lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-8966/106

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 18.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number
2-15-8966/106
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1628
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 175 lg 2, 5, 6, 7, 8Pankrs § 172 lg 4PankrS § 173PankrS § 176 lg 1PankrS § 177 lg 1PankrS § 2PankrS § 3 lg 3TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-8966/23Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus26.08.20152-15-8966/33Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus03.05.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-8966

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2022. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-8966

Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlustoiming Ärakuulamise toimumise aeg

A N'i (O) kohustustest vabastamise menetlus

Võlgnik (usaldusisik): A N (O), isikukood XXX, elukoht XXX Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine 04.02.2022

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada A N taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks.
2.Lõpetada A N (O, isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada A N kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 26.08.2015.a. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
3.Vabastada A N (O, isikukood XXX) usaldusisiku kohustustest.
4.Avaldada teade A N (O, isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 31.08.20262-26-16864/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.08.20262-26-16529/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.08.20262-26-11113/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 27.08.20262-22-7727/44Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-26-13162/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.08.20262-19-19083/53Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
5.
Saata määrus võlgnikule ja võlausaldajatele. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

2-15-8966 kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Asjaolud

1.Pärnu Maakohtu 03.05.2016 määrusega lõpetati võlgniku A N pankrotimenetlus, algatati tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku poolt on eelnevalt esitatud Pärnu Maakohtule A N usaldusisiku aruanded 02.11.2016, 02.05.2017, 01.11.2017, 03.05.2018, 01.11.2018, 04.05.2019, 02.11.2019, 04.05.2020, 04.11.2020.
2.Viimase usaldusisiku aruande esitas võlgnik 03.05.2021. Aruande kohaselt töötab võlgnik H L OÜ-s miinimumpalgaga. Võlgnik kasvatab kolme alaealist last. Vara ei oma, elab üüripinnal.
3.11.12.2021.a esitas võlgnik kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Kohus küsis taotluse osas võlausaldajate seisukohta. 21.12.2021 esitas seisukoha võlausaldaja Condor Inkasso OÜ, märkides, et menetluse ajal (s.o alates 03.05.2016) ei ole võlgniku A N poolt võlgnevuste katteks laekunud Condor Inkasso OÜ-le mitte midagi. Võlausaldajale ei ole teada, miks võlgnik seda teinud ei ole, kuid leiab, et selline järjepidevus (mitte maksta) annab alust tema täitmata kohustustest vabastamata jätmiseks. 05.01.2022.a on võlausaldaja Bondora AS teatanud, et Bondora AS ́i nõue on rahuldatud. 07.01.2022 esitas seisukoha võlausaldaja AB Kreditex AS. Võlausaldaja märkis, et kohustustest vabastamise menetluse perioodil ei ole võlgnikult laekumisi toimunud. Võlausaldaja on seisukohal, et antud juhul puuduvad alused pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. AB Kreditex AS palub kohtul lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Võlausaldaja kohtutäitur Andrei Krek ei ole kohtule enda seisukohta võlgniku avalduse osas esitanud.
4.04.02.2022 toimunud ärakuulamisel märkis võlgnik, et töötab XXX OÜ-s puhastusteenindajana, brutotöötasu on 770 eurot kuus. Eelmise tööandja juurest lahkus omal soovil alates 31.08.2021 kuna töö alustamise aeg ei sobinud võlgnikule, sest tal on alaealised lapsed. Hariduselt on tal kutsekeskharidus ja ta on omandanud masinõmbleja eriala. Erialasel tööl ta ei tööta, kuna seal on töötasu veel väiksem kui puhastusteenindajatel. Vastuseks AB Kreditex AS ja Condor Inkasso OÜ seisukohtadele märkis võlgnik, et kuna võlgnik üüris korterit, ei olnud tal muude igapäevaste kulude kõrvalt võimalik võlausaldajatele midagi maksta. Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last. Vastuseks võlausaldaja Bondora AS seisukohale märkis võlgnik, et tema ei ole Bondora AS nõuet rahuldanud ja ta ei tea ka, et see oleks makstud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

2-15-8966 Kohustustest vabastamise menetlus algatati 03.05.2016 ning käesolevaks ajaks on sellest 5 aastat möödunud. Võlgnik on esitanud taotluse, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest.

6.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-49-16, p-d 4, 7 ja 16). Käesoleval juhul määrati võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas kohtule aruandeid koos pangakonto väljavõttega ja andis selgitusi. Kohus on võlgniku ära kuulanud 04.02.2022. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse seisukohtade esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise kohta.
7.PankrS § 3 lg 3 kohaselt pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul puuduvad alused keelduda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kohtute infosüsteemist ei nähtu võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos. Kohus on kogunud tõendeid võlgniku sissetulekute kohta, sealhulgas teinud päringud Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile. Maksu- ja Tolliameti teatest nähtub ülevaade võlgnikule tehtud väljamaksetest, mille kohaselt perioodil 01.05.2016 kuni 31.12.2016. a oli võlgniku ainsaks sissetulekuks toetused ja hüvitised Sotsiaalkindlustusametist. 2017.a on A N saanud maksustatavat tulu kokku 97,37 eurot, 2018.a 2565 eurot, 2019.a 6433,09 eurot, 2020.a 6978,97 eurot ning perioodil 01.01.2021-31.05.2021.a 2920 eurot. Sotsiaalkindlustusameti vastusest nähtub, et perioodil 03.05.2016-03.05.2021 on A Nile makstud igakuiselt peretoetusi ja 03.05.2016-05.12.2016 on A Nile makstud vanemahüvitist. Võlgniku pangakontode väljavõtetest nähtuvalt on võlgnikule laekunud töötasu, mis ei ole ületanud või on jäänud alla vastavale aastale kehtestatud miinimumtöötasu määrale. Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohus möönab, et käesoleval juhul võlgnik ei ole võlausaldajate nõuete rahuldamiseks teinud ühtegi väljamakset, kuid kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed põhjused. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul alaealiste laste kasvatamise tõttu võimalik teenida sellist töötasu, millest väljamakseid teha, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Rahvastikuregistrist nähtub, et kohustusest vabastamise menetluse algul kasvatas võlgnik 5 alaealist last, sh ühte alla 1 aastast last. Nii on Riigikohus leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 211-24696 p 18). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik ei ole saanud teenida sellist töötasu, millest väljamakseid teha, olukorras, kus ta kasvatab alaealisi lapsi. Kohus märgib, et kuivõrd võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last ka veel vähemalt kahe aasta jooksul, siis ei ole põhjendatud ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamine. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. Võttes arvesse eeltoodut ning võlgniku poolt

2-15-8966 välja toodud asjaolusid ning kohtu kogutud tõendeid, ei ole kohtu hinnangul alust väita, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s nimetatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustust.

8.Kohus ei nõustu võlausaldajate seisukohaga sellest, et kuivõrd võlgnik ei ole kohustusest vabastamise perioodil võlausaldajatele võlgnevuste katteks midagi maksnud, siis annab see aluse tema täitmata kohustustest vabastamata jätmiseks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Olukorras, kus võlgnik on kasvatanud alaealisi lapsi ja teinud tööd ning saanud tehtud töö eest tasu, millest ei ole olnud võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid, ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldaja nõude rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgniku pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida saab rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust. Arvestades eeltoodut, ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis takistaks võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Ainuüksi asjaolu, et võlgnik ei ole menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud võlausaldajate eest, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2017 lahendit tsiviilasjas nr 2-09-3606).
9.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 175 lg 8 alusel. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamise otsustamine kuulub kohtu diskretsiooni ja seda ei saa võlausaldaja taotleda (PankrS § 175 lg 51). Kuna kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks puudub alus, ei ole alust ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks. Kohus rahuldab võlgniku taotluse kohustustest vabastamiseks.
10.PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrs § 172 lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai

2-15-8966 võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

11.PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus vabastas võlgniku kohustustest. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 25.08.20262-23-9177/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-26-10630/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja