Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek
Määruse tegemise aeg ja koht
16.10.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-4413
Kohtuasi
U.R-i kaebus kohtutäitur Mati Kadaku 13.03.2025 otsusele täiteasjas nr 008/2023/2412
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.04.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
U.R-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik) U.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja Tambet Laasik Asjast puudutatud isik (sissenõudja) V.A (isikukood XXX), lepinguline esindaja Ave-Pirjo Paluvere Asjast puudutatud isik kohtutäitur Mati Kadak
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist.
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
Puudutatud isikute seisukohad
Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõtte kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid (vt nt RKTKm 16.01.2008, 3-2-1-132-07, p 11; 16.11.2016, 3-21-110-16, p 16). TsMS 368 lg 2 sätestab, et täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Kohtutäituri poolt määratud kohtumiste ajad on kooskõlas suhtluskorda reguleeriva kohtumääruse põhimõtetega ning tegemist ei ole lapse ja vanema suhtlemise korra muutmisega. Kohtutäitur on toiminud täitedokumendi täitmisel õiguspäraselt ning avaldaja esile toodud asjaolud ei anna kohtutäiturile alust täitemenetluse lõpetamiseks.
Kui sissenõudja soovib teada, kas lapse ema on kohustatud võimaldama lapsega kohtumist kohtutäituri määratud aegadel, on tal võimalik esitada TsMS § 368 lg 2 kohane tuvastushagi. Pärast selles kohtumenetluses lahendi saamist, milles oleks tuvastatud kohtumiste konkreetsed ajad, oleks ta saanud selle täitedokumendina täitmisele esitada. Menetluse edasine käik
täitemenetluse juba 31.10.2023 (nähtub ka tsiviilasjas nr 2-25-4007 tõendina esitatud täitmisteatest, viidatud asja dtl 22–23) ning esitatud asjaoludest ei nähtu, et võlgnik oleks täitemenetluse alustamist vaidlustanud. Seega ei saa ta praeguses täitemenetluse etapis enam täitemenetluse põhjendamatule alustamisele tugineda. Kui võlgnik leiab, et täitedokumendiks olev Tallinna Ringkonnakohtu lahend ei ole täidetav, on tal õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 alusel või tuvastushagi täitedokumendi selgitamiseks TsMS § 368 lg 2 alusel.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.