Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. märts 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-2768
Tsiviilasi
Abdukarim Akhmatalievi hagi SevRentConsalting OÜ vastu töötasu 2505,16 eurot ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
2933,83 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 3. detsembri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SevRentConsalting OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): SevRentConsalting OÜ (rk: 14779211), esindaja Sergei Desjatnikov Vastustaja (hageja): Abdukarim Akhmataliev (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Tiina Mölder
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 3. detsembri 2021 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus SevRentConsalting OÜ kanda.
3.Välja mõista SevRentConsalting OÜ-lt Abdukakim Akhmatalievi kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 450 eurot, mis kanda Desiree OÜ arvelduskontole EE291010220243821227.
Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb SevRentConsalting OÜ maksma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Töövaidluskomisjon tegi 21.01.2021 otsuse, millega rahuldas osaliselt Abdukarim Akhmatalievi (töötaja/hageja) avalduse SevRentConsalting OÜ (tööandaja/kostja) vastu ning luges tuvastatuks, et poolte vahel sõlmiti 15.06.2020 tähtajatu tööleping, mis lõppes töölepingu seaduse (TLS) § 85 lg 1 alusel 21.09.2020, ja mõistis tööandjalt välja töötaja kasuks töötasu 2505,16 eurot (bruto). Tööandja esitas maakohtule taotluse vaadata töötaja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina osas, millega töövaidluskomisjon mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja 2505,16 eurot.
2.Hageja palus maakohtule esitatud hagiavalduses mõista kostjalt välja töötasu ning lisatasu ületunnitöö eest ja töötamise eest riiklikul pühal kokku 2505,16 eurot. 11.11.2021 kohtuistungil esitas hageja lisaks viivisenõude tasumata põhinõudelt alates 21.09.2020. Hagiavalduse kohaselt on kostjal hagejale tasumata töötasu 2020. a augusti eest 2505,16 eurot, sh augusti normtunnid (160 tundi) 1244,80 eurot, kahekordne töötasu riiklikul pühal töötamise (12 tundi) eest 186,72 eurot ja 1,5-kordne töötasu 92 ületunni eest 1073,64. Hageja tunnitasu oli 7,78 eurot (bruto). Tööandja ei ole pidanud hageja tööaja arvestust ning on esitanud hageja töötamise kohta valeandmed. Hageja arvestuse järgi töötas ta 2020. a augustis 264 tundi.
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt oli hageja renditöötaja ja tema tegelik töökoht oli Aktsiaseltsis Kane Metall. Töötasu väljamaksmise aluseks on Aktsiaseltsi Kane Metall tööaja graafik. Hageja töötas augustis 184 tundi, mille eest saab töötasunõue olla 1410 eurot. Kostja esindaja möönis kohtuistungil, et töötasu arvestuses võib olla väike viga.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 3. detsembri 2021 otsusega hagi ja mõistis SevRentConsalting OÜ-lt välja A. Akhmatalievi kasuks saamata jäänud töötasu 2505,16 eurot ning viivise perioodi 21. september 2020 kuni 11. november 2021 eest 228,26 eurot ja alates
12.novembrist 2021 tasumata põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhisumma (s.o 2505,16 eurot). Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 960 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kohustab TLS § 28 lg 2 p 4 tööandjat pidama tööaja arvestust. Kostja ei ole hageja tööaja arvestust pidanud. Kostja on esitanud kohtule Aktsiaseltsi
Kane Metall väidetavalt peetud tööaja arvestuse (tl 150–150 pöördel) tõendamaks, et hageja töötas kostja juures augustis 184 tundi. Tl 150 pöördel oleva tööaja arvestuse esitas tööandja ka töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjonis oli dokument allkirjastamata ja rekvisiitideta. Töövaidluskomisjon leidis, et tööandja esitatud tööajagraafikuid ei saa pidada usutavaks, kuna graafikutest ei nähtu koostamise kuupäev, koostaja ega andmed selle kohta, kas graafikuid on töötajale tutvustatud. Ehkki tööandja on kohtus esitanud tööajagraafiku allkirjastatult ja lisanud Aktsiaseltsi Kane Metall juhatuse esimehe Ervin Luige allkirjastatud kinnituse, eksisteerivad töövaidluskomisjoni välja toodud puudused ka kohtumenetluses esitatud dokumentide puhul. Tl 150 pöördel oleval dokumendil on allkiri, kuid ei ole aru saada, kelle allkirjaga on tegemist ning kes, millal ja mis andmetest lähtuvalt selle dokumendi on koostanud. Aktsiaseltsi Kane Metall juhatuse esimehe e-kirjast ei ole võimalik tuvastada, missuguse dokumendi ta tegelikkuses töötundide aruandena 2020. a juuli ja augusti kohta kinnitas ja edastas. Järelikult ei saa kostja esitatud dokumentidest järeldada, et Aktsiaselts Kane Metall oleks kinnitanud töötaja töötundidena just kostja poolt kohtule esitatud arvestuse. Allkirjade lisamine varasemalt esitatud dokumendile ei lisa dokumendile sisulist usutavust. Olgugi, et kostja toetub asjaolule, et töötaja töö tegemise koht 2020. a augustis oli Aktsiaselts Kane Metall, ei ole kostja taotlenud Aktsiaseltsi Kane Metall juhatuse liikme või tööajaarvestuse väidetavalt koostanud meistri ärakuulamist, et hageja 04.06.2021 menetlusdokumendis tõstatatud kahtlused kõrvaldada. Kostja ei ole esitanud ka ühtegi kirjalikku tõendit, mis kohtu kahtlused dokumendi paikapidavuses kõrvaldada saaks (nt Aktsiaseltsile Kane Metall hageja kui renditöötaja töö eest esitatud arved vms). Ka ei ole kostja nimetatud tõendeid kohtule esitanud viisil, mis võimaldaks kohtul veenduda nende dokumentide autentsuses. Kohus leidis, et kostja tööajaarvestust puudutavate tõendite puhul ei saa välistada, et tegemist on kohtu (ja töövaidluskomisjoni) jaoks loodud tõenditega, ning seesuguste tõenditega ei ole võimalik otsuse tegemisel arvestada. MTA tõend tõendab, et tööandja on olnud dokumenteerimisel lohakas. Kanded töötamise registris ei vasta tegelikule olukorrale ega poolte poolt vaidlustamata asjaoludele. Tööandja ei ole tasunud tööjõumakse ja -makseid ega neid deklareerinud perioodil 01.07.–31.12.2020. Eeltoodud asjaolud viitavad samuti sellele, et tööandja ei ole täitnud oma kohustusi töösuhte dokumenteerimisel korrektselt ja piisavalt selleks, et hagejal oleks võimalik saada välja teenitud töötasu. Ka see asjaolu on aluseks kahelda kostja esitatud tööajaarvestuse tõepärasuses. Kuivõrd ka kohus ei loe tööandja esitatud tööajagraafikuid usutavateks tõenditeks, siis saab asja lahendamisel lähtuda töötaja esitatud andmetest, milleks on ekraanipildid töötatud tundidest. Ekraanipiltidel olevad andmed on kogutud jooksvalt. Hageja esindaja selgitas, et tööpäeva lõpus saatis hageja oma töötatud tundide arvu, mõnikord saatis ka eelmis(t)e päeva(de) omaga koos. Esimene number sõnumis on kuupäev, peale sidekriipsu on vastaval kuupäeval töötatud tundide arv. Hageja sõnumid kellelegi kohale ei läinud, hageja pidas arvestust enda jaoks. Hageja töötas selle tõendi kohaselt 2020. a augustis 264 tundi. Hageja nõude arvestus on korrektne. Seega tuleb lugeda, et hageja teenis tööandja juures töötades 2020. a augustis välja töötasu 2505,16 eurot (bruto), mis tuleb kostjalt välja mõista. Kuna kohus rahuldab põhinõude, kuulub VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldamisele ka viivisenõue.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.SevRentConsalting OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
3.detsembri 2021 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis kohus põhjendamatult arvestamata Aktsiaseltsi Kane Metall koostatud ja kinnitatud tööajaarvestusega, mille järgi töötas hageja
augustis 184 tundi. Kohus on tuginenud hageja 04.06.2021 menetlusdokumendile, mida ei ole e-toimikus ja mida ei ole kostjale saadetud. Seega ei saanud kostja sellele vastata. Kohus ei täitnud selgitamiskohustust. Kohus pidanuks kostjale selgitama, et allkirjastatud tõendi õigsust ja usaldusväärsust tuleb tõendada teiste tõenditega. Kostja eeldas, et allkirjastatud dokument on usaldusväärne tõend. Aktsiaseltsi Kane Metall juhatuse liige kinnitas, et 2020. a juuli ja augusti graafik on koostatud Aktsiaseltsi Kane Metall meistri poolt. Kohus on kohaldanud vääralt TLS § 44 lg 1, kuna tuvastamata on kokkulepe ületunnitöö tegemiseks. Kohus ei selgitanud välja, kelle korraldusel töötas hageja 264 tundi. Kostja hagejaga sellist kokkulepet sõlminud ei ole. Kostja on väitnud, et hageja töötas 184 tundi. Hageja pidi tõendama poolte kokkulepet ületunnitöö tegemiseks, kuid ei ole seda teinud.
6.A. Akhmataliev vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on kohus hinnanud tõendeid kogumis ja leidnud, et kostja esitatud tõend ei ole usaldusväärsem kui hageja tööaja arvestus, ning on oma hinnangut piisavalt põhjendanud. Kohus viitab hageja 04.06.2021 menetlusdokumendile vaid seonduvalt sellele lisatud MTA tõendiga. Kohtuistungi protokollist nähtub, et hageja palus asja juurde võtta mh MTA tõendi, mis tõendab, et tööandja on olnud dokumenteerimisel lohakas ning pole töösuhet dokumenteerinud ning tasunud makse ja deklareerinud töötamist. Kohus on küsinud kostja seisukohta, kas hageja tõendid võib vastu võtta. Kostja ei ole väitnud, et MTA tõend ei ole talle nähtav või et ta ei tea, millest jutt käib. Seega oli dokument kostjale tuttav. Eelmenetluse lõpus kostjal taotlusi ei olnud. Kostja nõustus eelmenetluse lõpetamise ning asja sisulise läbivaatamisega jätkamisega. Lisaks küsis kohus asja sisulisel läbivaatamisel, kas pooled soovivad tõendite uurimist kohtuistungil. Kostja vastas, et tõendeid on piisavalt uuritud. Kohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust. Kostja pidi töövaidluskomisjoni otsusest mõistma, et tööaja arvestus vajab tõendamist. Kostja lisas töövaidluskomisjonile esitatud dokumendile allkirja ilma allkirja andja nime ja allkirjastamise kuupäevata ning kinnituskirja Aktsiaseltsilt Kane Metall, millel on küll kirja koostaja nimi ja kuupäev, ent allkiri erineb tööaja arvestuse tabelile lisatust ning kirjast ei nähtu, missuguse dokumendi Aktsiaselts Kane Metall tegelikkuses töötundide aruandena 2020. a juuli ja augusti kohta kinnitas ja edastas. Hagimenetluse võistlevat iseloomu arvestades ei pea kohus pooltele ütlema, milliseid tõendeid tuleb esitada, vaid pool otsustab selle üle ise. Hageja on alates töövaidluskomisjoni avalduse esitamisest selgitanud, et tegi 2020. a augustis ületunnitööd. Kostja on avaldanud, et hageja töötas 2020. a augustis 184 tundi. 2020. a augusti normtunnid olid 160. Seega on hageja väide ületunnitöö kokkuleppe olemasolu osas kostja poolt omaks võetud ning ei vaja TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 kohaselt tõendamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
3.detsembri 2021 otsus muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki käesolevas otsuses.
8.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus., et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi.
8.1.TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt TsMS § 238 lg 5 teises lauses märgitule võib tõendi selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. TsMS § 442 lg 8 sätestab muu hulgas, et kohus peab kõiki tõendeid analüüsima ning kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus on kõiki tõendeid hinnanud eelmärgitud sätetes esitatud põhimõtteid järgides ning asunud põhjendatud seisukohale, et Aktsiaseltsi Kane Metall esitatud tõend ei tõenda hageja tööaega 2020. a augustis, kuna sellest ei nähtu, kes ja millal tööajagraafiku koostas (tl 150 pöördel). Samas on nimetatud tõend vastuolu teiste, sh kostja, väljastatud tõenditega ning selle tõevastavus ei ole seetõttu kontrollitav. Seejuures on maakohus põhjendatult tuginenud MTA 26.03.2020 vastusele, millest nähtuvalt ei ole kostja deklareerinud hagejale ajavahemikul 01.07.2020 kuni 31.12.2020 väljamakseid ning kanded töötamise registris ei vasta tegelikule olukorrale. Seetõttu on põhjendamatu kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus on jätnud Aktsiaseltsi Kane Metall tõendi põhjendamatult arvestamata ning rikkunud TsMS § 232 lg-t 1.
8.2.Hageja poolt 04.06.2021 esitatud menetlusdokumendi ja sellele lisatud MTA vastuse ja tõendite võeti asja materjalide juurde maakohtu 11.11.2021 kohtuistungil (tl 167 pöördel). Samuti nähtub 11.11.2021 kohtuistungi protokollist, et kõikide (sh hageja poolt 04.06.2021 esitatud tõendid) tõendite kohta küsiti vastaspoole seisukohta, poolte lepingulised täiendavaid taotlusi ei esitanud ning olid nõus eelmenetluse lõpetamisega. Kostja väide apellatsioonkaebuses, et tal polnud võimalik tutvuda hageja 04.06.2021 esitatud menetlusdokumendi ja selle lisadega, on seega vale (nimetatud dokumentide olemasolu nähtub ka e-toimikust).
8.3.Ebaõige on ka see kostja väide, et maakohus jättis tuvastamata ületunnitöö kokkuleppe. TLS § 44 lg 1 kohaldamine ei nõua kirjalikku kokkulepet ületunnitöö tegemiseks. Maakohtu menetluses kostja ületunnitöö kokkulepet ei vaidlustanud ning kostja vastuväide seisnes vaid ületundide arvus. Ringkonnakohus rõhutab, et kostja kinnitusel töötas hageja 2020. a augustis 184 tundi, s.o üle TLS § 43 lg-s 1 sätestatud tööaja normi. Seega tegi hageja 2020. a augustis kostja kinnitusel ületunde ning paljasõnaline on kostja väide apellatsioonkaebuses, et kokkulepe ületundide tegemiseks puudus.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda ja seega peab kostja hüvitama hageja menetluskulud, mis tekkisid seoses vastuse koostamisega apellatsioonkaebusele. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kulutanud õigusabile seoses vastuse koostamisega apellatsioonkaebusele 3,75 tunni eest 450 euro (sh käibemaks). Ringkonnakohus leiab, et hageja õigusabikulu 450 eurot on põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning tuleb kostjalt välja mõista. Vastavalt hageja lepingulise esindaja taotlusele tuleb nimetatud summa kanda Desiree OÜ kontole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.