M. S. hagi D. K. ja A. K. vastu ühisvara jagamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
15.11.2021
Hagihind
3500 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: M. S. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx, tel xxx) Hageja lepinguline esindaja: Liina Karlson (Themis Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected], tel 5300 2776) Kostja 1: D. K. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post xxx) Kostja 2: A. K. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx, tel xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M. S. hagi D. K. ja A. K. vastu ühisvara jagamise nõudes.
2.Lõpetada D. K. ja A. R. ühisomand asukohaga: xxx(registriosa nr xxx) selle müügiga avalikul enampakkumisel, müügist laekuv raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades ning D. enampakkumisel, müügist laekuv raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades ning D. K. kuuluvast osast rahuldada M. S. nõuded D. K. vastu, mis tulenevad Pärnu Maakohtu 15.05.2006 kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-06-5632.
3.Jätta menetluskulud kostjate kanda.
4.Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 1668 (üks tuhat kuussada kuuskümmend kaheksa) eurot.
5.Mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1668 eurot (s.o riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 1368 eurot).
6.Mõista kostjatelt hageja kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1418 eurolt) alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Saata kohtuotsus menetlusosalistele. 1(7)
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.M. S. esitas 25.04.2021 Viru Maakohtule hagi D. K.i ja A. K.i vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt 15.05.2006 langetas Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-06-5632, millega rahuldas tsiviilhagi ning mõistis kostjalt 1 K.K. (isikukood xxx, edaspidi endine võlausaldaja) kasuks välja rahasumma 2 172 720 krooni (138 862,18 eurot) (edaspidi ka kui nõue). Nimetatud kohtuotsus on jõustunud 25.05.2006 (Lisa 1 - kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-5632). Kriminaalasja kohaselt süütas võlgnik endise võlausaldaja K.K.ile kuuluva elumaja koos sisustusega, mis hävines 80% ulatuses ning millega seadis ohtu majas sel ajal viibinud nelja isiku (neist kahe alaealise) elud. 05.02.2009 väljastas notar Kristi Kivimägi pärimistunnistuse nr 213, mille kohaselt on 30.06.2008 surnud endise võlausaldaja ainupärijaks K.K. (isikukood xxx, edaspidi kui pärija) (Lisa 2 – pärimistunnistus nr 213). 30.09.2019 alustas pärija kostja 1 suhtes täitemenetlust Soome Vabariigis. Soome täitemenetluse tulemusena on toimunud laekumised kogusummas 4977,13 eurot alljärgnevas: Laekumistest võib heal juhul järeldada, et edaspidine laekumine hakkab olema 170,49 eurot kuus, mis ilmselt on maksimaalne võimalik igakuine kinnipidamise piirmäär. 14.01.2021.a toimunud laekumine on ühekordne laekumine Soome enammakstud tulumaksu arvelt. Seega võib järeldada, et kui võlgnik tasub keskmiselt 170,49 eurot kuus, siis saab võlg tasutud u 65 aasta pärast (138 862,18 - 4977,13/170,49/12). Arvestades, et isik on tänaseks 38 aastane, saab võlg tasutuks kui isik on 103 aastane. Hageja peab seda ebatõenäoliseks. 28.01.2020 loovutas pärija p-s 1.1 nimetatud rahalise nõudeõiguse hagejale. Nõude loovutamisest hagejale on kostjat 1 teavitatud ning kostja 1 ei ole esitanud nõude loovutamisele vastuväiteid. (Lisa 3 – nõude loovutamise leping nr 185). 19.02.2020.a alustas hageja kostja 1 suhtes täitemenetlust kohtutäitur Heimo Vilpuu vahendusel. Kostja 1 ei ole p-s 1.1 nimetatud kohtuotsusest tulenevat võlgnevust vabatahtlikult tasunud. Samuti ei ole käimasolevad täitemenetlused täitnud eesmärki. Soome Vabariigis alustatud täitemenetluse tulemusena on toimunud laekumised kogusummas 4977,13 eurot, millest ei piisa nõude täitmiseks. Hageja osundab, et laekumised on ebaregulaarsed ning vähesed, st isikul puuduvad säästud, kõrged sissetulekud, vms, mille arvelt võlga tasuda. Hageja lepinguline esindaja on pöördunud Eesti kohtutäitur Heimo Vilpuu poole ning palunud ülevaadet täitemenetluse käigust. 03.02.2021 väljastas kohtutäitur õiendi alljärgnevas: Täitemenetlus on algatatud sissenõudja 10.02.2020 a. avalduse alusel 19.02.2020 a. Käesoleval ajal on nõue täielikult üleval, nõude katteks ei ole täitemenetluse raames toimunud ühtegi laekumist. Kohtutäiturile teadaolevalt isik ei tööta ega oma sissetulekuid Eestis. Rahvastikuregistri andmetel on isiku elukoht xxx. Võlgnikule kuulub ühisomandis korteriomand aadressil: xxx. Igasugune muu registervara, millele nõuet pöörata, isikul puudub. Abieluvararegistri registrikaardist nähtuvalt kostjad kinnisasja suhtes ühisvara muutvat kokkulepet sõlminud ei ole. Kinnisasi on jätkuvalt kostjate ühisvara. (Lisad 6 ja 7 – abieluvararegistri väljavõtted). Käesolevaga esitab hageja hagiavalduse kostja 1 ja kostja 2 ühisomandisse kuuluva korteriomandi asukohaga: xxx (registriosa nr xxx) jagamiseks selliselt, 2(7)
et kinnisasi jagatakse kostjate vahel võrdselt nende kaasomandisse (1/2 mõttelises osas kostjale 1 ja 1/2 mõttelises osas kostjale 2). Jagamise tulemusena avaneb võimalus pöörata sissenõue kostja 1 mõttelisele osale. Hagiavalduse esitamine on mõistlik, kuna kostja 1 pole võlgnevuse tasumiseks esitanud enam kui 14 aasta jooksul mistahes ettepanekuid, st kostja 1 on täiesti passiivne ning ka kostja 1 suhtes alustatud täitemenetlused ei ole täitnud oma eesmärki. Puudub mõistlik eeldus, et kostja 1 suudab oma võlgnevust tasuda. Hageja nõue on suur ning pikaajaliselt täitmata. Taoline situatsioon hagejat ei rahulda. Hageja võimalikud õiguskaitsevahendid on ammendunud. Ühtlasi on kohtutäitur teatanud täitmise võimatusest, sh hinnanud täitemenetluse perspektiivituks (vt lisa 4). Kostja 1 ja kostja 2 ühisomandisse kuuluv korteriomand asub Kohtla-Järve linnas, Ahtme linnaosas. Ehitisregistrist nähtuvalt on tegemist 1-toalise korteriomandiga, mis paikneb eluhoone 3. korrusel. (Lisa 8 – Ehitisregistri väljavõte) Kinnisvaraportaal www.kv.ee andmetele tuginedes on võrreldavate korteriomandite ruutmeetri maksumus hagiavalduse esitamise seisuga ligikaudu 249,50 eurot/m2 (so minimaalne m2 hind 122 eurot + maksimaalne m2 hind 377 eurot : 2). Korteriomandi üldpind on 36,60 m2 . Seega kujuneb korteriomandi hinnanguliseks turuväärtuseks 9131,70 eurot (249,50 x 36,60), millest kostjale 1 kuuluva mõttelise osa maksumus on seega 4565,85 eurot (9131,70 : 2). (Lisa 9 kinnisvaraportaal kv.ee võrreldavad pakkumised). Hagejal puudub teave korteriomandi seisukorrast, millest kantuna on käesolevaga esitletud hinnang üldistav. Hageja mõistab, et korteriomandi turuväärtus ei ole nõude rahuldamiseks piisav. Sellest hoolimata on hageja hinnangul hagiavalduse esitamine mõistlik. Hageja nõue kostja 1 vastu on väga suur ja pikaajaline. Hageja õiguskaitsevahendid on ammendunud. Soome täitemenetlusest laekuv pole piisav, et võlg saaks võlgniku eluea jooksul tasutud. Hagiavaldusega taotletav meede on viimane, et saada nõue vähemalt osaliselt rahuldatud õiguse toetava jõuga. Muuhulgas säilib lootus, et kostja 1 mõistab viimaks kohustuse täitmise vajalikkust.
2.Kostja 1 D.K.i vastuse kohaselt on kostja 1 koostanud lepingu Soome kohtutäituriga ja vastavalt kokkuleppele on ta kohustatud maksma iga kuu 200 eurot. Hetkel makstav summa on 5186,37 € ja igal aastal saan maksutagastuse, mis läheb võlgnevuse M. S.ile tasumiseks. Mis puutub kohtutäiturisse Eesti territooriumil, siis kostja 1 võttis temaga ainult kaks korda ühendust ja täitur palus kostjal 1 täiturile kaks korda aastas e-posti teel maksekviitungid esitada. Kostja 1 ei ole alates 2007. aastast Eestis elanud ja tal puudub Eestis sissetulek. Kostja 1 ei keeldu oma võla tasumisest ja kuni aastani 2020 ei teadnud ta isegi, kuhu tasuda. Täitmiskohustusest sai ta teada Soome kohtutäituritelt. Mis puudutab korterit aadressil xxx, siis see ei maksa rohkem kui 5000 eurot. Palun kohtul lubada M. S.il tasuda kõik kohtukulud, kuna see oli tema algatus esitada kohtule avaldus, kostja 1 abikaasa ei tunne neid inimesi, oleks vale teha võlga täiesti võõrale inimesele, kellel pole aimugi, kes need inimesed on.
3.Kostja 2 A.K. vastuse kohaselt ei tunne ta hagejat ja tal puudub igasugune kokkupuude selle isikuga. Kostja kaks peab õigeks, et Kohtla-Järvel asuva korteri müügist saadud raha läheks tema abikaasale kuuluva osa ulatuses abikaasa võlgnevuse kustutamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele,
5.Hagi ese: Lõpetada D. K. ja A. R. ühisomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx) selle müügiga avalikul enampakkumisel, müügist laekuv raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades ning D. K. kuuluvast osast rahuldada M. S. nõuded D. K. vastu, mis tulenevad Pärnu Maakohtu 15.05.2006 kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-06-5632;
6.Vaidlust ei ole selle üle, et: 3(7)
1) 15.05.2006 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-5632, rahuldas kohus tsiviilhagi ning mõistis kostjalt 1 K.K. (isikukood 46001094213, edaspidi endine võlausaldaja) kasuks välja rahasumma 2 172 720 krooni (138 862,18 eurot) (edaspidi ka kui nõue). Nimetatud kohtuotsus on jõustunud 25.05.2006. 2) K.K. ainupärijaks on K.K. (isikukood xxx); 3) 30.09.2019 alustas pärija kostja 1 suhtes täitemenetlust Soome Vabariigis. 4) 28.01.2020 loovutas pärija p-s 1.1 nimetatud rahalise nõudeõiguse hagejale. 5) kostjatele kuulub ühisvara korteriomand asukohaga: xxx. Igasugune muu registervara, millele nõuet pöörata, isikul puudub. 6) kostjad elavad alates 2007 Soomes.
7.Kostja 1 vastuväide on see, et ta juba täidab kohtuotsust, tasudes kohtutäiturile Soomes igakuiselt 200 eurot. Kostja 2 ei ole vastu korteri müügile ja on nõus, et abikaasale kuuluv osa läheks abikaasa võlgnevuse tasumiseks.
8.Kostja 1 esitas kohtule Soomes toimuva täitemenetluse dokumendid, mille kohaselt perioodil alates 11.11.2019 kuni 03.11.2021 on kostjalt 1 täitemenetluses kinni peetud K.K. kasuks kokku 6875,25 eurot, so võlgnevus 138 863 eurot on vähenenud 131 987,75 euroni. Võlgnevust on kinni peetud kostjalt 1 kakssada eurot kuus. Seega kui täitemenetluses peetaks kostjalt 1 jätkuvalt võlgnevust kinni 200 eurot kuus, kulub kogu võlgnevuse tasumiseks ca 55 aastat.
9.TMS § 14 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Hagejal on olemas kohtuotsus ainult üht abikaasat, so kostjat 1 täitmisele kohustav dokument. Teise abikaasa nõusolekut sissenõude pööramiseks ühisvarale hagejal ega kohtutäituril ei ole. Seepärast pole praegu võimalik pöörata täitemenetluses sissenõuet kostjate ühisvarale TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 annavad võimaluse nõuda ühisvara jagamist. TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Kostjate ühisomand xxx korteriomandile on tekkinud 2013.a. Abieluvararegistri registrikaardist nähtuvalt kostjad varasuhet ei valinud, abieluvaralepingut sõlmitud ei ole, seega kehtib nende vahel varaühisus. PKS § 33 lg 3 teise lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Kostja 1 suhtes Eestis käimasolev täitemenetlus ei ole täitnud eesmärki. Ühtlasi on kohtutäitur teatanud täitmise võimatusest. Kostjal 1 puudub Eestis ametlik sissetulek kui lahusvara, mille arvelt hageja nõue rahuldada. Kohtutäituri hinnangul on tegemist perspektiivitu nõudega. Seega on kostja 1 ja kostja 2 ühisomandis oleva kinnisasja jagamine ning selle alusel tekkiva kaasomandi müük ainus võimalik meede hageja nõude (osaliseks) rahuldamiseks. Soome täitemenetlusest laekuv ei ole piisav, nõude täitmiseks kuluks ca 55 aastat. PKS § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Teistsugust kokkulepet, mis kehtiks ka hageja kui kolmanda isiku suhtes, ei ole. 4(7)
10.Maakohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Maakohus tuvastas, et kostjal 1 on hageja ees võlgnevus, mis oli 03.11.2021 seisuga 131 987,75 eurot. Soomes toimuva täitemenetluse kaudu peetakse kostjalt 1 võlgnevuse katteks kinni 200 eurot kuus ja ka korra aastas tulumaksutagastus. Eestis toimuva täitemenetluse kaudu ei ole õnnestunud kostjalt 1 võlgnevust täita ja täitur on hinnanud selle perspektiivtuks nõudeks. Samas kohus tuvastas, et kostja 1 omab Eestis Kohtla-Järvel ühisomandis olevat korteriomandit, mida kostjad otseselt elamiseks ise ei vaja ja osteti see selleks, et oleks koht kus Eestis viibimise ajal peatuda. Seega on võimalik nimetatud ühisomandi lõpetamise kaudu kostja 1 võlgnevust hageja eest vähendada. Maakohus peab põhjendatuks ka hageja nõuet lõpetada ühisomand selle müügiga enampakkumisel, müügist laekuv raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades ning D. K. kuuluvast osast rahuldada M. S. nõue D. K. vastu. Menetluskulude jaotis ja kindlaks määramine
11.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1, TsMS § 174 lg 2). TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus leiab, et menetluskulude rahalise suuruse määramine kujutab ennast kohtu diskretsiooniõigust. Kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele suurusele.
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab üldjuhul hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostjate kanda.
13.Hageja esindaja on esitanud kohtule taotluse menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja ennistamiseks. Kohus on seisukohal, et menetluskulude nimekirja hilinemisega esitamine ei põhjusta lahendi viibimist, seega kohus rahuldab TsMS § 66 ja § 331 lg 1 alusel hageja esindaja menetluskulude nimekirja tähtaja ennistamise taotluse.
14.TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses jurist Liina Karlson, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele.
15.24.01.2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud menetluskulud kokku 2193,60 eurot (s.o riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 13,5 h ulatuses summas 1893,60 eurot). Hageja õigusabikulud koosnevad: 25.04.2021 Hagi koostamine ja esitamine 4,5h 02.09.2021 Kostjate vastused, kohtu nõue 0,2 h 17.09.2021 Seisukoht 2 h 12.11.2021 Istungiks ettevalmistus 0,75 h 5(7)
15.11.2021 Istung 1,5 h 29.11.2021 Töö AET-s 144 0,2 h 11.01.2022 Seisukoht 03.01.2022 taotlusele 1 h 11.01.2022 Seisukoht 06.01.22 vastusele 1 h 12.01.2022 Arvestused 1 h 12.01.2022 Arvestuste täpsustamine, AET 0,5 h 24.01.2022 Menetluskulude nimekirja koostamine, taotlus 0,5 h
16.Kostjad ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
17.Hageja esindaja poolt osutatav õigusabiteenus on kohtule esitatud materjalide kohaselt 144 eurot tunnis. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-98-13). Mõistlikuks tunnitasu määraks on Riigikohtu praktika kohaselt peetud 160-170 eurot tunnis (vt RK 3-2-1-159-16, p 24). Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks hageja esindaja tunnitasu määraks 144 eurot, sest tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga.
18.Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, s.h menetlustoimingute hulgale.
19.Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja poolt menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulu, arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, hinda, esitatud materjale ja tõendeid, on ajaliselt ülepaisutatud, ebamõistlikult suur ning ei seostu sisulise õigusnõustamisega. Kohus nendib, et lepingulisel esindajal on õigus saada tehtud toimingute eest tasu, kuid samas peavad nimetatud toimingud olema ka põhjendatud. Kohtu hinnangul peaks üldjuhul asja materjalidega tutvumisele kuluv aeg, samuti kliendiga suhtlemine ja talle õigusliku olukorra selgitamine olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei sea kohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, s.h konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule.
20.Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses on osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule põhjendatud ja sisuliste menetlusdokumentide koostamine (hagiavaldus, seisukoht vastaspoole vastusele, lõplikud seisukohad), kohtuistungiks valmistumine ja istungil osalemine. Kohus leiab, et aeg, mis on kulunud nö korraldava iseloomuga toimingutele (töö AET-is, arvestused jms) ei ole käsitletav menetluskuluna TsMS mõttes ja seda teiselt poolelt välja mõista ei saa.
21.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabi ajakuluks: 25.04.2021 Hagi koostamine ja esitamine 3,5 h 17.09.2021 Seisukoht 2 h (hõlmab 02.09.2021 kostjate vastuse ja kohtunõudega tutvumist) 6(7)
15.11.2021 Istungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine 2 h 11.01.2022 Seisukohad taotlustele 1,5 h 24.01.2022 Menetluskulude nimekirja koostamine, taotlus 0,5 h Kohus on seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingute ajakulu, arvestades tsiviilasja olemust, keerukust, mahtu ja menetlustoimingute hulka, on 9 h ja 30 min, õigusabitasu seega kokku summas 1368 eurot.
22.Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu seadusega kooskõlas 300 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud kulu ning hageja poolt tasutud riigilõiv jääb kostjate kanda.
23.Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku koos käibemaksuga 1668 eurot (s.o riigilõiv 300 eurot ja õigusabi kulud 1368 eurot).
24.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagiavalduses nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
25.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson/ kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.