2-21-2768/26 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Kane Metall väidetavalt peetud tööaja arvestuse (tl 150–150 pöördel) tõendamaks, et hageja töötas kostja juures augustis 184 tundi. Tl 150 pöördel oleva tööaja arvestuse esitas tööandja ka töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjonis oli dokument allkirjastamata ja rekvisiitideta. Töövaidluskomisjon leidis, et tööandja esitatud tööajagraafikuid ei saa pidada usutavaks, kuna graafikutest ei nähtu koostamise kuupäev, koostaja ega andmed selle kohta, kas graafikuid on töötajale tutvustatud. Ehkki tööandja on kohtus esitanud tööajagraafiku allkirjastatult ja lisanud Aktsiaseltsi Kane Metall juhatuse esimehe Ervin Luige allkirjastatud kinnituse, eksisteerivad töövaidluskomisjoni välja toodud puudused ka kohtumenetluses esitatud dokumentide puhul. Tl 150 pöördel oleval dokumendil on allkiri, kuid ei ole aru saada, kelle allkirjaga on tegemist ning kes, millal ja mis andmetest lähtuvalt selle dokumendi on koostanud. Aktsiaseltsi Kane Metall juhatuse esimehe e-kirjast ei ole võimalik tuvastada, missuguse dokumendi ta tegelikkuses töötundide aruandena 2020. a juuli ja augusti kohta kinnitas ja edastas. Järelikult ei saa kostja esitatud dokumentidest järeldada, et Aktsiaselts Kane Metall oleks kinnitanud töötaja töötundidena just kostja poolt kohtule esitatud arvestuse. Allkirjade lisamine varasemalt esitatud dokumendile ei lisa dokumendile sisulist usutavust. Olgugi, et kostja toetub asjaolule, et töötaja töö tegemise koht 2020. a augustis oli Aktsiaselts Kane Metall, ei ole kostja taotlenud Aktsiaseltsi Kane Metall juhatuse liikme või tööajaarvestuse väidetavalt koostanud meistri ärakuulamist, et hageja 04.06.2021 menetlusdokumendis tõstatatud kahtlused kõrvaldada. Kostja ei ole esitanud ka ühtegi kirjalikku tõendit, mis kohtu kahtlused dokumendi paikapidavuses kõrvaldada saaks (nt Aktsiaseltsile Kane Metall hageja kui renditöötaja töö eest esitatud arved vms). Ka ei ole kostja nimetatud tõendeid kohtule esitanud viisil, mis võimaldaks kohtul veenduda nende dokumentide autentsuses. Kohus leidis, et kostja tööajaarvestust puudutavate tõendite puhul ei saa välistada, et tegemist on kohtu (ja töövaidluskomisjoni) jaoks loodud tõenditega, ning seesuguste tõenditega ei ole võimalik otsuse tegemisel arvestada. MTA tõend tõendab, et tööandja on olnud dokumenteerimisel lohakas. Kanded töötamise registris ei vasta tegelikule olukorrale ega poolte poolt vaidlustamata asjaoludele. Tööandja ei ole tasunud tööjõumakse ja -makseid ega neid deklareerinud perioodil 01.07.–31.12.2020. Eeltoodud asjaolud viitavad samuti sellele, et tööandja ei ole täitnud oma kohustusi töösuhte dokumenteerimisel korrektselt ja piisavalt selleks, et hagejal oleks võimalik saada välja teenitud töötasu. Ka see asjaolu on aluseks kahelda kostja esitatud tööajaarvestuse tõepärasuses. Kuivõrd ka kohus ei loe tööandja esitatud tööajagraafikuid usutavateks tõenditeks, siis saab asja lahendamisel lähtuda töötaja esitatud andmetest, milleks on ekraanipildid töötatud tundidest. Ekraanipiltidel olevad andmed on kogutud jooksvalt. Hageja esindaja selgitas, et tööpäeva lõpus saatis hageja oma töötatud tundide arvu, mõnikord saatis ka eelmis(t)e päeva(de) omaga koos. Esimene number sõnumis on kuupäev, peale sidekriipsu on vastaval kuupäeval töötatud tundide arv. Hageja sõnumid kellelegi kohale ei läinud, hageja pidas arvestust enda jaoks. Hageja töötas selle tõendi kohaselt 2020. a augustis 264 tundi. Hageja nõude arvestus on korrektne. Seega tuleb lugeda, et hageja teenis tööandja juures töötades 2020. a augustis välja töötasu 2505,16 eurot (bruto), mis tuleb kostjalt välja mõista. Kuna kohus rahuldab põhinõude, kuulub VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldamisele ka viivisenõue.

6.A. Akhmataliev vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on kohus hinnanud tõendeid kogumis ja leidnud, et kostja esitatud tõend ei ole usaldusväärsem kui hageja tööaja arvestus, ning on oma hinnangut piisavalt põhjendanud. Kohus viitab hageja 04.06.2021 menetlusdokumendile vaid seonduvalt sellele lisatud MTA tõendiga. Kohtuistungi protokollist nähtub, et hageja palus asja juurde võtta mh MTA tõendi, mis tõendab, et tööandja on olnud dokumenteerimisel lohakas ning pole töösuhet dokumenteerinud ning tasunud makse ja deklareerinud töötamist. Kohus on küsinud kostja seisukohta, kas hageja tõendid võib vastu võtta. Kostja ei ole väitnud, et MTA tõend ei ole talle nähtav või et ta ei tea, millest jutt käib. Seega oli dokument kostjale tuttav. Eelmenetluse lõpus kostjal taotlusi ei olnud. Kostja nõustus eelmenetluse lõpetamise ning asja sisulise läbivaatamisega jätkamisega. Lisaks küsis kohus asja sisulisel läbivaatamisel, kas pooled soovivad tõendite uurimist kohtuistungil. Kostja vastas, et tõendeid on piisavalt uuritud. Kohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust. Kostja pidi töövaidluskomisjoni otsusest mõistma, et tööaja arvestus vajab tõendamist. Kostja lisas töövaidluskomisjonile esitatud dokumendile allkirja ilma allkirja andja nime ja allkirjastamise kuupäevata ning kinnituskirja Aktsiaseltsilt Kane Metall, millel on küll kirja koostaja nimi ja kuupäev, ent allkiri erineb tööaja arvestuse tabelile lisatust ning kirjast ei nähtu, missuguse dokumendi Aktsiaselts Kane Metall tegelikkuses töötundide aruandena 2020. a juuli ja augusti kohta kinnitas ja edastas. Hagimenetluse võistlevat iseloomu arvestades ei pea kohus pooltele ütlema, milliseid tõendeid tuleb esitada, vaid pool otsustab selle üle ise. Hageja on alates töövaidluskomisjoni avalduse esitamisest selgitanud, et tegi 2020. a augustis ületunnitööd. Kostja on avaldanud, et hageja töötas 2020. a augustis 184 tundi. 2020. a augusti normtunnid olid 160. Seega on hageja väide ületunnitöö kokkuleppe olemasolu osas kostja poolt omaks võetud ning ei vaja TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 kohaselt tõendamist.