Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2022. a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-402
Kohtuasi
X ja Y avaldus D ja Q vastu kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. augusti 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Q 2. septembri 2020. a ja D 4. septembri 2020. a määruskaebused Harju Maakohtu 19. augusti 2020. a määruse peale
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja I X (isikukood XXXXXXXX) Avaldaja II Y (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik I D (isikukood XXXXXXXX) Puudutatud isik II Q (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik III C (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik IV W (isikukood XXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Q määruskaebusest loobumine ja lõpetada Q 2. septembri 2020. a määruskaebuse menetlus tsiviilasjas nr 2-20-402.
2.Jätta D 6. augusti 2021. a taotlus Politsei- ja Piirivalveametilt tõendi väljanõudmiseks rahuldamata.
3.Jätta Harju Maakohtu 19. augusti 2020. a määrus muutmata.
4.Jätta D määruskaebus Harju Maakohtu 19. augusti 2020. a määruse peale tsiviilasjas nr 2-20-402 rahuldamata.
5.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud 70% ulatuses D kanda ja 30% ulatuses Q kanda. Mõista D-lt X ja Y kasuks välja menetluskulude hüvitis 152 eurot 88 senti. Mõista Q-lt X ja Y kasuks välja menetluskulude hüvitis 65 eurot 52 senti.
6.Tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivust 25 eurot Q arvelduskontole nr
XXXXXXXXXXXXXX.
7.Lugeda, et Harju Maakohtu 19. augusti 2020. a määrus kehtib ka C ja W suhtes. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X ja Y (avaldaja I ja avaldaja II) esitasid 9. jaanuaril 2020. a Harju Maakohtule avalduse, milles palusid kohtul kaasomandis oleva kinnisasja aadressil XXX (edaspidi kinnisasi) valdamise ja kasutamise korra kindlaks määrata järgmiselt:
1.1.Avalduse lisaks nr 3 oleval plaanil kollasega märgitud õueala, parkimiskohad ja autosissepääs jäävad avaldajate ainukasutusse;
1.2.avalduse lisaks nr 3 oleval plaanil rohelisega märgitud õueala ja parkimiskohad jäävad D ainukasutusse;
1.3.avalduse lisaks nr 3 oleval plaanil punasega märgitud õueala ja parkimiskohad jäävad Q ainukasutusse;
1.4.avalduse lisaks nr 3 oleval plaanil punase ja rohelise värviga viirutatud õueala ja autosissepääs jäävad D ja Q ühiskasutusse;
1.5.avalduse lisaks nr 4 oleval plaanil kollasega märgitud eluruumid ja keldriruumid jäävad avaldajate ainukasutusse;
1.6.avalduse lisaks nr 4 oleval plaanil punasega märgitud eluruumid ja keldriruum jäävad Q ainukasutusse;
1.7.avalduse lisaks nr 4 oleval plaanil rohelisega märgitud keldriruum jääb D ainukasutusse;
1.8.avalduse lisaks nr 5 oleval plaanil (mansard korrus) kollasega märgitud eluruumid jäävad avaldajate ainukasutusse;
1.9.avalduse lisaks nr 5 oleval plaanil rohelisega märgitud eluruumid jäävad D ainukasutusse;
1.10.avalduse lisaks nr 5 oleval plaanil värvimata ruumid ehk pööning ja koridorid jäävad kõikide kaasomanike kaasvaldusesse ja -kasutusse;
1.11.ülejäänud hoonete/ruumide osas avaldajal nõuded puuduvad – avaldaja seisukohast ei ole ülejäänud hoonete/ruumide osas vajalik kasutuskorda määrata;
1.12.kaasomanike ainukasutusse jäävate osade kasutamine peab toimuma selliselt, et kaasomanikel oleks võimalik takistamatult kasutada käesoleva kasutuskorra alusel määratud osa, kusjuures kaasomaniku poolt tema osa kasutamine ei tohi takistada teise osa kaasomaniku kasutusõigust.
1.13.ainuvalduses ja -kasutuses olevate alade alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi kannab vastava ala ainuvaldaja ja -kasutaja ning tal ei ole õigust nõud teistelt kaasomanikelt nimetatud kulude hüvitamist;
1.14.kaasomanikud kannavad kaasomandis oleval asjal lausuvaid avalik-õiguslikke koormatisi vastavalt neile kuuluvate mõtteliste osade suurusele ühises asjas;
1.15.ühisvalduses ja -kasutuses olevate alade ja ka hoone tervikuna alalhoidmise, ühise valdamise ja kasutamisega seotud kulud kannavad pooled vastavalt oma mõttelistele osade suurusele kinnisasjast;
1.16.kaasomanikel on õigus ilma teise kaasomaniku nõusolekuta sõlmida enda ainukasutuses ja -valduses olevate alade suhtes üüri-, rendi-, ja muid kasutuslepinguid kolmandate isikutega. Avalduse kohaselt olid vaidlusaluse kinnistu kaasomanikeks D (puudutatud isik I), kellele kuulub 1/4 kaasomandist, Q (puudutatud isik II), kellele kuulub 1/4 kaasomandist ja avaldajad, kellele kuuluvad 1/8 ja 3/8 kaasomandist.
2.L, R, E, D ja A sõlmisid 6. detsembril 2007. a Tallinna notar Margus Veskimäe vahendusel kinnistu valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe (edaspidi kasutuskord). Kasutuskorra kokkuleppe punktis 3 leppisid kaasomanikud kokku, et omanik I ja omanik II annavad omanikule III (D-le) nõusoleku kinnistul paikneva elamu katusealuse (pööningu) väljaehitamiseks järgmistel tingimustel: kõik katuse, pööningu ning korstna (pööningust üleval pool) ehituskulud kannab omanik III; omanik III peab tagama omanikule I ja omanikule II ligipääsu läbi pööningukorruse korstnale ja antennidele nende hooldamiseks; omanikul I on õigus kasutada ühe kahendiku suurust osa pööningust panipaigana kuni 7. detsembrini 2010. a, vastutades sellel perioodil tema kasutuses oleva katuseosa heakorra eest. Seejuures ei laiene nimetatud omaniku I õigus temale kuuluva kinnistu mõttelise osa võõrandamisel nimetatud mõttelise osa ostjale. Lisaks leppisid toonased kaasomanikud kasutuskorra kokkuleppes kokku, et omaniku III ainukasutusse ja -valdusesse jäävad lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel rohelise joonega ümbritsetud alad ning kinnistul paikneva elamu pööning ning et kaasomanike ühiskasutusse jäävad lepingu lisadeks olevatel plaanidel tähistamata alad, v.a pööningukorrus.
3.Puudutatud isik I ei olnud tänase päeva seisuga täitnud oma 2007. a sõlmitud kasutuskorra kokkuleppest tulenevat kohustust, milleks oli kinnistul paikneva elamu katusealuse (pööningu) väljaehitamine.
4.Kasutuskorra kokkulepe ei lähtu võrdsetel alustel kaasomanike huvidest. Kasutuskord on ebaproportsionaalselt ühe kaasomaniku poole kaldu, kes ei ole mh täitnud oma senist kasutuskorra kokkuleppest tulenevat kohustust. Käesoleval hetkel kehtib kinnistul XXX kasutuskord, milles leppisid pooled kokku aastal 2007. Osad toonased osapooled olid omavahel lähisugulased. Puudutatud isikute seisukohad
5.Puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
6.Avaldajad tutvusid kinnistu kasutuskorraga enne kinnistu ostmist ning ei vaidlustanud seda ostuhetkel. Pärast kinnistu omandamist nõuda kinnistu kaasomanikelt kasutuskorra muutmist, suurendades seeläbi enda kinnistu osa, ei ole heauskse käitumise moodi.
7.Kasutuskorra lahutamatuteks osadeks on kolm plaani, kust nähtuvad tähistamata ja seega kaasomanike ühiskasutusse jäetud alad (s.o punase, kollase ja ka rohelisega märkimata õue ala, parkimiskohad ja autosissepääsu väravad). Nimetatud ala jagamine kaasomanike vahel takistab olulisel määral sõidukitel liikumist parklasse, ka jääb parkla ala kasutamine sõiduvahendiga äärmiselt piiratuks. Ühiskasutusala piiramisega muutub võimatuks ehitus-või ka remonditööde puhul juurdepääs suuremate sõidukitega, sest manööverdamisruum sellisel juhul puudub täielikult. Praegugi on avaldajate poolt ühiskasutus alale paigutatud ja ladustatud isiklikud esemed, mis takistavad kinnistu hoovi kasutust.
8.Ärakuulamisel märkisid puudutatud isikud, et hoov peaks olema üldkasutatav, et vältida tarade ehitamist ja et väljasõit oleks turvaliselt võimalik. Samuti tuleks kindlaks määrata kaasomanike parkimiskohad. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas 19. augusti 2020. a määrusega avalduse osaliselt ning muutis osaliselt 6. detsembri 2007. a Tallinna notar Margus Veskimäe koostatud ja tõestatud XXX, Tallinn asuva kinnistu valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe (notari ametitoimingute raamatu reg nr 6869) punkti 2.2 ja lepingu lisaks 1 olevat hooviala plaani ning määras kindlaks XXX, Tallinn asuva kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) hooviosa kasutamise korra järgmiselt: • • • •
määruse lisaks nr 1 oleval plaanil kollasega märgitud õueala, parkimiskohad ja autosissepääs jäävad avaldajate ainukasutusse; määruse lisaks nr 1 oleval plaanil rohelisega märgitud õueala ja parkimiskohad jäävad puudutatud isiku I ainukasutusse; määruse lisaks nr 1 oleval plaanil punasega märgitud õueala ja parkimiskohad jäävad puudutatud isiku II ainukasutusse; määruse lisaks nr 1 oleval plaanil punase ja rohelise värviga viirutatud õueala ja autosissepääs jäävad puudutatud isikute ühiskasutusse.
10.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on 2007. a-l sõlmitud kasutuskorra kokkulepe notariaalne ning selle kohta on tehtud ka märge kinnistusraamatusse. Seega on nimetatud leping siduv tänastele kaasomanikele (AÕS § 79 lg 2). Sisuliselt soovivad avaldajad kehtivat kasutuskorra kokkulepet muuta. Vaidlust ei ole elamu keldri-, I ja II korruse osas, jätkub praegune eluline olukord, kasutuskord jääb selles osas kehtima. Sisuliselt on kaasomanike vahel vaidlus õueala ja pööningu osas.
11.Kehtiva kasutuskorraga on reguleeritud kinnistu kasutamine selliselt, et elamu ümbrus ning selle vahetu tagumine osa (s.o ca 50% kinnistu hoovialast) on kaasomanike ühiskasutuses ning kinnistu edela/lääneosas on maakasutus reguleeritud vastavalt omandiosade suurusele (tlk 33). Avaldajad soovivad reguleerida kogu hooviala kasutamist selliselt, et kõigi kaasomanike ühiskasutuses olev osa puuduks (vt tlk 9 - plaan). Poolte vahel on erimeelsused ühiskasutuses oleva hooviala kasutamisel, mistõttu kohus on seisukohal, et ühiskasutuses olev hooviala on mõistlik kasutuskorraga likvideerida ning määrata kindlaks, millist osa hoovialast on igal kaasomanikul õigus kasutada.
12.Kinnistu hoovi kasutuse jaotamine avaldaja toodud viisil on põhjendatud, kuna see vastab tänasele kasutusele, ei ole ühegi kaasomaniku huvidega vastuolus, võimaldab kaasomanikel pääseda probleemideta kinnistul asuvate kuurideni ja enda kasutuses olevasse majaossakorterisse ning õuealale. Avaldajad ja puudutatud isikud kasutavad kinnistule pääsemiseks erinevaid väravaid, mistõttu on kõigile kaasomanikele tagatud ka juurdepääs avalikult kasutatavale teele (XXX tänavale). Puudutatud isikute idee jätta hooviala ühiskasutusse ja reguleerida üksnes parkimise korraldust on põhjendamatu. Üksnes parkimiskorralduse sätestamine ei lahendaks muid hoovialaga seotud erimeelsusi (nt asjade ladustamine).
13.Hoone pööning on kasutuskorra kokkuleppega jäetud puudutatud isiku I ainukasutusse- ja valdusesse. Avaldajad soovivad, et hoone pööninguosa oleks kaasomanike ühiskasutuses. Maakohus jättis avalduse vastavas osas rahuldamata. Avaldajad ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks peaks hoone pööninguosa jätma kaasomanike ühiskasutusse. Kehtiva kasutuskorra peatükis 3 anti teiste kaasomanike poolt puudutatud isikule I nõusolek hoone pööningukorruse väljaehitamiseks. Kohtu hinnangul pole tegemist pööningu väljaehitamise või katuse ja korstna renoveerimise kohustusega. Asjaolu, et puudutatud isik I ei ole tänaseni kaasomanike kokkuleppest tulenevat õigust realiseerinud, ei anna alust kasutuskorra kokkuleppe muutmiseks. Asjakohane ei ole ka avaldajate viide kaasomanike võrdsusele. Avaldajad olid (või pidid olema) kaasomandi osa omandamisel teadlikud, et kinnistu osas on kehtiv kasutuskord, kuna selle kohta oli tehtud märge kinnistusraamatusse. Samuti pidid avaldaja olema teadlikud, et see kasutuskord on neile siduv. Kehtiva kasutuskorra kokkuleppe mõjul kujunes avaldajate kaasomandiosa ostuhind. Kasutuskorra muutmise aluseks olevaks oluliseks asjaoluks ei saa kohtu hinnangul olla see, et kasutuskorra sõlminud isikud olid lähisugulased. Samuti ei anna kasutuskorra muutmiseks alust soov renoveerida elamu katust.
14.Ülejäänud osas kattus avaldus juba kehtiva kasutuskorraga, mistõttu ülejäänud osas jättis maakohus avalduse rahuldamata.
15.Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebused
16.Puudutatud isikud esitasid määruskaebused, milles palusid tühistada maakohtu määruse punktid 2 ja 4 ja teha uus määrus, mille tulemusena jääks kehtima 6. detsembri 2017. a kasutuskorra kokkulepe. Puudutatud isik I taotles lisaks, et kohus määraks kindlaks autode parkimiskohad; parkimiskoha värvid vastavalt kasutuskorra kokkuleppe värvidele: omanik I – kollane, omanik II – punane, omanik III – roheline.
17.Puudutatud isik II jäi maakohtus väljendatud seisukohtade juurde ning selgitas lisaks, et kinnisasja hoovi kasutuse avaldajate poolt on vastuolus seni kehtinud kokkuleppega ning on vastuolus kaasomanike huvidega. Ei ole mõeldav, et hooviala osa, mis ei ole parkimiskohtadega hõivatud, oleks sobilik asjade ladustamiseks. Sõidukitega manööverdamine on poolitatud hoovi sõidualal võimatu. Väravate kasutust eraldi kasutusena ei ole kokku lepitud. Ühe värava kasutamine vähendab ohuolukorras hoovialast väljapääsemist või ohuallikale hoovialas juurdepääsu võimalust. Kasutuskorra kindlaksmääramine vähendab kinnisasja osa väärtust. Alternatiivselt pakkus puudutatud isik II välja, et määrataks kindlaks parkimise kord ja kohad, mis on mõeldud parkimiseks ning et parkimine ühissõidualal lõppeks.
18.Puudutatud isik I tõi täiendavalt enda määruskaebuses välja, et kinnisasja hoovist välja tagurdamine XXX tänava poole pole võimalik suure liikluskoormusega tänava tõttu, seega on vajalik, et saaks hoovist välja manööverdada sõidusuunaga XXX tänava poole. Puudutatud
isiku I hinnangul pole kohus määruse tegemisel olnud piisavalt kursis faktiliste asjaoludega. Hoovi piiritlemine ja jagamine sellisel moel pole võimalik, sest see takistab turvaliselt autode manööverdamist ja parkimist hoovi väiksuse tõttu.
19.6. augusti 2021. a seisukohas taotles puudutatud isik I nõuda kohtul politseilt välja rinnakaamera video 5. detsembri 2020. a kella 13:23 kutsungi 3484 tehtud vale väljakutse kohta, et tõendada, et avaldaja II on esitanud kohtule tõendi, milles Z on andnud 12. juulil 2021. a valeütlustega tõendi nr 2.1-/20503-2. Lisaks palus puudutatud isik I lugeda tema määruskaebus apellatsioonkaebuseks ning arutada asja istungil. Menetlusosaliste seisukohad
20.Avaldajad vaidlesid määruskaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata ning kõik määruskaebustega seotud menetluskulud puudutatud isikute kanda.
21.Avaldajate sõnul on sõidukitega võimalik ohutult manööverdada ka ainult enda hoovipoolel olles. Pääste- ja kiirabiautod saavad hoovi siseneda, kui kinnisasja omanikud avavad värava, kuid taktikaliselt on kõige mõistlikum läheneda hoonele XXX tänava poolt. Avaldajad märkisid, et on nõus kasutuskorras kokku leppima nii, et manööverdamiseks võivad puudutatud isikud kasutada avaldajate kinnistupoolt ja vastupidi.
22.Hoovipoolse ukse kaudu majja sisenemine käib avaldajate hoovipoole kaudu, sest trepp jääb sinnapoole. Küsimuses ei ole olnud ka vaidlust, sest avaldajad ei ole takistanud ega plaani takistada majja sisenemist hoovi poolt.
23.Avaldajad märkisid, et ei ole nõus parkimiskohtade kindlaksmääramisega puudutatud isiku I taotletud viisil, sest see ei vasta tema kinnisasja omandiosa suurusele. Samuti ei ole aktsepteeritav parkimiskohtade asetus ja see ei vasta kinnistu tegelikule kasutamisele. Hoovialal ei ole mõistlik ja võimalik parkida sõidukeid tihedalt üksteise kõrvale. Kuuri ja garaaži vahelisele alale mahub parkima neli autot. Avaldajad ei olnud nõus parkimiskoha tegemisega avaldajate kuuri ette, see ei olnud tavaks ning takistab kuuri kasutamist. Puudutatud isik saab sõiduki parkida soovi korral enda garaaži ette. Avaldajad selgitasid, et lisaparkimiskohti oleks võimalik teha maja ette, mõlemale poole akna alla. Menetluse edasine käik
24.Puudutatud isik II teatas 29. juuli 2021. a e-kirjas, et on temale kuuluva kinnisasja osa müünud C-le.
25.Seoses ringkonnakohtule teatavaks saanud asjaoluga, et puudutatud isik II on XXX, Tallinn temale kuuluva kinnisasja ära müünud ning uueks omanikuks on C (puudutatud isik III), asendas Tallinna Ringkonnakohus 24. augusti 2021. a määrusega senise puudutatud isiku II puudutatud isikuga puudutatud isikuga III ning andis talle võimaluse avaldajate 16. juuli 2021. a vastusele esitada enda seisukoht. Lisaks määras kohus kompromissi esitamise tähtpäevaks 3. septembri 2021. a.
26.C selgitas kohtule, et korterit ostes sai ta teada, et korterile kuulub üks parkimiskoht tema aia vastas, ülemisele omanikule kuulub üks parkimiskoht tema aia vastas ning poole maja omanik pargib kahel parkimiskohal enda aia vastas, mis talle sobis ja tundus loogiline.
27.Tallinna Ringkonnakohtu 4. oktoobri 2021. a määrusega otsustas ringkonnakohus korraldada XXX, Tallinn (registriosa nr XXXXXXXX) kinnisasja hooviosas 7. oktoobril 2021. a algusega kell 9:00 vaatluse, mille kohta koostas 12. oktoobril 2021. a vaatlusprotokolli.
28.Seoses ringkonnakohtule teatavaks saanud asjaoluga, et puudutatud isik I on XXX, Tallinn temale kuuluva kinnisasja ära müünud ning uueks omanikuks on W, kaasas Tallinna Ringkonnakohus 5. novembri 2021. a määrusega menetlusse puudutatud isikuna W (puudutatud isik IV) ning andis talle võimaluse esitada määruskaebuste osas enda seisukoha. Samuti kaasas ringkonnakohus menetlusse tagasi puudutatud isikuna Q ning võimaldas tal esitada seisukoha 12. oktoobri 2021. a vaatlusprotokolli osas. Lisaks kohustas ringkonnakohus Q ja D teatama, kas määruskaebuse esitajad jäävad oma määruskaebuste juurde.
29.W teatas 17. novembril 2021. a kohtule, et ei soovi käesoleva kohtuvaidlusega jätkata, sest tegemist on kinnisasja eelmiste omanike vahelise konfliktiga. 25. novembril 2021. a teatas Q, et ta ei soovi jääda enda määruskaebuse juurde ning esitas 7. detsembril 2021. a riigilõivu tagastamise taotluse.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30.Kolleegium leiab esmalt tuginedes TsMS §-le 659 ja § 644 lg-le 1, et puudutatud isiku II esitatud määruskaebusest loobumise avaldus tuleb vastu võtta ja määruskaebuse menetlus TsMS § 644 lg 4 alusel selles osas lõpetada. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 644 lg-st 3 loetakse määruskaebusest loobumise korral, et määruskaebuse esitaja ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud ning määruskaebusest loobumise korral ei saa määruskaebuse esitaja esitada enam uut määruskaebust sama eseme kohta ja kannab määruskaebusega seotud menetluskulud.
31.Kolleegium leiab, et puudutatud isiku I määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. TsMS § 651 lg 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik I vaidlustas maakohtu määruse osaliselt, s.o hooviala kasutamise korra osas (resolutsiooni punkt 2) ja osas, millega maakohus kohustas puudutatud isikuid andma nõusoleku määruse punktis 2 kirjeldatud kasutuskorra muudatuste kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks ja asendama nende nõusolek kohtumäärusega (resolutsiooni punkt 4). Puudutatud isik I ei ole vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni punkte 1, 3, 5 ja 6. Selles osas ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust ei kontrolli ning maakohtu määrus on selles osas jõustunud (TsMS § 466 lg 3).
32.Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud menetlusosaliste seni lahendamata taotlused.
33.Ringkonnakohus jätab rahuldamata puudutatud isiku I 6. augusti 2021. a taotluse nõuda kohtul Politsei- ja Piirivalveametilt välja rinnakaamera video 5. detsembri 2020. a kella 13:23 kutsungi 3484 tehtud vale väljakutse kohta. Puudutatud isik I soovis nimetatud tõendiga kummutada avaldajate 16. juulil 2021. a esitatud tõendi (Politsei- ja Piirivalveameti ametniku Tarvo Ingeraineni vastus selgitustaotlusele [kd I tl 159]) usaldusväärsust. Praegusel juhul vaieldakse selle üle, kas ja kuidas muuta XXX, Tallinn asuva kinnistu hooviosa kasutuskorda. Kasutuskorra määramisel ei oma tähtsust 5. detsembril 2020. a XXX, Tallinn hooviosas
toimunud konflikti asjaolud (kd I, tl 157), mistõttu ei ole asjas tähtsust ka Politsei- ja Piirivalveameti väljakutset kajastaval rinnakaamera videol (TsMS § 238 lg 1). Seetõttu jätab kolleegium puudutatud isiku I taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus võtab vastu menetlusosaliste määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid.
34.Seoses puudutatud isiku I 6. augusti 2021. a taotlusega arutada määruskaebust apellatsioonkaebusena kohtuistungil selgitab kolleegium järgmist. Tulenevalt TsMS § 613 lg 1 p-st 1 ja TsMS § 613 lg-st 2 lahendab kohus käesolevat asja hagita menetluses. TsMS § 478 lg 1 alusel on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mida saab vaidlustada määruskaebuse, mitte apellatsioonkaebuse esitamisega. Käesoleva määruskaebuse lahendamisel ei näinud ringkonnakohus istungi korraldamiseks vajadust, mistõttu lahendab kohus määruskaebuse TsMS § 667 lg 3 I lause järgi kirjalikus menetluses. Seetõttu jätab ringkonnakohus puudutatud isiku I taotluse istungi korraldamiseks rahuldamata.
35.Kolleegiumi arvates on maakohus välja selgitanud kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, võtnud arvesse menetlusosaliste seisukohad ning on tõlgendanud ja kohaldanud õigesti kaasomandi kasutuskorra määramise kohta käivaid sätteid (AÕS § 72 lg 1, 3, 5). Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kohtul on kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades kõigi oluliste asjaoludega, mh kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid (vt Riigikohtu 23. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-10, p 12). Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus ei ole eeltoodud põhimõtete vastu eksinud. Maakohus ei ole ka tõendite hindamisel menetlusõiguse norme rikkunud (TsMS § 232 lg 1).
36.Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult võtnud asja lahendamisel arvesse praeguse olukorra, kus avaldajad soovisid reguleerida kogu hooviala kasutamist selliselt, et kõigi kaasomanike ühiskasutuses olev osa puuduks, sest poolte vahel on erimeelsused ühiskasutuses oleva hooviala kasutamisel. Erimeelsusi ja pooltevaheliste suhete halvenemist tõdesid nii puudutatud isik II (kd I tl 38) kui ka avaldajad (kd I tl 157). Selleks, et kõrvaldada või vähemalt vähendada kaasomanike erimeelsusi, oli kolleegiumi arvates mõistlik määrata kindlaks, millist osa hoovialast on igal kaasomanikul õigus kasutada. Ringkonnakohus nõustub vastavate maakohtu põhjendustega hooviala kasutuskorra kindlaksmääramisel neid kordamata ning vastab alljärgnevalt määruskaebuses esitatud väidetele.
37.Puudutatud isiku I määruskaebuses väidetu kohaselt ei ole hoovi piiritlemine ja jagamine maakohtu määratud viisil võimalik, sest takistab turvaliselt autode manööverdamist ja parkimist hoovi väiksuse tõttu. Avaldajad ei võtnud nimetatud väidet omaks ning selgitasid, et viimased 7 kuud on manööverdamine sellisel viisil edukalt ja turvaliselt toimunud; ka pääste- ja kiirabiautod pääsevad kinnisasjale ligi (kd I tl 156).
38.Arvestades hagita menetluses kehtivat uurimispõhimõtet korraldas ringkonnakohus XXX, Tallinn kinnisasja hooviosas 7. oktoobril 2021. a vaatluse. Vaatluse käigus ilmnes, et nii avaldajal II kui ka puudutatud isikul III õnnestus maakohtu määratud viisil hoovis turvaliselt ja edukalt manööverdada (kd I tl 201, 12. oktoobri 2021. a vaatlusprotokolli lisad 2, 3). Kuigi puudutatud isiku I demonstreeritu tulemusel näis, et maakohtu määratud viisil ei ole võimalik autot ümber pöörata või manööverdada nii, et autoga oleks võimalik väravast välja sõita auto esiosaga XXX tänava poole (kd I tl 201, 12. oktoobri 2021. a vaatlusprotokolli lisa 1), veendus ringkonnakohus, et mootorsõiduki juhtimisõigust omava isiku tavapärase juhtimisoskuse juures
on see siiski objektiivselt võimalik (12. oktoobri 2021. a vaatlusprotokolli lisad 4-6). Seega ei ole kohtul põhjust kahelda avaldajate selgitustes, et maakohtu määratud viisil on turvaline manööverdamine hoovis võimalik. Eelöeldust tulenevalt leiab kolleegium, et maakohtu määratud hoovi piiritlemine ja jagamine on mõistlik ning kooskõlas kinnisasja omanike huvidega ja eesmärgiga vähendada pooltevahelisi erimeelsusi.
39.Kolleegium on seisukohal, et parkimiskohtade kindlaks määramine puudutatud isiku I soovitud viisil ei ole põhjendatud. Eesti Standardikeskuse koostatud linnatänavate standardis (EVS 843:2016 Linnatänavad) on määratud parkimiskohtade paigutamine ja laius, mille kohaselt on sõiduauto parkimiskoha tavalaius 2.6 meetrit, kaubanduskeskuse ja muu suure käibega parkimiskoha vähim laius aga 2.7 meetrit. Kuivõrd standardite väljatöötamisel arvestatakse valdkonna parima praktikaga, on tegemist hea tavaga, millest võiks parkimiskorraldusel lähtuda ka praegusel juhul. Ringkonnakohus leiab, et parkimiskohtade kindlaks määramine puudutatud isiku I soovitud viisil (kd I tl 126) ei oleks kooskõlas parkimiskorralduse hea tavaga, kuivõrd kasutuskorra plaani järgi oleks üks parkimiskoht 2.5 meetrit lai. Arvestades, et tegemist on menetlusosaliste koduhooviga, kus mugav ja vaba ligipääs autole on oluline, lisaks liigeldakse nimetatud alal aiaalale, mh aiakärudega (kd I tl 156 p), võiks parkimiskoht olla laiem kui 2.5 meetrit. Kuivõrd avaldajate sõnul on olnud tavaks, et kuuri ja garaaži vahelisele alale pargib tavaliselt maksimaalselt 4 sõidukit (kd I tl 42 p, 156 p), ei oleks puudutatud isiku I soovitud parkimiskorraldus kooskõlas ka menetlusosaliste praktikaga. Samuti takistaks avaldajate hinnangul kuuri ette parkimiskoha loomine nii kuuri kasutamist kui ka autoväravast sisenemist (kd I tl 156 p). Puudutatud isikud ei ole avaldajate väidetele põhjendatud vastuväiteid esitanud ning kohtul ei ole alust kahelda avaldajate selgitustes. Lisaks on kolleegium seisukohal, et üksnes parkimiskorralduse kindlaksmääramine ei lahendaks muid kaasomanike vahel kerkivaid erimeelsusi seoses hooviala kasutamisega, mistõttu on maakohus põhjendatult reguleerinud terve hooviala kasutamist.
40.Asjaolu, et väidetavalt ei olnud menetlusosaliste vahel väravate kasutus kokku lepitud eraldi kasutusena, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjuseks, miks pidada maakohtu määratud kasutuskorda põhjendamatuks. Arvestades poolte erimeelsusi ning asjaolu, et kinnisasja hoovi on kaks sissepääsu, kust nii avaldajad kui ka puudutatud isikud pääsevad avalikult kasutatavale teele – XXX tänavale, on hooviala jagamine maakohtu määratud kasutuskorraga loogiline ning kooskõlas kaasomanike õigustega.
41.Kolleegium märgib ka seda, et kuigi kaasomandi mõttelise suuruse osa ei ole kasutuskorra määramisel ainumäärav, siis tuleb sellega kogumis siiski arvestada. Arvestades mõistlikkuse ja hea usu põhimõtet, pooltevahelisi suhteid ning ka kaasomandi mõttelise osade suuruseid, ei ole kolleegiumi hinnangul alust arvata, et maakohtu määratud kasutuskorra alusel hoovi üldkasutatava ala kasutamisele andmine kaasomanikele kuuluva mõttelise suuruse osa järgi oleks teisi kaasomanikke kahjustav. Puudutatud isiku I väide avaldajate väidetavast rikastumisest puudutatud isiku I arvelt, s.o puudutatud isikule I kuuluva kinnisasja mõttelise osa väärtuse langusest ei anna käesoleval juhul alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Nimelt on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-121-05 p-s 42 kinnitanud, et asjaolude muutumisel võib kohtult nõuda ka varem määratud kasutuskorra muutmist. Seega kehtiva kasutuskorraga kaasomandis oleva kinnisasja puhul on alati risk, et kasutuskord võib muutuda, mis aga ei tähenda, et muutuks kaasomanikule kuuluv mõtteline osa.
42.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et puudutatud isik I ja puudutatud isik II on XXX, Tallinn nendele kuuluva kinnisasja osad ära müünud ning uuteks kinnisasja mõtteliste osade omanikeks on puudutatud isik III ja puudutatud isik IV. TsMS § 460 lg 1 kohaselt kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste
õigusjärglaseks. TsMS § 460 lg 2 kohaselt ei kehti otsus menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. Puudutatud isiku I ja puudutatud isiku IV vahel 23. septembril 2021. a sõlmitud XXX, Tallinn notariaalselt tõestatud müügi- ja asjaõiguslepingu punktist 1.16.11 (kd II tl 35) nähtub müüja (puudutatud isik I) kinnitus, et tal on pooleli kohtuvaidlus teise kaasomanikuga elamu õueala kasutamise osas. Kõnealuse lepingu punktis 1.17.6 (kd II tl 35 p) kinnitas ostja (puudutatud isik IV), et on teadlik lepingu punktis 1.16.11 nimetatud asjaolust. Puudutatud isiku II ja puudutatud isiku III vahel 10. veebruaril 2021. a sõlmitud XXX Tallinn notariaalselt tõestatud müügi- ja asjaõiguslepingust (kd II tl 20-28) ei nähtu müüja või ostja kinnitusi käesoleva kohtuvaidluse pidamise kohta. Samas on puudutatud isik III menetluses avaldanud, et korterit ostes informeeris teda korterit müünud maakler kirjalikult, et endine korteri omanik on parkimise osas kohtus, kuid talle kinnitati, et kohtumenetlus teda ei puuduta (kd I tl 172, kd II tl 45). Eelnevast tulenevalt saab järeldada, et nii puudutatud isik III kui ka puudutatud isik IV teadsid XXX, Tallinn kinnisasja mõttelist osa omandades käesolevast vaidlusest ning kohtumäärus on nende suhtes TsMS § 460 lg 1 alusel kehtiv.
43.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades, et puudutatud isikud I ja puudutatud isikud II võõrandasid endale kuulunud kinnisasja mõttelised osad ja uued omanikud ei olnud määruskaebemenetluse jätkumisest huvitatud ning määruskaebused jäävad rahuldamata on kolleegiumi hinnangul õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku I ja puudutatud isiku II kanda. Kuivõrd puudutatud isik II loobus määruskaebusest, jäävad puudutatud isiku II kanda 30% menetluskuludest ning puudutatud isiku I kanda 70% menetluskuludest. Määruskaebusest loobumise tõttu kannab TsMS § 659 koosmõjus TsMS § 644 lg 3 alusel enda määruskaebusega seotud menetluskulud puudutatud isik II.
44.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldajate 20. septembri 2021. a menetluskulude nimekirja järgi on nende määruskaebemenetluse kuludeks lepingulise esindaja kulud 260.40 eurot (sh käibemaks): 1. septembril 2020. a vastaspoole määruskaebusega tutvumine ja e-kirjavahetus kliendiga 24 minutit; 7. septembril 2020. a vastaspoole määruskaebusega tutvumine ja e-kirjavahetus kliendiga 13 minutit; 16. septembril 2020. a kohtumäärusega tutvumine ja e-kirjavahetus kliendiga 3 minutit; 18. septembril 2020. a e-kirjavahetus kliendiga 4 minutit; 24. septembril 2020. a kohtunõudele vastuse koostamine 20 minutit; 25. septembril 2020. a kohtunõudele vastuse täiendamine ja kohtule esitamine (määruskaebused) 25 minutit; 28. septembril 2020. a kohtumäärusega tutvumine (määruskaebuse edastamine ringkonnakohtusse) 4 minutit. Kokku on avaldajate lepingulisel esindajal kulunud 1 tund 33 minutit. Avaldajate lepingulise esindaja tunnitasu on 140 eurot (ilma käibemaksuta). Kolleegiumi hinnangul tuleb avaldajate määruskaebementluses menetlustoimingutele kulunud aega vähendada. Avaldajad on menetluskulude nimekirjas märkinud, et nende lepingulisel esindajal kulus määruskaebustele vastuse koostamise peale kokku 45 minutit. Arvestades
määruskaebusi ning määruskaebuste vastuse sisu ja mahtu, on määruskaebustele vastuse koostamise ajakulu põhjendatud 30 minuti ulatuses. Ülejäänud avaldajate menetluskulude nimekirjas esile toodud menetlustoimingute ajakulu on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Arvestades tsiviilasja olemust ning avaldajate lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (toimingute tegemise ajal vandeadvokaadi abi) peab kohus avaldajate lepingulise esindaja tunnitasumäära 140 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuks. Vastuseks puudutatud isiku I vastuväitele, et puudutatud isik II esitas määruskaebuse 2. septembril 2020. a, kuid avaldajate lepinguline esindaja on märkinud nimetatud määruskaebuse tutvumise kuupäevaks 1. septembri 2020. a märgib kolleegium, et vaatamata kuupäevalisele ebakõlale on määruskaebusega tutvumine vajalik toiming, mistõttu ei ole alust avaldajate määruskaebemenetluses menetlustoimingutele kulunud ajakulu vähendada. Puudutatud isik I palus avaldajatele tekkinud menetluskulu tasumist kontrollida (kd I, tl 191). Kuigi TsMS § 176 lg 6 kohaselt võib kohus menetlusosalist kohustada esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente, ei ole puudutatud isik I taotlust põhjendanud ning ringkonnakohtul ei teki tsiviilasjas esitatud asjaolude pinnalt põhjendatud kahtlust menetluskulude kindlaksmääramise osas. Muuhulgas, kuivõrd avaldajate lepinguliseks esindajaks on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi advokaat, siis võib eeldada, et avaldajatel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata. Lisaks ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (Riigikohtu 1. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 11). Eelnevast tulenevalt ei pea ringkonnakohus põhjendatuks nõuda avaldajatelt menetluskulude tasumist tõendavat maksekorraldust. Ringkonnakohus hindab menetluskulude nimekirjas esile toodud kulusid ning mõistab menetluskulud vastaspoolelt välja vaid põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Eelnevat arvestades on avaldajate esindajatasu põhjendatud kokku summas 218.40 eurot (1 tund 18 minutit x 140 eurot, millele lisandub käibemaks 36.40 eurot). Puudutatud isikult I tuleb avaldajate kasuks välja mõista menetluskulud 152.88 eurot (70% 218.40 eurost) ja puudutatud isikult II tuleb avaldajate kasuks välja mõista menetluskulud 65.52 eurot (30% 218.40 eurost).
45.Puudutatud isik II tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Puudutatud isik II esitas taotluse poole riigilõivu (25 eurot) tagastamiseks Q pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tuleb riigilõivu tagastamise taotlus rahuldada ja tagastada pool tasutud riigilõivust ehk 25 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.