Määruse tegemise aeg ja koht 04.03.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-15-19468
Kohtuasi
X avaldus Y kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.11.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikuood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) Sotsiaalkindlustusamet
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 18.11.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-15-19468 osas, millega maakohus rakendas esialgset õiguskaitset kauem kui neli päeva ja määras täitmise korra. Ringkonnakohus kohaldab esialgset õiguskaitset neljaks päevaks ja loeb määruse viivitamatult täidetavaks vastavalt käesoleva määruse punktis 4 toodud sõnastusele.
2.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
3.Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
4.1.Rahuldada X 15.11.2021 taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
4.2.Paigutada Y esialgse õiguskaitse korras ööpäevaringsele erihooldusteenusele kinnisesse hoolekandeasutusse 18.11.2021 kella 11.17-st kuni 22.11.2021 kella 11.17-ni.
4.3.Määrus on viivitamata täidetav.
2-15-19468 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus
1.X (avaldaja) esitas 25.10.2021 Harju Maakohtule avalduse Y (puudutatud isik) kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks. Puudutatud isik viibib Harju Maakohtu 18.11.2020 määruse alusel kinnises hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel kuni 18.11.2021.
2.Kohus võttis 27.10.2021 avalduse menetlusse, määras puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja, küsis seisukohad Tallinna linnalt ja Sotsiaalkindlustusametilt ning määras puudutatud isiku suhtes läbi viia kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Samuti otsustas kohus erinõude korras ära kuulata puudutatud isiku ning saatis määruse erinõude osas täitmiseks Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Puudutatud isikute seisukohad
3.Tallinna linna arvamusest nähtuvalt viibis puudutatud isik 17.02.2018–05.04.2021 teenusel AS Hoolekandeteenused Valkla Kodus ja alates 06.04.2021 viibib teenusel AS Hoolekandeteenused Sillamäe Kodus. Sillamäe Kodu 11.10.2021 iseloomustuse kohaselt on puudutatud isiku füüsiline tervis püsinud stabiilsena, kuid oma psüühilise seisundi tõttu puudub isikul täielikult haiguskriitika, ravimite manustamise vajalikkusest ta aru ei saa. Puudutatud isik orienteerub tuttavas keskkonnas ja saab mõnede igapäevaelutoimingutega iseseisvalt hakkama, kuid vajab suunamist ja kõrvalabi. Puudutatud isikul esineb autistidele omaseid käitumismustreid, mis võivad olla häirivad ümbritsevatele inimestele. Vaimse alaarengu tõttu isik ise oma käitumisest ja selle tagajärgedest aru ei saa ning võib sattuda endale ohtlikesse olukordadesse. Emotsionaalse tasakaalu säilitamiseks on vajalik kindel rutiin ja päevakava. Samal arvamusel on ka C ASL Perearst OÜ-st. 14.10.2021 väljastatud tõendi nr 4107 kohaselt on puudutatud isikul korrapärase ravi tulemusena õnnestunud vähendada agressioone. Sisulist vestlust isikuga arendada ei ole võimalik, vähene sõnavara on puudutatud isikul küll olemas, kuid personali sõnul ta peamiselt ropendab. Perearsti sõnul vajab puudutatud isik jätkuvalt ööpäevaringset tugevdatud järelevalvega erihooldusteenust kinnises asutuses. Tallinna linn on seisukohal, et muude abinõude kasutamine ei ole puudutatud isiku suhtes võimalik, sest oma psüühilise seisundi ja käitumise tõttu vajab ta tugevdatud jälgimisrežiimiga turvalises ning rangelt kontrollitud keskkonnas ööpäevaringset erihooldust, mida ei ole võimalik vabamal teenusel tagada.
4.Puudutatud isikule määratud esindaja palus jätta avalduse rahuldamata. Avalduse rahuldamisel peatada puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamine 1 aastaks, pannes temale kohustuste elada sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 100 lg-s 1 sätestatud teenusel, järgida hoolekandeasutuse režiimi ja kodukorda ning täita hoolekandeasutuse korraldusi; mitte lahkuda hoolekandeasutusest ilma vastava loata; alluda arsti poolt ettenähtud raviplaanile. Asja
2-15-19468 materjalide alusel ei saa käesoleval ajal täheldada isiku ohtlikkust SHS § 105 lg 1 p 2 tähenduses. Sillamäe Kodu 11.10.2021 iseloomustuses on viidatud üksnes ühele 30.08.2021 vahejuhtumile. Nimetatud juhtumi kirjeldusest ei saa järeldada isiku ohtlikkust enesele või teistele. Isikule on võimalik anda võimalus elada tavarežiimiga hoolekandeteenusel. Tõsikindlalt ei ole välistatud, et turvaline ja kontrollitud keskkond suudetakse tagada ka tavapärasel ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Isiku ravimite võtmist on võimalik kontrollida ka tavapärasel ööpäevaringsel erihooldusteenusel ning tugevdatud järelevalvega teenus mingit täiendavat garantiid anda ei saa. Esindajal puudutatud isikuga ärakuulamisel kontakti saavutada ei õnnestunud ja ta ei vastanud esindaja ühelegi küsimusele.
5.Sotsiaalkindlustusameti arvamusest nähtub, et puudutatud isikul on püsivalt kõik raskesti mõistetava käitumise komponendid: püsiv on tema autism ja raskesti mõistetav on käitumine. Puudutatud isiku suutmatus analüüsida keskkonda ja mõista selle toimimise reegleid ning reageerida toimuvale adekvaatselt, tema võimetus tajuda enda käitumisega kaasnevaid tagajärgi – see kõik mõjutab oluliselt tema igapäevast käitumist ja reaktsioone. Sellest tulenevalt esineb ebasoodsas olukorras ohtlikkust endale või teistele. Vaatamata tugevdatud järelevalvele ja stabiilsele keskkonnale ning regulaarselt osutatud sotsiaalsele rehabilitatsiooniteenusele ei ole puudutatud isiku iseseisev toimetulek paremaks muutunud ning pole tekkinud valmidust liikuda vähem vabadust piiravale erihoolekandeteenusele. Rehabilitatsiooniteenuse raames juhendatakse puudutatud isikuga tegelevat personali, kuidas toime tulla tema probleemse käitumisega. Selle tulemusel on puudutatud isiku käitumine üldjuhul olnud kontrolli all, kuid üksikuid ärevaid situatsioone on siiski ette tulnud. Tänu tegevusjuhendajate kiirele sekkumisele on õnnestunud ära hoida raskemate tagajärgede saabumist (näiteks on tegevusjuhendajad igapäevaselt sekkunud ja takistanud puudutatud isikul haarata teiste teenusesaajate toitu ning hoidsid ära puudutatud isiku löömist teiste poolt ning ei lubanud puudutatud isikul teisi järsult haarata kehaosadest ja riietest). Praeguseks ajaks on puudutatud isikule loodud tingimused, et keskkonda ja enda ümber toimuvat paremini mõista. Puudutatud isiku päev kulgeb kindla rutiini järgi ja tema ohutu toimetulek sõltub ennekõike püsivalt stabiilsest keskkonnast, kus on talle tagatud nii tugevdatud järelevalve, toetusravi kui ka võimalusel kaasamine igapäevaelu tegevustesse. Puudutatud isik vajab kindlasti püsimist ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Parimaks võimalikuks lahenduseks oleks tema viibimine autismispektrihäirega inimestele kohandatud teenusel, kuid Eestis ei ole sobivat teenuseosutajat ning Sotsiaalkindlustusametil ei ole tekkinud lepingupartnerit selle teenuse pakkumiseks, mistõttu ei ole võimalik kasutusele võtta vähem vabadust piiravaid abinõusid ning puudutatud isiku huvides on tema jätkuv viibimine kohtumääruse alusel erihooldusteenusel.
6.15.11.2021 esitas avaldaja kohtule avalduse, mida kohus käsitles esialgse õiguskaitse avaldusena.
7.Puudutatud isiku suhtes 17.11.2021 koostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 118 kohaselt vajab isik pidevat psühhiaatrilist ravi, kuid ravivajadusest ta ise aru ei saa. Ravita jäämisel muutub tema psüühiline seisund ettearvamatuks. Puudutatud isik ei ole võimeline elama väljaspool ööpäevaringset tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutust. Ilma järelevalveta on ta ohtlik enesele ja teistele. Puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik kasutada muid abimeetmeid peale ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hooldusteenuse. Produktiivne kontakt puudutatud isikuga puudub. Maakohtu määrus
8.Maakohus rahuldas 18.11.2021 määrusega avaldaja 15.11.2021 taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja määras paigutada puudutatud isik esialgse õiguskaitse korras ööpäevaringsele
2-15-19468 erihooldusteenusele kinnisesse hoolekandeasutusse kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni, aga mitte kauem kuni 09.12.2021.
9.Maakohus märkis esmalt, et määruse tegemise ajaks ei ole Viru Maakohus jõudnud puudutatud isikut isiklikult ära kuulata. Sellest tulenevalt ei ole kohtul võimalik lahendada kohtule esitatud põhiavaldust. Eeltoodut arvestades rakendas kohus esialgset õiguskaitset, ära hoidmaks puudutatud isiku huvide, õiguste ja tervise kahjustamist.
10.Maakohtu hinnangul leidis esitatud dokumentidega tõendamist, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, s.o nõrgamõistuslikkus mõõduka vaimse alaarengu kujul koos käitumishäirega (RHK 10 järgi kood F71.1), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Lisaks on tal varasemalt diagnoositud atüüpilist autismi (kood F 84.1). Puudutatud isik vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, kuid ta ei saa ravivajadusest aru ja tema tervislik seisund halveneb ravita jäämisel oluliselt ning sellega kaasneb ettearvamatu ja ohtlik käitumine. Puudutatud isik on ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele paigutamata jätmise korral ohtlik iseendale ja teistele. Kohtule esitatud hinnangutest puudutatud isiku seisundi osas selgub, et iseseisvaks eluks ta võimeline ei ole. Tugevalt kontrollitud keskkonna puudumisel katkestab puudutatud isik toetusravi ning tema tervis halveneb märgatavalt ja tema psüühiline seisund muutub ettearvamatuks.
11.Puudutatud isiku tervislik seisund ei võimalda toimetulekut väljaspool tugevdatud ööpäevase järelevalvega erivajadustega isikutele mõeldud hooldekodu. Puudutatud isikul esinevad üheaegselt kõik kolm seaduses sätestatud asjaolu kinnisesse asutusse paigutamiseks (antud juhul kinnisesse asutusse paigutamise pikendamiseks). Ta sõltub püsivalt talle sobivast ööpäevaringsest kõrvalabist, parimaks võimalikuks lahenduseks oleks Sotsiaalkindlustusameti hinnangul tema viibimine autismispektrihäirega inimestele kohandatud teenusel. Käesolevalt ei ole aga Eestis sobivat teenuseosutajat, mistõttu ei ole vähem vabadust piiravate abinõude rakendamine võimalik. Seetõttu ei ole puudutatud isiku puhul ära langenud tema nõusolekuta kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise alused.
12.Kuna kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks on puudutatud isik vaja isiklikult kohtu poolt ära kuulata ning see võtab aega, oli maakohtu hinnangul vajalik puudutatud isiku suhtes kohaldada esialgset õiguskaitset. Puudutatud isikut ei ole võimalik hooldada väljaspool ööpäevaringset kontrollitud keskkonnas erihooldusteenust. Seetõttu kohaldas kohus puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas ta menetluse ajaks ööpäevaringsele erihooldusteenusele kinnisesse hoolekandeasutusse. Määruskaebus
13.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus rakendas esialgset õiguskaitset tähtajaga üle 4 päeva, ning tuvastada, et puudutatud isik viibib alates 22.11.2021 kella 11.17-st ebaseaduslikult nõusolekuta ööpäevaringsel erihooldusteenusel.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1 esimese lause kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.
15.Maakohus allkirjastas 18.11.2021 määruse kell 11.17. Seega 4-päevane tähtaeg sai täis 22.11.2021 kell 11.17. Kuna TsMS § 534 lg 1 ei näe ette esialgse õiguskaitse rakendamist üle
2-15-19468 4 päeva, ei saanud kohus teha otsustust paigutada puudutatud isik esialgse õiguskaitse korras ööpäevaringsele erihooldusteenusele kinnisesse hoolekandeasutusse kuni tsiviilasjas nr 2-15-19468 tehtava lahendi jõustumiseni, aga mitte kauem kuni 09.12.2021.
16.Täitmata on TsMS § 534 lg 1 teise lause eeldused, s.o isikut ei ole ära kuulatud ja puudub psühhiaatri või muu pädeva arsti arvamus. Seega ei olnud võimalik esialgse õiguskaitse pikendamine 40 päevani.
17.TsMS § 543 lg 3 kohaselt isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Praeguses asjas tuleb tuvastada, et puudutatud isik viibis alates 22.11.2021 kella 11.17-st ebaseaduslikult nõusolekuta ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Menetlusosaliste seisukohad
18.Tallinna linn on seisukohal, et puudutatud isiku õigusi ja huve riivatud ei ole, kuna tema jätkuv viibimine kinnises asutuses on tema enda heaolu ja turvalisuse kaitseks vajalik ning väljaspool kontrollitud keskkonda on ta endale ja teistele ohtlik.
19.Sotsiaalkindlustusamet on arvamusel, et puudutatud isiku puhul ei ole ära langenud tema nõusolekuta kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise alused ning on igati puudutatud isiku huvides jätkata tema tahtest olenematut viibimist ööpäevaringsel erihooldusteenusel kohtumääruse alusel. Menetluse edasine käik
20.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
21.09.12.2021 määrusega rahuldas maakohus avaldaja avalduse puudutatud isiku kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks osaliselt. Maakohus määras paigutada puudutatud isiku ööpäevaringse tugevdatud järelvalvega hooldamise teenusele kuni 18.11.2022, ning lõpetada puudutatud isiku ööpäevaringsele tugevdatud järelvalvega hooldamise teenusele paigutamine 18.11.2022 või kuni puudutatud isikule sobiva ööpäevaringse erihooldusteenuse riigieelarvelise koha vabanemiseni.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada osas, millega maakohus rakendas esialgset õiguskaitset kauem kui neli päeva. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus määras, et määrus kuulub täitmisele kättetoimetamisega Tallinna Linnavalitsusele. Kolleegium teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab esialgse õiguskaitse pikendamata ja tunnistab määruse täidetavaks viivitamatult.
23.Praeguses asjas esitas avaldaja 25.10.2021 avalduse puudutatud isiku kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks 1 aasta võrra alates 18.11.2021 ning 15.11.2021 esitas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse. Maakohus rahuldas taotluse ja rakendas esialgset õiguskaitset, paigutades puudutatud isiku esialgse õiguskaitse korras ööpäevaringsele erihooldusteenusele kinnisesse hoolekandeasutusse kuni asjas lahendi jõustumiseni, aga mitte kauem kui 09.12.2021, s.o kuni 21 päevaks. Määruskaebuse esitaja
2-15-19468 tugineb sellele, et esialgset õiguskaitset ei saanud rakendada kauemaks kui 4 päeva, kuna täitmata olid esialgse õiguskaitse pikendamise eeldused.
24.SHS § 105 lg 1 järgi paigutatakse isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Tulenevalt TsMS § 538 lg-st 2 ja SHS § 105 lg-st 5 võib kohus anda loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses kuni üheks aastaks. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud kinnisesse asutusse isiku paigutamist tinginud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või seadusliku esindaja taotluse alusel pikendada isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega ühe aasta kaupa.
25.TsMS § 533 lg 1 p 1 mõttes on kinnisesse asutusse paigutamisel tegemist menetlusega, mille puhul TsMS § 534 lg 1 lubab kohaldada ka esialgset õiguskaitset, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Seega on TsMS § 534 lg 5 teise lause järgi esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise eelduseks isiku enda ärakuulamine ja psühhiaatri või muu pädeva arsti arvamus, mille järgi on tähtaja pikendamine ilmselgelt vajalik. Seadusest ei tulene erikorda, kui on tegemist TsMS § 5391 alusel esitatud avalduse lahendamisega.
26.Eeltoodust tulenevalt tuli maakohtul esialgse õiguskaitse kohaldamiseks TsMS § 534 lg 1 järgi kontrollida nii seda, kas esinevad SHS § 105 lg-s 1 nimetatud eeldused, kui ka seda, kas viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ning kas on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta.
27.Maakohus leidis, et puudutatud isiku puhul esinevad üheaegselt kõik kolm seaduses sätestatud asjaolu kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamiseks. Maakohus tuvastas, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, ta ei saa ravivajadusest aru, tema tervislik seisund ravita jäämisel oluliselt halveneb ning sellega kaasneb ettearvamatu ja ohtlik käitumine ning puudutatud isik on ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele paigutamata jätmise korral ohtlik iseendale ja teistele. Praeguste valikuvõimaluste juures ei ole võimalik muid abimeetmeid puudutatud isiku abistamiseks kasutada. Lisaks leidis maakohus, et kuivõrd puudutatud isikut ei ole võimalik hooldada väljaspool kontrollitud keskkonnas ööpäevaringset erihooldusteenust, aga samas ei saa kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega pikendada enne isiku ärakuulamist, oli vajalik puudutatud isiku suhtes kohaldada esialgset õiguskaitset tema huvide kaitseks. Seega leidis maakohus, et viivitusega kaasneks oht isikule endale. Asja materjalidest nähtuvalt olid olemas ka piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Maakohtu järeldusi kinnitab ka käesolevas asjas tehtud maakohtu 09.12.2021 määrus, millega pikendati puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega. Nimetatud määrus on jõustunud.
28.Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt võis maakohus paigutada puudutatud isiku esialgse õiguskaitse korras ööpäevaringsele erihooldusteenusele kinnisesse hoolekandeasutusse kuni neljaks päevaks.
2-15-19468
29.Riigikohus on rõhutanud, et esialgse õiguskaitse pikendamist ei saa otsustada samas määruses selle rakendamisega, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamise ja selle pikendamise eeldused on erinevad. Maakohus on eelviidatuga vastuolus oleva määruse tegemisega menetlusõiguse norme rikkunud. Esialgse õiguskaitse korras neljast päevast pikemaks ajaks kinnisesse asutuse paigutamiseks pidi maakohus uuesti kontrollima, kas kõik kinnisesse asutusse paigutamise eeldused on endiselt täidetud. TsMS § 534 lg 5 järgi on vajalik psühhiaatri või muu pädeva arsti arvamus õiguskaitse jätkuva kohaldamise vajalikkuse kohta ning samuti tuleb puudutatud isik enne esialgse õiguskaitse pikendamise määruse tegemist ära kuulata. Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud määruse tegemise ajal ei olnud kohtul teada, kas puudutatud isik on erinõude korras ära kuulatud või mitte. Seega poleks maakohus saanud esialgset õiguskaitset pikendada.
30.Määruskaebuses ei ole küll vaidlustatud asjaolu, et esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse paigutamise sisulised eeldused olid täidetud, kuid see ei anna alust piirata esialgse õiguskaitse korras isiku vabadust menetlusnorme rikkudes. Maakohus eksis ringkonnakohtu hinnangul menetlusõiguse normide vastu, kui otsustas esialgset õiguskaitset kohaldades samas ka selle pikendamise üle nelja päeva. Arvestades vaidlustatud maakohtu määruse allkirjastamise aega, sai kohus puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset rakendada vastavalt TsMS § 534 lg-le 5 neljaks päevaks alates 18.11.2021 kella 11.17-st, s.o kuni 22.11.2021 kella 11.17-ni.
31.Ringkonnakohus märgib, et esialgse õiguskaitse pikendamise avalduse esitamine peaks olema erandlik ja põhjendatud eelkõige vaid juhul, kui põhimenetluse toiminguid ei jõuta piisavalt kiiresti teha. Kolleegium möönab, et praeguses asjas olid Harju Maakohtul kõik vajalikud toimingud piisavalt kiiresti tehtud, et põhiavalduse oleks saaks lahendatud mõistliku aja jooksul. Takistuseks sai üksnes asjaolu, et Viru Maakohus ei vormistanud nõuetekohaselt ja õigeaegselt puudutatud isiku ärakuulamist kohtute infosüsteemis, mis tõi kaasa esialgse õiguskaitse rakendamise vajaduse.
32.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, milles maakohus rakendas esialgset õiguskaitset kauem kui neli päeva. Ringkonnakohus leiab, et puudub vajadus eraldi tuvastada, et puudutatud isik viibis alates 22.11.2021 kella 11.17-st ebaseaduslikult nõusolekuta ööpäevaringsel erihooldusteenusel, kuna vastavas osas maakohtu määruse tühistamisega on see tuvastatud. Määruskaebus jääb nimetatud osas rahuldamata.
33.Maakohus tunnistas määruse täitmisele kuuluvaks kättetoimetamisega Tallinna Linnavalitsusele. TsMS § 541 lg 4 järgi võib kohus tunnistada määruse täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega isikule endale või tema esindajale või tema eestkostjale või edastamisega tema elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele. Ringkonnakohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus kuulub TsMS § 467 lg 5 järgi viivitamatule täitmisele. TsMS § 541 lg 4 järgi määruse täidetavaks tunnistamine on vastuolus esialgse õiguskaitse rakendamise eesmärgi ja sisuga, seda eriti TsMS § 534 alusel tehtud määruse puhul, kuna nimetatud määrus on täidetav puudutatud isiku suhtes kohtumääruses märgitud ajast, s.t praegusel juhul viivitamatult.
34.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.