N Ri (R) hagi Tallinn, Õismäe tee 118 korteriühistu vastu 1168 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1168 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja N R (isikukood xxx), lepinguline esindaja Eino Tamm
Asja läbivaatamise viis
Kostja Tallinn, Õismäe tee
korteriühistu (registrikood 80031291), lepinguline esindaja Ero Liivik Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada N Ri hagiavaldus.
2.Välja mõista Tallinn, Õismäe tee 118 korteriühistult N Ri kasuks 1168 eurot (bruto).
3.Jätta menetluskulud Tallinn, Õismäe tee 118 korteriühistu kanda. Välja mõista Tallinn, Õismäe tee 118 korteriühistult N Ri kasuks menetluskulud 180 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (17.02.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.N R (hageja) esitas 27.07.2020 Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse, kus palus välja mõista Tallinn, Õismäe tee 118 korteriühistult (kostja) hüvitis 1168 eurot töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 5 alusel.
2.TVK rahuldas 11.09.2020 otsusega avalduse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 1168 eurot. Kostja vaidlustas TVK otsuse ja palus kohtul vaadata TVK-le esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina.
3.Hageja esitas 17.11.2020 hagiavalduse, kus palus välja mõista kostjalt hüvitise 1168 eurot (bruto). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.02.2003 töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle majahoidja ametikohale. 20.01.2006 sõlmisid pooled töölepingu muudatuse, millega leppisid kokku, et hagejale makstakse miinimumpalka. Kostja esitas hagejale 29.05.2020 avalduse, kus avaldas soovi tööleping erakorraliselt alates 30.06.2020 üles öelda. Kostja ei ole tõendanud, et esines seaduslik alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja väited selle kohta, et hagejal oli tööleping majahalduriga või et pooled sõlmisid käsunduslepingu, on alusetud. Kuna hageja on töötanud kostja juures rohkem kui kümme aastat, pidi kostja töösuhte lõpetamisest kolm kuud ette teatama. Kostja ei ole seda teinud. Töölepingu lõpetamisel maksis kostja hagejale TLS § 100 lg 5 alusel hüvitist töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest ühe kuu ulatuses. Kostja jättis tasumata hüvitise ülejäänud kahe kuu eest ja ta ei ole oma otsust põhjendanud. Hageja palus mõista kostjalt välja TLS § 100 lg 5 alusel täiendavalt hüvitis kahe kuu eest kokku 1168 eurot.
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuses esitatud põhjenduste kohaselt on hagi esitatud vale isiku vastu. Kostja on sõlminud lepingu maja haldamiseks Osaühinguga A-Tee, kelle ülesandeks on majandada ja hallata maja ning korraldada korteriühistu raamatupidamist. Hageja allus majahaldaja korraldustele, mistõttu oli hageja töösuhtes majahalduriga. Kui hageja leiab, et talle on makstud väiksemat hüvitist, peab ta oma nõude majahalduri vastu esitama. Alternatiivselt leidis kostja, et pooled sõlmisid käsunduslepingu, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda töölepinguseaduses sätestatud hüvitisi. Kui kohus leiab, et poolte vahel olid töösuhted, siis kostja hinnangul oli töösuhte lõpetamine põhjendatud. Kostja ütles 29.05.2020 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles alates 30.06.2020, sest hageja on kestvalt rikkunud töökohustusi. Näiteks hageja rikkus kevadel 2020 oma kohustusi järgmiselt: töötaja ei käinud tööl vastavalt lepingus kokkulepitud ajale; töötaja ei teinud töid, mida ta pidi vastavalt tööjuhendile tegema; üks kostja juhatuse liikmetest kahtlustas hagejat selles, et viimane vandaalitses juhatuse liikme auto kallal. Kostja on korduvalt juhtinud hageja tähelepanu töös esinevatele puudustele, kuid hageja ei ole asunud oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Töötaja rikkumised olid niivõrd kaalukad ja korduvad, et tööandjal oli õigus lõpetada töösuhe ilma eelneva hoiatuseta. Kostja arvates oli põhjendatud töölepingu erakorraline ülesütlemine lühema etteteatamistähtajaga, sest töötaja rikkus lepingut, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kohtu põhjendused
5.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel olid töösuhted. Hageja väitel sõlmisid pooled töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle majahoidja ametikohale. Kostja on seevastu seisukohal, et hagejal oli tööleping majahaldur Osaühinguga A-Tee, kellega korteriühistu sõlmis lepingu maja haldamiseks ja majandamiseks (tl 47–52). Seega peab kohus otsustama, kas hageja ja kostja olid töösuhtes.
7.Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 sätestab, et töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Sama sätte lg 2 näeb ette, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. TLS § 4 lg 2 sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kohtupraktikas märgitakse, et töösuhte tuvastamisel tuleb teha kindlaks eelkõige see, kas töötaja on tööülesannete täitmisel tööandjaga alluvusvahekorras, st kas väidetaval tööandjal on õigus korraldada tööprotsessi, anda töötajale juhiseid ja kontrollida tööd ning töötaja on kohustatud alluma tööandja korraldustele, juhistele ja töökorrale. Kui lepinguga on töötajale võimaldatud teatav iseseisvus nt töö tegemise viisi, aja ja koha valikul, on töösuhte kindlakstegemiseks mh oluline töötaja alluvuse määr ehk see, mil määral ta oli seotud kostja korraldustega töö tegemise viisi, aja ja koha kohta (Riigikohtu 15. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-11, p 14). TLS § 1 lg 4 järgi ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut lepingule, mille kohaselt tööd tegema kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Seega peab väidetav tööandja TLS § 1 lg-s 2 sätestatud eelduse ümberlükkamiseks tõendama eelkõige seda, et töötaja ei allunud tema juhtimisele ja kontrollile ning oli töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. /.../ Seega on lepingu olemuse kindlakstegemiseks võimalik arvestada mh sellega, kes korraldas ja juhtis tööprotsessi, kes maksis töövahendite, -materjalide, -seadmete, -ruumide ja muude töö tegemisega seotud kulude eest, kas töö eest maksti perioodilist tasu, kas töötaja pidi olema valmis väidetavale tööandjale tööd tegema, kas töötaja tegutses mitme tööd andva isiku heaks või sai kogu oma sissetuleku või olulise osa sellest väidetavalt tööandjalt, kuidas pooled tõlgendasid vaidlusalust suhet väljapool seda vaidlust, nt suhetes teiste isikutega või täites oma muid kohustusi. Selliselt võib olla põhjendatud arvestada mh nt töötamise registri kannetega ja poole avaldatuga teistes menetlustes. Kriteeriume, mille alusel õigussuhet kindlaks määratakse ja millele tuginetakse, tuleb vaadelda kogumis. Isegi kui iga esitatud asjaolu iseseisvalt ei kinnita väidetavat lepingut, võivad need koos seda tõendada (Riigikohtu 20.05.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-6908, p 13). Kohtupraktikas märgitakse ka järgmist. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse TLS § 1 lg 2 järgi, et tegemist on töölepinguga. Juhul, kui lepingulise suhte olemust ei ole selle tunnuste alusel võimalik üheselt määrata ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut. Seega tuleb eeldada töölepingut, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest. Üksnes siis, kui on ilmne, et pooled ei olnud töösuhtes, tuleb sõltumata poolte väidetest lugeda tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut. Olukorras, kus lepingul on nii töölepingu kui ka muu võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu tunnused, mistõttu tuleb eeldada töölepingut, on väidetaval tööandjal vastupidist väites kohustus tõendada, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu (Riigikohtu 20.05.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-16-6908, p 11). Kohus selgitas 01.11.2021 kirjas pooltele tõendamisele kuuluvaid asjaolusid ja tõendamiskoormist (tl 74).
8.Kohus leiab, et asjas esitatud asjaoludest nähtuvalt sõlmisid pooled töölepingu. Seda kinnitavad kohtu hinnangul järgmised asjaolud:
8.1.Hageja ja kostja allkirjastasid 01.02.2003 lepingu, mis kannab pealkirja „Tööleping“ (dtl 55-56). Kuigi lepingu pealkiri ei pruugi poolte tahet õigesti kajastada, nähtub kohtule esitatud lepingust, et poolte sooviks oli töösuhtesse astuda. Seda kinnitab 01.02.2003 lepingu sisu, mis on omane töölepingule. Näiteks sisaldub lepingus töötaja poolt tööle asumise aeg (st 01.02.2003); töösuhte kestvus (st määramata aeg); neljakuise katseaja kohaldamine; ametinimetus (st majahoidja); tööaeg (st kell 06:00–10:00 ja kell 15:00–17:00); tööstaaži arvestus; töötasu suurus (st 1600 krooni); puhkus. Viidatud andmed peavad olema sätestatud töölepingus kuni 30.06.2009 kehtinud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (edaspidi TLS2009) §-de 26, 27, 33 järgi. Seejuures kasutatakse lepingus pooltele viidates läbivalt mõisteid „tööandja“ ja „töötaja“. Viidatud terminite kasutamine viitab töösuhtele ja näitab ka seda, et pooled ise käsitlesid nende vahel eksisteerinud suhet töösuhtena;
8.2.Kohtule esitatud majahoidja-koristaja tööjuhendist-meelespeast nähtub, et pooled on leppinud kokku hageja tööülesannetes, mis on omane töösuhtele (dtl 57–60). Asjaolu, et hageja oli teatud ulatuses iseseisev tööülesannete täitmise ajas ja järjekorras, ei välista töösuhteid. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et hageja võis ise otsustada, milliseid ülesandeid ta täidab ja milliseid mitte. Viidatud koristaja tööjuhend kinnitab, et hagejale olid teada tema tööülesanded ja tema ei olnud nende määramisel vaba. Kohtule esitatud töötamise registrist nähtub, et hageja töökoha aadressiks oli Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Õismäe tee 118 ehk kostja registrijärgne aadress (dtl 88). Märgitud kanne viitab poolte kokkuleppele töökoha osas, mis on omane töösuhtele. Seega ei olnud hageja vaba ka töökoha valimisel;
8.3.01.02.2003 lepingu sõlmis hageja isiklikult ja kostja nimel allkirjastas selle juhatuse esimees M K, kes oli tol hetkel kostja äriregistri andmetest nähtuvalt ka korteriühistu juhatuse liikmeks (tl 86–90). Asjaolu, et lepingu p-i 2.3 järgi annab töötajale ülesandeid ja kontrollib nende täimist August Koppel, kes oli majahalduri Osaühingu A-Tee juhatuse liige (tl 91–96), ei tõenda, et tööleping oli sõlmitud hageja ja majahalduri vahel. TLS2009 § 52 järgi oli tööandjal õigus täita oma kohustusi selleks volitatud isikute kaudu. Seega oli kostjal õigus täita oma kohustusi majahalduri vahendusel ja muuhulgas oli kostjal õigus määrata isik, kes annab hagejale tööülesannetega seotud korraldusi ja kontrollib nende täitmist. Vastava isiku määramine ei tee temast lepingupoolt. Oluline on aga see, et kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et majahaldur oleks hagejale korraldusi andnud ja et hageja oleks viimase korraldustele allunud ja nende täitamisest majahaldurile aru andnud. Kohtumaterjalidest tuleneb hoopis see, et kostja ise on andnud hagejale korraldusi töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kostja on menetluses läbivalt väitnud, et juhatuse liikmed on korduvalt vestelnud hagejaga töös esinevate puuduste teemal, kuid hageja töö kvaliteet ei ole paremaks läinud. Kostja on esitanud ka juhatuse koosoleku 26.06.2020 protokolli, kus on loetletud puudused hageja töös. Sama protokolli järgi tegi juhatus hageja ülesandeks loetletud puudused kõrvaldada, mille kohta andis hageja kostjale 29.06.2020 aru (dtl 85-86). Viidatud asjaolud näitavad, et kostja andis hagejale korraldusi, milliseid viimane pidi täitma ja seejärel kostjale korralduste täitmist tutvustamata. Selline käitumine kinnitab, et hageja oli kostja alluvuses, mis on omane töösuhtele;
8.4.Hageja ja kostja sõlmisid 20.01.2006 lepingu, mis kannab pealkirja „Töölepingu nr 2, 01.02.2003 muudatus“ (dtl 54). Märgitud dokumendiga muutsid pooled 01.02.2003 lepingu p-i 4 selliselt, et hagejale makstakse miinimumpalka ja et hagejale makstav töötasu tõuseb automaatselt koos palga alammäära kasvuga. Lepingu muudatuse sõlmis hageja isiklikult ja kostja nimel allkirjastas selle juhatuse esimees T M, kes oli tol hetkel kostja äriregistri andmetest nähtuvalt ka korteriühistu juhatuse liikmeks (tl 86–90). Lepingu muudatuses kasutatakse mõistet „palk“ ja pooltele viidates kasutatakse mõisteid „tööandaja“ ja „töötaja“. Viidatud terminite kasutamine viitab töösuhtele ja näitab ka seda, et pooled ise käsitlesid nende vahel eksisteerinud suhet töösuhtena;
8.5.Hageja jaanuar 2020–juuli 2020 pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on tasunud hagejale töötasu (dtl 52-53). Kostja kinnitas ka kohtumenetluses seda, et tema maksis hagejale töötasu. Asjaolu, et üks isik maksab teisele raha ja nimetab seda „töötasuks“, viitab töösuhtele nende kahe isiku vahel. Lisaks see näitab, et ka raha maksja käsitleb tema ja raha saaja vahel eksisteerivat suhet töösuhtena. Asjaolu, et hageja töötasu arvestas ja väljamakseid tegi korteriühistu majahaldur, ei ole oluline, sest hagejale tehtud väljamaksetest nähtub, et raha makstakse töö eest ja tegemist on töötasuga. Töötasu maksmine ei ole kohustus, mida tööandja peab isiklikult täitma. Oluline on, et kolmas isik täitis kostja töötasu maksmise kohustust hageja ees. Kohtu hinnangul ei välista pooltevaheliste suhete kvalifitseerimist töösuhtena see, et peale töötasu sai hageja ka pensioni. Sissetuleku saamine erinevatest allikatest ei välista seda, et üheks allikaks võivadki olla töösuhted;
8.6.Töösuhtele on omane see, et tööandja varustab töötajat töövahenditega. Praegusel juhul tuleneb tööjuhendi p-st 7, et majahoidja ostab ise eririided, töö- ja puhastusvahendid (dtl 57–60). Kostja esitas ka väite, et hageja ise ostis endale töös kasutatud materjalid. Samas on kostja hüvitanud hagejale 2016–2018. a ostetud töövahendite maksumuse (tl 74-75) või maksnud talle 2020. a avanssi töövahendite (kolm luuda, seep, liim, prügikotid, töökindad, põrandahari, vedelseep, kindad) ostmiseks (dtl 52-53). Kuigi kostja ise ei ole hagejale töövahendeid ostnud, on ta kandnud nende soetamisega seotud kulusid. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et hageja ise oleks endale töövahendeid ostnud. Töövahenditega seotud kulude kandmine on omane töösuhtele, kus tööandaja kohustuseks on varustada töötajat tööde tegemise jaoks vajalike vahenditega;
8.7.Kohus leiab, et ka 01.02.2003 lepingu lõpetamisega seotud asjaolud kinnitavad, et poolte vahel oli töösuhe. Kostja 26.05.2020 juhatuse koosoleku protokollis tuuakse välja terve rida hageja töös esinevaid puudusi ja seejärel otsustakse lõpetada hageja tööleping alates 30.06.2020 (dtl 83-84). Kostja andis hagejale kätte 29.05.2020 avalduse, kus avaldas soovi lõpetada 01.02.2003 sõlmitud tööleping (dtl 71). Ka 29.05.2020 avalduse esitamisele järgnenud asjaolud viitavad töösuhtele. Näiteks kostja 26.06.2020 juhatuse koosoleku protokollis on esitatud erinevad puudused hageja töös ja hagejale tehakse ülesandeks need puudused kõrvaldada (dtl 85). Kostja 01.07.2020 juhatuse koosoleku protokollis tuuakse välja, et hageja ei ole kõiki 26.06.2020 juhatuse koosoleku protokollis esitatud puuduseid kõrvaldanud ja otsustatakse välja maksta hagejale töötasu eelmise kuu eest, saamata jäänud puhkusetasu ja hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel ühe kuu ulatuses (dtl 87). Viidatud dokumendid kogumis kinnitavad, et pooled käitusid nagu töötaja ja tööandja, sest kostja avaldas rahulolematust hageja töös esinevate puuduste tõttu, andis viimasele korraldusi puuduste kõrvaldamiseks, otsustas töölepingu lõpetada ja maksta hagejale välja hüvitised, millised tööandja peab töölepingu lõpetamisel maksma. Viidatud dokumendid kinnitavad, et kostja ise pidas poolte vahel eksisteerinud suhet töösuhteks;
8.8.Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates tuleb asuda seisukohale, et hageja ja kostja vahel olid töösuhted, mis tekkisid 01.02.2003, kui pooled sõlmisid töölepingu. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et hageja oli töösuhtes majahalduriga. Samuti ei tõendanud kostja väidet, et hageja ja kostja sõlmisid käsunduslepingu.
9.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja toimetas hagejale kätte 29.05.2020 avalduse, millega ta ütles töölepingu erakorraliselt üles alates 30.06.2020 (dtl 71). Hageja ei ole töösuhte lõpetamist vaidlustanud. Kostja 01.07.2020 juhatuse koosoleku protokolli järgi maksis kostja hagejale töösuhte lõpetamisel töötasu eelmise kuu eest, puhkusetasu ja hüvitise TLS § 100 lg 5 alusel ühe kuu ulatuses. Hageja palus hagis välja mõista kostjalt TLS § 100 lg 5 alusel maksmata jäänud hüvitis kahe kuu eest.
10.TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et hageja töötas kostja juures kauem kui kümme aastat. Seetõttu pidi kostja TLS § 97 lg 2 p 4 alusel erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama vähemalt 90 kalendripäeva. Asja materjalide järgi teatas kostja hagejale 29.05.2020 avaldusega töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette 30 päeva. Samas annab seadus tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles seaduses sätestatud etteteatamise tähtaega järgimata. TLS § 97 lg 3 sätestab, et käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
11.Kuigi hageja ei vaidlustanud töölepingu erakorralist ülesütlemist kostja 29.05.2020 avaldusega alates 30.06.2020, mistõttu on ülesütlemine jõustunud, peab kohus vastama küsimusele, kas tööandjal oli seaduses sätestatud alus töösuhte erakorraliseks lõpetamiseks ja kas vastav alus andis kostjale õiguse mitte järgida seaduses sätestatud töölepingu erakorralisest ülesütlemisest etteteatamise tähtaega. Jaatava vastuse puhul ei ole hagejal õigust nõuda TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise saamist ulatuses, milles tal oleks olnud õigus tööandjalt saada etteteatamistähtaja järgimisel.
12.Kohtule esitatud kostja 29.05.2020 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses puudub töösuhte lõpetamise põhjendus (dtl 71). Kohtumenetluses on kostja asunud põhjendama erakorralist ülesütlemist väidetega selle kohta, et hageja on kestvalt rikkunud töökohustusi. Näiteks väitis kostja, et nähtuvalt korteriühistu 17.07.2010 kordus-üldkoosoleku protokollist ei olnud kostja hageja tööga rahul, sest viimane ei pese piisavalt ülemisi korruseid (dtl 82). Kostja 26.05.2020 juhatuse koosoleku protokolli järgi heidetakse hagejale ette järgmiseid rikkumisi: töötaja ei käi tööl vastavalt lepingus kokkulepitud ajale; töötaja ei ole täitnud majahoidja-koristaja tööjuhendi-meelespea põhikohustuste p-des 12–14, 17 ja 19 sätestatud ülesandeid (dtl 57). Kostja 26.06.2020 juhatuse koosoleku protokollis tuuakse välja rida hageja töökohustuste rikkumisi, näiteks koridoride märgpesu on poolik; lifti uksed, paled, seinad, koridorides olevad lülitid on puhastamata jne (dtl 85). Kostja väitel on tema juhatus korduvalt vestelnud hagejaga ja juhtinud töötaja tähelepanu puudustele töös, kuid töötaja ei ole asunud oma töökohustusi hoolikamalt täitma. Kohus leiab, et arvestades kostja väiteid võiks töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olla TLS § 88 lg 1 esimene lause (tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist) või alternatiivselt TLS § 88 lg 1 p 2 (tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine) või alternatiivselt TLS § 88 lg 1 p 3 (tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi).
13.Hageja vaidlustas kostja väiteid töölepingu rikkumise kohta, mistõttu lasus kostjal kohustus oma väiteid tõendada. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja on rikkunud töökohustusi. Kostja soovis tõendada hageja rikkumisi korteriühistu 17.07.2010 kordus-üldkoosoleku protokolli (dtl 82) ning 26.05.2020, 26.06.2020 ja 01.07.2020 juhatuse koosoleku protokollidega (dtl 82–85; dtl 87). Kohus leiab, et protokolli alusel ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, kas hageja pani toime protokollides loetletud töökohustuste rikkumisi. Seda enam, et kostja ise esitas
kohtule hageja 29.06.2020 aruande kostja 26.06.2020 juhatuse koosoleku protokollis esitatud puuduste kõrvaldamise kohta (dtl 86). Seega pidanuks kostja tõendama, et hageja on rikkunud töökohustusi, muuhulgas neid, mis on välja toodud kohtule esitatud protokollides. Kohtu hinnangul ei tõenda hageja töölepingu rikkumist kostja esitatud pildid trepikojast (dtl 100–103). Piltide alusel ei ole võimalik tuvastada, kus, mis aastal ning osade piltide puhul, mis kuupäeval ja kellajal on need tehtud. Piltidel kajastatut ei ole võimalik siduda hageja töökohustuste rikkumisega. Kuna tõendatud ei ole, et kostjal oli seaduses sätestatud alus öelda hagejaga sõlmitud tööleping erakorralisel üles, puudub vajadus hinnata, kas kostja pidi töölepingu erakorralisel ülesütlemisel järgima TLS § 88 lg-s 2 sätestatud nõuet (enne töölepingu ülesütlemist peab tööandja pakkuma töötajale võimalusel teist tööd) ja TLS § 88 lg-s 3 sätestatud nõuet (enne töölepingu ülesütlemist peab tööandja töötajat hoiatama).
14.Kohus on tuvastanud, et tõendamata on hageja töökohustuste rikkumine, mis oleks andnud kostjale õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda. Kuna töölepingu rikkumised ei ole tõendatud, puudus kostjal õigus mitte järgida töölepingu ülesütlemise tähtaega TLS § 97 lg 3 alusel. Kohutule esitatud asjaoludest nähtub, et tööandaja teatas töötajale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest 30 päeva ette, kuigi pidi teatamata vähemalt 90 päeva ette. Kostja on tasunud hagejale hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel vähem etteteatud ülesütlemise eest ühe kuupalga ulatuses. Kuna puuduvad TLS § 97 lg-s 3 sätestatud alused etteteatamistähtaega järgimata jätmiseks, pidanuks kostja tasuma hagejale hüvitist TLS § 100 lg 5 kolme kuu tasu ulatuses. Seega peab kostja tasuma hagejale hüvitist kahe kuu eest. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja töötasu suuruseks oli miinimumpalk 584 eurot, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista TLS § 100 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 ja § 108 lg 1 alusel hüvitis 1168 eurot (bruto; 584 eurot x 2 kuud).
15.Kohus rahuldab hagi, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 2 alusel. Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes.
16.Hageja on käesolevas tsiviilasjas esitanud oma menetluskulude nimekirja 05.01.2021. Kohus viitab, et määras pooltele 24.01.2022 kohtukirjas tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Määratud tähtaja jooksul hageja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. Seega lähtub kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramisel 05.01.2021 esitatud menetluskulude nimekirjast. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesoleva tsiviilasja menetluses kandnud menetluskulusid (õigusabikulusid) kokku 180. Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 60 eurot ning menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi kokku 3 tunni ulatuses.
17.Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
18.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
19.Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 60 eurot. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 60 eurot, tasuna mõistlik.
Hagejale on menetluses ostutatud õigusabi teenust kokku kolme tunni ulatuses. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Arvestades asjaolu, et hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 60 eurot, tuleb hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks lugeda 180 eurot (3 tundi x 60 eurot). Kohus määrab seega hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 180 eurot, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.
20.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.