OÜ Elbe Engineering hagi T.K. Varahalduse OÜ vastu asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2022. a hagi tagamise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.K. Varahalduse OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): T.K. Varahalduse OÜ (registrikood 10987651), lepinguline esindaja Mihkel Nukka Vastustaja (hageja): Elbe Engineering OÜ (registrikood 11475976), esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2022. a määruse resolutsioon muutmata, täiendades määruse õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta T.K. Varahalduse OÜ määruskaebus rahuldamata.
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1.OÜ Elbe Engineering (hageja) esitas 28. detsembril 2021 Tartu Maakohtule hagi T.K. Varahalduse OÜ (kostja) vastu hagiavalduse tabelis 1 nimetatud asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks ning avalduse hagi tagamiseks. Hageja esitas 17. jaanuaril 2022 täpsustatud hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse ning palus asja menetlemisel sellest lähtuda. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale teenuseid aadressil Selli tn 9//11, Tartu asuvas töökojas, mida kostja üürib osaühingult Bonus Invest. Hageja tegi töökojas temale kuuluvate tööriistade jm vahenditega kostja omanduses olevatele sõiduautodele remonttöid ja sai selle eest igakuiselt kokku lepitud kindlas määras tasu. Kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel tekkis tüli, mille tulemusena keelas kostja alates 22. septembrist 2021 hagejal töökojas oma majandus- ja muu tegevusega tegeleda. Seega alates 22. septembrist 2021 jäid töökotta hagejale kuuluvad vallasasjad (töövahendid, tööriistad, töömasinad ning sõiduautod; tabel 1) koguväärtuses 164 372 eurot 26 senti. Kostjal puudub õiguslik alus hagejale kuuluvaid asju vallata ja hageja nõuab nende väljaandmist kostja ebaseaduslikust valdusest. Lisaks palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 11 046 eurot 93 senti mootorsõidukite remonditeenuse eest. Hageja palus hagi tagamise korras keelata kostjal tabelis 1 nimetatud asjadega tehingute ja toimingute tegemise ning kohustada kostjat andma need asjad kohtutäiturile hoiule. Hageja oli seisukohal, et olukorras, kus hageja asjad on ebaseaduslikult läinud välja hageja valdusest, võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Seega on oht, et menetluse ajal vastavad asjad võõrandatakse kostja poolt selliselt, et nende leidmine ja kättesaamine võib osutada ülemäära raskeks või isegi võimatuks.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus rahuldas 18. jaanuari 2022. a määrusega avalduse hagi tagamiseks osaliselt ja keelas hagi tagamise korras kostjal kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni tehingute ja toimingute tegemise kinnisasjal asukohaga Selli tn 9//11 Tartu asuvate järgmiste asjadega (tabel 1, resolutsiooni p-d 1 ja 2):
24.Mootori kompressor Magnuson TVS2300 koos drosselklapivahelise adaptriga (Detail 11.iges);
25.Alumiiniumist rihmarattad ja sisselaske kollektori komplekt koos 4 Lamninova jahutuselementide, süütepoolide ja küünlajuhtmetega Manugson TVS2300 kompressorile (koosneb vähemalt 20 detailist);
86.Drosselklapi asendi andurid (musta värvi 3 juhtmega 971/0002);
87.Sõiduauto registreerimisnumbriga 190YYY;
88.Sõiduauto registreerimisnumbriga 545TNV. Maakohus kohustas kostjat andma määruses nimetatud asjad kohtutäiturile hoiule (p 3) ja jättis hagi tagamise avalduse täitemenetluse korraldamist puudutavas osas rahuldamata (p 4). Maakohus märkis, et määrus kuulub viivitamatule täitmisele (p 5), määrus tuleb saata viivitamata hagejale ja toimetada kätte kostjale. Hagejal tuleb määruse täitmiseks pöörduda kohtutäituri poole (p 6). Kohtutäituri nõudmisel on hageja kohustatud tasuma hoiukulude katteks ettemaksu. Kui tasutud ettemaks hoiukulusid ei kata, on kohtutäituril õigus nõuda hagejalt ettemaksu suurendamist. Määruses hoiatati hagejat, et ettemaksu tasumata jätmisel on kohtutäituril õigus keelduda asjade hoiule võtmisest (p 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 2 kohaselt võib kohus sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Hageja esitas käesolevas asjas kostja vastu hagi asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 alusel hagiavalduse tabelis 1 nimetatud asjade väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest enda kui omaniku valdusesse. Tabelis 1 on hageja kirjutanud välja ning võimaluste piires proovinud töökotta jäänud asju identifitseerida. Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult perspektiivikas. Hagis esitatud asjaolude õigsust eeldades ei ole selle rahuldamine välistatud. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse osaliselt. Kohus oli seisukohal, et põhjendatud on antud asjas kohaldada hagi tagamise abinõuna kostjal tabelis 1 nimetatud asjadega tehingute ja toimingute tegemise keelamine ning nende kohtutäiturile hoiule andmine. Kohus leidis, et hageja on hagi tagamise vajadust nimetatud abinõude osas piisavalt põhistanud ning arvestades hageja nõuet ja sellega taotletavat eesmärki on abinõud sobivad, vajalikud ja proportsionaalsed. Hagi tagamise eesmärk on vältida hageja omandi kaotust menetluse ajal ja teha võimalikuks valduse üleminek kostjalt hagejale. Hageja esile toodud asjaoludel valdab kostja hagejale kuuluvaid asju, need asuvad kostja üüritud pinnal (töökojas) ning kostja takistab hagejal juurdepääsu töökojale. Kohtu hinnangul võib hagi tagamata jätmine tekitada hagejale kahju ja
välistada tema nõude maksmapaneku kostja kui asja valdaja suhtes. Kohus arvestas seejuures, et kostja suhtes AÕS § 80 alusel esitatud hagi rahuldamine on võimalik üksnes juhul, kui kostja on asjade valdaja. Kuna hageja nõutavad asjad tabelis 1 on vallasasjad, ei ole muude hagi tagamise abinõudega võimalik tagada, et kostja neid menetluse ajal ei võõranda või nende valdust kolmandale isikule üle ei anna. Kohtu hinnangul esineb vaidlusaluste asjade kostja valdusesse jätmisel ja nendega toimingute tegemise lubamisel oht, et hageja nõude rahuldamine osutub võimatuks. Kohus leidis, et kohaldatavad abinõud ei koorma kostjat rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Kostja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist või alternatiivselt maakohtu määruse resolutsiooni p 3 tühistamist või alternatiivselt lükata hagi tagamise määruse jõustumine edasi kuni hageja tasub hagi tagamise tagatise summas 7876 eurot 50 senti. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses sisuliselt analüüsinud haginõude põhistatust. Hageja ei tõendanud kõikide hagiavalduse tabelis nr 1 toodud asjade omandiõigust. Hageja on teadlikult püüdnud hagis kohut eksitada, esitledes temale kuuluva asjana esemeid, mille hageja on võõrandanud. Osad asjad, mille väljanõudmist hageja taotleb, on müüdud Elbe Tuning Parts OÜ-le ja kostjale, mida tõendavad Elbe Engineering OÜ müügiarved nr 1070220 (lisa 2), nr 1150920 (lisa 3) ja nr 1211220 (lisa 4). Sellest tulenevalt on tõenäoline, et ka teised hagis viidatud esemed võivad olla võõrandatud kolmandatele isikutele. Maakohus on hagi tagamise korras õigussuhet esialgselt reguleerinud TsMS § 377 lg 2 alusel, kuigi hageja ei ole seda oma taotluses taotlenud ega nimetatud sättele tuginenud. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses põhjendanud, millise olulise kahju vältimiseks või muul põhjusel on hagi tagamine vajalik. Maakohus on hagi tagamise määruses keelanud kostjal tehingute tegemise nimetatud asjadega (TsMS § 378 lg 1 p 3 abinõu) ja kohustanud andma asjad kohtutäituri hoiule (TsMS § 378 lg 1 p 5 abinõu). Kohus ei ole põhjendanud, miks on vajalik ja proportsionaalne mõlema hagi tagamise abinõu samaaegne rakendamine. Maakohus rikkus oluliselt hagi tagamisel TsMS § 378 lg 4 ja TsMS § 383 lg 1 nõudeid, kuna jättis hagi tagamise tagatise nõudmata ning kohus ei ole põhjendanud tagatise määramata jätmist. Hageja on märkinud hagis asjade koguväärtuseks 157 530 eurot 6 senti. Kostja hinnangul on mõistlik tagatise summa 5% hagis väidetud asjade väärtusest ehk 7876 eurot 50 senti. Maakohus rikkus TsMS § 384 lõiget 3, kuna jättis enne hagi tagamist kostja ära kuulamata.
4.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Hagi tagamise avalduse lahendamisel ei hinda kohus tõendeid, vaid eeldab, et hagiavalduses kirjeldatud faktilised asjaolud on tõendatud ja vastavad tegelikkusele. Kohus ei saa pelgalt tõendite puudumisega põhjendada hagi tagamata jätmist. Vaidlust ei saa olla selles, et käesolevas asjas on oht, et kostja võib tema valduses olevaid vallasasju võõrandada, mis välistaks hagi rahuldamise ja tekitaks hagejale kahju. Asjakohatud ja pahatahtlikud on kostja väited, et hageja on hagis esitanud esemeid, mis väidetavalt on hageja poolt võõrandatud. Kostja väidetud müügitehingutes ei ole võõrandatud asju, mille väljanõudmist hageja nõuab. Hageja kinnitab, et ta ei ole hagis teadlikult ja/või tahtlikult esitanud ühtegi eset, mis hagejale teadaolevalt ei kuuluks hagejale.
Hageja leiab, et käesolevas asjas on vajalik mitme hagi tagamise abinõu kohaldamine. TsMS § 378 lg 4 ja TsMS § 383 lg 1 kohaldamine on kohtu õigus, kuid mitte kohustus. Kohtul on õigus, kuid mitte kohustus enne hagi tagamist kostja ära kuulata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi (TsMS § 657 g 1 p 21 ja TsMS § 659).
6.Hagi tagamisel tuleb kohtul kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud TsMS §-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus (kui see on esitatud) vastab TsMS § 363 lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (TsMS § 235 ja § 381 lg 2) (vt ka Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p-d 16–18). Ringkonnakohtu hinnangul vastavad hagiavaldus ja hagi tagamise avaldus seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav ning seda ei saa pidada õiguslikult perspektiivituks. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esitatud asjaolude õigsust eeldades hageja nõude rahuldamine võimalik.
7.TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 377 lg 2 näeb ette, et kohus võib sõltumata TsMS § 377 lg-s 1 sätestatust reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutamist, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Kohtul tuleb õigussuhte esialgsel reguleerimisel alati põhjendada, millise olulise kahju vältimiseks või muul põhjusel on see vajalik. See, kas kohus kohaldab hagi tagamisel TsMS § 377 lg 1 või 2, sõltub eelkõige hageja taotluses välja toodud asjaoludest (vt nt Riigikohtu 15. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-16, p 11). TsMS § 378 lg 1 p 3 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine ning TsMS § 378 lg 1 p 5 alusel kostja kohustamine asjade hoiuleandmiseks kohtutäiturile. Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.
7.1.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hagi tagamise eeldused TsMS § 377 lg 2 järgi on täidetud. Ringkonnakohus leiab, et hagi tagamine on õigustatud ka TsMS § 377 lg 1 järgi. Hageja on veenvalt põhistanud hagi tagamise vajadust ja tagamata jätmise tagajärgi, mistõttu esineb alus hagi tagamiseks. Maakohus on määruses põhjendanud, et hagi tagamata jätmine võib tekitada hagejale olulise kahju ja välistada tema nõude maksmapaneku kostja suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul esineb hageja esile toodud asjaolude pinnalt oht, et kostja võib tema valduses olevaid vallasasju võõrandada või asjade valduse kolmandatele isikutele üle anda, mis välistaks hagi rahuldamise ja tekitaks hagejale olulise varalise kahju. Hageja eesmärk on vältida omandi kaotust ja hagejale tekkida võivat olulist kahju asjade väärtuse vähenemise näol. Seega on hageja põhistanud asjaolusid, mis on nii TsMS § 377 lg 1 (otsuse täitmise võimatus) kui ka lg 2 (omavoli, kahju tekkimise oht) kohaldamise eelduseks. Kohaldatud hagi tagamise abinõud on põhjendatud.
7.2.Kostja väide, et hageja ei ole tõendanud kõigi hagiavalduse tabelis nr 1 toodud vallasasjade omandiõigust ja osa vallasasjadest võib olla võõrandatud, ei ole aluseks hagi tagamata jätmisele. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja oma nõuete aluseks olevaid faktilisi asjaolusid piisavalt põhistanud (TsMS § 235). Hagi usutavuse hindamine ei eelda, et kohus kontrollib, kas kõikide hagis nimetatud asjaolude tõendamiseks on esitatud tõendid (vt nt Riigikohtu
16.oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18531, p 9). Kohus saab hagis ja tagamise avalduses väljatoodud asjaolud või nende puudumise lõplikult tuvastada ja hagi rahuldamise üle otsustada alles asja sisulisel lahendamisel. Seejuures ei ole kostja väitnud, et kõik hageja nõutud asjad kuuluksid kostjale või et kostjal oleks mingi õiguslik alus neid vallata. Kostja on väitnud üksnes, et osad asjad on võõrandatud kostjale või kolmandale isikule. Samas on hageja vastuses määruskaebusele põhistanud, et tegemist oli liigitunnustega asjadega, millist liiki asju on hageja küll võõrandanud, kuid võõrandatud asjad ei ole hagi esemeks. Küsimused, kas ja millised hagiavalduse tabelis nr 1 toodud asjad kuuluvad hagejale ning millised asjad on kostja kohustatud hagi rahuldamise korral hagejale välja andma, tuleb lahendada asja sisulisel läbivaatamisel. 7.3 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohaldatud hagi tagamise abinõud ei koorma kostjat ebaproportsionaalselt. Kostja ei ole enamuse nõutud esemete osas väitnud, et need kuuluksid talle. Samuti ei ole kostja välja toonud, millist kahju hagi tagamine talle põhjustaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik kohaldada mõnda teist kostjat vähem koormavat ja hageja õigusi sama tõhusalt tagavat hagi tagamise abinõud. Hagi rahuldamata jätmise korral säilivad vallasasjad hoiule antuna kohtutäituri juures (TsMS § 378 lg 4).
8.Kostja on seisukohal, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi mh sellega, et ei kuulanud teda enne hagi tagamise määruse tegemist ära. TsMS § 384 lg 3 teise lause kohaselt võib kohus kostja enne ära kuulata, kui see on ilmselt mõistlik, eelkõige kui avalduses taotletakse vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist. Isegi kui tegu on õigussuhte esialgse reguleerimisega, on kostja ära kuulamata jätmine tulenevalt TsMS § 384 lg-st 3 diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui on ületatud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul neid piire ületatud ei ole ja maakohus ei ole kostja ära kuulamata jätmisega menetlusõiguse norme rikkunud. Osundatud säte ei pane kohtule kohustust kostja eelnevaks ärakuulamiseks, vaid annab selleks võimaluse. Olukorras, kus hageja on välja toonud ohu, et kostja võib muuta asuda vaidlusaluseid esemeid võõrandama, ei pidanud maakohus seega kostjat enne hagi tagamise otsustamist ära kuulama. Kostjal oli võimalik esitada oma seisukohad määruskaebuses.
9.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et maakohus on rikkunud diskretsiooni piire jättes hagejalt tagatise nõudmata. TsMS § 383 lg 1 järgi on tagatise nõudmine kohtu diskretsiooniotsus ning hagi tagamise määrusest peab nähtuma vastav kohtu otsustus. Üldjuhul peab kohus muu kui rahalise nõude tagamiseks hagi tagamise abinõude kohaldamisel hindama ja määruses põhjendama, kas esinevad eeldused hagejalt tagatise nõudmiseks kostjal tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Juhul, kui hagi taganud kohus ei ole põhjendamiskohustust täitnud, saab hagi tagamisele esitatud määruskaebust lahendav kõrgema astme kohus selle rikkumise kõrvaldada ja vastavad põhjendused esitada. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses hagejalt tagatise nõudmata jätmist põhjendanud. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi. Hageja on esitanud hagis muuhulgas nõude kostja ebaseaduslikust valdusest asjade väljanõudmiseks ja palunud esitatud nõude osas hagi tagada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole
selle nõude puhul tegemist rahalise nõudega hagiga TsMS § 383 lg 11 mõttes, mille tagamisel on kohustuslik nõuda tagatist. Kuivõrd hageja ei ole esitanud rahalist nõuet, ei ole käesoleval juhul tagatise nõudmine hagi tagamise abinõu rakendamisel kohustuslik, kuid kohus võib TsMS § 383 lg 1 alusel nõuda tagatist ka muu hagi tagamiselt. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud tagatise nõudmine. Kohus võib hagi tagamise teha sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks (TsMS § 383 lg 1). Seega on tagatise andmise eesmärgiks lihtsustada kostja võimalike hagi tagamisest tingitud kahju hüvitamise nõuete rahuldamist. Tagatise nõudmise aluseks saab seega olla see, et hagi tagamise abinõude rakendamisel on kostjale kahju tekkimine ettenähtav või tõenäoline. Kostja väide, et hagi tagamisega võib kostjale tekkida kahju, ei ole ringkonnakohtu hinnangul piisav väitmaks, et hagi tagamise abinõude rakendamisel on kahju tekkimine selgelt ettenähtav või ülekaalukalt tõenäoline. Kostja ei ole välja toonud, milles kahju seisneks või kui suur see võiks olla. Sealhulgas ei ole hagejalt tagatise nõudmise põhjuseks see, et asjade hoiule andmisega võib tekkida kahju kolmandatele isikutele, kui selgub, et hageja on osa esemeid võõrandanud kolmandatele isikutele. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 383 lg-s 1 on mõeldud menetlusosalist kolmandat isikut TsMS § 198 lg 1 p 1 ja 22. peatüki tähenduses (vt Seletuskiri ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse eelnõu (678 SE) juurde, lk 14-15). Menetlusosaliseks mitteolevad isikud saavad neile kuuluvate asjade arestimisel esitada TMS § 222 järgse hagi vara arestist vabastamiseks. Kostja ei ole põhistanud, et hagi tagamisega võib tekkida temale kahju ning kahju tekkimine on selgelt ettenähtav või ülekaalukalt tõenäoline. Eeltoodud põhjendustel on maakohus õigesti jätnud hagejalt tagatise nõudmata.
10.Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja sisulises lahendis.
12.TsMS § 390 lg 1 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise TsMS § 386 lg-s 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Kuna praegusel juhul ületab tagatava hagi hind 100 000 eurot, siis saab määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.