Paide linna (Paide Linnavalitsuse kaudu) avaldus X eestkoste määramiseks
Vaidlustatud määrus
Pärnu Maakohtu 25. oktoobri 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
W määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Paide linn (Paide Linnavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja Laura Kind Puudutatud isik I (eestkostetav): X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova Puudutatud isik II (määruskaebuse esitaja): W Puudutatud isik III: Q Puudutatud isik IV: Türi vald (Türi Vallavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja Ingrid Hiis
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 25. oktoobri 2021 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Paide linna (linnavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 8. märtsil 2021 Pärnu Maakohtule avalduse täisealisele isikule X-le (eestkostetav) eeskostja määramiseks. Avaldaja palus
eestkostjaks määrata eestkostetava tegelik elukohajärgne omavalitsus Türi vald (vallavalitsuse kaudu, edaspidi: vald). Avaldaja märkis järgmised asjaolud: -
-
-
-
eestkostetav on sündinud 6. mail 1999, st ta on täisealine; eestkostetavat on kogu elu kasvatanud vanaema ja tema tegelik elukoht on XXX, Türil; eestkostetav on õppinud XXX-s (praegune nimi XXX). Peale selle kooli lõpetamist asus ta õppima YYY, kus esimesel aastal õppis kohanemiskursusel, seejärel puhastusja toateeninduse kursusel; Töötukassa otsusega on eestkostetavale määratud puuduv töövõime ja Sotsiaalkindlustusameti otsusega raske puue (psüühikahäire) – mõlemad kuni
28.jaanuarini 2024; psüühikahäirest tulenevalt vajab eestkostetav toimetulekuks igapäevast juhendamist, suunamist ja järelevalvet. Ta ei ole suuteline asjaajamist korraldama, aru saama oma tegude tähendusest ega ole võimeline enese õiguste ja kohustuste eest seisma. Ta ei ole psüühilisest seisundist tulenevalt suuteline eestkoste sisust aru saama, eestkostevajaduse ega eestkostja kandidaadi kohta adekvaatset tahet avaldama. Eestkostetavat ei saa aidata pelgalt abiliste ja volituste kaudu, ta vajab oma terviseseisundi tõttu eestkostjat. Abiliste ja volituste kaudu jääb siiski võimalus, et eestkostetav laseb end ära kasutada, enda nimele laenu võtta jms; eestkoste tuleks seada viieks aastaks ja kõikide asjade ajamiseks, suuremate rahaliste tehingute tegemiseks ja teenuste korraldamiseks. Eestkostetavale võiks jääda isiklikuks kasutamiseks 20 eurot nädalas ehk 80 eurot kuus.
2.Vald leidis samuti, et eestkostetav vajab eestkostjat. Kuna eestkostjaks sobivat füüsilist isikut ei ole, tuleb määrata eestkostjaks vald. Valla esindajale teadaolevalt on eestkostetavat kasvatanud terve elu vanaema, kellega koos on ta elanud Türil. Kohtumisel paistsid vanaemal suured probleemid kuulmisega ja tõenäoliselt kõrgest east tingituna ei mõistnud ta eestkoste ega erihoolekandeteenuste sisu. Eestkostetav rääkis, et hoolib vanaemast väga ning vanaema ongi teda terve elu kasvatanud. Emal ja isal käib ta vahel külas, suvel veedab seal rohkem aega. Eestkostetav selgitas, et tunneb kella telefonist vaadates, seinakella mitte. Võõras kohas üksi liigelda ei oska. Poes käies annab raha kassapidaja kätte, ise arveldada ei oska. Loendas sõrmede abil. Astangul õppimise ajal aitasid kooli töötajad teda asjaajamisel. Eestkostetav oskab teha spagette, aitab vanaema kodutöödel, vaba aja veedab telefonis suheldes ja mängides. Eestkostetaval paistis puuduvat oma seisukoht asjades, teda näivad oluliselt mõjutatavad ümbritsevad inimesed. Eestkoste sisust ta aru ei saanud, küll aga mõistis, et vajab kedagi, kes aitaks asjaajamist korraldada. Eestkostetav selgitas, et W (ema) soovib hakata tema eestkostjaks. Ema selgitas telefonivestluses, et eestkostetavat on kasvatanud vanaema ning suviti on tütar koos vanaemaga palju aega ema ja isa juures veetnud. Ta rääkis, et hoolib tütrest ja tütar peaks vanaema eest hoolitsema, samuti aitab ta vanemate teisi lapsi hoida. Ema ei osanud anda eestkostetava puude kohta selgitusi ja ta ei teadnud tema sissetulekutest. Emal puudus seisukoht kogukonnas elamise teenusele asumise osas, sest arvas, et sel juhul ei saaks tütar vanemaid külastada ja vanaema abistada. Ema nõustus, et eestkostetav vajab abi asjaajamisel, ei oska arvutada ega orienteeru võõrastes kohtades. Ema avaldas soovi hakata eestkostjaks.
3.YYY iseloomustuse kohaselt on eestkostetav puhas ja hoolitsetud, märkab ise, kui riided on mustad. Pesu peseb aegajalt õpilaskodus ise. Tema tuba ja asjad on korras. Tähelepanu vajab ebatervislik toitumine, poest snäkkide ja kiirtoidu ostmine. Oskab ise süüa teha, kuid vajab juhendamist ja motiveerimist. Astangul õpitud aja jooksul on selgeks saanud liikumise põhimarsruudid. Uue teekonna õppimisel vajab abi ja juhendamist ning teekonna läbi käimist. 2 (5)
Eestkostetav vajab tuge ja abi, et suhelda ametiasutustega. Samuti vajab ta abi ja juhendamist raha planeerimisel, kasutamisel, st arvete maksmisel. Eestkostetav oskab kasutada telefoni, millega suhtleb talle oluliste inimestega nagu pere, sugulased ja tuttavad. Talle meeldib veeta aega meestega. Eestkostetav on saanud mingil määral teadmisi seksuaalkäitumisest. Ta võib seksuaalsuhetes sattuda ärakasutamise ohvriks, mistõttu oleks hea teada, kellega ta parasjagu läbi käib. Oluline on regulaarne koostöö naistearstiga, et jälgida eestkostetava tervislikku olukorda ja vajadusel saada ravi. Samuti on oluline jälgida spiraali või mõne muu rasestumisvastase vahendi kehtivust, et vältida soovimatut rasestumist. Eestkostetav vajab tuge enda tervise eest hoolitsemisel. Lisaks on oluline jälgida tema meeleolu ja vajadusel teha koostööd psühhiaatriga ravivajaduse väljaselgitamiseks. Esineb olukordi, kus ta on suitsiidne, enamasti on põhjus tüli partneriga. Kokkuvõtvalt vajab eestkostetav abi ja tuge suhtlemiseks ametiasutustega, juhendamist raha kasutamise ja arvete maksmise planeerimisel. Iseseisva toimetuleku toetamiseks ja ärakasutamise vältimiseks vajab ta rahalistes ja juriidilistes tehingutes eestkostjat.
4.Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt esineb eestkostetaval mõõdukas vaimne alaareng (diagnoosikood F71). Ta ei ole võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. Selline suutmatus on kestev. Eestkostetava vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid, teostada valimisõigust ega aru saada perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Eestkostetava vaimset seisundit arvestades vajab ta eestkostet ning see vajadus on kestev. Tema vaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkoste vajalikkuse ja eestkostja isiku suhtes. Eestkostja ülesannete ring peab olema kõikehõlmav.
5.Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja (edaspidi: eestkostetava esindaja) leidis samuti, et eestkostetav vajab eestkostet. Esindaja vestles eestkostetavaga ja vestluse käigus selgus, et kõige lähedasem on eestkostetav vanaemaga. Kindlat arvamust kogukonnateenusele mineku kohta ta ei osanud avaldada ja eestkoste tähendust sügavuti ei mõistnud. Ei osanud nimetada, kes peale vanaema võiks olla tema eestkostjaks. Ta sai pealiskaudselt aru, et kui ta elab Rakveres, saab nädalavahetustel sõita vanaema juurde. Samuti vestles esindaja eestkostetavate vanematega. Q (isa) seisukohta ei avaldanud. Ema avaldas, et soovib enda määramist tütre eestkostjaks. Eestkostetav on elanud küll põhiliselt vanaema juures, kuid käib ka vanemate kodus, talle meeldib mängida nooremate õdedega. Eestkostetav saab elada vanemate juures ja käia nii Paide kui Türi päevakeskustes. Kokkuvõtvalt leidis esindaja, et eestkostetav ei ole oma psüühilisest seisundist tulenevalt suuteline aru saama eestkoste sisust ega avaldama adekvaatset tahet eestkostja kandidaadi suhtes. Ta pole suuteline korraldama asjaajamist, aru saama oma tegude tähendusest ega võimeline seisma oma õiguste ja kohustuste eest. Eestkoste tuleks seada kõigi asjade ajamiseks ja tehingute tegemiseks. Eestkostjaks võib olla vald, kellega eestkostetav on kõige enam seotud.
6.Maakohus kuulas ära nii eestkostetava kui tema vanemad. Kohtu hinnangul ei mõistnud eestkostetav ja vanemad eestkoste sisu ega avaldanud arvamust eestkoste vajaduse ja eestkostja isiku kohta.
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Maakohus määras 25. oktoobri 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) eestkostetava eestkostjaks valla (vallavalitsuse kaudu). Maakohus seadis eestkostetava üle eestkoste kõigi tema tehingute tegemiseks, kõigi asjade ajamiseks ja tema esindamiseks. Ühtlasi määras maakohus kindlaks eestkostja ülesanded ja kohustused. Maakohus märkis, et eestkostetav ei saa aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta on kaotanud hääleõiguse. Kohus kontrollib iga 3 (5)
viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on tema huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda, muud kulud riigi kanda. Maakohus leidis, et eestkostetav ei ole temal esineva nõrgamõistuslikkuse tõttu võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima ning tema selline seisund on kestev. Eestkostetava vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid, teostada valimisõigust ega aru saada perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Eestkostetav on piiratud teovõimega isik tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 teise lause mõttes, kellele tuleb perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt määrata eestkostja ja seda seaduses sätestatud maksimaalseks tähtajaks, st viieks aastaks. Eestkostetava lähedased isikud (vanaema, ema, isa) ei sobi eestkostjaks. Eestkostetav on aastaid elanud Türil, käinud seal koolis ja Türil elab ka talle lähedane vanaema, mistõttu on põhjendatud määrata eestkostjaks vald. Vald on avaldanud selleks valmisolekut.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
8.Ema esitas 10. novembril 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Ema soovib ise hakata eestkostjaks. Maakohtu määruses puuduvad põhjendused, miks ema ei sobi eestkostjaks.
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja, vald ja eestkostetava esindaja vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 15. detsembril 2021.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 1). Kaebusega seonduvad menetluskulud jaotatakse samal viisil, nagu need jaotati maakohtus.
11.Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega maakohus tuvastas eestkoste seadmise eeldused, sest määruskaebusega ei ole maakohtu määrust vaidlustatud muus kui eestkostja isiku osas. Seega jõustus maakohtu määrus ülejäänud osas TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 koostoimes.
12.PKS § 204 lg 1 järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Seejuures on füüsilise isiku kui eestkostja sobivuse hindamisel oluline, et isik soovib ja ka suudab eestkostetava huve kaitsta, lähtub oma tegevuses üksnes eestkostetava huvidest ning mõistab eestkostjaks hakkamisega kaasnevaid kohustusi ja tagajärgi (Riigikohtu 8. novembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-12-16865, p 12.2 teine lõik). Kohus peab eestkostja määramisel kaaluma, kas konkreetne isik on võimeline eestkostja ülesandeid täitma ning eestkostetava õiguste ja huvide eest seisma. Eestkostja peab olema teadlik eestkostetava tervislikust seisundist ja rahalistest võimetest ning mõistma, milleks on eestkostjat vaja ja millised on eestkostja kohustused.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ema esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaks aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja tema eestkostjaks määramiseks. Maakohus kaalus piisava põhjalikkusega eeskostja isiku kandidaate ja tegi põhjendatud otsustuse, et ema ei sobi eeskostjaks. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kaebusele tuleb märkida järgmist. Nähtuvalt valla esindaja ja eestkostetava esindaja arvamustest on eestkostetav elanud koos vanaemaga, kes on teda kogu elu kasvatanud. Vanemate juures on eestkostetav viibinud 4 (5)
lühiajaliselt ja põhiliselt suvel. Ema kinnitas, et eestkostetav on elanud vanaema juures ja leidis, et eestkostetav peaks vanaema eest edasi hoolitsema. Seega ei ole ema eestkostetavaga koos elanud, ta ei ole seni tegelenud eestkostetava asjaajamisega ega vajalike hooldusteenustega. Ühtlasi nähtub toimikust, et ema ei oska hinnata eestkostetava vajadusi ega toimetulekut igapäevaeluga. Samas peab eestkostjaks määratud isik suutma võimalikult efektiivselt ja mõistlikult korraldada eestkostetava huvide kaitset. Ema ei ole määruskaebuses välja toonud, kuidas ta kavatseb eestkostetava elu korraldada, et ta saaks iseseisvalt hakkama. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et eestkostjaks tuleb määrata vald. Nähtuvalt esiletoodud asjaoludest on vald eestkostetavaga kõige enam seotud ja tema elu korraldamisega tegelenud. Vald on võimeline nii võimaluste kui oskuste poolest tagama eestkostetavale kvaliteetset abi iseseisvalt hakkamasaamisek, samuti hoolitsema tema tervise ja heaolu eest. Valla määramine eestkostjaks ei välista eestkostetava suhtlust vanematega. Eestkostetav on täisealine ja võib soovi korral igal ajal suhelda nii vanaema kui ka vanematega.
14.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Eestkostetava esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega.
15.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 532 lg 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.