Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku taotlus X suhtes esialgse õiguskaitse korras tahte vastase psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks ja selle pikendamiseks kuni 40 päevani
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 2. detsembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik (registrikood 90006399)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 2. detsembri 2021. a määrus muutmata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita
2-21-18822 menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik (avaldaja) esitas 1. detsembril 2021 Harju Maakohtule taotluse X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kuni 4 päevaks ja ravi pikendamiseks 40 päevani. Avalduse kohaselt viibis puudutatud isik Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus alates 29. novembrist 2021, mil kell 19.30 kohaldati tema suhtes valvearsti otsusega tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi. Avaldusele lisatud psühhiaatrite KKi ja KT arvamuse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil esmakordselt. Puudutatud isikul ei ole varem esinenud kroonilisi haigusi. Puudutatud isiku kohta on teada, et ta on lõpetanud XXX magistriõppe ärijuhtimise alal ning läbinud hiljem strateegilise ärijuhtimise kursused. Puudutatud isik selgitas, et töötas erinevates firmades sekretärina ning on olnud ka juhatuse liige, konsultant ja strateegiline personalipartner. Viimati töötas puudutatud isik XXX saneerijana. Puudutatud isiku selgituste kohaselt töötas ta väikese palga eest, missioonitundest. Vahetas inimesed ja süsteemid välja ja nüüd on energia paigas. Patsient lisas, et on võimekas ja natuke nagu šamaan. Hetkel puudutatud isik ei tööta, kuid on osanik restoranis Y. Puudutatud isik on restorani tegevusse panustanud. Puudutatud isik ei tööta seal, kuid käib abis ja on restorani panustanud 22 220 eurot. Tasuta töötab puudutatud isik selle pärast, et Q on talle väga armas. Puudutatud isik kasutas oma pensionisamba raha restorani investeerimiseks.
29.novembril 2021 kutsuti restorani Z kiirabi. Puudutatud isik oli keeldunud kehtivaid tervisekaitse nõudeid järgimast ning restoranist lahkumast. Puudutatud isik väitis, et ta on restorani omanik ning tal on restoranis ärikohtumine. Kiirabi saabumisel oli puudutatud isik rahulik, aga väga jutukas. Küsimustele ta ei vastanud. Politsei abil prooviti puudutatud isikut restoranist lahkuma sundida. Kiirabi konsulteeris valvepsühhiaatriga, kes leidis, et puudutatud isik tuleb haiglasse viia, kuna ta ei allu korraldustele ning ei ole koostööaldis. Puudutatud isik avaldas äraviimisel politseile vastupanu, karjudes ja keeldudes kaasa minemisest. Puudutatud isik toodi psühhiaatriahaigla valvetuppa kanderaamil, sest ta avaldas politseitöötajale vastupanu. Puudutatud isik ei nõustunud 15 minuti jooksul kanderaamilt toolile istuma, rääkis kõrgendatud toonil, nuttis vahepeal ja ei lasknud teistel rääkida. Vestlus ei olnud suunatav. Ravile saabumisel oli puudutatud isik kõrgenenud meeleolus, agiteeritud ja afektabiilne(emotsionaalselt ülereageeriv). Puudutatud isik oli väga tõrges ning väitis, et ta on mõjuvõimas isik ning tema haiglas hoidmise korral tuleb kõigil pahandusi. Arsti vastuvõtul oli puudutatud isiku jutt laialivalguv, ta katkestas arsti küsimused ja jätkas oma teemal. Puudutatud isik andis enda kohta andmeid, mida ei ole võimalik kontrollida. Haiglasse toomise kohta rääkis puudutatud isik, et ta läks restorani kohtumisele. Restoranis hakkas teenindaja karjuma ning
2-21-18822 ütles, et kutsub turvamehe. Tegelikult kutsus puudutatud isik töötajaid korrale, sest neil puudus sisemine naeratus ning nad ei hoolinud klientidest. Mingil hetkel tuli politsei. Puudutatud isik arvab, et teenindaja oli psühhoosis, sellepärast kutsutigi politsei. Politsei käskis puudutatud isikul püsti tõusta ja hoidis tal käest kinni, mistõttu puudutatud isik kukkus ja kaotas teadvuse. Siis kutsutigi kiirabi. Puudutatud isik arvas, et teda viiakse erakorralise meditsiini osakonda käevigastust ravima, kuid teda toodi hoopis psühhiaatriahaiglasse. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire – mania psühhoosiga (F30.2). Tema käitumine on ettearvamatu, ebaadekvaatne ja sekkuv. Puudutatud isik on emotsionaalselt afektabiilne ning ettearvamatute emotsionaalsete reaktsioonidega. Ebaadekvaatse käitumise tõttu võib ta kutsuda teistes esile valesti mõistmist ja agressiooni. Afektabiilsuse tõttu võib ta olla ohtlik ka teistele. Puudutatud isik ei mõista oma psüühikahäiret, ei pea ravimite manustamist ega haiglaravi vajalikuks, kuid ravita jäämisel on ta endale ja teistele ohtlik. Puudutatud isiku psüühilist seisundit arvestades ei ole tõenäoline tema paranemine 4-päevase ravi tulemusena. Puudutatud isik vajab rahustava, meeleolu stabiliseeriva ja psühhoosivastase toimega ravimite manustamist haigla tingimustes.
2.Maakohus rahuldas 1. detsembri 2021. a määrusega avaldaja taotluse kohaldada puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi tähtajaga kuni 4 päeva alates 29. novembrist 2021 kuni 3. detsembrini 2021.
3.Maakohus kuulas puudutatud isiku ära. Ärakuulamisel selgitas puudutatud isik, et ta ei tulnud haiglasse vabatahtlikult. Politseinik tungis puudutatud isikule restoranis Z kallale. Puudutatud isik oli restoranis kohtumisel äripartner R-ga, kelle toodetavaid valgukokteile puudutatud isik tahtis restorani menüüsse võtta. Restorani klienditeenindaja nõudis, et puudutatud isik peab restoranist lahkuma. Klienditeenindaja kutsus turvamehe appi. Kohale saabus ka täisrelvastuses politseinik, kes puudutatud isikut ründas ning hakkas teda kätest rebima. Puudutatud isik on enda selgituse kohaselt restorani omanik, kuigi see äriregistrist ei nähtu. Põhiomanik oli puhkusel Mehhikos. Puudutatud isik pakkus ennast restoranis abiks ajaks, kui põhiomanik eemal viibis.
Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldust.
5.Maakohus kuulas enne esialgse õiguskaitse pikendamist 40 päevani telefoni teel ära ka R, kes kinnitas, et oli 29. novembril 2021 restoranis ning puudutatud isik korraldas talle kohtumise restorani juhatajaga. Kui R restorani saabus, oli puudutatud isikul sõnelus restorani töötajatega. Puudutatud isik juhatas R restorani juhataja juurde. Hiljem saabus politsei ning viis puudutatud isiku ära. Äraviimise põhjust R ei teadnud. Puudutatud isik oli pealetükkivas tujus. R sõnul ei ole puudutatud isik tema teada restorani omanik. Puudutatud isik proovis restoranis tasuta tööd teha ning soovis meeskonnaga liituda, kuid teda ei palgatud.
6.Maakohus kuulas telefoni teel ära puudutatud isiku tütre, kes selgitas, et restoran kuulub ema sõbrale Q-le, kes ei taha, et ema seal käiks. Tütre teada ei ole puudutatud isik restorani omanik. Puudutatud isik on A-ga kohtunud ning sai tema jutule seoses restoraniga. Puudutatud isik arvab, et peab restoraniga midagi ette võtma. Tütar on puudutatud isiku sõpradelt kuulnud, et alates suvest on puudutatud isiku käitumine muutunud imelikuks ja psühhootiliseks. Tütre arvates võib see olla tingitud psühhedeelikumide tarvitamisest. Juttu on olnud kanepi, amfetamiini ja ketamiini kasutamisest. Mingilt festivalilt keeldus puudutatud isik suvel lahkumast ning korraldajad pidid ta välja viskama. Eelmisel suvel olevat selliseid juhtumeid olnud korduvalt. Tütre hinnangul vajab puudutatud isik ravi.
2-21-18822
7.Puudutatud isiku raviarst dr KK teatas 2. detsembril 2021 saadetud kirjas, et puudutatud isik vajab jätkuvalt ravi, kuna puudutatud isiku seisund ei ole piisavalt paranenud ning ta on oma seisundi tõttu jätkuvalt ohtlik nii endale kui teistele. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 2. detsembri 2021. a määrusega avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi pikendamiseks kuni 40 päevani alates valvearsti otsusega ravile võtmisest 29. novembril 2021 kuni 8. jaanuarini 2022 või mõne nimetatud kuupäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Maakohus andis loa manustada puudutatud isikule vajadusel tahtevastaselt ravimeid ning rakendada muid vajalikke ravimeetodeid arsti valitud viisil, kui puudutatud isik ei nõustu vabatahtlikult ravimeid võtma või ei allu ravimeetoditele. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on praegusel juhul täidetud psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-s 1 ja § 13 lg-s 1 ning TsMS § 534 lg-s 5 sätestatud eeldused puudutatud isikule tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks ja selle pikendamiseks esialgse õiguskaitse korras. Maakohus tutvus puudutatud isiku tervislikku seisundit kajastavate dokumentidega ning tema tervisliku seisundiga ärakuulamisel. Samuti kuulas maakohus ära puudutatud isiku tütre ning puudutatud isiku äripartneri R. Kogutud tõendite ning arsti arvamuse põhjal leidis maakohus, et isik vajab jätkuvalt tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi. Puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, mille tõttu haiglaravita jäädes on ta ohtlik eelkõige iseendale, kuid ka teistele. Isik on segaduses, mistõttu ei saa ta oma elu ka elementaarsel määral ise korraldada. Väljaspool haiglat ei ole ravimite korrektne manustamine tagatud ning kontrollitav. Vabatahtliku ravi korral võib puudutatud isik haiglast lahkuda, mille tagajärjeks on ravi katkemine ning ebaõnnestumine. See ei ole puudutatud isiku huvides. Eelnevast tulenevalt on kinnisesse asutusse paigutamise eeldused täidetud. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
9.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 2. detsembri 2021. a määruse tühistada. Puudutatud isik leiab, et tema tahtest olenematu ravi pikendamine oli põhjendamatu ning määruses toodud asjaolud ei vasta tegelikkusele. Puudutatud isik ei ole endale ohtlik, haigusloost ei ole varasemast teada enesetapjalikku või ennast vigastavat käitumist. Puudutatud isik ei ole varem psühhiaatrilist abi saanud. Puudutatud isik on rahuarmastav ning ei ole ka teiste suhtes vägivaldne. Puudutatud isik leiab, et on vastutusvõimeline ning teadlik nii oma füüsilisest kui ka psüühilisest tervisest. Puudutatud isiku sõnul aitab ta inimesi, kellel on vaimse tervisega probleeme. Puudutatud isik selgitas, et sattus psühhiaatriahaiglasse, kuna tal paluti ilma igasuguse selgituseta restoranist lahkuda. Puudutatud isik oli olnud restoranis korduvalt abiks, et sellele nö elu sisse puhuda ehk teisisõnu seda majanduslikult toimivaks saada. Puudutatud isik investeeris restorani 25 000 eurot. Restoran oli sulgemise äärel. Puudutatud isikul on valmimas restorani uus juhtimisplaan ning töötajatele külalislahkuse kultuuri tutvustamine ja nende kaasamine restorani hõngu loomisesse. Puudutatud isik tegeles enne haiglasse sattumist aktiivselt klientide kuulamisega ning sarnastelt ettevõtetelt parimate praktikate kogumisega. Psühhiaatril, kes puudutatud isikut esimest korda elus nägi, ei olnud
2-21-18822 õigust väita, et puudutatud isik on maniakaalne. Puudutatud isik on olnud terve elu kirglik ning kiire kõnemaneeriga, kuid igasuguse vägivalla vastane.
Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu leides, et see ei ole põhjendatud.
Avaldaja jäi oma esialgses taotluses esitatud arvamuse juurde, milles põhjendati puudutatud isiku tahtest olenematu ravi vajalikkust. Puudutatud isiku agressiivne käitumine jätkus ka psühhiaatriakliinikus ning selle kohta koostati viis vägivallaraportit. Esimestel ravinädalatel toimunud vestlustel oli patsient ründav, vaidlustas kõiki psüühikahäiret kinnitavaid põhjendusi ning temaga ei olnud võimalik konstruktiivselt suhelda. Psühhiaatrilisi ravimeid nimetas puudutatud isik mürkideks ning leidis, et kanepil on soodne mõju hinge arendamisele. Arvamuse koostamise ajaks (28.12.2021) oli puudutatud isiku psüühiline seisund paranenud ning ta oli nõus jätkama ravi ambulatoorselt.
11.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
12.Ringkonnakohtu taotlusel esitas avaldaja täiendavate tõenditena haiglas koostatud vägivallaraportid puudutatud isiku vägivaldse käitumise kohta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
14.Avalduse isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse vaatab kohus TsMS § 475 lg 1 p 6 alusel läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Need põhimõtted kehtivad hagita asja lahendamisel nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses (TsMS § 639 lg 1). Seega ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse väidetega ja peab kontrollima puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse pikendamise eeldusi ja seaduslikkust ka vaidlustamata ulatuses.
15.Esmalt märgib kolleegium, et vaatamata asjaolule, et avaldaja teatise kohaselt on praeguseks puudutatud isiku suhtes seoses psüühilise seisundi paranemisega lõpetatud tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi, annab ringkonnakohus hinnangu maakohtu määruste seaduslikkusele. TsMS § 543 lõike 3 alusel saab kõrgema astme kohus ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse olgugi, et avaldust ei saa enam uuesti lahendada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. veebruari 2014. a määrus nr 3-2-1-155-13, punkt 19). Seega ei takista kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamine puudutatud isiku määruskaebuse lahendamist.
16.PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma
2-21-18822 käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh ka puudulik haiguskriitika, s.t olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 14.1). Tahtevastase ravi määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on psühhiaatrite arvamus üks olulistest tõenditest, mida kohus peab isiku seisundi kohta seisukoha võtmisel hindama.
17.Kohtupraktikas (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.02.2014 määrus asjas nr 3-2-1-15513, p-d 46.3 ja 46.4) on selgitatud, et kehtiv seadus ei näe ette esialgse õiguskaitse algset kohaldamist üle nelja päeva ning kui maakohus kohaldab esialgse õiguskaitse pikendamise nime all puudutatud isiku tahtevastast hospitaliseerimist pikemaks ajaks kui neli päeva alates tema kinnisesse asutusse paigutamisest, on see muude eelduste täitmise korral nelja päeva ületavas osas seaduslik juhul, kui see vastab korralisele kinnisesse asutusse paigutamise menetlusele, st kui täidetud on isiku korralise kinnisesse asutusse paigutamise eeldused. Takistuseks ei ole sel juhul asjaolu, et menetlust nimetatakse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks või selle pikendamiseks. Praegusel juhul on täidetud isiku korralise kinnisesse asutusse paigutamise eeldused, sest maakohus on isiku isiklikult ära kuulanud (TsMS § 536 lg 1), esitatud on psühhiaatri arvamus (TsMS § 537 lg 1) ning kohus on sunnimeetme kohaldamist piisavalt põhjendanud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.12.2018 määrus asjas nr 2-18-11917, p 21).
18.Avaldaja esialgse õiguskaitse taotlusele lisatud psühhiaatrite KK ja KT arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire – mania psühhoosiga (F30.2), millest tulenevalt on tema käitumine ettearvamatu, ebaadekvaatne ja sekkuv. Puudutatud isik oli ravile saabumisel emotsionaalselt afektabiilne ning ettearvamatute emotsionaalsete reaktsioonidega. Ebaadekvaatse käitumise tõttu võis puudutatud isik kutsuda teistes esile valesti mõistmist ja agressiooni. Ravile saabumise asjaoludest nähtuvalt põhjustaski puudutatud isiku käitumine talle politsei kutsumise ning politsei abil kiirabiga haiglasse toimetamise. Psühhiaatrite selgituste kohaselt võis puudutatud isik afektabiilsuse tõttu olla ohtlik nii endale kui teistele. Puudutatud isik ei mõistnud oma psüühikahäiret ning ei pidanud ravimite manustamist ega haiglaravi vajalikuks. Esialgse õiguskaitse pikendamise taotluses kinnitas raviarst, et puudutatud isiku paranemine nelja päeva järel ei ole tõenäoline, mistõttu taotleti ravi pikendamist 40 päevani. Haiglaravile toomisel väljendas puudutatud isik politseile vastupanu ning psühhiaatrite selgituste kohaselt avaldas puudutatud isik vastuseisu ravile ning alles ravi viimastel päevadel nõustus ta raviga vabatahtlikult (vt avaldaja arvamus määruskaebuse kohta). Avaldaja selgituste kohaselt oli puudutatud isik vägivaldne ja ründav ka esimestel ravinädalatel ning vaidlustas kõiki tema psüühikahäiret kinnitavaid põhjendusi. Puudutatud isik leidis ka, et kanepil on soodne mõju hinge arendamisele, mis kinnitab puudutatud isiku tütre väiteid, et puudutatud isik on tarbinud psühhotroopseid aineid, mis võisidki põhjustada psüühikahäire (mania psühhoosiga), mille tagajärjel ta haiglasse sattus. Puudutatud isik tütar selgitas samuti, et on täheldanud emal vaimse tervise probleeme, mida on kinnitanud ka ema sõbrad. Tütar selgitas, et juttu on olnud kanepi, amfetamiini ja ketamiini tarvitamisest. Tütar leidis, et puudutatud isik vajab ravi.
19.Kolleegiumi hinnangul nähtub praeguses asjas esile toodud asjaoludest, psühhiaatrite hinnangutest, puudutatud isiku ja tema tütre ärakuulamisest, määruskaebuse väidetest ning seisukohast määruskaebusele, et puudutatud isik vajas oma raske psüühikahäire kontrolli alla saamiseks pikemat ravi kui esialgselt rakendatud 4 päeva. Maakohus kuulas puudutatud isiku isiklikult ära ning veendus tema vaimse tervise seisundis ja ravivajaduses. Puudutatud isikul
2-21-18822 avaldus esmakordselt mania psühhoosiga. Maakohtule 30. detsembril 2021 edastatud avaldaja teatise kohaselt lõpetati puudutatud isiku tahte vastane ravi tema psüühilise seisundi paranemise tõttu alles 30. detsembril 2021. Ka see asjaolu kinnitab, et 4-päevane tahte vastase ravi kohaldamine ei oleks olnud praegusel juhul piisav ning puudutatud isik viibis ravivajadusest tingituna tahte vastasel ravil vähemalt kuu aega. Eelnevast järeldub, et maakohus tuvastas õigesti, et praegusel juhul olid tahte vastase psühhiaatrilise ravi pikendamise eeldused täidetud ning seetõttu ei ole maakohtu määruse tühistamine põhjendatud.
20.Määruskaebuse väidete osas, leiab ringkonnakohus, et isegi kui puudutatud isik ei ole oma varasemas elus vägivaldselt käitunud, siis praegusel juhul põhjustas tema psüühiline seisund põhjustas sellise käitumise, milles ta ei tajunud oma ümbrust ja käitumist adekvaatselt. Psühhoosi seisundis ei olegi inimesel võimalik oma tegevust ja käitumist õigesti tajuda. Puudutatud isiku haigusseisundi aegset vägivaldsust kinnitavad ka psühhiaatriahaiglas koostatud vägivallaraportid. Seega ei saa nõustuda puudutatud isik väidetega, et kuna ta ei olnud vägivaldne ning raviarst hindas tema seisundit valesti, kohaldati tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi põhjendamatult.
21.Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.