L F hagi Osaühing Taimler MM vastu saamata jäänud töötasu 2748,16 euro, kasutamata põhipuhkuse hüvitise 45,42 euro ja puhkusetasu 158,62 euro nõudes
Tsiviilasja hind
2952,20 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: L F (isikukood: xxx; elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: Aleksei Smelov (e-post: [email protected]) Kostja: Osaühing Taimler MM (registrikood: 10403532; asukoht Väike-Paala tn 2, Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: Aleksei (Advokaadibüroo Narlex; [email protected])
Asja läbivaatamine
Forstiman e-post:
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista Osaühingult Taimler MM välja L F kasuks töötasu (tulemustasu) 2748,16 eurot (bruto).
3.Mõista Osaühingult Taimler MM välja L F kasuks puhkusehüvitis summas 42,61 eurot (bruto).
4.Mõista Osaühingult Taimler MM välja L F kasuks puhkusetasu detsembri 2020 eest 107,10 eurot (bruto). Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud kostja Osaühingu Taimler MM kanda.
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
2-21-5639 avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
EELNEV MENETLUS
1.Töövaidluskomisjon (edaspidi TVK) rahuldas 12.03.2021.a otsusega (tlk 5 jj) hageja avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt välja töötasu (tulemustasu) summas 2748,16 eurot (bruto) ja puhkusetasu 139,06 eurot (bruto) ja hüvitise summas 42,16 eurot (bruto).
2.Kostja esitas 09.04.2021.a Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni (TVK) otsuse (xxx) läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
3.15.04.2021 määrusega kohustas kohus hagejat esitama kohtule oma nõuded hagi vormis. Hageja esitas 27.04.2021 kohtule hagi ja 19.05.2021, 09.06.2021 selle täpsustused. 14.06.2021 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavaldusest nähtub, et pooled sõlmisid tähtajatu töölepingu, mille kohaselt hageja asus tööle koka töökohale, tööajaga 40 tundi nädalas, töötasuga 1220 eurot kuus.
2.Pooled sõlmisid 22.07.2020 töölepingu muutmise kokkuleppe, millega muutsid töölepingu p-is 5.1 sätestatud töötasu suurust järgmiselt: töötasu 1000 eurot + 5% lisatasu 40% käibest (tulemustasu).
3.01.12.2020 edastas kostja hagejale teatise, mille kohaselt ütles tööandja töölepingu alates 31.12.2020 üles TLS § 89 lg 1 alusel.
4.Kostja käive oli järgmine: 2020.a. III kv käive 142 671,74 eurot; 2020. a. IV kv käive 176 658,22 eurot. Tööandjal on kaks söögituba: Helios Söögituba (aadress: Mustamäe Teaduspargi 6/1) ja Amanda Söögituba (aadress: Väike-paala tn 2). Hageja töötas Helios Söögitoas ja seoses sellega tuleb töölepingus märgitud käibe suuruse arvutamiseks üldkäive jagada pooleks vastavalt söögitubade arvule. Alternatiivselt võib käibe aluseks võib võtta kostja käibe tervikuna.
5.III kvartalis ühe söögitoa käive oli 142 671.74 eurot / 2 = 71 335,87 eurot; 1 kuu käive 71 335,87 : 3 kuud = 23 778,62 eurot. 40% 1 kuu käibest - 23 778,62 eurot x 0,4 = 9 511,44 eurot. 5% 40% käibest - 511,44 x 0,05 = 475,57 eurot. Seega kostja oli kohustatud maksma hagejale tulemustasu augusti ja septembri 2020.a. eest iga kuu 475,57 eurot. Juulis 2020 oli kostja kohustatud maksma tulemustasu alates 22.07.2020 kuni 31.07.2020, s.o 8 tööpäeva eest. Juulis on 23 tööpäeva. III kv 1 tööpäeva tulemustasu suurus oli 20,68 eurot (1 kuu tulemustasu 475,57 eurot : 23). Seega oli kostja kohustatud maksma hagejale
2-21-5639 juulis tulemustasu 8 tööpäeva eest 20,68 eurot x 8 = 165,44 eurot.
6.IV kvartalis ühe söögituba käive oli 176 658,22 eurot / 2 = 88 329,11 eurot. 1 kuu käive 88 329,11 : 3 = 29 443,04 eurot. 40% 1 kuu käibest - 29443,04 eurot x 0,4 = 11 777,22 eurot. 5% 40% käibest – 11 777,22 x 0,05 = 588,86 eurot. Seega oli kostja kohustatud maksma hagejale tulemustasu oktoobri, novembri, detsembri eest iga kuu 588,86 eurot, kokku 1766,58 eurot.
7.Tulenevalt eeltoodust oli kostja kohustatud maksma hagejale tulemustasu kokku 2883,16 eurot. Tööandja maksis tulemustasu osaliselt ainult üks kord septembri eest - 135 eurot (vastavalt septembri 2020 palgalehele). Seega tööandja ei ole maksnud tulemustasu 2748,16 euro ulatuses (2883,16 – 135).
8.Tööandja tegi detsembris lõpparve ja väljastas detsembri palgalehe, mille kohaselt töötaja ühe puhkusepäeva hüvitis on 30,70 eurot. Tööandja vastavalt lõpparvele maksis töötajale: puhkusetasu 30,70 eurot x 6 päeva eest = 184,20 eurot ja puhkusetasu kompensatsiooni 30,70 eurot x 0,08 päeva = 2,46 eurot. Kostja leiab, et tööandja arvutas ebaõigesti ühe puhkusepäeva hüvitise, kuna ei ole arvestanud tulemustasuga. Töötaja oli puhkusel 2020. a: august – 7 päeva, september – 14 päeva detsember – 3 päeva, kokku 27 päeva. Augustis oli 1 riigipüham detsembris oli 3 riigipüha. Tööandja oli kohustatud maksma 22.07.2020 kuni 31.12.2020 eest täiendavalt tulemustasu 2748,16 eurot. 01.07.2020 kuni 31.12.2020 on 154 kalendripäeva. Seega täiendav keskmise tööpäevatasu on 17.85 eurot (2748,16 : 154) ja kostja oli kohustatud maksma hagejale täiendavalt: puhkusetasu detsembri eest 17,85 eurot x 6 päeva = 107,10 eurot ja kasutamata puhkuse hüvitist 17,85 eurot x 0,08 päeva = 1,4 eurot. Tööandja arvestas kasutamata puhkuse hüvitise ebaõigesti. Töötaja oli 2020.aastal puhkusel 27 päeva: augustis 7 päeva, septembris 14 päeva, detsembris 6 päeva. TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva. Seega tööandja oli kohustatud maksma kasutamata põhipuhkuse hüvitise 1 päeva eest, mitte 0,08 päeva eest nägu tööandja arvutas detsembri palgalehes. Seega on tööandja kohustatud maksma täiendavalt kasutamata põhipuhkuse hüvitise 0.92 päeva eest (1 – 0,08) summas 44,02 eurot (( 30 eurot + 17.85 eurot) x 0,92). Puhkusetasu nõue septembri eest. Töötaja oli puhkusel septembris 14 päeva. Vastavalt septembri palgalehele arvutas tööandja puhkusetasu järgmiselt: põhipuhkuse tasu 32,13 euro x 14,00 päeva = 449,82 eurot. Tööandja ei ole arvestanud tulemustasuga. Tööandja on kohustatud maksma 22.07.2020 kuni 31.08.2020 eest täiendavalt tulemustasu 641,01 eurot (22.07.2020 – 31.07.2020 - 165,44 eurot + august - 475,57 eurot). 01.02.2020 kuni 31.08.2020 on 174 kalendripäeva. Seega täiendav keskmine tööpäevatasu 01.02 – 31.08.2020 oli 3.68 eurot (641,01 : 174 kalendripäeva). Seega on tööandja kohustatud maksma täiendavalt puhkusetasu septembri eest 51,52 eurot (3,68 eurot x 14,00 päeva). Eeltoodust tulenevalt pidi hageja maksma kostjale täiendavalt: kasutamata põhipuhkuse hüvitise 45,42 eurot (44,02 + 1,4): puhkusetasu 158,62 eurot (107,10 + 51,52).
9.Hageja esitab kohtule samad nõuded, mis TVK-le. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks: töötasu (tulemustasu) 2748,16 eurot; kasutamata põhipuhkuse hüvitise 42,61 eurot; puhkusetasu 139,06 eurot.
10.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Töölepingu muutmine ei ole tühine,
2-21-5639 see on allkirjastatud tööandja poolt. Kostjal oli töötaja – personalijuht A M, kes on mh kostja juhatuse liikme abikaasa. Personaaljuht A M korraldas OÜ Taimler MM töötajate tööd ja nende õiguslike suhteid OÜ-ga Taimler MM, sh töölepingute ja erinevate tööandja tahteavalduste allkirjastamise ja kostja nimel töötajale töökorralduste tegemise. On oluline, et töölepingu kostja juhatuse liikme Meelis Meringo asemel allkirjastas personaljuht A M ja selle töölepingu alusel hageja töötas kostja juures kuni 31.12.2020 koondamiseni. Seega kostja juhatuse liige Meelis Meringo oli teadlik, et personalijuht A M allkirjastas töölepingu kostja nimel ja seega peab lugema, et juhatuse liige Meelis Meringo kiitis heaks personaljuhi toimingu või volitas personaaljuhi A M allkirjastama töölepingu. Töölepingu muutmise allkirjastas samuti personalijuht A M. Personalijuht lõpetas töötajaga töölepingu allkirjastades 01.12.2020 töölepingu ülesütlemise tahteavalduse. 16.02.2021 ja 09.03.2021 kostja poolt TVK-le antud seletustest tuleneb, et tööandja oli teadlik ja oli nõus sellega, et personalijuhil oli esindamise õigus töölepingu muutmise allkirjastamiseks. Muutmise kehtivust tõendab ka asjaolu, et pärast kokkuleppe sõlmimist hakkas tööandja maksma töötajale töötasu 1000 eurot kuus, nii nägu oli lepitud kokku töölepingu muutmises. Isegi kui oletada, et kostja ei ole töölepingu muutmist heaks kiitnud, siis on täidetud TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolituse eeldused.
11.Hageja täpsustas 24.08.2021 menetlusdokumendiga hagis esitatud puhkusetasu nõuet järgmiselt: „3.Välja mõista Kostjalt OÜ Taimler MM Töötaja L F kasuks puhkusetasu detsembri 2020.a. eest 107,1 eur.“
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
12.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Hageja väidab, et kostja oli kohustatud maksma hagejale töötasu 1000 eurot ja tulemustasu. Kostja vaidleb vastu väitele nagu oleks poolte vahel selline kokkulepe. Kostjal oli vaidlusalusel perioodil üks juhatuse liige – Meelis Meringo. Tehinguid kostja kui osaühingu nimel saab teha ainult juhatuse liige ning Meelis Meringo ei ole kostja seadusliku esindajana hagejaga kokku leppinud töötasu tasumises hageja poolt väidetud tingimustel. Kostja ei andnud kellelegi volitusi töötasu puudutava kokkuleppe sõlmimiseks hagejaga. Kostja ei kiitnud heaks A M poolt allkirjastatud kokkulepet, seega ei olnud A M kostja esindusõigust hagejaga kokkulepe töölepingu muutmise kohta allkirjastamiseks. Sellest tulenevalt vaidlusalune kokkulepe töölepingu tingimuste kohta on tühine. Sel põhjusel ei kuulu rahuldamisele hagi tulemustasu summas 2748,16 eurot väljamõistmiseks.
13.Kostja hinnangul ei kuulu rahuldamisele ka hageja nõue kasutamata põhipuhkuse eest hüvitise saamise osas. Kostja esitas TVK-le arvestuse, milles on näha kasutamata põhipuhkuse rahas hüvitise arvestus. Hageja oma arvestustes tugineb tühisele kokkuleppele. Samuti ei ole hageja põhistanud, miks on vale kostja poolt TVK-le esitatud arvestus.
14.Ka puhkusetasu nõue ei kuulu rahuldamisele, sest hageja tugineb tühisel kokkuleppel. Lisaks palub kostja kohtul tuginedes TLS §-le 31 kohaldada aegumist puhkusetasu nõudele septembri 2020 eest. Septembri 2020.a. eest puhkusetasu nõude sissenõuatavaks muutmisest kuni avalduse esitamist TVK-le 08.02.2021 möödus rohkem kui neli kuud.
15.Kostja selgitab, et A M töötas teenindusjuhina. Personalijuhti pole firmas kunagi olnud. A M ja Meelis Meringo abielu lõppes faktiliselt juba ammu ja praegu ei ole nad ka ametlikult abikaasad. 2021. a jaanuaris sai kostja ainukesele juhatuse liikmele, Meelis Meringole, teatavaks, et A M sõlmis töölepingu muutmise kokkuleppe hagejaga.
2-21-5639
16.Hageja väited selle kohta, et töölepingu muutmine oli sõlmitud kostja nõusolekul või kostja volitas A M’t või kostja kiitis heaks tema allkirjastatud kokkulepe, on alusetud. TVK-le esitatud kostja seletused ei kinnita hageja väiteid, sest seletustes ei ole kostja öelnud, et A M oli volitatud allkirjastama töölepingu muutmist või tema allkirjastatu oli kostja juhatuse poolt heaks kiidetud. Kostja selgitas, et tegemist on A M eksimusega töölepingu lisa vormistamisel. Eksimus väljendus selles, et a) A M tegi tehingu esindusõiguse puudumisel, 2) kokkulepe sisu ei vasta kostja tahtele ja on vastuolus 17.07.2020 töökollektiivis toimunud koosoleku tulemustega. Vaatamata sellele, et A M nimetas end dokumendis personalijuhina, ei pidanud Meelis Meringo TVK-le vastamisel seda oluliseks, mistõttu ei avaldanud, et tegemist ei ole personalijuhiga.
17.Esitatud hageja töölepingu kohaselt oli tööandja poolseks esindajaks Meelis Meringo. Ka asjas olevas ülesütlemisavalduses (nimetus: 01.12.2020 teatis) on märgitud, et teavitan töölepingu nr. 243, 02. mai 2017, mis on sõlmitud L F (xxx) ja OÜ Taimler MM juhatuse liikme Meelis Meringo vahel. Viidatud asjaoludes on vale hageja väide, et A M allkirjastas kostja nimel töölepingu hagejaga. Asjaolu, et eelnimetatud ülesütlemisavaldus oli kostja jaoks allkirjastatud A M poolt, ei tõenda vaidlusaluse töötasu puudutava kokkulepe kehtivust. A M on teinud ülesütlemisavalduse kostja nimel kostja eraldi käsundil.
18.Asjaolu, et kostja hakkas maksma kostjale 1000 eurot tõendab seda, et kostja ja hageja hakkasid täitma 17.07.2020 töökollektiivis toimunud koosoleku otsuseid ning hageja ei esitanud kostjale enne töölepingu lõpetamist töötasu puudutavat nõuet, kuna lähtus samuti koosoleku otsusest. Koosoleku päevakorraks oli töötasu vähendamine.
19.On oluline, et pooltel ei olnud lahkarvamusi töölepingu kehtivuse ajal ja hageja esitas nõude alles peale töölepingu lõpetamist, kasutades nõude alusena tühist kokkulepet. Kuna kostja juhatuse liige ise sõlmis töötajatega töölepingu muutmise kokkuleppeid (üks neist on esitatud) ei teadnud kostja ega pidanud teadma, et A M tegutseb kostja nimel hagejaga kokkuleppe sõlmimiseks. Seetõttu leiab kostja, et ei ole tõendatud ka kostja poolt A M’le volituse andmine TsÜS § 118 lg 2 järgi, mistõttu on tegemist esindusõiguseta tehtud mitmepoolse tühise tehinguga, mida kostja ei ole heaks kiitnud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
21.Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude üle: • pooled sõlmisid tähtajatu töölepingu, mille kohaselt hageja asus tööle koka töökohale, tööajaga 40 tundi nädalas, töötasuga 1220 eurot kuus; • 01.12.2020 edastas kostja hagejale teatise (dtl 102), mille kohaselt ütles tööandja töölepingu alates 31.12.2020 üles TLS § 89 lg 1 alusel.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista töötasu (tulemustasu) 2748,16 eurot; kasutamata põhipuhkuse hüvitise 42,61 eurot; puhkusetasu detsembri 2020 eest 107,10 eurot.
2-21-5639
23.Kostja vaidleb hagile vastu ja märgib, et (i) poolte vahel puudub kehtiv tulemustasukokkulepe, kuivõrd A M puudus voli vastava kokkuleppe sõlmimiseks; (ii) puhkusega seotud nõuete arvestustes tugineb tühisele kokkuleppele; (iii) puhkusetasu nõudele septembri 2020 eest tuleb kohaldada aegumist.
24.Pooled ei vaidle, et hageja töötas 02.05.2017 kuni 31.12.2020 kostja juures kokana. TLS § 1 lg 1 teise lause kohaselt maksab tööandja töötajale töö eest tasu. TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustuseks maksta töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne (TLS § 30).
25.Hageja märgib, et pooled sõlmisid 22.07.2020 töölepingu muutmise kokkuleppe (dtl 101), millega muutsid töölepingu p-is 5.1 sätestatud töötasu suurust järgmiselt: töötasu 1000 eurot + 5% lisatasu 40% käibest. Hageja soovib saada tulemustasu 2748,16 eurot perioodi 22.07.2020 – 31.12.2020 eest. Kostja märgib, et poolte vahel puudub kehtiv tulemustasukokkulepe, kuivõrd A M puudus voli vastava kokkuleppe sõlmimiseks. Pooled ei vaidle, et nimetatud kokkuleppe sõlmimise ajal oli kostja seaduslikuks esindajaks juhatuse liiga Meelis Meringo (tlk 41 – äriregistri väljavõte). Pooled ei vaidle ka selle üle, et 22.07.2020 töölepingu muutmise kokkuleppe on allkirjastanud hageja ja A M. Pooled ei vaidle, et nimetatud kokkuleppe sõlmimise ajal oli A M kostja töötaja. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et 22.07.2020 töölepingu muutmise kokkulepe on kehtivalt sõlmitud. TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. A M oli kostja töötaja ning praktikast nähtuvalt oligi tema ülesandeks mh töötajatega kokkulepete vormistamine. A M on tööandja nimel allkirjastanud töölepingu, mille alusel hageja kostja juures enam kui 2,5 aastat töötas. Samuti on A M allkirjastanud hageja koondamisteate, kusjuures on märkinud seal enda ametinimetuseks „personalijuht“. Seega olukorras, kus A M on kogu töösuhte vältel töösuhet puudutavad kirjalikud tahteavaldused tööandja nimel ise allkirjastanud, oli hagejal igasugune alus mõistlikult uskuda, et A M oli ka kostja volitus 22.07.2020 töölepingu muutmise kokkuleppe allkirjastamiseks. Tähelepanuväärne on, et A M oli vastava kokkuleppe allkirjastamise ajal kostja juhatuse liikme Meelis Meringo abikaasa, mistõttu võib eeldada, et Meelis Meringo oli A M tegevusest igal juhul teadlik – lisaks töösuhetele olid eelnimetatud isikute vahel isiklikud suhted. Kostja väited abielusuhete faktilise lõppemise ja praeguseks ajaks lahutatuse kohta on ebamäärased ega väära kohtu eespool toodud järeldust. Kohus on seisukohal, et kostja pidi teadma, et A M tegutseb (ja tegutses 22.07.2020) tema nimel tema esindajana. 22.07.2020 töölepingu muutmise kokkuleppega on vähendatud hageja töötasu 200 euro võrra ning pandud töötasu suurus sõltuma kostja majandustulemustest. 17.07.2020 töökollektiivis toimunud koosolekul on kostja sõnul töötasu alandamist arutatud. Seega on selge, et 22.07.2020 töölepingu muutmise
2-21-5639 kokkulepe on 17.07.2020 töökollektiivis toimunud koosoleku tulem – arutati töötasu vähendamist ja kokkuleppes on see ka vastavalt vormistatud. Puudub vaidlus, et kostja on nimetatud (väidetavalt kehtetut) kokkulepet ca poole aasta jooksul täitnud, tasudes hagejale töötasu vähendatud ulatuses. Sedavõrd pika aja jooksul korduvatele kohustustele suunatud kokkuleppe täitmine oleks pidanud kostjas juba varem pretensioone esile kutsuma. Kostja on kokkuleppe kehtivusele vastu hakanud vaidlema alles kohtumenetluses ja pärast õigusteadmistega esindaja kaasamist. Tähelepanuväärne on, et kostja seaduslik esindaja on TVK-le kinnitanud (vt dtl 127), et vaidlusaluse töölepingu muutmise kokkuleppe vormistamisel on tekkinud viga: „Lepingulisa vormistamisel personalijuhi eksimus. Mõeldud oli: + 5 % töötasufondist.“ Seega on kostja ise kokkuleppe olemasolu ja kehtivust kinnitanud, kuid märkinud, et kokkuleppe sisu on A M eksimuse tõttu väär. Kostja on märkinud, et on eeltoodu tõttu A M töötasu vähendanud ja vormistanud tema töösuhte tähtajaliseks. Seega asub kohus seisukohale, et kostja teadis, et A M tegutses 22.07.2020 töölepingu muutmise kokkuleppe sõlmimisel tema nimel. Asjaolu, et kostja seaduslik esindaja ka ise töölepinguid või nende muutmise kokkuleppeid vormistas, ei välista 22.07.2020 töölepingu muutmise kokkuleppe kehtivust. Olukorras, kus oli päevakorras kõikide töötajatega töötasu vähendamise kokkulepete sõlmimine ja vastavad kokkulepped pidi vormistama üksnes kostja seaduslik esindaja, oleks kostja seaduslik esindaja pidanud hagejale vastavat soovi avaldades kohe aru saama, et hagejaga on vastav kokkulepe juba sõlmitud. Kostja ei ole märkinud, et tema seaduslik esindaja oleks hageja poole vastava ettepanekuga pöördunud. Seega tuleb eeldada, et hagejaga vastava kokkuleppe sõlmimine oligi A M ülesandeks. Asjaolu, et A M oli oma töölepingu kohaselt teenindusjuht, ei välista tema poolt tehtud tehingute kehtivust ega tähenda esindusõiguse puudumist. Kostja on A M poolt personalijuhi sisuliste ülesannete täitmist aastate jooksul aktsepteerinud, kuid käesoleva kohtuvaidluse tekkides on asunud otsima alusetuid vastuväiteid, et endale mittesobivate kokkulepete mõju välistada. Kohtu hinnangul ei ole selline käitumine heauskne. 22.07.2020 töölepingu muutmise kokkulepe on kehtiv – seda ei välista asjaolu, et kokkuleppe sisu on kostjale tagantjärgi ebameeldiv, kuivõrd kostja majandustulemused on olnud piisavalt head, et anda hagejale alust tulemustasu nõudmiseks.
26.Kuivõrd kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt tulemustasu nõude aluseks olevaid käibeandmeid, lähtub kohus hageja arvestustest ja nõudest ning rahuldab töötasu (tulemustasu) nõude täies ulatuses.
27.Hageja palub kostjalt välja mõista kasutamata põhipuhkuse hüvitise 42,61 eurot. TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva. TLS § 68 lg 1 kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest. TLS § 70 lg 1 sätestab, et töötajal on õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. Hageja on esile toonud hüvitise arvutamise käigu ning kostja ei ole seda vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt välja kasutamata põhipuhkuse hüvitise brutosummas 42,61 eurot.
2-21-5639
28.Hageja palub kostjalt välja mõista puhkusetasu detsembri 2020 eest 107,10 eurot. Hageja on nõude arvutuskäigu esile toonud ning kostja ei ole seda vaidlustanud. Kuivõrd kohus pidas hageja tulemustasu nõuet põhjendatuks, on kostja alusetult jätnud hageja tulemustasuga puhkusehüvitise maksmisel arvestamata, seega kuulub nõue rahuldamisele. Hageja nõue ei ole aegunud, kuivõrd hageja on 24.08.2021 menetlusdokumendis täpsustanud hagis esitatud puhkusetasu nõuet ja vähendanud seda 2020. a septembri puhkusetasu võrra summas 51,52 eurot. Just nimetatud nõude aegumisele kostja viitaski, mistõttu on kostja vastuväite asjakohasus ära langenud.
29.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks töötasu (tulemustasu) 2748,16 eurot; kasutamata põhipuhkuse hüvitise 42,61 eurot; puhkusetasu detsembri 2020 eest 107,10 eurot.
30.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
31.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on otsuse teinud kostja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
32.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
33.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega
2-21-5639 kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.