Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

ASJAOLUD

kasutamiseks, siis ka selleni jõudmiseks tuleb avaldajal läbida X. vkt 11, 13 ja 9 kinnistuid läbiv eratee 84 m ulatuses. Veebruaris 2020 paigaldas vkt 9 kinnisasja omanik oma kinnisasjale takistuseks lukustatud keti. Taotletava juurdepääsutee pikkus avaldaja kinnisasjalt kuni avalikult kasutava Kauksi-Vasknarva maanteeni on ca 65 m ja selle läbimiseks tuleb läbida vaid X. vkt 23, 15, ja 12 kinnistuid. X. vkt 23 ja 12 omanikud on nõus oma kinnistu koormamisega avaldaja kasuks. Kuni 2019. aastani, mil puudutatud isikud sulgesid omavoliliselt ajaloolise juurdepääsutee läbi nende kinnisasja riigiteele 13111, kasutasid pea kõikide naaberkinnisasjade omanikud (eelkõige vkt 12, 23, 14) juurdepääsuna just seda teed. Avaldaja märkis maakohtu istungil, et eelmine vkt 15 omanik sulges küll juurdepääsutee 2016. aastal, aga andis kõigile võtme. Eelmine omanik teadis, et sealt läheb ajalooline kivikattega tee läbi, probleeme ei olnud. Puudutatud isik I on esitanud ettepaneku, mille kohaselt saaks avaldaja takistamatu juurdepääsu oma kinnistule läbi X. vkt 22 ja 21 vahel asuva tee ning avalikult kasutatavale teele on sealt 40 m (juurdepääs III). Avaldaja selgitas, et selles kohas tegelikult mingit teed ei asu. Tegemist on lihtsalt looduses eksisteeriva läbipaistva kohaga. Seda maastikulõikku ei ole kunagi kasutatud autodega liiklemiseks ning puudest vabal alal paikneb avaldajale kuuluv maa-alune heitvee mahuti, sõidukite ülesõit sellest kohast on välistatud. Avaldaja oli nõus tasuma puudutatud isikule I talumistasu 60 eurot aastas.

Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ning palus jätta avalduse rahuldamata.

Puudub alus asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 kohaldamiseks. Avaldaja kinnisasjale oli ja on tagatud juurdepääs vastavalt ajalooliselt kujunenud juurdepääsutee II kaudu, mida kasutavad takistamatult vkt 14, 23, 13, 11 ja 9 omanikud. Avaldaja huvi pääseda oma kinnistule juurdepääsutee I kaudu ei ole proportsionaalne puudutatud isiku I juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Avaldaja soovitud viisil ja asukohas paiknev juurdepääsutee I jagab vkt 15 kinnistu ebaloogiliselt, tekitades sh kolmnurkse maa-ala, mida ei ole võimalik pärast juurdepääsutee rajamist omaniku poolt otstarbekalt kasutada ning paneb puudutatud isikule põhjendamatu talumiskohustuse. Avaldaja nõue juurdepääsu saamiseks olukorras, kus see on olemas ja tegelikuks eesmärgiks on mugavam juurdepääs või kahe kinnisasja vahel otsesema ühenduse loomine, on pahatahtlik. Piirdeaia ehitamisel nihutasid vkt 12 ja 15 omanikud piirdeaia piirid oma kinnistute poole ning vkt 9, 11, 13, 23 ja 14 omanikel on takistamatu ja vaba jalgsi läbimiseks tee ning nimetatud jalgtee on kasutuses. Lisaks eeltoodule omab vkt 14 omanik takistamatut juurdepääsu oma kinnistule vkt 22 ja 21 vahel asuva tee kaudu (juurdepääs III). Nimetatud teed ei takista avaldajal keegi kasutada ja seda on ka ajalooliselt sõiduteena kasutatud. Käesoleval ajal puudub takistus operatiivtranspordi ja kinnistuid teenindava transpordi juurdepääsuks. Maanteeamet ei ole andnud kindlat hinnangut sellele, et avaldaja poolt taotletav juurdepääsutee on kõikidest muudest mahasõiduvõimalustest kõige ohutum. Puudutatud isik I kasutab oma kinnistut tervikuna ning elab selles aastaringselt. Juba X. vkt 15 kinnistu ostmisel puudus juurdepääsutee avaldaja kinnistule, sest endise omaniku poolt oli paigaldatud metallkett ja eraomandit tähistav silt. 14. jaanuaril 2021 esitas puudutatud isik I maakohtule täiendava juurdepääsu ettepaneku (juurdepääs IV, kd I, tl 130). Puudutatud isik I märkis, et juurdepääs IV on vähem koormav puudutatud kinnistute omanike jaoks.

Puudutatud isik V leidis, et avaldaja peab omama vaba juurdepääsu oma kinnistule. Nõudega avalikult kasutatavale teele juurdepääsu tagamiseks takistuste kõrvaldamiseks ei olnud puudutatud isik V nõus. Igal omanikul on õigus vajadusel panna oma krundile piirdeaed. Puudutatud isik V ei olnud vastu, et nihutatakse sõidukite juurdepääsu sissesõidul Kauksi3

Vasknarva teelt, kuid edasi avalikuks kasutamiseks planeeritud tee möödub ainult X. vkt 15 kinnistul. Puudutatud isikud II, III, IV, VI pooldasid endise olukorra taastamist st juurdepääsu läbi X. vkt 15 kinnistu (juurdepääsu tee I). Puudutatud isik IV kinnitas, et sulges läbipääsu läbi oma kinnistu, kuna ei taha, et võõrad sealt sõidaksid. Puudutatud isik IV märkis, et andis naabritele võtmed. Avaldajal on võimalik tema kinnistu kaudu oma kinnistule pääseda, aga kett on ees. Puudutatud isik IV lisas, et kui tal on vaja midagi ehitada, siis paneb ta ka tee täielikult kinni.

Alutaguse vald oli seisukohal, et X. vkt 14 kinnistu osas on kõige mõistlikum ja teisi kinnistuid vähem koormavam juurdepääs avalikult kasutatavale teele läbi X. vkt 15 kinnistu. Erastamise korralduses ning katastriüksuse plaanil märgitud tee viitab erastamise hetkel olnud olukorrale ning X. 15 kinnistu omanik ei saanud eeldada, et X. vkt riigiteest põhjapoolsete kinnistute juurdepääs tuleb rajada teisele asukohale.

MAAKOHTU LAHEND

Maakohus rahuldas Aktsiaseltsi EEMELI avalduse; määras, et Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, Katase külas asuva X. vkt 14 kinnisasja (registriosa nr XXXXXX, katastritunnus XXXXXXXXXXXX) igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult ja ööpäevaringselt jalgsi ja/või transpordivahendiga juurdepääsuteed (pindalaga ca 195 m2, pikkusega ca 65 m, ja laiusega ca 3 m) avalikult kasutatavale teele üle X. vkt 23 (registriosa nr XXXXXXX, katastritunnus XXXXXXXXXXXX), X. vkt 15 (registriosa nr XXXXXX, katastritunnus XXXXXXXXXXXX) ja X. vkt 12 (registriosa nr XXXXXX, katastritunnus XXXXXXXXXXXX); X. vkt 15 omanikud on kohustatud eemaldama juurdepääsuks kasutatavalt teelt jalgvärava, paneelaia, väravatelt lukud ja hoidma väravad püsivalt avatuna; X. vkt 14 kinnisasja igakordne omanik tasub X. vkt 15 igakordsele omanikule juurdepääsu kasutamise eest tasu kokku 60 (kuuskümmend) eurot aastas. Tasu makstakse iga kalendriaasta eest hiljemalt vastava aasta

Maakohus leidis, et puudutatud isik I leiab ekslikult, et juurdepääsu puudumine AÕS § 156 lg 1 mõttes eeldab igasuguse juurdepääsu puudumist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et avaldajale kuuluv vkt 14 kinnistu ei piirne ühestki küljest avalikult kasutatava teega. Alajõe Vallavalitsuse 20. mai 1997 korraldusega nr 70 anti nõusolek X. 15 maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks. Vastavalt korralduse p-le 5.4 seati tingimuseks tagada maaüksust läbiva tee avalik kasutus. X. 15 katastriüksus registreeriti Maa-ameti Ida-Viru maakatastri poolt 25. augustil 1997 ning katastriüksuse plaanil ning eksplikatsioonil on kajastatud ka katastriüksust läbiv tee. Erastamise korralduses ning katastriüksuse plaanil märgitud tee viitab erastamise hetkel olnud olukorrale ning X. 15 kinnistu omanik ei saanud eeldada, et X. vkt riigiteest põhjapoolsete kinnistute juurdepääs tuleb rajada teisele asukohale. Kinnistut omandades teadsid vkt 5 omanikud,

et nende kinnistut läbib paljude naabrite aktiivses kasutuses olev juurdepääsutee, mida võib faktiliselt pidada ka avalikuks teeks. Maakohus veendus paikvaatlusel, et mahasõit Kauksi-Vaskvarva teelt nn senisele (või ajaloolisele) juurdepääsuteele on ohutu. Puudutatud isik I on sulgenud piirdeaia ehitamisega juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Piirdeaiaga on muudetud pääs vkt 23 omanikul garaaži ebamugavaks. Vkt 12 ja vkt 15 omanikud on piirdeaedade ehitamisel jätnud vkt 9, 11, 13, 14 ja 23 omanikele jalgsi pääsu avalikult kasutatavale teele (Kauksi-Vasknarva teele), sõidukiga juurdepääs (nn seniselt teelt) puudub. Avaldaja kasutab oma kinnistule pääsemiseks põhjapoolset teed, mille kogupikkus on avalikult kasutatava Kauksi-Vasknarva teeni avaldaja kinnisasjalt kokku ca 500 m ja sinna pääsemiseks tuleb läbida vkt 11, 13, 9 ning Karu ja Mäeotsa kinnistuid läbivaid erateid. Vkt 9 omanik on paigaldanud lukustava keti, vaba juurdepääs avalikult kasutatavale teele puudub ka põhjapoolt. Põhjapoolne pinnastee (eratee) on kaetud paekivikillustikuga ja on sõidetav, kuid sõiduks avalikult kasutatavale teele on nähtavus kurvi tõttu piiratud. Isegi kui Mäeotsa ja Karu kinnistuid läbiv tee avalikuks kasutamiseks määrata, ei taga see otsest juurdepääsu avaldaja kinnistule ning igal juhul tuleb ka siis esitada vkt 9 ja 11 omanikele nõue oma kinnistule pääsemiseks AÕS § 156 lg 1 alusel. Ühe võimaliku juurdepääsu variandina on puudutatud isik I pakkunud juurdepääsu mööda vkt 5, 8 vahelist ala mööda metsateed kuni vkt 7 piirini, sealt edasi paremale piki vkt 7, 8, 10, 11 ja 23 vahelisi piire kuni vkt 9. Vaatlusel oli selgelt näha, et puudub sõidukõlbulik (sõidetav) tee, juurdepääs puude ja põõsaste vahelt on võimalik üksnes jalgsi. Maakohtu hinnangul ei ole kirjeldatud juurdepääsuvõimalus tõsiseltvõetav variant ega arvesta mõistlikult ühegi loetletud kinnisasja omaniku huve. Lisaks eeltoodule puudub aastaringselt sõidukõlbulik tee. Alternatiivse variandina on pakutud juurdepääs vkt 22 ja 21 vahel asuva tee kaudu. Kauksi-Vasknarva teelt on mahasõit võimalik, ka kasutatav (vkt 22 ja 21), kuid puudub tee (mis viiks avaldaja kinnisasjale). Tegemist on lihtsalt lagedama kohaga, kus puid on vähe. Avaldaja väitel asub puudest vabal alal maa-alune heitvee mahuti, mistõttu oleks sõidukite ülesõit sellest kohast seetõttu välistatud (II kd tl 36-38). Maakohus märkis, et puudutatud isiku I kinnistule kolmnurkset ebaotstarbekat ja kasutuseta jäävat maa-ala ei teki kui olemasolevat aeda nihutada selliselt, et juurdepääsutee jääb vkt 15 aia taha, nii oleks ka puudutatud isikute jaoks ohutum, mugavam ja vähem häirivam viis. Maakohus oli seisukohal, et kõike mõistlikum, ohutum ja vähem koormavam on määrata avaldaja juurdepääsutee avalikult kasutatavale teele üle vkt 23, 12, ja 15 kinnistute (st senine tee, mida kasutati kuni vkt 15 omanike sulgemiseni, I kd tl 22-23). Maakohus möönis, et puudutatud isiku I jaoks tekitab eeltoodu mõnevõrra ebamugavusi, kuid kinnistut soetades olid puudutatud isikud teadlikud nii kinnistut läbivast ja kasutatavast juurdepääsuteest kui ka ümberkaudsete kinnisasjade omanike piiratud võimalustest avalikult kasutatavale teele pääsemiseks. Maakohus arvestas tasu määramisel nii vkt 15 omaniku riivet kui ka asjaolu, et juurepääsutee näol on tegemist pikaajalisel väljakujunenud ja aktiivses kasutuses olnud teega, mille olemasolust ja kasutamisest teadis ja pidi puudutatud isik arvestama kinnistu omandamisel. Kuigi juurdepääsutee läbib/võib läbida lisaks vkt 15 veel ka vkt 12 ja vkt 23 kinnisasju, siis arvestas maakohus nii juurdepääsutee pindala (kõige suurem osa vkt 15 kinnisasjal) kui ka asjaolu, et vkt 15 kinnistut kasutatakse elamiseks aastaringselt, mistõttu määras maakohus tasu vkt 15 omanike kasuks 60 eurot aastas. Riigilõivu on tasunud avaldaja ja kuna lahend tehakse tema huvides, siis jääb vastav kohtukulu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldaja kanda. Hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult

mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. Maakohus tugines TsMS § 172 lg 1 ja lg 8 teise lauses sätestatule ja pidas põhjendatuks jätta õigusabikulud iga menetlusosalise enda kanda. Maakohus arvestas muuhulgas ka seda, et avaldaja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev äriühing, kelle majanduslik võimekus õigusabikulu tasuda on oluliselt parem kui füüsilisest isikust menetlusosalisel. Avaldaja õigusabikulude jätmine puudutatud isiku I kanda oleks maakohtu hinnangul viimaseid ebamõistlikult koormav.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Ei vasta tegelikkusele maakohtu järeldus, et vkt 21 ja vkt 22 lõigul puudub tee ning tegemist on lihtsalt lagedama kohaga. Puudutatud isik I esitas tõenditena pildid, millel on selge näha, KauksiVasknarva teelt vkt 14 juurde mahasõit on olemas ning seda kasutatakse vkt 22 kinnistu poolt, mis piirneb vkt 14 kinnistuga. Sama mahasõitu kasutab ka vkt 21 omanik. Avaldaja kinnistu juurde on olemas kehtiv juurdesõit vkt 21 ja 22 vahel oleva tee kaudu. Kuigi avaldaja kinnisasi ei piirne avalikult kasutatava teega, on tal juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle X. vkt 9 ja 11 kinnistute. Tegemist on ajalooliselt väljakujunenud juurdepääsuga. Teelõigu pikkus avalikult kasutatava Kauksi-Vasknarva teeni on vastustaja kinnisasjast mitte ca 500 m, vaid ca 250 m. Lisaks Vkt 9 ja 11 kinnistute piiril asuv lukustatava ketiga suletav läbisõit on paigaldatud teises kohas võrreldes sellega, kuidas see on kaardil kajastatud. Põhjapoolel asuvat teed saab kasutada. Teised kinnistute omanikud ei taotle ega avalda soovi juurdepääsu tagamiseks avalikult kasutatavale teele kaebuse esitaja kinnistu kaudu, kuna nendele on tagatud juurdepääs põhjapoolel asuva tee kaudu. Avaldaja nõue juurdepääsu saamiseks olukorras, kus see on olemas ja tegelikuks eesmärgiks on mugavama juurdepääsu või kahe kinnisasja vahel otsema ühenduse loomine, on pahatahtlik. Avaldaja huvi liikuda läbi puudutatud isiku I kinnistu ei ole proportsioonis kinnisasja omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Avalduse rahuldamine teeniks üksnes avaldaja huve ning võimaldaks temal kasutada lisaks olemasolevale täiendavat juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Avaldaja tegutseb ainult enda huvides, jättes seejuures arvestamata ja tähelepanuta teiste kinnistute omanike huvid. Ühelt poolt nõuab maakohus piirdeaia eemaldamist ja läbipääsu tagamist. Teiselt poolt nõuab ta ka väravatelt lukkude eemaldamist ja väravate avatuna püsivalt hoidmist. Juhul, kui vastustaja eemaldab paneeliaia läbisõidu alal, siis langeb ära vajadus väravatelt lukke eemaldada ja väravat püsivalt avatuna hoida. Jalgvärav ja autovärav asuvad eeldatavast läbisõiduteest eemal ning ei takista juurde- ega läbisõitu avaldaja juurde. Lukkude eemaldamise ja väravate püsivalt avatuna hoidmisel avalikult kasutatavata Kauksi-Vasknarva teega piirneval kinnistul satub ohtu vkt 15 territooriumil viibivate alaealiste laste ja koerte elu. Määratud hüvitis summas 60 eurot kuus on võrreldamatult väike hüvitis võrreldes kahju ja õiguste riivega, mida tekitatakse kaebuse esitajale talumise kohustuse eest. Tasu määramisel ei ole maakohus arvestanud puudutatud isiku I õiguste riivet ega kõiki muid asjasse puutuvaid asjaolusid. Tasu ei ole õiglane.

Määruskaebuste esitajata viidatud vkt 15 kinnistul asuv kaabel on seal maas olnud vähemasti viimased 10-15 aastat ja seni ei ole see kedagi seganud. Viidatud veetorustikku tegelikkuses kaebajad ei kasuta ja tegemist on vana torustikuga. Vkt 15 kinnistut läbiva tee puhul on tegemist ajaloolise teega, millele laieneb seadusest tulenev talumiskohustus. X. vkt 15 kinnistu omanikud pidid arvestama teatava privaatsuse riivega juba kinnistu omandamise ajal, mistõttu kinnistu väärtus antud kohtuotsuse tagajärjel ei vähene.

eurot aastas on igati piisav ja õiglane hüvitis.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Maakohus ei ole menetlusse kaasanud ka juurdepääsu III osas puudutatud isikuid X. vkt 21 ja 22 kinnistute omanikke. Kinnistu omanikke menetlusse kaasamata ei saanud maakohus eelduslikult ka välja selgitada juurdepääsu võimalikkust avaldaja kinnisasjale läbi nende kinnistute. Teadmata on nende seisukoht puudutatud isiku I ettepaneku osas. Maakohus on juurdepääsuga IV seoses märkinud, et see läbib vkt 5, 8, 7, 10, 11, 23, 9 kinnistuid. Menetlusse on kaastatud kinnistute 5, 8, 7 ja 10 omanikud. Puudutatud isiku I esitatud juurdepääsutee IV ettepanek on esitatud kaardile tõmmatud punase joonena, mis märgistab võimaliku juurdepääsutee (I kd lk 132). Joonis ei võimalda selgelt aru saada, milliseid kinnistuid ja millises ulatuses juurdepääsutee IV läbib. Ettepaneku juurde on küll lisatud fotod, aga need ei sisalda selgitusi, tee mõõtmeid ega asukohta. Kui puudutatud isik I jääb asja uuel arutamisel selle juurdepääsu variandi juurde, peab maakohus juhtima nimetatud asjaoludele puudutatud isiku I tähelepanu. Vaidlustatud määruses asus maakohus seisukohale, et pakutud asukohas puudub sõidukõlbulik tee, juurdepääs puude ja põõsaste vahel on võimalik üksnes jalgsi, tegemist ei ole tõsiseltvõetava variandiga. Ka läbiks see juurdepääs võrreldes teiste variantidega kõige suuremat arvu teisi kinnistuid. Kui maakohus asja uuel arutamisel jätkuvalt juurdepääsuteed IV võrreldes teiste variantidega perspektiivseks ei pea, on maakohtul õigus see juurdepääs selgelt välistada ning sellisel juhul ei pea maakohus kaasama ka sellest puudutatud kinnistute omanikke asja menetlusse. Maakohtul on õigus selliselt toimida menetlusökonoomiat arvestades. Asjast puudutatud isikuid kaasamata rikkus maakohus TsMS § 5 lg-s 3, § 198 lg 3 esimeses lauses ja § 6182 lg-s 1 sätestatut.

kaardi- ja plaanimaterjalile tuginedes uus vaatlus ning vormistada detailne üheselt arusaadav vaatluse protokoll koos värviliste fotodega.

avaldaja ja puudutatud isikute poolt esitatud juurdepääsu alternatiive avalikult kasutatavale teele, järgida hagita menetluse põhimõtteid ja tagada kõigi puudutatud isikute huvide kaitse. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalide kohaselt taotleb avaldaja juurdepääsu tee kaudu, mis on olnud ajalooline suvilakrunte teenindav juurdepääsutee. Tegemist on kaardimaterjalide kohaselt ühe teega, mitte põhja- ja lõunapoolse teega. Tee on kantud ka piiriprotokolli nr LY1906114736 lisaks olevale skeemile. Riigikohus on oma praktikas pidanud oluliseks nii juurdepääsu kogupikkust maanteeni kui ka ajaloolist argumenti st sama teed on juba ammu kinnistule ligipääsuks kasutatud. Kinnisasja omanike huve kaaludes tuleb arvestada ka sellega, kui omanik peab rajama uue tee oma kinnisasjale, et juurdepääsu otstarbekohaselt kasutada (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. veebruari 2019 määrus nr 2-14-23161, p-d 17.2–17.3). Ringkonnakohus märgib, et asja uue arutamise vajaduse tingib just puudutatud isiku I poolt taotletud teevariantide ja sellest mõjutatud isikute suur arv. Seega peab puudutatud isik I tegema kõik võimaliku, et maakohtul oleks teada võimalikud täpsed andmed pakutavate juurdepääsuteede osas. Puudutatud isik I saab esitada maakohtule kõik need tõendid, mida ta soovis esitada täiendavalt ringkonnakohtule. Puudutud isiku I 3. veebruaril 2022 ringkonnakohtule esitatud taotlused uue vaatluse läbiviimiseks, ekspertiisi korraldamiseks ja täiendavate tõendite kogumiseks lahendab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Kui asja lahendamisel selgub, et puudutatud isiku I ettepanekud alternatiivsete juurdepääsuteede osas ja muud taotlused on toonud kaasa asja venimise ning teiste menetlusosaliste menetluskulude suurenemise, siis on kohtul võimalik jätta need kulud kas täielikult või osaliselt puudutatud isik I kanda sõltumata menetluse lõpptulemusest (TsMS § 172 lg 1 ja § 169 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.