2-21-11251/13 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbimata - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

2-21-11251 Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja palub kohtul tuvastada AS X 17.06.2021 töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping XXga töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg-te 1 ja 2 alusel alates 30.06.2021 ning mõista ASlt X hageja kasuks välja hüvitis minimaalselt hageja keskmise töötasu ulatuses, so summas 2 776,32 eurot. XX (edaspidi töötaja või hageja) ja AS X (edaspidi tööandja või kostja) sõlmisid 22.04.2019 töölepingu, millise alusel asus hageja kostja juures tööle xxxxx xxxx ametikohal. 17.06.2021 edastas kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, mille aluseks oli TLS § 89 lg 1 (koondamine), kuid hageja peab töölepingu ülesütlemist tühiseks. Enda seisukohta põhistab hageja alljärgnevalt. Hageja leiab, et kostja on rikkunud TLS § 89 lg-t 4. Nimelt, alates 2021 märtsist töötab xxxxx xxxxxxxxxxxxes ka teine grupi juht SM, kes varasemalt töötas xxxxxxxxxxxi ametikohal. SM töötas hagejaga töösuhte lõpetamise ajal xxxxx xxxx kohal katseajaga. Hagejale jääb arusaamatuks, miks on otsustatud koondada just tema kui enam kui kaheaastase staažiga grupi juht, samas kui teine grupi juht oli alles katseajal ning tunnetas ise, et ta ei oma piisavalt tahtmist, teadmisi ja oskusi meeskonna juhtimiseks (tl 6). Kostja väide, et hageja on muutnud kriitiliseks xxxxxxxxxxxxe tööõhkkonna, on hageja jaoks üllatav ning ebaõige. Töötajatelt hageja sellist tagasisidet saanud ei ole. Vastupidi – 26.06.2021 on xxxxx xxxxxxxxxxxxe ja xxxxx kandepunkti töötajad pöördunud usaldusisiku vahendusel AS X juhatuse poole palvega ennistada tööle xxxxxxxxxx piirkonna juht KS ja xxxxxx xxxxxxxxxxxxe grupi juht hageja (tl 7). Pöördumises tuuakse välja, et hageja juhtimise all hakkasid töötajad üle aastate tundma end kollektiivina. Töötajad tõstatavad probleemi koostööpartneriga, kes on enda teenust osutanud ebakvaliteetselt. Pöördumises leitakse, et just hageja juhtimise ajal tõstis koostööpartner enda teenuste kvaliteeti. Hageja nõustub, et ta on teenuse mittenõuetekohasele osutamisele koostööpartneri tähelepanu juhtinud, kuid seda peakski grupi juht tegema. Hageja poolt esitatud kirjavahetusest nähtub, et üksuse juhil RR on hageja suhtes etteheiteid suhetes koostööpartneriga, kuid mitte ettevõtte siseselt (tl 8-11). Samas on hageja enda seisukohti põhjalikult selgitanud. Hagejale jääb arusaamatuks, miks peaks koostööpartneri huve eelistama enda ettevõtte huvidele olukorras, kus põhjuseks on koostööpartneri ebakvaliteetne töö. Hageja koondamine toimus vahetult peale tema pöördumist ametiühingu poole (tl 12). Hageja hinnangul on ainetu kostja etteheide töökeskkonna kriitiliseks muutmise kohta. Kostja ei ole teinud hagejale mitte ühtegi hoiatust ega juhtinud hageja tähelepanu muul viisil sellele, et tööõhkkond oleks „kriitiline“. Probleem koostööpartneriga oli hageja hinnangul asjaolu, millele lojaalne ja tööandja parimat kasu silmas pidav töötaja peakski tähelepanu juhtima. Sama positsiooni kandis piirkonna juht KS, kes on kahetsusväärsel kombel tänaseks samuti koondatud. Kuid töökeskkond ei ole samastatav mistahes probleemidega koostööpartneriga. Töökeskkond on xxxxx xxxxxxxxxxxxes igati hea ning töötajad tunnustasid hagejat kui grupi juhti. Samuti jääb hagejale arusaamatuks, milles seisneb ettevõtte väärtuste töötajateni mitteviimine. Ülesütlemise avaldusest ei selgu, millised on need väärtused ning mille vastu on hageja eksinud. Hageja hinnangul on tegemist otsitud põhjustega tema koondamiseks. Ettevõtte väärtus ei saa olla koostööpartnerite huvide eelistamine AS X huvidele. Koondamise põhjusena on

2-21-11251 nimetatud struktuurimuudatust, samas koondati hageja otsene ülemus KS 14.06.2021 ning hageja 17.06.2021, st mitte samaaegselt. Hageja hinnangul on tegemist otsitud põhjusega tema ja KS`ga töösuhte lõpetamiseks, tegelik põhjus seisneb etteheidetes AS X koostööpartnerile. Lisaks viitab hageja, et vastavalt TLS § 89 lg 3 peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale ettevõttes võimalusel teist tööd. Kostja on ülesütlemise avalduses välja toonud võimalikud teised ametikohad. Samas ei ole kostja hagejale pakkunud xxxxxxxxxxxi kohta xxxxx xxxxxxxxxxxxes, milline ametikoht oli hageja koondamise momendil samuti täitmata. Teine grupi juht kinnitas veel 29.06.2021, et ta soovib esimesel võimalusel liikuda xxxxxxxxxxxi ametikohale tagasi (tl 16). Hageja osundab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-79-13, millest tulenevalt hõlmab TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju (p 32.3). Hageja on seisukohal, et kostja poolt (RR vahendusel) on hagejale tekitatud ka mittevaraline kahju, mistõttu on põhjendatud TLS § 109 lg 1 nimetatud hüvitise suurendamine. Hageja jätab mittevaralise kahju suuruse kohtu otsustada. Kostja seisukoht (tl 24-26) Kostja hagi ei tunnista, kuna töölepingu lõpetamine vastab nii vormiliselt kui sisuliselt TLS sätestatud nõuetele. Tööandja on ülesütlemist põhjendanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja toonud põhjusena välja töö ümberkorraldamise operatsioonide ja logistika valdkonna xxxxxxxxxxxxte ja kullerpunktide üksuse xxxxxxxxxx piirkonna xxxxxx xxxxxxxxxxxxes. Tulenevalt jaotusstruktuuri ümberkorraldusest jäi xxxxxx xxxxxxxxxxxxse üks grupi juht ja tööandjal ei olnud edaspidi kahele xxxxx xxxxle xxxxxx xxxxxxxxxxxxes kokkulepitud tööd pakkuda. Seega on kostja täitnud TLS § 95 lg-s 2 sätestatud nõude. Õige on, et kostja esitas hageja otsesele juhile, piirkonna juht KSile, koondamisavalduse. Samas pakkus kostja piirkonna juhile samuti teisi töökohti, et vältida töösuhte lõpetamist. Erinevalt hagejast KS ühe talle pakutud töökoha vastu ja jätkab kostja juures töötamist (tl 32). Kostja viitas oma 21.06.2021 pöördumises ametiühingu poole, et vähendas juba 01.04.2021 kehtima hakanud uue struktuuriga juhtimistasemeid ja selle eesmärgiks oli viia juhid töötajatele lähemale ning tõhustada kommunikatsiooni. Samal põhjusel vähendati juhtimistasemeid xxxxxxxxxx piirkonnas ja kaotati piirkonnajuhi ametikoht, kelle tööülesanded jagati ümber. Taolised ümberkorraldused on tööandja otsustada. Kostja leiab, et on koondamise olukorras kohelnud võrreldava ametikoha töötajaid võrdselt ning pole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kostja pakkus hagejale kokku 12 reaalset ettevõttes olevat vaba töökohta. Kostja leidis, et xxxxxxxxxxxi koha pakkumine hagejale xxxxxxx ei ole asjaolusid arvestades mõistlik, sest sellise koha vastuvõtmisel oleks hageja asunud tööle samas üksuses madalamal positsioonil olukorras, kus hageja oli samas üksuses olnud juhtival kohal. Kostja hinnangul oleks see võinud põhjustada edasisi pingeid töökollektiivis ning mõjutanud nii teiste töötajate kui ka hageja motivatsiooni tööülesannete täitmisel. Kuivõrd kostja pole töölepingut lõpetanud ebaseaduslikult, töölepingu ülesütlemine on kehtiv, puudub hagejal alus hüvitise nõudmiseks. Hageja nõude osas mittevaralise kahju hüvitamiseks leiab kostja, et hageja ei ole mittevaralise kahju saamist tõendanud ega põhjendanud ning see nõue on alusetu.

2-21-11251 ümberkorraldamise vajaduse kohta, tegelikult sisulist struktuuri muutust ei toimunud ning hageja arvates oli kostja ainus eesmärk vabaneda hagejast kui kostja hinnangul tülikast töötajast. Kui kohus leiab, et koondamissituatsioon siiski esines, siis leiab hageja, et kostja väide, et hagejale ei saanud pakkuda xxxxxx xxxxxxxxxxxi töökohta võimalike edasiste pingete tõttu töökollektiivis ei ole kooskõlas Riigikohtu lahendis nr 2-16-708 (p 17.2) väljendatud seisukohaga, mis ei õigusta mistahes viisil vaba töökoha pakkumata jätmist. Kostja ei ole ka selgitanud, millised pinged tema hinnangul xxxxxx jaotuspunkti kollektiivis esinesid ning hageja osundab e-kirjale (tl 7,) mille on allkirjastanud enam kui pooled hageja endised töökaaslased. Kostja väide võimalikust hageja või teiste töötajate motivatsioonilangusest on arusaamatu, kostja ei ole selgitanud, kuidas mõjutaks hageja võimalik töökoha vahetus kostja juures teisi kostja töötajaid demoraliseerivalt. Hageja nõustub, et koondamissituatsioonis, kui see esinenuks, võiks kostja ka sisuliselt ilma hindamist läbi viimata valida, kellele teha ettepanek grupijuhi ametikohal jätkamiseks. Kuna aga kostja on ise kinnitanud, et viis tema poolt valitud kriteeriumite alusel läbi hindamise, peavad nii hindamiskriteeriumid kui ka kostja poolt rakendatavate kriteeriumite rakendamine olema ka objektiivselt kontrollitavad. Käesoleval juhul ei ole kostja millegagi selgitanud, miks ei ole arvestatud hageja eelnevat töökogemust ning kollektiivi arvamust. Tuginedes Riigikohtu lahendile nr 2-16-708 leiab hageja, et TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise suurus sõltub ebaseadusliku lõpetamise asjaoludest. Hageja on seisukohal, et töölepingu lõpetamise tegelikuks põhjuseks on RR soov hagejast kui töötajast vabaneda. Alusetu halvustav suhtumine RR poolt algas juba 2020 teisel poolaastal ning eskaleerus 2021 mais. Kostja esindaja RR on süüdistanud hagejat alusetult tegudes/probleemide põhjustamises, millega hageja ei ole seotud olnud. Hageja hinnangul mistahes probleemid tegelikkuses puudusid ning eeltoodut aluseks võttes palub hageja kostjalt välja mõista hüvitise TLS § 109 lg 4 alusel nelja kuu keskmise töötasu ulatuses summas 4 800 eurot. Kostja seisukoht hageja seisukohtadele (tl 59-62) Vaid tööandja otsustada on, millised töökorralduslikke muudatusi ta teeb ja vajalikuks peab ning kohus ega hageja ei saa hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust. Vastasel juhul sekkuks nii kohus kui töötajad juriidilise isiku majandustegevusse. Juhtimisstruktuuri ümberkorraldus oli osa juba 01.04.2021 struktuurimuudatustest, mille eesmärk oli muuta ettevõte efektiivsemaks, vähendada juhtimistasemeid, viia juhid töötajatele lähemale ning tõhustada kommunikatsiooni. Kostja on tõendanud koondamise vajadust oma põhjendustega koondamisteates (hageja 21.09.2021 vastuse lisa 2 – ülesütlemise kiri), koondamise fakti endaga ja kostja selgitustega hageja hagiavalduse lisas „AÜ kiri(X)“ vastuses x Ametiühingu pöördumisele. Käesolevaga lisab kostja tõendina väljavõtte kostja siseveebi x 29.06.2021 uudisest „Lihtsustame jaotusvõrkude juhtimist“. Viidatud siseveebi uudis, mis oli ja on siiani kõikidele töötajatele kättesaadav, tõendab, et tööandja korraldas ka tegelikult tööd ümber. Samal ajal, kui hageja koondati, koondati ka hageja hagiavalduses viidatud hageja juht KS, kes juhtis enne ümberkorraldust xxxxxxx, xxxxx ja xxxxx üksuseid. Üksused jaotati ümber teiste piirkondade juhtide vahel ja xxxxxxx, xxxxxxxxxxx kui eraldi piirkond kaotati, vähendades selliselt juhte ja erinevaid piirkondi. Sama ümberkorraldusega pidas kostja ka vajalikuks kaotada xxxxxx hageja poolt täidetud üks xxxxx xxxx koht. Hageja toonase juhi KSi piirkonna juhi koht kaotati. Seega on kostja tõendanud, et ümberkorraldused ettevõttes olid avalikud ja majanduslike põhjustega leida efektiivsust ja vähendada juhtide tasandit. Seda, et kostja ei koondanud hagejat otsitud põhjusega, tõendab ka asjaolu, et kostja pakkus hagejale teisi töökohti, et hageja saaks töötamist kostja juures jätkata. Hageja ei võtnud aga erinevalt KSist talle pakutud teisi töökohti vastu, algatas kohtumenetluse, seades kahtluse alla koondamise põhjused ning soovis kostjalt rahalisi hüvitisi. Hageja väidab, et ametiühingu 18.06.2021 e-kirjast kostjale, kus ametiühing toob esile, et ametiühing sai 18.06.2021 teada hageja ja KSi koondamisest, saab järeldada, et kuna kostja ei teavitanud ametiühingut varem, siis selliseid struktuuri muudatusi tegelikkuses ei toimunudki. Kostjale jääb

2-21-11251 sellisele järeldusele jõudmine arusaamatuks. Hageja väidab, et kuna kostja ei teavitanud ametiühinguid enne koondamisi, siis koondamisi ei toimunudki, ometi tugineb hageja hagiavalduse esitamisel enda koondamise faktile. Seega kui hageja koondamine on fakt, millele hageja vastu ei vaidle, on kostja siiski ettevõtte juhtimise struktuuri ka faktiliselt muutnud. Kostja selgitab, et kostjal ei olnud seadusest tulenevat ametiühingu koondamisele eelneva teavitamise kohustust nagu näiteks TLS §-s 94 lg 1 kirjeldatud juhul, kus enne töölepingu ülesütlemist töötajate esindajaga peab tööandja küsima töötajat esindama valinud töötajatelt või ametiühingult arvamuse töölepingu ülesütlemise kohta. Kostjale teadaolevalt ei olnud hageja ega hageja juht KS töötajate esindajad. Hageja toob välja, et temale teadaolevate andmete kohaselt ei toimunud üheski teises kostja piirkonnas sellist struktuurimuudatust nagu see toimus xxxxxxxxx piirkonnas. Kostjale jääb arusaamatuks, mida hageja selle argumentatsiooniga öelda tahab. Hageja korraldas struktuuri ümber selliselt, et 5 piirkonna (xxxx, xxxxx, xxxxx, xxxxx ja xxxxxxxx) asemel jäi alles 4 piirkonda, kaotades ära eraldi piirkonnana xxxxxxxxxx piirkonna. Kostja lähtus ümberkorralduste tegemisel tõmbekeskustest, mille puhul xxxxxxxx eraldi suuremat riikliku tõmbekeskust polnud ning kostjale tundus mõistlik ja efektiivne jagada teiste piirkondade vahel ära just xxxxxxxx piirkond. Kostja hinnangul on hageja meelevaldselt tõlgendanud Riigikohtu lahendit 2-16-708. Riigikohus ei ole öelnud, et kui tööandjal on 30 vaba töökohta ja ta pakub neist koondatavale 15, siis on töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine. Kolleegium selgitas p-s 17.2, et teise töö pakkumise kohustuse eesmärgiks on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures. See eesmärk on täidetud, kui töötajale pakutakse sobivat tööd. Hageja on eksimuses, leides, et töö sobivust hindab töötaja nagu hageja on leidnud xxxxx xxxxxxxxxxxxe xxxxxxxxxxxi ametikoha puhul. Töötaja töökohale sobivust hindab koondamise olukorras siiski tööandja. Töötaja hindab oma töökohale sobivust kandideerimise olukorras, kuid koondamisel teise töö pakkumine pole kandideerimise olukord. Sama ütleb edasi ka Kolleegium viidatud kohtulahendi p-s 17.2. Seega tööandja otsustab, kas töötaja sobib vabale töökohale või mitte ning tööandja saab siis töötajale sobivat vaba töökohta pakkuda. Antud juhul otsustas kostja, et hageja ei sobi xxxxx xxxxxxxxxxxxe vabale xxxxxxxxxxxi kohale ja ta ei paku seda kohta hagejale. Hageja oli xxxxx xxxxxxxxxxxxes juhi positsioonil, samuti oli hageja xxxxx xxxxxxxxxxxxe viidatud värbamiskuulutuse vabale xxxxxxxxxxxi kohale kontaktisikuks. Kostja esitas hagejale koondamisavalduse 17.06.2021, mille kohaselt hageja viimane tööpäev oli 30.06.2021. Hageja poolt esitatud kuulutuse juures on märge, et antud kuulutus on aegunud 26.06.2021. Hageja seega teadis koondamisavaldust saades, et tööandjal on selline vakantne koht olemas. Hoolimata sellest, et kostja hagejale seda kohta sobivaks ei pidanud, ei teinud ka hageja ise mitte midagi selleks, et seda või mõnda teist vaba positsiooni endale saada. Hageja ei algatanud kostjaga mingeid läbirääkimisi vabade ametikohtade üle, ei nende osas, mida kostja hagejale pakkus ega nende osas, mida ei pakkunud. Hageja on esitanud vaid ülesütlemisavalduse tühisuse nõude ning sellest tulenevalt hüvitise nõude. Seega võib järeldada, et hageja huvi pole olnud töösuhte jätkamine, vaid kostjalt rahalise hüvitise saamine. Ekslik on hageja nägemus sellest, et tööandja peab hageja eelneva töökogemuse ja kollektiivi arvamusega arvestama ning viitab Riigikohtu lahendile 3-2-1-15211 p 10. Ka alates 01.07.2009 kehtiv TLS § 89 ei sätesta töötajate võrdlemise kriteeriume. Seetõttu on tööandjal pärast sama paragrahvi viiendas lõikes nimetatud eelisõigusega isikute väljaselgitamist õigus vabalt valida, kellega töötajatest ta töölepingu üles ütleb ja kellega mitte. Antud juhul ongi kostja lähtunud võrdluskriteeriumite valikul isikuomadustest nagu koostöövalmidus ja motivatsioon. Kostja on esitanud võrdlustabeli, milles on põhjendanud oma hinnangute andmist. Hageja ei saa töötajana nõuda, et tööandja rakendaks temale sobivaid kriteeriume, sest kriteeriumid ja neile kaalu andmine on vaid tööandja otsustada. Kostja leiab, et töösuhte lõppemine koondamise alusel on kehtiv ning kostja on täitnud kõik seaduses sätestatud tingimused, sh hüvitanud töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatud päevad ja tasunud 1 kuu keskmise töötasu koondamise hüvitisena. Hageja pole millegagi põhjendanud, miks peaks kohus hagejale kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise asemel 4 kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise välja mõistma. Kostja juhib tähelepanu, et

2-21-11251 ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud TLS § 89 lg-s 2 nimetatud juhtudel, tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. TLS § 89 lg 3 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd (välja arvatud TLS § 89 lg-s 2 nimetatud juhtudel). Kostja on tõendanud koondamisvajadust põhjendustega koondamisteates, koondamise fakti endaga, kostja selgitustega ametiühingule (tl 12-14) ja väljavõttega kostja siseveebi x 29.06.2021 uudistest (tl 64). Kostjal on õigus teha ümberkorraldusi ja töötajaid koondada, kui see on õiguslikud põhjendatud, kuid kui tekib vaidlus töölepingu ülesütlemise õiguspärasuse üle, tuleb kostjal tõendada töölepingu ülesütlemise seadusliku aluse esinemist. Kohus nõustub hagejaga, et koondamisteate põhjendused ja koondamise fakt ise ei tõenda koondamissituatsiooni esinemist, kuna nendest ei selgu põhjused, millistel alustel korraldati kostja töö ümber operatsioonide ja logistika valdkonna xxxxxxxxxxxxte ja kullerpunktide üksuse xxxxxxxxxxx piirkonna xxxxxxxxxxxxes. Kostja viidatud siseveebis avaldatud uudis kajastab küll struktuurimuutust, mitte aga enamat. Ka nähtub uudisest, et struktuurimuudatus viidi läbi märtsi lõpust, mil ta oleks pidanud tehtama ka töötajatele teatavaks, mitte aga kolm kuud hiljem, mil uudis avaldati. Kostja väidab üldsõnaliselt, et ümberkorraldused ettevõttes olid avalikud ja seotud majanduslike põhjustega, et leida efektiivsust ja vähendada juhtide tasandit, samas on konkretiseerimata, mida majanduslikud põhjused tähendavad, puudu on arvnäitajad, mis kinnitaksid majanduslikke põhjusi ning vajadust töö ümber korraldada ja vähendada juhtide arvu. Hageja on esitanud andmed erinevate piirkondade töötajate võrdluse kohta (tl 53 pöördel) ning kostja ei ole neid ümber lükanud ega selgitanud, miks oli vaja ümberkorraldusi sarnaste töötajate arvuga xxxxxxxxxxxxte puhul üksnes xxxxxxx. Ainuüksi kostja väide, et kostjale tundus mõistlik ja efektiivne jagada teiste piirkondade vahel ära just xxxxxxxx piirkond ei tõenda koondamissituatsiooni esinemist, kuivõrd xxxxx jaotuspunkti töötajate arv ei muutunud. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks koondamise tõttu puudub alus TLS § 89 lg 1 järgi.

6.TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuna kohus on eelpoolnimetatud põhjustel tuvastanud vaidlusaluse töölepingu ülesütlemise tühisuse, on taotlus hageja kolme kuu keskmise töötasu hüvitamiseks põhjendatud. Hageja on taotlenud lisaks hüvitist, mille koosseisus on ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue, nõudes kogumis hüvitist nelja kuu keskmise brutotöötasu ulatuses summas 4 800 eurot. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-79-13 (p 32.3) tulenevalt hõlmab TLS § 109 lg-s 1 hüvitis erinevaid kahju liike, sh mittevaralist kahju. TsMS § 109 lg 1 kohaselt võib kohus või töövaidluskomisjon hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Käesoleval juhul on hageja hinnangul hüvitise suurendamine põhjendatud arvestades RR põhjendamatut halvustavat suhtumist hagejasse (tl 9-11), mis päädis töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega. Samuti tuleks arvestada seda, et kostja ei pakkunud hagejale olemasolevat töökohta xxxxxx, mille pakkumise korral oleks töösuhe võinud jätkuda. Kohus nõustub kostjaga, et olles juhi positsioonil, mis tähendas nii inimeste kui üksuse juhtimist, pidi hageja igapäevastes tööolukordades ettetulevaid probleeme lahendama ja vastutust kandma ning sellest tulenevalt pidi hageja ka rohkem stressi taluma, sellega toime tulema. Kostja väide, et tema emotsionaalne tasakaal sai väga häiritud, pole kuidagi tõendatud ega nähtu ka seos antud vaidlusega. Kostja on kinnitanud, et tal puudub ja ei saa ollagi teadmist, millised on hageja tasakaalus emotsioonid ning mis võib hageja emotsionaalset tasakaalus tugevasti häirida. Hageja poolt mainitud subjektiivne tunnetus antud juhul ei ole midagi erakordset, mis võimaldaks kohtu arvates mittevaralist kahju nõuda või kõrgendatud hüvitist juhul, kui koondamine peaks tühiseks osutuma. Riigikohus on oma lahendis 2-16-708 leidnud, et VÕS § 134 lg 1 järgi võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Kolleegium leiab, et kohustus mitte lõpetada töölepingut ebaseaduslikult oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning kosja kui tööandja pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Kolleegium leiab, et olukorras, kus tööandja lõpetab töötajaga töölepingu ebaseaduslikult, tuleb mittevaralise kahju eest maksta hüvitist. VÕS § 134 lg 5 järgi arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Seega sõltub kolleegiumi hinnangul töölepingu ebaseadusliku lõpetamise asjaoludest hüvitise suurus. Kohus leiab nii nagu kostjagi, et hageja poolt maikuu sündmuste sidumine mittevaralise kahju hüvitamise nõudega seonduvalt töölepingu lõpetamisega juunis on paljasõnaline, hageja pole mittevaralise kahju saamist tõendanud ega põhjendanud ning kohus leiab, et mittevaralise kahju nõue on alusetu. Kuna kohus leiab, et hüvitise nõue on põhjendatud, jätab kohus tähelepanuta kostja väited selle kohta, et hageja huviks oli üksnes kostja arvelt rikastumine. Kostja on taotlenud juhul, kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 nimetatud juhul, tasaarvestada kostjal hageja vastu tekkiv 1 kuu koondamishüvitise tagastamise nõue summas 1221,44 eurot (bruto).