ulatuses, 330 eurot. Kohus nõustub hageja vastuväidetega, et kostja välja toodud ajakulu on põhjendamatult suur. Tegemist ei ole keerulise vaidlusega ning vaidluse esemeks on üksnes hüvitise suurus. Kostja vastus on lühike (2,5 lehel). Hageja 09.07.2021 ja kohtu 21.10.2021 dokumentide analüüs 1t 110 eurot - hageja hinnangul kulub nimetatud toimingutele kokku 30min. Kohus nimetatuga ei nõustu. Kahe dokumendiga tutvumiseks on 1 tund igati mõistlik. Seega on tegemist põhjendatud ja vajaliku toimingu ning ajakuluga. 15.02.2021 istungil esindamine, sh ettevalmistamine 2t 220 eurot - põhjendatud ja vajalik toiming ning ajakulu. Tulevase kohtuotsuse analüüs ja konsultatsioon – nimetatud ajakulu on põhjendamatu ja tuleb jätta välja mõistmata. Menetluskuludena tuleb käsitleda kantud menetluskulusid. 23.02.2022 istungil esindamine, sh ettevalmistamine 2t 30min, tunnihinnaga 120 eurot põhjendatud ja vajalik toiming ning ajakulu. 23.02.2022 istung kestis 1t 30min. Seega on põhjendatud ja valikud kulud kokku 8t 30min. 6 tundi tuleb välja mõista tunnihinnaga 110 eurot, kokku 660 eurot. 23.02.2022 istungikulu 2t 30min tuleb välja mõista tunnihinnaga 120 eurot, kokku 300 eurot. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu kokku 960 eurot
18.Kostjat esindas kohtumenetluses muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi (TsMS § 218 lg 1 p 2). Kostja esindaja osutatud õigusabi tunnitasu määr oli 110 ja 120 eurot tunnis. Eeltoodu on kooskõlas käesoleval ajal turu keskmise tasuga, samuti kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määraga ning esindaja kvalifikatsiooniga. Seega on kostja kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 960 eurot (6t x 110 eurot ja 2t30min x 120 eurot).
19.Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Kostja kinnitas, et ta ei saa käibemaksu tagasi. Kohus määrab kostja menetluskulude suuruseks kokku 960 eurot (õigusabikulu) käibemaksuga. Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 960 eurot.
20.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
21.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
22.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 4(5)