C hagi W ja F vastu annaku täitmiseks ja kinnistusraamatus olevate andmete muutmiseks vajalike nõusolekute andmise kohustamiseks ja nõusolekute asendamiseks või alternatiivselt pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks, pärijaks tunnistamiseks ja kinnistusraamatus olevate kannete muutmiseks vajalike nõusolekute andmise kohustamiseks ja nõusolekute asendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.05.2021 vaheotsus
Kaebuse esitaja ja liik
C apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
16 666,67 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja C (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Erki Casar Kostja I W (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Priit Lantin Kostja II F (isikukood XXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 20.05.2021 vaheotsus tsiviilasjas nr 2-19-16654 tühistada ja saata tsiviilasi läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis.
2.C apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Keelduda C 14.02.2022 menetlusdokumendiga esitatud tõendite vastuvõtmisest.
4.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
2-19-16654 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.C (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi W (kostja I) ja F (kostja II) vastu annaku täitmiseks, kinnistusraamatus olevate andmete muutmiseks vajalike nõusolekute andmise kohustamiseks ja nõusolekute asendamiseks või alternatiivselt pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks, pärijaks tunnistamiseks, kinnistusraamatus olevate kannete muutmiseks vajalike nõusolekute andmiseks kohustamiseks ja nõusolekute asendamiseks.
2.25.10.2019 esitatud hagiavalduse ja selle 23.11.2020 esitatud täpsustuse kohaselt suri 28.11.2016 Z (pärandaja), kes oli hageja ja kostja I isa ning kostja II abikaasa. Tallinna notar Liia Aigro poolt 14.06.2017 koostatud ja välja antud pärimistunnistuse kohaselt on pärandaja pärijateks hageja ja kostjad võrdsetes mõttelistes osades. Jaanuaris 2018 leidis hageja pärandaja poolt 25.10.2016 koostatud omakäelise koduse testamendi, millega pärandaja määras pärandvara hulka kuuluva kinnistu hagejale. Hageja hinnangul on tegemist annakuga. Kodune testament vastab pärimisseaduse (PärS) § 24 lg 1 nõuetele ja on kehtiv.
3.23.11.2020 esitas hageja alternatiivse nõude 14.06.2017 pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks, hageja pärijaks tunnistamiseks, kinnistusraamatu kannete muutmiseks nõusolekute andmiseks kohustamiseks ja nõusolekute asendamiseks. Hageja selgitas, et alternatiivse nõude esitab ta juhuks, kui kohus tuvastab, et 25.10.2016 pärandaja koostatud testamendis ei ole annaku korraldust, vaid tegemist on korraldusega kogu vara pärandamise kohta ja ainupärijaks on testamendi järgi hageja.
4.Kostja I esitas 02.02.2021 kohtule taotluse kohaldada aegumist hageja nõude osas tunnistada pärimistunnistus kehtetuks. PärS § 175 lg 3 sätestab, et pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise nõue tuleb esitada kolme aasta jooksul selle kehtetuse alusest teadasaamisest. Kuna hageja oli 24.09.2020 kohtuistungil väidetu kohaselt juba enne isa surma teadlik, et isa on teinud testamendi, millega määras talle annaku, ja pärimistunnistus väljastati 14.06.2017, pidi hageja esitama hagi pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks hiljemalt 14.06.2020 (taotluses ilmselt ekslikult märgitud kuupäevaks 14.05.2020). Kuna hageja esitas nimetatud nõude kohtule aga 23.11.2020, oli nõue hagi esitamise ajaks aegunud. Kostja I taotles vaheotsuse tegemist.
5.Hageja hinnangul on kostja I väide pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumisest alusetu. Hageja vaidles vaheotsuse tegemisele vastu, leides, et hageja nõuded tuleb lahendada sisulise otsusega. Lisaks tõi hageja esile, et nõue ei ole aegunud ja aegumine oli peatunud hageja ja kostja I vaheliste läbirääkimiste ajal. Kostja II asus seisukohale, et hageja esitas pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise nõude õigeaegselt.
2-19-16654 Maakohtu otsus
6.Maakohus rahuldas 20.05.2021 vaheotsusega kostja I taotluse aegumise kohaldamiseks ja tuvastas, et hageja nõue Z pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks oli nõude esitamise ajaks (23.11.2020) aegunud. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise küsimuse jättis maakohus lahendamiseks asja menetlust lõpetavas lahendis.
7.Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd PärS § 175 lg 3 kohaselt tuleb pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise nõue esitada kolme aasta jooksul selle kehtetuse alusest teadasaamisest, Z pärimistunnistus väljastati notar Liia Aigro poolt 14.06.2017 ja hageja esindaja on 24.09.2020 kohtu korraldaval istungil kinnitanud kohtule, et hageja oli isa tehtud testamendist, millega oli määratud hagejale annak, teadlik juba enne isa surma, sest isa oli talle seda näidanud, pidi hageja esitama kohtusse hagi pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks hiljemalt 13.06.2020, mil lõppes nõude esitamise 3-aastane tähtaeg. Kuna hageja on oma alternatiivsed nõuded, sh pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise nõude, esitanud kohtusse 23.11.2020, oli nõue hagi esitamise ajaks aegunud. Apellatsioonkaebus
8.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu vaheotsuse tühistada.
9.Maakohus rikkus menetlusnormi, kuna otsus on põhjendamata. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks kohus ei arvesta otsuse tegemisel hageja 29.04.2021 esitatud vastuväiteid ja neid tõendavaid tõendeid, millele tuginedes hageja asus seisukohale, et puudub alus kohaldada aegumist.
10.Kuivõrd hageja pöördus kohtusse oktoobris 2019 ja esitas menetluse käigus alternatiivse nõude pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks, pärijaks tunnistamiseks ja kinnistusraamatus olevate kannete muutmiseks vajalike nõusolekute andmiseks kohustamiseks ja nõusolekute asendamiseks, siis ei ole hageja alternatiivne nõue aegunud.
11.Kostja I esitas alles kohtuistungil väite, et tegemist on testamendiga kogu pärandaja vara kohta, mitte annakuga, s.t korraldusega üksnes vara osa osas. Varem oli vaidluse keskmeks, kas pärandaja vormistatud dokument on pärandaja tehtud või mitte. Seetõttu puudus hagejal varem vajadus hagi täpsustamiseks. See, et hageja esitas esialgu hagi üksnes osa pärandvarasse kuuluva vara osas ja hiljem seda täpsustas, ei saa kaotada hageja nõudeõigust.
12.Oluline on asjaolu, et hageja leidis pärandaja korralduse alles 2018. aasta alguses, peale mida ta pöördus koheselt notari poole. Vaidluse lahendamise puhul tuleb arvestada, et hagejale on esitanud teabe nii enne hagimenetlust kui ka kohtumenetluse ajal pärimismenetluse läbi viinud notar, kes kogenud isikuna on seisukohal, et tegemist on annakuga.
13.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega. Hageja nõuete aegumine peatus 25.10.2019 kui esitati hagi kohtule, sest hagi esitati 25.10.2016 pärandaja korralduse alusel.
14.Aegumine oli peatunud 08.01.2018–13.08.2019 TsÜS § 160 lg 2 p 4 alusel, kuna hageja edastas 08.01.2018 pärandaja korralduse notarile, kellelt ta sai 13.08.2019 teada, et tegemist on annakuga ja tal tuleb esitada hagi kohtule.
2-19-16654
15.Aegumine oli peatunud läbirääkimiste ajaks 13.08.2019–21.10.2019 TsÜS § 167 lg-te 1 ja 2 alusel, kuna hageja esitas ettepaneku 13.08.2019, mille järel toimus kokkusaamine ja esitati 28.08.2019 vastus, milles oodati hageja ettepanekut. Pooled jätkasid läbirääkimisi, mis mh sisaldas ka hageja ja kostja I kaasomandis oleva kinnistu müüki või raieõiguse müüki.
16.Kostja I ei ole tõendanud PärS § 175 lg-s 3 nimetatud asjaolude esinemist (kehtetuse alusest teada saamine või teada saama pidamine) kostja I poolt märgitud tähtaegadel, eriti olukorras, kus notar on kinnitanud, et tegemist on annakuga, ja esitanud ka sellekohased seisukohad, mis antud väidet tõendavad.
17.PärS § 175 lg 4 kohaselt, kui notar keeldub pärimismenetluses tõestatud tunnistust kehtetuks tunnistamast, võib õigustatud huviga isik nõuda kohtus tunnistuse kehtetuks tunnistamist. Hageja ei ole eelnimetatud sätte kohast infot notarilt saanud, mistõttu ei saanud ta esitada varem ka tunnistuse kehtetuks tunnistamise hagi isikute vastu, kes on õigustatud isikud tunnistuse kohaselt. Hageja on seisukohal, et sai teada või pidi saama teada tunnistuse kehtetusest alles viimasel kohtuistungil, kui kohtunik tõstatas küsimuse, millise korraldusega on tegu. Vastustaja seisukoht
18.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata TsMS § 449 lg 1, § 656 lg 1 p 5, § 656 lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
20.TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata.
21.Hageja esitas hagi esimese nõudega kohtule 25.10.2019 ja kohus võttis selle menetlusse 01.11.2019. Alternatiivse nõude esitas hageja 23.11.2020 ja maakohus võttis selle menetlusse 07.01.2021 määrusega. Hageja märkis alternatiivse nõude esitamisel, et see on esitatud juhuks, kui kohus tuvastab, et 25.10.2016 pärandaja koostatud dokument ei ole korraldus annaku tegemiseks, vaid tegemist on testamendiga (tl 48). Kostja vastas alternatiivsele nõudele 02.02.2021, esitades pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise nõudele aegumise vastuväite ja taotluse teha selles osas vaheotsus. Hageja vaidles vaheotsuse tegemisele vastu.
22.TsMS § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamiseks, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus ei ole seotud poole taotlusega vaheotsuse tegemiseks, vaid peab hindama, kas vaheotsuse tegemine on võimalik, vajalik ja põhjendatud (Riigikohtu 27.05.2015 otsus tsiviilajas nr 3-2-1-44-15, p 14). Vaheotsuse eesmärk on menetlust lihtsustada ja kiirendada. Kohtul tuleb TsMS § 449 lg 3 alusel vaheotsuse tegemisel kaaluda, kas vaheotsuse tegemine on asjaolude kohaselt otstarbekas ja põhjendatud ning järgib tsiviilasja õige, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega
2-19-16654 lahendamise eesmärki (TsMS § 2). Vaheotsuse tegemine on maakohtu õigus, mitte kohustus (Riigikohtu 23.05.2021 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-12, p 12). Kohus peab suutma põhjendada, et vaheotsuse tegemine on vajalik tsiviilasja õigeks, kiireks ja säästlikuks lahendamiseks.
23.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaheotsuse teinud ennatlikult ja selle tegemise vajaduse kohta puuduvad otsuses põhjendused.
24.Alternatiivsete nõuete esitamisel TsMS § 370 lg 2 mõttes on kohus seotud hageja soovitud nõuete lahendamise järjekorraga (Riigikohtu 26.09.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 12). Kui hageja on esitanud TsMS § 370 lg 2 järgi mitu alternatiivset nõuet ja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esmast nõuet ei rahuldata, ei saa kohus lahendada sellele järgnevaid nõudeid enne, kui on selge, et esmast nõuet ei rahuldata. Praeguses asjas on maakohus vaidlustatud vaheotsusega lahendanud ühe alternatiivselt esitatud nõuetest olukorras, kus lahendamata on hageja esmased nõuded. Hageja märkis alternatiivsete nõuete esitamisel, et need on esitatud juhuks, kui kohus tuvastab, et 25.10.2016 pärandaja koostatud dokument ei ole korraldus annaku tegemiseks, vaid tegemist on testamendiga. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et hageja sooviks oli, et kohus lahendaks esmalt annaku täitmise ja sellega seotud nõuded. Seega alles siis, kui kohus on lahendanud esmased nõuded, ja leidnud, et need ei ole põhjendatud, oleks kohus saanud lahendada alternatiivselt esitatud nõuded. Alternatiivsete nõuete lahendamine enne esmaste nõuete lahendamist on oluline menetlusnormi rikkumine.
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud vaheotsuse tegemisel oluliselt TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, sest maakohtu otsuses puuduvad põhjendused, miks oli vaheotsuse tegemine vajalik tsiviilasja õigeks, kiireks ja säästlikuks lahendamiseks. Arvestades, et hageja esimesed nõuded on lahendamata, siis alternatiivsena esitatud nõuetest ühe osas vaheotsuse tegemine saab ringkonnakohtu arvates olla vajalik asja kiire ja säästliku lahedamise seisukohast ainult väga erandlikel põhjustel, milliste olemasolu maakohtu otsusest ei nähtu. Otsuse olulises osas põhjendamata jätmine on oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis tingib TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt maakohtu otsuse tühistamise, sõltumata apellatsioonkaebuse põhjendustest.
26.Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et kuigi PärS § 175 lg 3 sätestab, et pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise nõue tuleb esitada kolme aasta jooksul selle kehtetuse alusest teada saamisest või teada saama pidamisest arvates, kuid mitte rohkem kui 30 aastat pärast pärandi avanemist, ei ole tegemist tavapärase aegumistähtajaga TsÜS § 142 lg 1 mõttes. Nii on PärS § 175 lg 5 järgi huvitatud isiku taotlusel võimalik notaril või kohtul ennistada § 175 lg-s 3 nimetatud tähtaeg tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlustähtaja ennistamise kohta sätestatut kohaldades. TsMS § 67 lg 1 järgi juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Vajadusel saab kohus hagejale selgitada PärS § 175 lg 5 sisu ja võimalust tähtaja ennistamiseks. Käesolevas menetluses kohus seda teinud ei ole.
27.Apellant esitas 14.02.2022 menetlusdokumendiga tõendina hageja esindaja 23.11.2020 päringu notar Liia Aigrole ja notari vastuse samast kuupäevast. Samad dokumendid on apellant esitanud ka maakohtule (tl 46). Kuna tõendid on esitatud maakohtule ja maakohus on need vastu võtnud, siis ringkonnakohus keeldub korduvalt esitatud tõendite vastuvõtmisest.
2-19-16654 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.Menetluskulude jaotust (ega seega ka hüvitatavate kulude suurust) vaheotsuses TsMS § 173 lg 5 järgi ei märgita, kulud jaotatakse lõppotsuses. Eeltoodust ja ka TsMS § 173 lg 3 teisest lausest lähtuvalt ringkonnakohus menetluskulude jaotust ei määra.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.