1.Lõpetada U.A (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada U.A kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 13.01.2021. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
Avaldada teade U.A kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest.
2-21-449
ASJAOLUD
1.Pärnu Maakohtu 06.12.2021 määrusega lõpetati võlgniku U.A pankrotimenetlus, algatati tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2.13.08.2025 esitas võlgnik aruande ja taotluse menetluse lõpetamiseks. Võlgniku selgituste kohaselt alates 2022 jaanuarist otsis ta omale tööd, aprillis alustas tööd T OÜ-s klienditeenindaja ametkohal kuni 2024 september, kui võlgnik koondati tervise halvenemise tõttu. Võlgnik oli töötu kuni aprillini 2025. Alates aprillist töötab ettevõttes nimega E OÜ klienditeenindaja ametikohal. Võlgnik märgib, et on püüdnud maksta võlausaldajatele oma võimete piires, on jälginud oma sissetulekuid ja väljaminekuid ning on hoidnud oma rahalisi kohustusi kontrolli all.
3.Kohus küsis võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas. 05.09.2025 teatas võlausaldaja F.Y.I, et U.A ei tohiks kohustustest vabastada ja võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik tuleks jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata või võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuleks pikendada. U.A ei ole oma kohustusi võlausaldajate ees rahuldanud arvestatavas ulatuses. U.A on enda kohustusi vähendanud 6,6 % ulatuses, mis ei ole arvestatav ulatus. U.A ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud 2025.aastal, küllgi on omanud selleks vahendeid ja võimalusi vähemalt märtsi, juuni, juuli ja augusti kuus.
4.05.09.2025 teatas Coop Pank AS, et loovutas 20.12.2021 nõude E.F.A-le ja B OÜ, et nõue on loovutatud Y.F.E-le . 10.09.2025 teatas võlausaldaja W.K.F, et ei ole nõus täitmata jäänud kohustustest vabastamisega enne 5 aasta möödumist. 17.09.2025 esitas enda seisukoha võlausaldaja E.F.A, kes märgib, et võlgniku sissetulekud on täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 arestimise ulatusega. Lisaks on võlgniku poolt esile toodud asjaolu (tervislik seisund), mis ei võimalda tal rohkem teenida. Kui kohtu hinnangul võlgnikul puudub täielikult võimalus tervislikust seisundist tulenevalt tulu teenimiseks ja võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks, siis tuleb kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Samuti esitas seisukoha võlausaldaja L.R.T, märkides, et jätab menetluse lõpetamise kohtu otsustada. 18.09.2025 esitas seisukoha võlausaldaja Y.F.E. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole oma kohustusi hoolikalt täitnud. Y.F.E palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja H.J.L esitas seisukoha 25.09.2025, milles märkis, et menetlust tuleks pikendada või võlgnik kohustustest vabastamata jätta. Võlgnik on tagastanud 2190,82 eurot, mis teeb kogunõudest 6,7% nõudest. Võlausaldaja ei pea 6.7% ulatuses nõude tasumist lugeda arvestavaks ulatuseks.
5.07.10.2025 kuulas kohus võlgniku ära. 08.10.2025 esitas võlgnik täiendavad tõendid.
6.08.10.2025 esitas võlausaldaja H.J.L täiendava seisukoha, mille kohaselt võlausaldaja jääb aga oma seisukoha juurde, et võlgniku eluolu ei ole nii halb, et võlgnik vääriks kohustustest vabastamist.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Füüsilise isiku maksejõuetus seadus (FIMS) § 68 lg 2 järgi enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 2
2-21-449
30.juunini. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 193 3 lg 1 kohaselt kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on käesoleva seaduse § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.
8.Võlgniku suhtes on menetlus algatatud 16.12.2021 ehk enne 01.07.2022. Seisuga 01.07.2022 kestaks tema menetlus veel rohkem kui kolm aastat, ehk kuni 16.12.2026. Seega kohaldub võlgniku suhtes PankrS § 1933 lg 1 ja tema kohustustest vabastamise menetluse etapp väheneb 3 aastani ehk lõpeb 01.07.2025. Eeltoodu tõttu on ebaõiged võlausaldajate seisukohad sellest, et võlgnik ei ole oma kohustusi täitnud arvestatavas ulatuses, mistõttu PankrS § 175 lg-st 11 ei ole võimalik võlgnikku enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest täitmata jäänud kohustustest vabastada.
9.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-49-16, p-d 4, 7 ja 16). Käesoleval juhul määrati võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas kohtule aruande koos pangakontode väljavõtetega ja andis kohtule selgitusi. Kohus on võlgniku ära kuulanud ja küsinud täiendavaid tõendeid. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse seisukohtade esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise kohta. Võlausaldajad enda ärakuulamist ei soovinud.
10.PankrS § 3 lg 3 kohaselt pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).
11.Kohtu hinnangul puuduvad alused keelduda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kohtute infosüsteemist ei nähtu võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on esitanud kohtule selgituse ja tõendid, mille kohaselt ta on võlausaldajatele teinud väljamakseid 2022 aastal 1810,84 eurot, 2023 aastal 190,89 eurot, 2024 aastal 1258,34 eurot ja 2025 aastal 50 eurot (dtl 177, 183, 198, 381). Võlgnik selgitas kohtule, et alates 2022 jaanuarist otsis ta omale tööd, aprillis alustas tööd T OÜ-s klienditeenindaja ametkohal kuni 2024 septembrini, kui võlgnik koondati tervise halvenemise tõttu. Võlgnik oli töötu kuni aprillini 2025. Töö otsimise tõendamiseks on võlgnik esitanud Eesti Töötukassa väljavõtte (dtl 328). Alates aprillist töötab ettevõttes nimega E OÜ klienditeenindaja ametikohal (dtl 210). Ärakuulamisel märkis võlgnik, et tal on osaline töövõime ja eelmisel aastal toimus käe operatsioon ning esitas ka Eesti Töötukassa 3
2-21-449 06.09.2022 otsuse töövõimetoetuse määramise kohta, mille kohaselt on võlgnikule määratud osaline töövõime 17.09.2022-16.09.2027 (dtl 375-377). Võlgnik märkis, et on püüdnud maksta võlausaldajatele oma võimete piires, on jälginud oma sissetulekuid ja väljaminekuid ning on hoidnud oma rahalisi kohustusi kontrolli all. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps, kes on invaliid.
12.Kohus selgitab, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja see, kui ta jätkab vähemtasustatud töö tegemist, kujutab endast PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, haridust, antud piirkonnas olemasolevaid töö leidmise võimalusi, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Käesoleval juhul on võlgnik tõendanud, et tal on osaline töövõime, lisaks on tema ülalpidamisel üks alaealine laps, keda võlgnik enda sõnul kasvatab üksi.
13.Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Vastuseks võlausaldajatele märgib kohus, et siinjuures kohus arvestab, et võlgnik ei pidanud tegema väljamakseid sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused, sh töövõimetoetus ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Eeltoodu tõttu on põhjendamatu võlausaldaja H.J.L seisukoht sellest, et võlgniku eluolu ei ole nii halb, et võlgnik vääriks kohustustest vabastamist ning võlausaldaja F.Y.I seisukoht sellest, et U.A ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud 2025.aastal, kuigi on omanud selleks vahendeid ja võimalusi. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgnik ei ole 2025 saanud sellist tulu, millele saaks pöörata sissenõuet (dtl 362-374). Võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajatele väljamakseid võimaluste piires, kuid kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele.
14.Kohus möönab, et käesoleval juhul on võlgnik võlausaldajate nõude rahuldamiseks teinud väljamakseid minimaalsel määral, kuid kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed põhjused. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul oma tervisliku seisundi tõttu võimalik teenida sellist töötasu, millest väljamakseid teha, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Rahvastikuregistrist nähtub, et võlgnikul on lisaks üks ülalpeetav. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (määrus tsiviilasjas 2-11-24696 p 18). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik ei ole saanud teenida sellist töötasu, millest väljamakseid teha, olukorras, kus tal on osaline töövõime ja üks ülalpeetav. Võttes arvesse eeltoodut ning võlgniku poolt välja toodud asjaolusid ning kohtu kogutud tõendeid, ei ole kohtu hinnangul alust väita, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustust.
15.Kuigi kohustustest vabastamise menetluse üheks oluliseks eesmärgiks on võlausaldajatele väljamaksete tegemine vähemalt seaduses ettenähtud ulatuses ja võlausaldajate nõuete rahuldamine maksimaalses ulatuses, siis võlgniku kohustustest vabastamata jätmise aluseks ei saa olla pelgalt asjaolu, et võlgnik ei ole võlausaldajate hinnangul võlgu piisavalt rahuldanud või on mõnele võlausaldajale tasunud rohkem kui teisele. Võlgniku saab jätta pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest vabastamata üksnes olukorras, kus ta on seaduses ettenähtud kohustusi süüliselt rikkunud ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 4
2-21-449
16.Riigikohus on leidnud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (30.10.2019 määrus tsiviilasjas 2-11-24696). Olukorras, kus võlgnik on kasvatanud alaealist last, sh viibinud lapse tervislikust seisundist ja enda tervislikust seisundist tulenevalt korduvalt ravil ja võimalikult suure osa ajast teinud siiski vaatamata enda tervislikule seisundile tööd ning saanud tehtud töö eest tasu, millest ei ole olnud võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid suuremal määral, ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida saab rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust.
17.Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid süüliselt vähendanud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Kohus leiab, et võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid vastavalt enda võimalustele, arvestades siinjuures, et võlgnikul üks ülalpeetav. Kohus leiab, et võlgnik on teinud kõik endast oleneva võlgnevuste likvideerimiseks ning pingutanud selle nimel, et võlgnevust vähendada. Menetluse kestel on võlgnik kohtule olnud alati kätte saadav, ta ei ole varjanud saadud tulusid ja vara, on täitnud korrektselt aruande esitamise kohustust ning esitanud vajalikud tõendid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise.
18.Vastuseks võlausaldajate seisukohale sellest, et menetlust tuleks pikendada selgitab kohus, et Eesti Töötukassa otsusest nähtuvalt on võlgnikule määratud osaline töövõime kuni 16.09.2027. Arvestades võlgniku tervislikku seisundit ja senist töökogemust, on vähetõenäoline, et võlgnikul tekib lähitulevikus võimalus oma sissetulekuid suurendada, mistõttu menetluse pikendamine ei tooks kaasa soovitud eesmärki.
19.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 175 lg 8 alusel.
20.PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrs § 172 lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku kohustuste täitmisest. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
21.Vastavalt PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, 5
2-21-449 kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
22.PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus vabastas võlgniku kohustustest. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.