Eurocar OÜ hagi T. T. ja K. P. vastu kasutuseelise hüvitamiseks.
Hagi hind
60 907,51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eurocar OÜ (registrikood 12724594, asukoht Tartu mnt 18, 10115, Tallinn, e-post [email protected]), seadusjärgne esindaja R. V. (epost XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat A. A. (XXX, e-post XXX ) Kostja I: T. T. XXX)
Kohtuistungi aeg
(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post
Kostja II: K. P. (isikukood XXX, elukoht XXX), e-post XXX) 26. jaanuar 2022
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista T. T. ja K. P. solidaarselt Eurocar OÜ kasuks kinnisasja kasutuseeliste eest hüvitis summas 30 732 (kolmkümmend tuhat seitsesada kolmkümmend kaks) eurot, seisuga 22.12.2020 sissenõutavaks muutunud viivis 1760,23 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 22.12.2020 sissenõutavaks muutunud kasutuseelistelt (15 366 eurot) alates 23.12.2020 kuni põhinõude (summas 15 366 eurot) tasumiseni.
Jätta menetluskulud solidaarselt T. T. ja K. P. kanda.
4.Rahuldada Eurocar kindlaksmääramiseks.
OÜ
taotlus
1 (8)
menetluskulude
rahalise
suuruse
5.Mõista T. T. ja K. P. solidaarselt Eurocar OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 3358 eurot.
6.Mõista T. T. ja K. P. solidaarselt Eurocar OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt (3358 eurot) alates menetluskulude rahalist suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
1.Eurocar OÜ (hageja) esitas 22. detsembril 2020 hagi T. T. (kostja I) ja K. P. (kostja II) vastu kasutuseeliste hüvitamise ja viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 23. oktoobril 2019 enampakkumisel XXX asuva kinnisasja (edaspidi kinnistu). Täitemenetluses (täiteasjad nr XXX ja XXX) müüdi kostjate kaasomandis olevat vara. Hageja kanti kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 14.11.2019. 23.10.2019 (st enampakkumise toimumise päeval) edastas hageja kostjatele e-kirja, milles palus teatada, millal annavad kostjad üle kinnistu valduse. 24.10.2019 vastas kostja I, et tal on õigus valdus üle anda mõistliku tähtaja jooksul. 15.11.2019 e-kirjaga pöördus hageja kostjate poole uuesti ning selgitas, et alates 15.11.2019 hakkab hageja arvestama saamata jäänud tulu summas 1600 eurot kuus, kuna hagejale kui kinnistu omanikule jääb saamata kinnistu väljaüürimisest saadav üüritulu. Kostjad andsid kinnistu valduse hagejale üle alles 11. jaanuaril 2022. Eelnevast tulenevalt kasutasid kostjad kinnistut ilma õigusliku aluseta ning kostjatel tuleb hüvitada kasutuseelise väärtus. Eurocar OÜ tegevusvaldkonnaks on kinnisvaraalane tegevus, st Eurocar üürib välja talle kuuluvat kinnisvara. Kostjate tegevuse tõttu ei olnud aga hagejal võimalik talle kuuluvalt kinnistult tulu teenida ning seda välja üürida, mistõttu kahjustasid kostjad oma käitumisega ka hageja majandustegevust. Kinnistu koosseisu kuulub elamu suletud netopinnaga ca 178 m2. Seega said kostjad käesoleval juhul alusetult kasutuseeliseid, sest said (tasuta) vallata kinnistut ning ei pidanud samaaegselt endale sama suurt elupinda (st 178 m2 suurust elumaja) üürima. Hageja on kasutuseeliste arvestamisel tuginenud avalikult kättesaadavatele andmetele, mille kohaselt on Tartus analoogsete kinnistute ruutmeetri üürihind vahemikus 4,29 – 9,38 eur/m2 kuus. Hageja on võtnud keskmise ruutmeetri üürihinna, milleks tuleb 6,64 eur/m2 ((7,8+4,29+5,95+9,38+5,79)/5. Kuna kinnistu koosseisu kuulub elamu pindalaga 178 m2, siis on kasutuseeliste suuruseks ühes kuus vähemalt 1182 eurot (6,64*178). Kasutuseeliste suurus on mõistlik, arvestades, et üürikuulutustest nähtuvalt on samas kandis (Tartus, XXX) sarnases suuruses maja üürihind 1500 eurot kuus (vt lisa 6 – XXX objekt).
2 (8)
Eeltoodu alusel arvestas hageja kasutuseeliste väärtuseks ühes kuus 1182 eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista kasutuseelis aja eest, mil kinnistu oli kostjate ebaseaduslikus valduses. Hageja palub välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 1760,23 eurot. Lisaks on hageja taotlenud TsMS § 367 alusel jooksva viivise väljamõistmist kuni põhinõude tasumiseni.
3.Hageja märgib kostja vastuses esitatud seisukohtadele järgmist. Kinnistu osas koostatud eksperthinnangust nähtub, et XXX suletud netopind on 178 m2. Ehitisregistri andmete kohaselt on XXX aadressil ehitistena registreeritud aiamaja ja kuur, mis tähendab, et ehitisregistrisse ei ole kantud hoone andmeid pärast ümberehitamistöid – kinnistul paiknes varasemalt aiamaja, mis on tänaseks ümber ehitatud elamuks. Selle kohta vastav dokumentatsioon (sh kasutusluba ja ehitusluba) puuduvad. Kostjad on lähtunud kinnistu ehitusaasta ja renoveerimisvajaduse kohta väidete esitamisel kinnistul asuva aiamaja seisukorrast, mida tänaseks enam sellisel kujul ei ole. Kostja seisukoht, et kasutuseeliste arvestamisel ei saa lähtuda keskmistest üürihindadest, vaid tuleb tuvastada kas ja millist hinda oleks keegi nõus reaalselt tasuma vastava elamu kasutamise eest, ei ole adekvaatsed. Kasutuseeliste arvutamisel tuginetakse avalikult kättesaadavatele andmetele, antud juhul www.kv.ee kuulutustele. Hageja oleks võinud perioodil, mil kostjad kinnistut ei vabastanud, saada kasu kinnistu välja üürimisest kolmandatele isikutele. Kostja vastus (tl 65-67)
4.Kostjad hagiga ei nõustu, paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ehitusregistri andmetel on hoone suletud netopind 74,7 m2, mitte aga hageja poolt väidetud 178 m2. Seega saaks hageja nõude puhul lähtuda hoone suletud netopinnast 74,7 m2 ning hageja maksimaalne nõue kostjate vastu saaks ühes kuus olla 496,01 eurot (6,64*74,7) ja perioodi eest 15.11.2019-11.01.2022 – 12 896,26 eurot (26*496,01). Hageja on jätnud tähelepanuta, et kinnistul asuv hoone on ehitatud 1960. aastal ja vajab renoveerimist ning selle seisukorda ei saa täiel määral võrrelda hageja poolt toodud hoonete üürihindadega, mis on ehitatud 1988, 1999 ja 2000.aastatel. Hagejal tuleks kasutuseeliste kaotuse hindamisel lähtuda mitte tavalise sarnase elamu kasutusõiguse väärtusest, vaid just konkreetse elamu aadressil XXX kasutusõiguse väärtusest. Käesolevas asjas ei ole aga hageja ülaltoodud põhimõttest lähtunud. Ühtlasi on hageja ise oma hagiavalduses märkinud, et hageja ei soovi kinnistut tegelikult ise kasutada, vaid seda kolmandatele isikutele välja üürida. Seega sisuliselt on hageja leidnud, et tema kahjuks ei ole kasutuseelistest ilma jäämine, vaid see, et ta ei saanud teenida vastavalt elamult üüritulu. Seega sisuliselt nõuab hageja kostjatelt mitte kaotatud kasutuseeliste hüvitamist, vaid kahju hüvitamist seoses elamu kolmandatele isikutele üürimise võimaluse kaotamisega. Samas ei ole hageja üldse tõendanud, et ta oleks saanud vastava hinnaga vastaval ajavahemikul vastavat elamut välja üürida ja teenida sellest hageja poolt nõutud üüritulu. See tähendab, et hageja ei ole kahju tekkimise eeldusi tõendanud ja ta ei saa kostjatelt hagiavalduses toodud kasutuseeliste hüvitamist nõuda. Hüvitamisele kuuluva kahju ja kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb mh arvestada VÕS §-des 127 ja 128 sätestatut. Kaotatud kasutuseelise arvestamisel võib lähtekohaks olla kasu, mida hageja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema. Saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Saamata jäänud tulu suuruse kindlakstegemiseks tuleb hageja võimalikust sissetulekust maha arvata vajalikud kulutused sellise sissetuleku saamiseks. Seetõttu on põhjendatud arvestada asjaoluga, et üüri sisse tuleb arvestada hageja kulutused. Hageja kahju suuruseks ei pruugi seetõttu olla saamata jäänud üüri suurus, sest kui hageja oleks pidanud tegema üürileandjana kulutusi üürilepingu täitmiseks, siis tuleb ära jäänud kulutused maha arvata saamata jäänud
3 (8)
üüri summast. Ehitise kasutuseeliste arvestamisel tuleb arvestada ka kulutusi, mida hagejal tulnuks teha siis, kui ta oleks ise saanud asja kasutada ja mida ta tegelikult kostjate tõttu kokku hoidis. Kostjate kulud seoses kinnistu kasutamisega on olnud keskmiselt 230 eurot kuus (osa kulutustes on toodud lisas 2, millele lisanduvad veel kütte- ja veekulud). Seega tuleb asuda seisukohale, et ka hageja on vastava summa kuus kokku hoidnud, kuna ta ei ole kinnistut kasutanud, kuid oleks pidanud kandma, kui ta oleks kinnistut ise kasutanud. Seega isegi, kui asuda seisukohale, et hagejal oleks mingeid kasutuseeliste hüvitamise nõudeid, millega kostjad ei nõustu, ja lähtuda eeldusest, et kasutuseelise suuruse leidmisel saaks lähtuda hageja poolt soovitust üürihinnast 6,64 eur/m2 , millega kostjad ei nõustu, ja tegelikust elamu pindalast 74,7 m2 , siis saab hageja maksimaalne nõue kostjate vastu ühes kuus olla 266.01 eurot (496,01 – 230) ja perioodi eest 15.11.2019-14.12.2020 – 3458,13 eurot (6 448,13 – 2990).
26.jaanuari 2022 kohtuistung
5.Hageja jäi oma nõude juurde, paludes kostjatelt välja mõista kasutuseelised, kuna kostjad valdasid ebaseaduslikult XXX kinnistut. Arvestades, et kinnistu on olnud kostjate ebaseaduslikus valduses alates 15.11.2019, on hageja arvutuste kohaselt kostjad perioodi 15.11.2019-11.01.2022 eest saanud lubamatuid kasutuseeliseid vähemalt 30 732 eurot (26 kuud *1182 eurot). Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjatelt kasutuseeliseid kokku summas 30 732 eurot ning hageja palub vastava summa kostjatelt välja mõista. Hageja palub välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 1760,23 eurot ja TsMS § 367 alusel jooksva viivise väljamõistmist 23.12.2020 sissenõutavaks muutunud kasutuseelistelt kuni põhinõude (15 366 eurot) tasumiseni.
6.Kostjad hagi õigeks ei võta ning vaidlevad hagile vastu. Kostjad jäävad oma varasemalt esitatud kirjalike vastuväidete juurde. Täiendavalt selgitavad, et maja vajab renoveerimist, mistõttu ei ole kohane sellises summas kasutuseeliste nõudmine. Samuti viitavad, et nõutavast kasutuseeliste summast tuleks maha arvestada igakuised kostjate poolt kantud kommunaalkulud. Kostjad elasid majas kuni väljatõstmise hetkeni ning on nõus selle perioodi eest tasuma 500 eurot kuus kasutuseelistena. Esindaja on esitanud asjas kõik vajalikud tõendid, täiendavaid tõendeid kostjad esitada ei soovi. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus leiab, et Eurocar OÜ hagi T. T. ja K. P. vastu kasutuseelise hüvitamiseks kuulub rahuldamisele.
8.Hageja on esitanud kostjate vastu kasutuseelise hüvitamise nõude AÕS § 85 lg 1 ja VÕS § 1037 lg 1 alusel. Lisaks on esitatud hagiavalduse esitamise hetkel sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmise nõue ja TsMS § 367 alusel jätkuva viivise väljamõistmise nõue VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Solidaarvastutuse õiguslikuks aluseks on VÕS § 65 lõiked 1 ja
9.Hageja nõuab kostjatelt hüvitist selle eest, et kostjad kasutasid ja valdasid ilma õigusliku aluseta hageja kinnisasja. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Valdaja vastutab asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 10371040 (AÕS § 85 lg 1). VÕS § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule 4 (8)
hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Rikkumise teel saadu üheks osaks on ka kasutuseelised (TsÜS § 62 lg 1). Riigikohus on tsiviilasja nr 2-15-18478 27. septembri 2017 kohtuotsuse p-s 11 viidanud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid (vt nt Riigikohtu 22. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-165-14, p 16; 19. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09, p 15). VÕS § 1037 lg 1 alusel nõude rahuldamise eelduseks on, et kostja on rikkunud hageja nõusolekuta mingit tema õigust eelkõige tema omandit või valdust, praegusel juhul väidetavalt kasutamise teel, ning et ta on rikkumise abil hageja arvel rikastunud, st saanud midagi, millel on harilik väärtus. VÕS § 1037 lg 3 esimene lause sätestab, et sama paragrahvi lg-tes 1 ja 2 nimetatud harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga.
10.Esmalt kontrollib kohus, kas kostjad on kasutanud hageja nõusolekuta hagejale kuuluvat omandit ja millisel ajavahemikul hageja õiguste rikkumine toimus. Vaidlust ei ole selles, et täiteasjades nr XXX ja XXX toimus vara enampakkumine, kus hageja tegi kinnistu aadressiga XXX (katastritunnus XXX, edaspidi kinnistu) enampakkumisel parima pakkumise (tl 11-13). Hageja kanti kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 14.11.2019 (tl 18-19). Kostjad esitasid hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr XXX), kuid Tartu Maakohtu 19. veebruari 2021 ja Tartu Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2021 otsusega jäeti kostjate hagi rahuldamata. Seega on tuvastatud, et kostjad kasutasid õigusliku aluseta alates 14.11.2019 hagejale kuuluvat kinnistut XXX. Vaidlust ei ole ka selle üle, et 23.10.2019 (st enampakkumise toimumise päeval) edastas hageja kostjatele e-kirja, milles palus teada anda, millal annavad kostjad üle kinnistu valduse (tl 20). 24.10.2019 vastas kostja I, et tal on õigus valdus üle anda mõistliku tähtaja jooksul (tl 21). 15.11.2019 e-kirjaga pöördus hageja kostjate poole uuesti ning selgitas, et kuna kostjad ei ole kinnisasja valdust vabastanud siis alates 15.11.2019 hakkab hageja arvestama saamata jäänud tulu summas 1600 eurot kuus, kuna hagejale kui kinnistu omanikule jääb saamata kinnistu väljaüürimisest saadav üüritulu (tl 2122). Hageja poolt edastatud kirjadega on tuvastatav hageja soov, et kostjad kinnistu vabastaksid, ning seega on tõendatud, et kostjad kasutasid hageja nõusolekuta hagejale kuuluvat kinnistut. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjad vabastasid kinnistu 11. jaanuaril 2022. Seega on tuvastatud, et kostjad kasutasid ja valdasid hageja nõusolekuta hageja kinnisasja perioodil 14.11.2019 kuni 11.01.2022.
11.Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjad on rikkumise abil hageja arvel rikastunud. Kasutuseeliste hüvitamise nõude lahendamiseks tuleb kohtul teha kindlaks, milline oli kostjate poolt hageja valduse rikkumise tulemusena saadud kasu, mida hageja ise asja vallates oleks saanud. Riigikohus on 20.12.2005. a lahendis nr 3-2-1-136-05 (p 26) märkinud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid. Esmajoones on see ilmne elamute puhul. Kinnisasja (aga ka ehitiste kui vallasasjade) kasutuseeliste arvestamisel saab aluseks võtta eeldatava üüritulu, mida omanik oleks saanud asja välja üürides, arvestades ka kulutusi, mida üürileandjana tulnuks teha. Kohus on seisukohal, et kostjad on saanud alusetult kasutuseeliseid, sest said (tasuta) vallata kinnistut ning ei pidanud samaaegselt endale sama suurt elupinda üürima. Seega on tuvastatud, et kostjad on rikkumise abil hageja arvel rikastunud. Hageja on kasutuseelise arvutamisel lähtunud sellest, et kinnistu koosseisu kuulub elamu suletud netopinnaga ca 178 m2. Kasutuseeliste arvestamisel on hageja tuginenud avalikult kättesaadavatele andmetele, www.kv.ee kuulutustele, mille kohaselt on Tartus analoogsete
5 (8)
kinnistute ruutmeetri üürihind vahemikus 4,29 – 9,38 eur/m2 kuus. Hageja on võtnud keskmise ruutmeetri üürihinna, milleks on 6,64 eur/m2. Seega on kasutuseeliste suuruseks ühes kuus vähemalt 1182 eurot (6,64*178). Kostja vastuväidete kohaselt on maja renoveerimata ning I korrus kasutuskõlbmatu, mistõttu ei oleks olnud võimalik kinnisasja hageja poolt arvestatud summa alusel välja üürida. Samas ei ole kostjad esitanud maja renoveerimise vajaduse ja I korruse kasutuskõlbmatuse kohta tõendeid. Hageja on esitanud Pindi Kinnisvara eksperthinnangu nr XXX (tl 23-52), mis lükkab kostjate vastava väite ümber, kuna hinnangu kohaselt on hinnatava vara seisukord rahuldav/hea ning kinnistu turuväärtus on 135 000 eurot. Lisaks on kostjad viidanud, et ehitusregistri andmetel on hoone suletud netopind 74,7 m2, mistõttu on hageja kasutuseelise nõude suurus arvestatud ebaõigete andmete alusel. Eksperthinnangust nähtub, et ehitisregistri andmetel on tegemist aiamajaga, mille pindala on oluliselt väiksem reaalsest pindalast, ümberehitamiseks puudub nõutav dokumentatsioon (nii ehitus- kui ka kasutusluba), elamu/kõrvalhoonete tehnosüsteemide ja konstruktsioonide materjalide erisused. Soovituslik on andmed aktualiseerida. Eeltoodust tuleneb, et hageja ostis täitemenetluse raames toimunud enampakkumise käigus suurema suletud netopindalaga elamu kui seda kajastavad ehitusregistri andmed. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus lähtuda kasutuseelise kindlaksmääramisel tegelikust elamu suurusest, mitte ehitusregistri andmetest. Lisaks viitab kohus, et ka kostjad kasutasid elamut vastavalt selle tegelikule suurusele, st 178 m2, mitte väiksemas mahus, st 74,7 m2. Seega on põhjendatud määrata kasutuseelise suuruseks 1182 eurot kuus. Kostjate viide, et kasutuseelisest tuleks maha arvata hageja kokkuhoitud kulud (elekter, prügi, vesi, küte), ei ole asjakohased, kuna kostjad ei ole esile toonud, millised olid nende kantud kulud, mida tegelikult pidanuks kandma hageja. Kostjate poolt kantud igakuised kommunaalkulud olid tekkinud kostjate poolt hagejale kuuluva kinnistu kasutamisega ning nende kulutuste kandmine oli kostjate, mitte hageja kohustus. Riigikohus on oma 20. märtsi 2019 lahendis tsiviilasjas nr 2-17-1413 p-s 11 märkinud, et kahjuhüvitise vähendamist reguleerivad VÕS §-d 139 ja 140 ei kohaldu hageja alusetu rikastumise sätete alusel esitatud nõudele (väärtuse hüvitamise nõue VÕS § 1037 lg 1 järgi). VÕS §-d 139 ja 140 kohalduvad juhul, kui õigustatud isik nõuab kohustatud isikult kahju hüvitamist. Hageja ei esitanud kaotatud kasutuseelise kui kahju hüvitamise nõuet (vt selle kohta Riigikohtu 8. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-15, p 18; Riigikohtu 25. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-15, p 12). Kuna hageja ei ole esitanud kohustatud isiku vastu kahju hüvitamise nõuet, ei esine aluseid kahju hüvitamise vähendamiseks. Kuna kostjad on 26 kuu vältel kasutanud hageja kinnistut õigusliku aluseta ja saanud kasutuseelise, sest ei pidanud vaidlusalusel ajavahemikul teistelt isikutelt üürima 178 m2 suuruseid ruume, tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista perioodi 15.11.201911.01.2022 eest kasutuseelis summas 30 732 eurot.
12.Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja 22.12.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1760,23 eurot. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja esitas viivisearvestuse, millele kostjad ei ole vastuväiteid esitanud. Kuivõrd vaidlust ei ole, et kostjad on kasutuseelise tasumisega viivituses, kuulub hagi rahuldamisele 22.12.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue (1760,23 eurot) osas. Samuti on hagi põhjendatud 23.12.2020 sissenõutavaks muutunud kasutuseelistelt edasiulatuva viivisenõude osas (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 367) ning kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista
6 (8)
viivis VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates 23.12.2020 kuni põhinõude (summas 15 366 eurot) tasumiseni. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 32 492,23 eurot (s.o põhivõlg 30 732 eurot + sissenõutavaks muutunud viivised 1760,23 eurot) ning viivis põhivõlalt (15 366 eurot) alates 23.12.2020 VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla (15 366 eurot) tasumiseni.
13.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivust ja esindajakuludest. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 1100 eurot, mis on TsMS § 174 lg 1 alusel põhjendatud ja vajalik kulu ning kuulub kostjatelt väljamõistmisele. Hagejat esindas lepinguline esindaja tunnihindadega 150 eurot ja 160 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Hageja kokkuvõtliku menetluskulude nimekirja (tl 89-90) kohaselt osutas lepinguline esindaja menetluses õigusabi kokku 10 tundi ja 30 min (tunnihinnaga 150 eurot) summas 1575 eurot, s.o -
09.12.2020 kliendi esitatud materjalide analüüs, hagiavalduse koostamise alustamine kasutuseeliste hüvitamiseks (ebaseaduslik valdus); e-kirjavahetus kliendiga hagi eseme osas (4h 30m)
11.02.2021 hageja seisukoha koostamine kostjate 11.01.2021 vastuse ja menetluse peatamise taotluse osas (3h 30m)
ja 1 tunni 55 min ulatuses (tunnihinnaga 160 eurot) summas 306,67 eurot, s.o -
26.01.2022 kohtuistungiks ettevalmistumine (1h)
-
26.01.2022 menetluskulude nimekirja koostamine tsiviilasjas (15m)
-
26.01.2022 Tartu Maakohtu (hageja on ekslikult märkinud Harju Maakohus) kohtuistungil osalemine (40m)
kokku koos käibemaksuga 2258 eurot. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-21-177-15, p 13). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi.
7 (8)
Kohtu hinnangul on asja keerukust ja mahukust arvestades hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esindajakulud on põhjendatud ja vajalikud 10 tunni ja 30 min ulatuses, s.o summas 2258 eurot (koos käibemaksuga). Järelikult tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 3358 eurot (1100 + 2258). TsMS § 177 lg 4 alusel kuulub rahuldamisele hageja taotlus mõista kostjatelt solidaarselt välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.