Tsiviilasja hind Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja lahendamine hagita menetluses Avaldaja: R. J. B. (ik xxxx, elukoht xxxx) lepinguline esindaja Indrek Lillo (e-post [email protected]) Puudutatud isik I: E. V. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Puudutatud isik II: S. V. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Puudutatud isik III: E. T. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Puudutatud isik IV: G. A. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Puudutatud isik V: M. M. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Puudutatud isik VI: H. M. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Puudutatud isik VII: E. T. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Puudutatud isik VIII: K. T. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Puudutatud isik IX: G. M. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Puudutatud isik X: S. K. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Puudutatud isik XI: J. K. (isikukood xxxx, elukoht xxxx), Puudutatud isik XII: K. K. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Puudutatud isik XIII: G. K. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Puudutatud isik XIV: T. O. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Puudutatud isik XV: K. S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Puudutatud isik XVI: A. R. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Puudutatud isik XVII: V. V. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Puudutatud isik XVIII: K. M. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Puudutatud isik XIX: M. K. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Puudutatud isik XX: Tallinn, Kõnnu tn 1 a korteriühistu (registrikood: 80527690, asukoht Kõnnu tn 1a,
Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige G. A., epost: xxxx Puudutatud isik XXI: Tallinn, Kõnnu tn
korteriühistu (registrikood 80527684, asukoht Kõnnu tn 1, Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige E. T., e-post: xxxx Puudutatud isik XXII: Tallinn, Kõnnu tn
korteriühistu (registrikood 80538854. asukoht Kõnnu tn 3, Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige A. R., e-post: xxxx Puudutatud isikute lepinguline esindaja Ervin Nurmela, [email protected] Hagita menetlus
Jätta R. J. B.i (B.) avaldus Tallinn Kõnnu 3a kinnistule juurdepääsu määramiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud R. J. B.i kanda.
2.Välja mõista R. J. B.ilt (B.) menetluskulu 4 055,04 eurot E. V. (isikukood xxxx), S. V. (isikukood xxxx), E. T. (isikukood xxxx), G. A. (isikukood xxxx), M. M. (isikukood xxxx), H. M. (isikukood xxxx), E. T. (isikukood xxxx), K. T. (isikukood xxxx), G. M. (isikukood xxxx), S. K. (isikukood xxxx), J. K. (isikukood xxxx), K. K. (isikukood xxxx), G. K. (isikukood xxxx), T. O. (isikukood xxxx), K. S. (isikukood xxxx), A. R. (isikukood xxxx), V. V. (isikukood xxxx), K. M. (isikukood xxxx), M. K. (isikukood xxxx), Tallinna Kõnnu 1a korteriühistu (registrikood: 80527690), Tallinna Kõnnu 1 korteriühistu (registrikood: 80527684) ja Tallinn Kõnnu 3 korteriühistu (registrikood:80538854) kasuks.
3.Välja mõista R. J. B.ilt (B.) menetluskuludele viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras E. V. (isikukood xxxx), S. V. (isikukood xxxx), E. T. (isikukood xxxx), G. A. (isikukood xxxx), M. M. (isikukood xxxx), H. M. (isikukood xxxx), E. T. (isikukood xxxx), K. T. (isikukood xxxx), G. M. (isikukood xxxx), S. K. (isikukood xxxx), J. K. (isikukood xxxx), K. K. (isikukood xxxx), G. K. (isikukood xxxx), T. O. (isikukood xxxx), K. S. (isikukood xxxx), A. R. (isikukood xxxx), V. V. (isikukood xxxx), K. M. (isikukood xxxx), M. K. (isikukood xxxx), Tallinna Kõnnu 1a korteriühistu (registrikood: 80527690), Tallinna Kõnnu 1 korteriühistu (registrikood: 80527684) ja Tallinn Kõnnu 3 korteriühistu (registrikood:80538854) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtusse määruse teinud maakohtu kaudu. Asjaolud ja menetluse käik 1.R. J. B. (avaldaja) esitas 19.10.2021 Harju Maakohtule avalduse juurdepääsu määramiseks. Avaldaja täiendas oma avaldust 24.11. js 25.11.2021.
2.Kohus võttis avalduse menetlusse 01.12.2021 ja kaasas menetlusse lisaks avaldaja poolt märgitud korteriühistutele puudutatud isikutena E. V. (isikukood xxxx), S. V. (isikukood xxxx), E. T. (isikukood xxxx), G. A. (isikukood xxxx), M. M. (isikukood xxxx), H. M. (isikukood xxxx), E.
T. (isikukood xxxx), K. T. (isikukood xxxx), G. M. (isikukood xxxx), S. K. (isikukood xxxx), J. K. (isikukood xxxx), K. K. (isikukood xxxx), G. K. (isikukood xxxx), T. O. (isikukood xxxx), K. S. (isikukood xxxx), A. R. (isikukood xxxx), V. V. (isikukood xxxx), K. M. (isikukood xxxx) ja M. K. (isikukood xxxx).
3.Avalduse kohaselt oli kuni 2005. aastani oli avaldajale kuuluvale Viljandi mnt 27a kinnistule (praegune Kõnnu tn 3a kinnistu) tagatud juurdepääs Viljandi maanteele üle Viljandi mnt 27b kinnistu (praegused Kõnnu tn 1a, 1, 3 ja T2 kinnistud). Juurdepääsuteed kasutas ligipääsuks Viljandi mnt 27a kinnistule avaldaja vanatädi, kes oli kinnistu eelmine omanik. 01.06.2005 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1078-k jagati Viljandi mnt 27b kinnistu neljaks ehk Kõnnu tn 1a, 1, 3 ja T2 kinnistuteks ning likvideeriti Viljandi mnt 27a kinnistu (praegune Kõnnu tn 3a kinnistu) juurdepääs (nn ajalooline tee) Viljandi maanteele üle Viljandi mnt 27b kinnistu. Detailplaneeringuga määrati, et Kõnnu tn 3a kinnistule tagatakse juurdepääs Viljandi mnt T6 kinnistule (registriosa nr 25930901) ehk Kõnnu tänavale üle Kõnnu tn T2 kinnistu. Eelnimetatud juurdepääsuteed kasutasid avaldaja ja tema pereliikmed juurdepääsuks (nii jalgsi kui ka sõidukitega) Kõnnu tn 3a kinnistule 2021 aasta augusti lõpuni. Märtsis 2021 teatasid puudutatud isikud avaldajale, et nad sulgevad Kõnnu tn 3a kinnistu juurdepääsu üle Kõnnu tn T2 kinnistu hiljemalt 31.08.2021. Avaldaja tegi puudutatud isikutele mitmeid ettepanekuid juurdepääsutee osas kõikidele osapooltele sobiva lahenduse leidmiseks, kuid tulutult. Puudutatud isikud rajasid Kõnnu tn T2 kinnistu Kõnnu tänava poolsesse külge automatiseeritud värava, mida kasutasid ka avaldaja ja tema pereliikmed. Värav avanes väravapuldiga, mis oli olemas ka avaldajal. Alates 31.08.2021 avaldaja valduses olev väravapult autoväravat enam ei ava, samuti parkis puudutatud isik J. K. talle kuuluva sõiduki Xxxx, registreerimisnumbriga xxxx Kõnnu tn T2 transpordimaale, vahetult Kõnnu tn 3a kinnistu autovärava ette nii, et väravat ei ole võimalik kasutada ka jalgsi liikudes. Puudutatud isikute tegevuse tulemusel ei pääse avaldaja ega tema pereliikmed enam oma sõidukiga Kõnnu tn 3a kinnistule. Avaldaja ja tema pereliikmed hakkasid kokkuleppel Kõnnu tn 4 kinnistu endise omaniku D. H.ga parkima oma sõidukit Kõnnu tänavale, Kõnnu tn 4 kinnistul asuvate garaažide ette. Ka seal parkimiseks on puudutatud iskud teinud avaldajale takistusi. Puudutatud isikud esitavad avaldaja sõidukiga (st selle parkimisega) seonduvalt pidevalt kaebuseid politseile ja MUPO-le ja kaebuste tulemusel tehakse avaldajale seoses sõiduki parkimisega trahve. Kõnnu tn 4 kinnistu endine omanik D. H., kellega avaldaja Kõnnu tn 4 garaažide ees parkimises kokku leppis, suri 05.11.2021. Kinnistu uue omanikuga vastavat kokkulepet avaldaja sõlminud ei ole, mistõttu puudub avaldajal ja tema pereliikmetel õiguslik alus Kõnnu tn 4 kinnistul asuvate garaažide ees parkimiseks. Kõnnu tänava puhul on tegemist väga kitsa teega, kuhu mahub korraga liiklema üks sõiduk. Sellest tulenevalt takistab Kõnnu tn 4 garaažide ees parkimine liiklemist Kõnnu tänaval ja manööverdamist Kõnnu tn T2 kinnistult Kõnnu tänavale ja vastupidi. Avaldaja selgitab, et kuigi Kõnnu tn 3a kinnistu piirneb ühest küljest Kõnnu tänavaga, paikneb kinnistu tänavapoolses osas aiamaa. Lisaks puudub kinnistu tänavapoolses osas autovärav, st olemas on üksnes jalgvärav. Seega ei ole sõidukitega võimalik Kõnnu tn 3a kinnistule pääseda. Sõidukitega juurdepääsu puudumise tõttu on avaldajal oluliselt rakendatud oma kinnisasja üle tegeliku võimu teostamine. Avaldaja peab kõik kaubad, sh küttepuud transportima koju käsitsi, mis on avaldajale väga koormav. Lisaks on takistatud kinnistul vee- ja kanalisatsioonitööde teostamine (nt avarii korral), kuivõrd kõik tehnovõrkude juurdepääsud on rajatud kinnistu peasissepääsu juurde (st Kõnnu tn T2 ja 3 kinnistutega piirnevasse külge). Samuti ei ole nt tulekahju korral võimalik päästemeeskonnal avaldaja kinnistule pääseda. Seega takistab juurdepääsu puudumine avaldajal oma kinnistu suhtes nii valdus- kui ka omandiõiguse teostamist; g) sõidukitega juurdepääs Kõnnu
tn 3a kinnistul asuvate elumajade ja peasissepääsu juurde on väga oluline ka seetõttu, et avaldaja perekonnas on 10-aastane erivajadustega laps.
4.Avaldaja esitas 29.11. ja 03.12.2021 taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohus pidas vajalikuks enne esialgse õiguskaitse lahendamist küsida seisukohta avalduses puudutatud isikutena märgitud Tallinn, Kõnnu tn 1 korteriühistult, Tallinn, Kõnnu tn 1a korteriühistult ja Tallinn, Kõnnu tn 3 korteriühistult. Kohus jättis oma 06.12.2021 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
5.Puudutatud isikud esitasid 30.12.2021 oma seisukoha. Avaldaja ei ole kunagi kasutanud Kõnnu tn T2 kinnistut juurdepääsuks Kõnnu tn 3a kinnistule. Avaldaja ei ole avalduses täpsustanud ega lisanud kaardimaterjali kuidas ja millises ulatuses kasutada Kõnnu tn T2 kinnistut juurdepääsuks Kõnnu tn 3a kinnistule. Avaldaja soovib juurdepääsu nn väravast, mille kohal alles 09.06.2021 kasvas puu ja puudus värav, mis tõendab, et Kõnnu tn T2 kinnistut ei ole kasutatud juurdepääsuks sõidukiga Kõnnu tn 3a kinnistule. Samuti puudub sellise juurdepääsu võimaldamise kohta mistahes kokkulepe. Puudutatud isikud Tallinn, Kõnnu tn 1a korteriühistu, Tallinn, Kõnnu tn 1 korteriühistu ja Tallinn, Kõnnu tn 3 korteriühistu omandasid Kõnnu tn T2 kinnistu 01.03.2021. Korteriühistu liikmetel oli niigi puudu parkimiskohtadest, mistõttu palusid korteriühistud lõpetada avaldajal Kõnnu tn T2 kinnistu omavoliline kasutamine parkimiseks, andes 22.03.2021 kirjaga aega parkimiskoha rajamiseks tema oma kinnistule kuni 31.08.2021. Avaldaja tunnistas, et kasutab Kõnnu tn T2 kinnistut parkimiseks ja lubas selle tegevuse lõpetada. Pöördumise järgselt raius avaldaja aga oma soovitud juurdepääsu ees kasvava puu ja asus rajama sõidukiga juurdepääsu Kõnnu tn 3a kinnistule üle Kõnnu tn T2 kinnistu, omamata selleks kinnistu omanike nõusolekut ja nõudma servituudi seadmist Kõnnu tn T2 kinnistule. Avaldajale saadeti servituudi seadmisest keelduv vastus koos põhjendustega 31.08.2021, milles selgitati muuhulgas seda, et tal on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt Kõnnu tänavalt, Kõnnu tn T2 kinnistut on seni kasutatud avaldaja poolt parkimiseks, mitte juurdepääsuks. Puudutatud isikud möönavad, et avaldaja ja puudutatud isikute suhted on halvad. Avaldaja on korduvalt parkinud Kõnnu tn T2 kinnistule viiva autovärava ette, takistades juurdepääsu ja teda on selle eest trahvitud. Avaldaja on filminud puudutatud isikute kinnistutel toimuvat, riivates sellega Puudutatud isikute privaatsust. Puudutatud isikud leiavad, et avalduse rahuldamise eeldus on ilmselgelt täitmata. Avaldaja kinnistu piirneb vahetult avalikult kasutatava Kõnnu tänavaga. Puudutatud isikute hinnangul on tegemist õiguslikult perspektiivitu avaldusega, mis tuleb jätta läbivaatamata. Avaldaja argumentatsioon, et sõiduki parkimine avalikult kasutataval tänaval ei ole turvaline jms, ei ole veenev. Kogu linnas pargivad sõidukid avalikel tänavatel. Avaldaja väited, et juurdepääsu Kõnnu tn 3a kinnistule üle Kõnnu tn T2 kinnistu nägi ette 01.06.2005 kehtestatud detailplaneering on ebaõiged. Detailplaneering ei tekita eraldiseisvat õiguslikku alust juurdepääsu nõudmiseks. Esiteks ei sätesta detailplaneering seda, et Kõnnu tn 3a kinnistule peaks juurdepääs toimuma üle Kõnnu tn T2 kinnistu. Detailplaneeringu seletuskirja peatükk 4.4. kirjeldab juurdepääsu pos 1 ja pos 3 kinnistutele (Kõnnu tn 3a kinnistu on pos 7 kinnistu). Pos 7 (Kõnnu tn 3a kinnistu) juurdepääsu lahendust detailplaneeringu seletuskiri ei
kirjelda ega lahenda. Samuti ei sätesta detailplaneeringu seletuskiri (peatükk 4.6) et Kõnnu tn T2 tuleks koormata servituudiga Kõnnu tn 3a kasuks. Detailplaneeringu kehtestamise ajal (01.06.2005) kehtinud Planeerimisseaduse § 9 lõike 2 kohaselt oli detailplaneeringu üheks eesmärgiks servituutide vajaduse määramine. Detailplaneering ei määranud juurdepääsu servituudi vajadust Kõnnu tn 3a kinnistu kasuks. Puudutatud isikud leiavad, et juurdepääsu tasu suurus 25 eurot kalendriaastas on põhjendamatult madal. Kui kohus peab põhjendatuks määrata juurdepääs Kõnnu tn 3a kinnistule üle Kõnnu tn T2 kinnistu, paluvad puudutatud isikud määrata juurdepääsu tasu suurus järgnevalt: Kõnnu tn 3a kinnistu igakordne omanik peab tasuma Kõnnu tn T2 igakordsele omanikule iga aasta 1. märtsiks 25% Kõnnu tn T2 kinnistu vastava aasta maamaksust. Mitme omaniku korral tasutakse tasu proportsionaalselt kaasomandi suurusele. Kõnnu tn 3a kinnistu igakordne omanik peab tasuma Kõnnu tn T2 igakordsele omanikule 25% Kõnnu tn T2 kinnistu ja seal paikneva tee korrashoiu kuludest (sh tee hooldus ja remont, tee valgustamisega seotud kulud sh elektrienergia, valgustuse hooldus ja remont, teed teenindava värava ja automaatika hooldamise ja asendamise kulud) ja 25% tee ja seda teenindavate rajatiste ja seadmete parendamise kuludest, tasumise tähtajaks on 10 kalendripäeva vastava kulu tekkimise päevast. Mitme omaniku korral tasutakse tasu proportsionaalselt kaasomandi suurusele. Kõnnu tn 3a kinnistu igakordne omanik peab tasuma Kõnnu tn T2 igakordsele omanikule iga kalendrikuu eest kalendrikuu 1. kuupäevaks hüvitist omandiõiguse riive eest summas 100 eurot. Mitme omaniku korral tasutakse tasu proportsionaalselt kaasomandi suurusele. Kasutuskulude jagamine selliseslt, et avaldaja kanda jääks 25% kõikidest kulutustest on põhjendatud, kuna avalduse rahuldamise korral kasutaksid Kõnnu tn T2 kinnistut juurdepääsuks 4 kinnistut (Kõnnu tn 1, Kõnnu tn 1a, Kõnnu tn 3 ja Kõnnu tn 3a). Hüvitise määramisel paluvad puudutatud isikud arvestada, et juurdepääsu võimaldamisel Kõnnu tn 3a kinnistule väheneb Kõnnu tn T2 kinnistul parkimiskohtade arv 5 parkimiskoha ehk 20% võrra (kokku 25 parkimiskohta). Seega on omandiõiguse riive ilmne ja intensiivne. Kuna maamaks on ajas muutuv, peavad puudutatud isikud kohaseks määrata juurdepääsutee tasu protsendina aastasest maamaksust ja otseste korrashoiu ja parendamise kuludest vastavate kulude tegelikust suurusest. Puudutatud isikud leiavad, et Kõnnu tn 3a kinnistule on kõige mõistlikum juurdepääs otse avalikult kasutatavalt Kõnnu tänavalt. Märgitud juurdepääs ei riiva ühegi isiku omandiõigust ega privaatsust. Samuti ei vähenda juurdepääs otse Kõnnu tänavalt puudutatud isikute parkimiskohtade arvu ega põhjusta tulevikus avaldaja ja puudutatud isikute vahel konflikte. Puudutatud isikud andsid avaldajale piisavalt aega rajada juurdepääs Kõnnu tänavalt ja parkimine avaldaja krundile.
6.Kohus küsis asjas ka Tallinna linna seisukohta. Tallinna linna 09.12.2021 kirjast nähtub, et Kõnnu tn 3a, Kõnnu tn T2, Kõnnu tn 1, Kõnnu tn 1a ja Kõnnu tn 3 kinnistute suhtes kehtib Tallinna Linnavalitsuse 01.06.2005 korraldusega nr 1078-k kehtestatud Viljandi mnt ja Kõnnu tn vahelise kvartaliosa detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärk oli kavandada 7 elamumaakrunti kolme 2korruselise ridaelamu ehitamiseks ja üksikelamute laiendamiseks. Detailplaneeringus on määratud moodustavate kruntide sihtotstarve, ehitusõigus, juurdepääsud, parkimine, heakorrastus ja tehnovõrkudega varustamise lahendus, arvestades kvartali olemasoleva krundistruktuuriga. Kõnnu tn 1a, Kõnnu tn 3 ja Kõnnu tn 3a kinnistutele on juurdepääsud detailplaneeringus määratud liiklusmaalt Kõnnu tn T2 (detailplaneeringu positsioon 8). Juurdepääsud on planeeringus lahendatud / kavandatud arvestades olemasolevat olukorda. Kõnnu tänav on liiga kitsas, et seal saaksid sõidukid parkida teisi takistamata.
Kõnnu tn 3a kinnistul suurusega 995 m2 paikneb 2-korruseline elamu esmase kasutuselevõtu aastaga 1963 (EHRi kohaselt ehitisealune pind 122 m2 ), majandushoone (EHRi kohaselt ehitisealune pind 32 m2 ) ja kasvuhoone (EHRi kohaselt ehitisealune pind 15 m2 ). Detailplaneeringu koostamisel oli arvestatud Kõnnu tn 3a (detailplaneeringus on praeguse Kõnnu tn 3a aadressiks märgitud Viljandi mnt 27a, krunt pos 7) kinnistu tegeliku olukorraga, hoone paiknemisega ja krundistruktuuriga, kus juurdepääs on kavandatud hoone esifassaadi ees. Kõnnu tn 3a kinnistul Kõnnu tänava äärde jääb Nõmmele iseloomuliku haljastusega aed ja kasvuhoone, tegemist on väikese kinnistuga ja elamuga, mis oma proportsioonilt vajab enda ümber ka nõuetekohast haljastusega krunti nii nagu selle kavandamise ajal mõeldud oli. Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt paikneb ala väikeelamute juhtotstarbega alal, kus kruntide minimaalne haljastatud pinna osakaal on 50%. Tulenevalt planeerimisdokumentidest ja olemasoleva haljastuse säilimise seisukohalt ei ole linnaehituslikult põhjendatud praeguse avara Kõnnu tn 3a krundi ümberplaneerimine ja haljastuse vähendamine juurdepääsu kavandamiseks. ala ei ole detailplaneeringu kohasest lahendusest oluliselt muutunud, tuleb linnaplaneerimise seisukohalt eelistada jätkuvalt detailplaneeringu kohast juurdepääsu lahendust. Detailplaneeringust erineva juurdepääsu lahenduse elluviimiseks võib tekkida vajadus kehtivat detailplaneeringut täpsustada projekteerimistingimustega (EhS § 27) või kehtiv detailplaneering kehtetuks tunnistada.
7.Avaldaja esitas 02.02.2022 uue taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mille kohus jättis oma 03.02.2022 määrusega rahuldamata. Kohus korraldas 16.02.2022 vaatluse ja andis pooltele võimaluse esitada oma seisukohad ja menetluskulude nimekirjad. Kohtumääruse põhjendused
8.Kohtu hinnangul ei ole avaldaja nõue põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.
9.TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt teha asjas sisuline lahend, mitte jätta avaldus perspektiivituse tõttu läbivaatamata. Sisulise lahedamise käigus saab kohus anda hinnangu ja kaaluda avaldaja ja puudutatud isikute õiguseid ning lahendada õigusvaidlus lõplikult. Menetlusosalised märgivad, et nenede omavahelised suhted ei ole head, seega on kõikide asjaolsaliste huvides saada õigusselgus võimalikult kiiresti. Ka menetluskulude osas on optimaalsem lahednada vaidlus sisuliselt, mitte esmalt kontrollida kohtukaebeõiguse olemasolu ja õiguaskaitse vajadust ning seejärel asuda asja sisuliselt lahendama. Kohus jätab rahudalmata puudutatud isiktue taotluse jätta avaldus läbivaatamata ja teeb asjas sisulise lahendi.
10.TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. AÕS § 156 lg 1 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu puudumine avalikult kasutatavalt teelt, seejärel peab kohus hindama juurdepääsu vastavus maakorralduslikele nõuetele ja kaaluma juurdepääsu taotleja huvi võrreldes koormatava kinnisasja omaniku õiguste kitsendusega.
11.Puudub vaidlus selles, et avaldajale kuulub Kõnnu tn 3a kinnistu ( I kd tl 6) ning see piirneb vahetult avalikult kasutatava Kõnnu tänavaga, mis nähtub nii Tallinna linna 01.06.2005 korraldusest nr 1078-k (I kd tl 8-11), detailplaneeringust ( I kd tl 12-17) kui ka lisatud kaardimaterjalist (I kd tl 60, 85, 172). Detailplaneering on teostatud Kõnnu 1, Kõnnu 1a ja Kõnnu 3 (endise aadressiga Viljandi mnt 27B) kinnistute planeerimisekse ja hõlmab ka Kõnnu 3a (Viljandi mnt 27a) kinnistut. Detailplaneering on avalik-õiguslik kokkulepe, milles kaalutakse era- ja avalikku huvi ning see ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet juurdepääsu kasutamiseks, samuti ei ole detailplaneering seadusjärgne kinnisasja kitsendus. Puudutatud isikud XX-XXII so korteriühistud Tallinna Kõnnu 1, Tallinn Kõnnu 1a ning Tallinn Kõnnu 3 on kinnistu Kõnnu tn T2 transpordimaa omanikud (I kd tl 7) ja puudutatud isikud I-XIX on nimetatud korterühistute liikmed ja korterioamandi omanikud (Tl 27-34).
12.Vaatluse käigus tehtud ning kohtule esitatud fotodest (I kd tl 86, 174, 175, 176, 177), samuti Maaameti kaardirakenduse plaanist (I kd tl 172) nähtub, et avaldaja kinnistul Kõnnu tänava ääres puudub kõrghaljastus va kaks viljapuud. Aia äärde on istutatud hekk ning üksikuid ilupõõsaid.
13.Kehtiva, 2005.aastal kehtestatud detailplaneeringu (I kd tl 12-17) p 4.4. järgi planeeriti Kõnnu 1 kinnistu juurdepääs otse tänavalt ning Kõnnu 1a ja Kõnnu 3 kinnistu juurdepääs läbi uue juurdesõidutee (Kõnnu T2 transpordimaa). Olemasolev pinnasetee, mis on vaatluse protokolli lisas kaardil märgitud ajaloolise teena, kuulub likvideerimisele. Detailplaneering ei sisalda servituute ega kitsendusi juurdepääsu osas. Detailplaneering on kooskõlastatud Viljandi mnt 27a/Kõnnu 3a eelmise omanikuga Rašel Rannastega. Tallinna linn on avaldanud seisukohta, et linnaehituslikult puudub vajadus juurdepääsu muutmiseks. Detailplaneeringuga ei saa anda hinnangut, kas teeservituudi seadmine planeeringuala kinnistutele on asjaõigusseaduse järgi võimalik ja põhjendatud, kuid asjaolu, et detailplaneering on kooskõlastatud ka Kõnnu 3a kinnistu endise omanikuga näitab, et erinevate isikute huve on menetluse käigus kaalutud, seega on antud hinnang kas ja milliste kinnistute kaudu on juurdepääsu võimaldamine mõistlik ja otstarbekas ning riivab kõigi osalejate huvisid kõige vähem Kohus järeldab sellest, et avaldajale pidi juba 2005.aastal kehtestatud detailplaneering teada olema ning sellega koos ka teave juurdepääsudest.
14.Kohtu hinnangul on avaldaja kohtusse pöördumine tarbetu või vähemalt ennatlik. Avaldajal on olemas juurdepääs oma kinnistule avalikult kasutatavalt teelt ning olemasolevad takistused autovärava ja parkimiskohtade rajamiseks on minimaalsed. Vaatluse käigus selgus, et avaldaja kinnistul on piisavalt ruumi autovärava ja parkimiskohtade rajamiseks Kõnnu tn poolelt kinnistu piiril. Olemasolev haljastu, mida ei ole võimalik kergelt ümber paigutada, nagu näiteks viljapuud, jätavad aias piisavalt ruumi, et rajada parkimiskohad ja värav kas ühele või teisele poole protokolli lisas oleva kaardil märgitud puud. Muu haljastus, hekk ja ilupõõsad on kergesti ümberpaigutatavad taimed. Tallinna linn on küll nimetanud, et sissesõidu ehitamiseks võib olla vajadus kehtiva detailplaneeringu muutmiseks. Avaldaja ei ole seda võimalust kasutanud ning seega ei ole võimalik ka hinnata, kas detailplaneeringu menetlus Tallinna linnas on niivõrd keeruline, et see takistab juurdepääsu loomist ja kaaluks üles puudutatud isikute omandiõiguse kitsenduse.
15.Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei analüüsi ja hinda kohus esitatud nõudeid juurdepääsu tasu osas, sest juurdepääsu kohus ei määra. Samuti ei analüüsi ja hinda kohus väiteid, mis puudutavad menetlusosaliste suhteid, seda, kas avaldaja on kasutanud Kõnnu Ts kinnistut parkimiseks või oma kinnistule juurdepääsuks. Kõik menetlusosalisesd möönavad, et nede suhted on konfliktsed, probleemide lahendamiseks on kaasatud nii Tallinna linna institutsioonide kui ka politsei kaasabi. Kohus ei hinda avaldja ja puudutatud isiku omavahelisi suhteid, sest suhete laad ei ole seaduses sätetatud kinnistule juurdepääsu saamise eelduseks, küll aga kokkuleppe saavutamise takistuseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 7 kohaselt kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
17.Avaldaja R. J. B. palub kohtul mõista välja puudutatud isikutelt I-III Tallinn, Kõnnu tn 1a korteriühistult, Tallinn, Kõnnu tn 1 korteriühistult, Tallinn, Kõnnu tn 3 korteriühistult solidaarselt menetluskulud summas 6937 eurot avaldaja R. J. B.’i kasuks.
18.Puudutatud isikud paluvad jätta menetluskulud avaldaja kanda ja mõista välja õigusabikulud summas 4 055,04 eurot. Puudutatud isikud, keda on kakskümmend üks, on võtnud endale ühiselt ühe esindaja, kes osutas õigusabiteenus hinnaga 120 eurot/tund + käibemaks. Menetluses on puudutatud isikude esindaja osutanud õigusabi 28,16 täistunni ulatuses. Puudutatud isikud paluvad kohtulahendiga määrata kindlaks ka menetluskulude suurus (TsMS § 177 lg 1 p 1) ning määrata, et tasumata menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis alates kohtumääruse tegemisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
19.Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda, sest tema on menetluse põhjustanud ja menetlus toimus avaldaja huvides ning oluline on ka see, et avaldaja on kohtusse pöördunud ennatlikult. Hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada hagita menetluse olemust. Käesoleval juhul on tegemist hagita menetlusega, mis on oma olemuselt vaidlus, kus menetlusosalised saavad ja peavad esitama oma seisukohti ja neid kinnitavad tõendid. Kohtu hinnangul on puudutatud isikute esindaja tehtud menetlustoimingud olnud vajalikud, esindaja on neid teinud kohtu nõudmisel ja tähtaegselt. Tuleb rõhutada, et puudutatud isikud on võtnud endale ühise esindaja ja sellega optimeerinud õigusabikulusid juba ise, esindaja on kohtumenetluses tegutsenud konstruktiivselt. Avaldaja on pöördunud kohtusse ennatlikult, esitanud korduvalt tarbetuid taotluseid esialgse õiguskaitse saamiseks, vaatlus eprotokolli parandamiseks. Esialgse õiguskaitse taotlemisel on avaldaja koormanud menetlust segitsute ja fotodega poolte halbadest suhetest, mis ei ole ei esialseõiguskaitse ea ka avalduse rahudlamise eelduseks. Ka protokolli parandus on tarbetud. Vatlsue protokoll kosotatakse selle kohta, mida kohtu koosseis vaatlusel näeb. Avaldaja soovis vaatluse protokollile parandastena lisada oma sisulis seisukohti.
Tegemist ei ole küll õiguslikult keeruka menetlusega, kuid puudutaud isikute esindaja on vastanud korduvatele hagi tagamise taotlustele, esitanud aktiivselt tõedneid ning osalenud vaatluse läbiviimisel. Kohtu hinnangul on menetluskulude hüvitamise taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada ning avaldajalt puudutatud isikute kasuks välja mõista 4 055,04 eurot õigusabkulude eest ja viivis alates kohtulahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.