Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

ole esitatud kostja andmeid ning selget nõuet kostja vastu. Kohus on seisukohal, et kuigi hagi on esitatud endiselt puudustega, ei ole puuduste kõrvaldamise määruse tegemine otstarbekas, kuna hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hageja endiselt kirjeldab, et Politsei- ja Piirivalveamet on tema ema dokumendi hävitanud ilma neid teavitamata. Kohus juba puuduste kõrvaldamise määruses selgitas, et kui hageja ema ei läinud oma IDkaardile peale selle valmimist järgi kuue kuu jooksul dokumendi taotluse menetlusse võtmise kuupäevast arvates, siis oli Politsei- ja Piirivalveametil õigus tulenevalt isikut tõendavate dokumentide seaduse §-st 131 dokument hävitada. Politsei- ja Piirivalveametil ei ole peale nimetatud tähtaja möödumist vaja dokumendi hävitamiseks isiku nõusolekut, dokumendi hävitamise õigus tulenebki seadusest. Seega ei ole hagejal Politsei- ja Piirivalveameti vastu sellist nõuet, mida saaks kaitsta kohtus tsiviilmenetluse käigus. Endiselt jääb kohtule arusaamatuks isiku omakäelise testamendi ja ID-kaardi omavaheline seos. Pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 20 lg 1 kohaselt testament võib olla notariaalne või kodune. Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament (PärS § 20 lg 3). Käesoleval juhul saab kohus aru, et hageja ema tegi omakäelise testamendi, mille kehtivuse aeg on 6 kuud tulenevalt PärS § 25 lg-st 1. Kui testamendilt puudub selle tegemise kuupäev ja aasta (ning puudub ka võimalus muul viisil tuvastada testamendi tegemise aega), pärandaja allkiri või on täitmata omakäelisuse nõue, on testament tühine. Kui omakäelise testamendi tegemisest on möödunud kuus kuud ning testamendi tegija sel ajal veel elab, kaotab testament kehtivuse. Sellisel juhul tuleb teha uus testament. Omakäeline testament eeldab ka omakäelist allkirja, seega kui hageja ema ei olnud võimeline testamenti uuesti allkirjastama, siis ID-kaardi olemasolu ei oleks seda testamenti kehtivaks muutnud. Samuti jääb kohtule arusaamatuks, et kui hageja ema tervislik seisund oli niivõrd halb, et ta ei saanud omakäelist allkirja anda, siis kuidas oleks ta olnud võimeline ID-kaarti kasutama ning allkirjastama dokumente digitaalselt (omakäelise testamendi puhul oleks see nagunii välistatud). TsMS § 371 lg 2 p 2 kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 372 lg 5 kohaselt võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast. TsMS § 177 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.