Tallinna linna (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) avaldus täisealisele isikule X-le eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.04.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja OS Puudutatud isik X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta tõendina vastu Tallinna linna 19.07.2021 esitatud Häirekeskuse 25.05.2021 pöördumine.
2.Harju Maakohtu 22.04.2021 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendada maakohtu määruse põhjendusi.
3.X määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Jätta riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) (avaldaja) esitas 24.03.2021 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule X-le (puudutatud isik) eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks.
1.1.Avalduse kohaselt on puudutatud isikule arstliku ekspertiisi 31.03.2017 otsusega määratud sügav vaimupuue ja puuduv töövõime. Avaldaja palub seada puudutatud isikule eestkoste ning määrata avaldaja tema eestkostjaks.
1.2.Avaldaja ei tule iseseisvalt toime ja vajab oma elu korraldamise üle järelevalvet. Avaldaja eest on vaja tasuda kohtutäituri kulusid, aidata avaldajat ravimite saamisel, tagada talle elukoht ja selle kommunaalarvete maksmine ning korraldada tema igapäevane elu. Avaldaja elu ei ole võimalik korraldada ilma eestkosteta, sest ta ei ole võimeline saama adekvaatselt aru dokumentide sisust ja mõtlema tagajärgedele. Samuti ei ole avaldaja võimeline ise otsustama ja oma elu korraldama.
2.24.03.2021 määrustega võttis maakohus avalduse menetlusse, määras puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja ja kohtupsühhiaatria ekspertiisi, ning esialgse õiguskaitse korras puudutatud isiku ajutiseks eeskostjaks avaldaja kuni siinses menetluses lõpplahendi tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks.
3.Psühhiaater KK 16.04.2021 ekspertarvamuse nr 7.1-3/228 (ekspertarvamus) kohaselt on puudutatud isikul diagnoositud püsikululine paranoidne skisofreenia (F20.00 RHK 10 järgi). Esmakordselt oli puudutatud isik haiglas 2002. a. Skisofreenia diagnoositi puudutatud isikul 2008. a. Samal aastal suunati puudutatud isik sundravile Viljandi Haiglasse. Sihtasutuses Põhja-Eesti Regionaalhaigla on puudutatud isik olnud ravil 13 korda, millest viimane kord oli 2012. a. Kuigi puudutatud isik on soovinud korduvalt ravi lõpetada, on ta käinud psühhiaatriakliinikus regulaarselt depoosüste saamas. Suukaudseid ravimeid tarvitab puudutatud isik ebakorrapäraselt. Puudutatud isik kutsub endale sageli kiirabi pea- ja kõhuvalude tõttu. Puudutatud isiku hospitaliseerimist ei ole peetud vajalikuks. Ekspertarvamuse kohaselt ei esine puudutatud isikul mälu ja intellektihäiret, kuid ta iseseisev toimetulek on puudulik ja ta vajab abi rahaga arveldamisel, maksude maksmisel, tehingute tegemisel, lepingute sõlmimisel, pärimisel, pärandamisel ja abiellumisel. Puudutatud isiku haigus võib talle tekitada majanduslikku ja moraalset kahju. Samuti vajab puudutatud isik abi eluaseme soetamisel ja selle eest hoolitsemisel. Puudutatud isik ei saa oma keerulisest olukorrast aru ning ei pea kõrvalist abi vajalikuks. Puudutatud isik peab regulaarselt tarvitama psühhoosivastaseid ravimeid. Kuna tervenemist haigusest ei ole, siis on puudutatud isiku ravivajadus püsiv. Puudutatud isikul on kujunenud skisofreeniale omane defekt tunde-tahteelus, mis on pöördumatu ja seetõttu eestkostevajaduse äralangemist prognoosida ei saa. Psühhiaatri hinnangul võib puudutatud isiku ärakuulamine eestkoste seadmise menetluses ta tervist kahjustada või muuta ta iseendale või teistele ohtlikuks.
4.Puudutatud isiku esindaja leidis, et eestkostja oleks vajalik rahaliste tehingute tegemiseks ning eluaseme leidmisel ja haldamisel. Igapäevaste pisitehingutega tuleb puudutatud isik iseseisvalt toime.
5.Harju Maakohus kuulas avaldaja ja puudutatud isiku ära 22.04.2021 telefoni teel.
2-21-4641 Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 22.04.2021 määrusega avalduse ning määras puudutatud isiku eestkostjaks avaldaja kuni 22.04.2026. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Eestkostja ülesanneteks on puudutatud isiku esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 15. aprilliks. Eestkostja nõusolekuta võib puudutatud isik teha üksnes olmelisi pisitehinguid 200 euro ulatuses kuus. Puudutatud isikule jäi valimisõigus. Riigi õigusabi kulud ja tasu, samuti tasu ekspertiisi teostamise eest, jäid Eesti Vabariigi kanda, ülejäänud menetluskulud jäid need kandnud isiku kanda.
6.1.Maakohus leidis, et eestkoste seadmine on põhjendatud, kuna puudutatud isik on kohtu hinnangul piiratud teovõimega ja tema huve ei ole võimalik kaitsta volituste andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkostja nõusolekuta võib puudutatud isik teha üksnes olmelisi pisitehinguid 200 euro ulatuses kuus. Kuivõrd puudutatud isiku üle ei ole seatud eestkostet kõigi tehingute tegemiseks, ei pidanud maakohus põhjendatuks tema teovõime piiramist valimisõiguse osas.
6.2.Kuna puudutatud isikul puuduvad lähedased või muud isikud, kes sobiksid eestkostjaks või sooviksid enda määramist puudutatud isiku eestkostjaks, määras maakohus eestkostjaks avaldaja. Määruskaebus
7.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Puudutatud isik ei ole maakohtu määrusega nõus ning leiab, et see on vale ja tuleb tühistada. Psühhiaatri (dr KK) diagnoos on ebaõige. Puudutatud isik ei tea, miks dr KK soovib, et puudutatud isikul selline diagnoos oleks. See on algusest peale pettusega välja mõeldud puudutatud isiku õe poolt, et puudutatud isikule määrataks sotsiaaltoetus, mida õde vajas oma lapse kasvatamiseks. Nüüd on õe laps suur, nad elavad Inglismaal ning raha enam ei vaja. Puudutatud isik soovib, et tema tervislikku seisundit hindaks mitu eksperti, kes ei ole varem tema raviga seotud olnud. Puudutatud isiku hinnangul on ta terve – ta elab iseseisvalt, käib tööl, üürib korterit ning tal on elukaaslane. Puudutatud isik on aastaid reisinud mööda maailma iseseisvalt ja oma raha eest. Puudutatud isik vajab abi vaid sotsiaalkorteri saamiseks, sest üürikorter on kallis. Menetlusosaliste seisukohad
8.Avaldaja hinnangul ei ole määruskaebus põhjendatud.
8.1.Puudutatud isik ei tarvita ravimeid, tal puudub haiguskriitika ning ta helistab kõikidesse riigiasutustesse. Puudutatud isik on helistanud Häirekeskusesse seisuga 25.05.2021 (alates 1.01.2021) 1243 korda. Avaldajal puuduvad andmed puudutatud isiku viimase elukoha kohta, sest puudutatud isik ei ole neid avaldanud. Seetõttu ei ole avaldaja piiranud suures ulatuses puudutatud isiku rahaliste vahendite kasutamist ning tema kasutuses on enamus tema rahalistest vahenditest 350 eurot kuus, tagamaks puudutatud isikule tema toimetuleku. Puudutatud isikule on eraldatud ühetoaline sotsiaalkorter, kuhu puudutatud isik saab asuda elama arvatavasti
2-21-4641 augustis 2021. a. Kui puudutatud isik asub elama avaldaja sotsiaalkorterisse, siis saab avaldaja korraldada järelevalve puudutatud isiku ravimite tarvitamise üle ja piirata suuremas ulatuses tema rahaasju, et võlgnevused saaksid makstud. Koostöö puudutatud isikuga muutub pärast tema elama asumist sotsiaalkorterisse tihedamaks, sest avaldajal tekivad võimalused suunata puudutatud isikut erinevatele teenustele ja hoida puudutatud isiku ravi järelevalve all.
8.2.Avaldaja hinnangul ei ole puudutatud isik terve ning vajab abi.
9.Puudutatud isiku esindaja ei osanud hinnata, kas puudutatud isikule eestkoste seadmine on esmavajalik või piisab muudest sotsiaalteenustest ilma puudutatud isiku teovõimet piiramata. Esindaja leiab, et eestkostja ei ole senini suutnud oma ülesandeid täita – tagatud ei ole ravi, vajalikke elamistingimusi ja sotsiaalabi. Maakohtu määrusega seotud eestkoste ei ole täitnud oma eesmärki. Menetluse edasine käik
10.Maakohus määras 30.08.2021 määrusega puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindajale riigi õigusabi osutamise eest tasu maksmise osas, mis puudutas määruskaebemenetlust.
11.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 2.12.2021 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
12.Ringkonnakohus kuulas avaldaja 9.03.2022 telefoni teel ära (ärakuulamise protokoll on toimikus).
13.Ringkonnakohus kuulas puudutatud isiku 15.03.2022 isiklikult ära (ärakuulamise protokoll on toimikus).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
15.TsMS § 524 lg 1 esimene lause sätestab kohtule kohustuse kuulata piiratud teovõimega täisealisele isikule eeskoste seadmise menetluses ära isik, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Eestkoste seadmise asjas ei ole vähemalt üldjuhul võimalik kohaldada TsMS § 477 lg 4 neljandat lauset ärakuulamise kohta telefonitsi või kirja või elektrooniliselt esitatud seisukoha abil (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus (RKTKm) tsiviilasjas nr 3-2-1-127-14, p 15 teine lõik).
16.Maakohus kuulas puudutatud isiku ära telefoni teel (digitoimiku lehekülg (dtl) 64). Sellega on maakohus jätnud täitmata TsMS § 524 lg-s 1 sätestatud nõude kuulata isiklikult ära isik, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Seejuures andis maakohus ilmselt ülemäärase tähenduse ekspertarvamuses sisalduvale põhjendamata hinnangule, et puudutatud isikut ei saa eestkoste seadmise menetluses ära kuulata ega hinnanud piisavalt muid puudutatud isiku kohta menetluses esitatud asjaolusid ja seisukohti. Tegemist on menetlusõiguse normi olulise rikkumisega TsMS § 669 lg 1 p 1 mõttes.
2-21-4641
17.Vaatamata sellele, et ekspertarvamuse kohaselt ei saa puudutatud isikut eestkoste seadmise menetluses ära kuulata (ärakuulamine võib kahjustada puudutatud isiku tervist või puudutatud isik võib muutuda iseendale või teistele ohtlikuks – dtl 47), on puudutatud isik esindaja vahendusel 20.04.2021 menetlusdokumendis (s.o enne kui maakohus puudutatud isiku telefoni teel ära kuulas) maakohtule avaldanud, et soovib kindlasti, et kohus ta ära kuulaks (dtl 52 teine lõik). Samuti on puudutatud isiku esindaja toonud esile, et ta on puudutatud isikuga kohtunud ja korduvalt suhelnud telefonitsi (vt samas). Ka avaldaja on puudutatud isikuga kohtunud (dtl 8 kolmas lõik). Lisaks käib puudutatud isik tööl (dtl 64), mis tähendab, et vähemalt mingil määral puutub ta inimestega kokku. Seega olid andmed selle kohta, kas puudutatud isikut saab ära kuulata, vastuolulised. Ekspertarvamus ei ole kohtule siduv, vaid on üks tõend teiste hulgas, mida kohus peab hindama (RKTKm 3-2-1-155-13, p 39.2). Seda, miks maakohus puudutatud isikut suuliselt ja isiklikult kohtudes ära ei kuulanud, ei ole maakohus määruses põhjendanud. Ringkonnakohtu hinnangul tulnuks maakohtul puudutatud isik suuliselt ja isiklikult kohtudes ära kuulata. Puudutatud isik on ise ärakuulamise vajalikkust rõhutanud ning olemas olid andmed, et puudutatud isikuga on võimalik suuliselt ja isiklikult suhelda. Kuueminutiline telefonikõne ei ole TsMS § 524 lg 1 nõude täitmiseks piisav (dtl 64).
18.Kuigi maakohus eksis puudutatud isikule eestkoste seadmist menetledes menetlusõiguse normide vastu, kui jättis puudutatud isiku vahetult ära kuulamata ja tegi seda telefonitsi, ei anna nimetatud rikkumine alust maakohtu määrust tühistada. Ringkonnakohus kuulas puudutatud isiku ise suuliselt ja isiklikult kohtudes ära ning ringkonnakohtul ei ole asjas kogutud tõendite põhjal kahtlust, et maakohus määras põhjendatult puudutatud isikule eestkostja. Ringkonnakohus täiendab öelduga maakohtu määruse põhjendusi. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega, neid kordamata (TsMS § 654 lg 6 koostoimes §-ga 659).
19.Maakohtule ei saa heita ette puudutatud isiku lähedaste (võimalik elukaaslane) arvamuse küsimata jätmist (TsMS § 525 lg 2), sest puudutatud isik ei nõustunud varasemalt avaldama oma (tegelikku) elukohta ega elukaaslase andmeid (dtl 45 osa „Uurimistulemused“ ja dtl 46 teine lõik). Arvestades ekspertarvamuses avaldatud hinnangut puudutatud isiku haiguse kestvuse ja puudutatud isiku abivajaduste kohta, ei pea ringkonnakohus vajalikuks puudutatud isiku võimaliku elukaaslane väljaselgitamist ja ärakuulamist. Kuivõrd ekspertarvamus kajastab andmeid puudutatud isiku käitumise ja tema igapäevase elu kohta ning koostöövalmidus raviks ei ole lähedaste poolt objektiivselt kontrollitav, ei oleks puudutatud isiku võimaliku elukaaslase ärakuulamine aidanud määruskaebuse lahendamisele ilmselt kaasa. Avaldaja abi elukoha saamisel on puudutatud isik aga juba vastu võtnud (vt avaldaja 9.03.2022 ja puudutatud isiku 15.03.2022 ärakuulamise protokollid).
20.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
21.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja leiab, et ainuüksi asjaolu, et puudutatud isik ei nõustu talle pandud diagnoosi ning kohtu järeldustega, ei anna alust selle muutmiseks. Puudutatud isiku enda hinnang, et ta on terve, ei lükka ümber psühhiaatri ekspertarvamuses toodud hinnangut tema tervislikule seisundile ega saa olla määrav perekonnaseaduse § 203 lg 1 toodud tingimuste hindamisel. Ekspertarvamuses toodud hinnang puudutatud isiku tervislikule seisundile on kooskõlas ka teabega puudutatud isiku varasema psühhiaatrilise haiguse, tervisliku seisundi ja toimetuleku kohta (vt dtl 46 osa „Arvamus“, kolmas lõige).
2-21-4641
22.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust puudutatud isikule täiendava psühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks. Määruskaebusest nähtuvalt soovib puudutatud isik täiendavat ekspertiisi üksnes seetõttu, et ta ei nõustu dr KK ekspertarvamusega. Ringkonnakohtul ei ole alust ekspertarvamuses kahelda.
23.Ülaltoodud põhjendustel ei anna määruskaebuse väited ringkonnakohtu hinnangul alust muuta maakohtu määruse resolutsiooni. Määruskaebus jääb rahuldamata.
24.Ringkonnakohus juhib avaldaja tähelepanu vajadusele korraldada järelevalve puudutatud isikule ravimite andmise üle. Määruskaebemenetluses on selgunud, et puudutatud isik ei tarvita ravimeid, kuigi ekspertarvamuse kohaselt peab puudutatud isik võtma regulaarselt psühhoosivastaseid ravimeid, et tema tervislik seisund oleks stabiilne ja ei progresseeruks. Psühhiaatri hinnangul on puudutatud isiku ravivajadus püsiv (dtl 48).
25.Avaldaja esitas 19.07.2021 uue tõendina Häirekeskuse 25.05.2021 pöördumise, millega ta soovib tõendada, et ta puudutatud isik ei tarvita ravimeid, tal puudub haiguskriitika ning ta helistab kõikidesse riigiasutustesse. Häirekeskusesse on puudutatud isik seisuga 25.05.2021 (alates 1.01.2021) helistanud 1243 korda. Ringkonnakohus võtab selle TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 esimese lause alusel uue tõendina vastu, kuigi ringkonnakohus nõustus eelnevalt maakohtu määruse põhjendustega osas, milles ringkonnakohus neid ei täiendanud.
26.Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 3 alusel puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste kulud nende enda kanda. Maakohus on 30.08.2021 määrusega lahendanud puudutatud isiku taotluse riigi õigusabi eest tasu maksmiseks. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
27.TsMS § 532 lg 1 ning TsMS § 696 lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada määruse peale määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.