Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht
10. veebruar 2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-18790
Tsiviilasi
X avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 027/2021/2051
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 1. detsembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta vastu võtmata X 17. detsembri 2021. a määruskaebusele lisatud dokumentaalsed tõendid.
2.Jätta Harju Maakohtu 1. detsembri 2021. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-2118790 muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
5.Vabastada X määruskaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu summas 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 29. novembril 2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palus peatada täitemenetlus täiteasjas nr 027/2021/2051 kuni Tallinna Vangla on avaldajale võimaldanud tööd. Avalduse kohaselt viibib avaldaja Tallinna Vanglas. Avaldajal on tekkinud väga raske majanduslik olukord, kuna vangla ei ole avaldajat kindlustanud tööga. Avaldaja on maksejõuetu. Esimese astme kohtu määrus
2.Harju Maakohus keeldus 1. detsembri 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 10 ja lg 2 p 2 alusel. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole avaldaja välja toonud asjaolusid, mis annaksid põhjendatud ja seadusliku aluse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 mõttes täitemenetluse peatamiseks. Avaldaja ei ole selgitanud, miks oleks täitemenetluse kohene läbiviimine tema suhtes ebaõiglane ja kuidas arvestaks menetluse peatamine sissenõudja huvisid. Vangistuses viibimine ja töötus ei ole erandlikeks asjaoludeks TMS § 45 mõttes. TMS § 45 ei võimalda täitemenetluse peatamist kuni töö võimaldamiseni vangla poolt. Kui avaldaja on maksejõuetu, tuleb tal esitada pankrotiavaldus. Lisaks ei ole avaldaja tasunud avalduselt riigilõivu. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles ei nõustunud maakohtu määrusega ning palus teha uue määruse, millega rahuldada avaldaja avaldus. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus tähelepanuta avaldaja raske majandusliku seisu ja asjaolu, et Tallinna Vangla ei ole avaldajat tööga kindlustanud. Ebainimlik on nõuda avaldajalt tema rasket majanduslikku seisu arvestades võlgade tasumist seni kuni avaldaja on töötu. See on vastuolus vangistusseaduse (VangS) §-ga 41 (inimväärikuse austamine ja õiguste järgimine).
4.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta.
6.Avaldaja on koos 17. detsembri 2021. a määruskaebusega esitanud kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi (k-raha) väljavõtted 10. novembri 2021. a seisuga (tl 11–12). Ringkonnakohus jätab need vastu võtmata, kuivõrd need on juba maakohtus esitatud ja seega ka toimikus olemas (tl 2–3).
7.Avaldaja on praeguses asjas taotlenud täitemenetluse peatamist TMS § 45 alusel, mis näeb ette võimaluse peatada täitemenetlus või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane, kusjuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
8.Maakohus on avalduse menetlusse võtmisest keeldunud TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel põhjusel, et avaldaja ei ole avalduse esitamisel tasunud riigilõivu. Kolleegium märgib, et riigilõivu seadusjärgses määras tasumata jätmise näol on alati tegemist kõrvaldatava puudusega, mistõttu peab kohus enne nimetatud punkti alusel avalduse menetlusse võtmata jätmist andma avalduse esitajale TsMS § 147 lg 1 kolmanda lause ja TsMS § 3401 alusel tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks jätnud avalduse enne selle menetlusse võtmisest keeldumist käiguta, kohustades avaldajat tasuma avalduse esitamisel 2 (4)
nõutav riigilõiv. Seega ei saanud maakohus TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel jätta avaldust menetlusse võtmata, mistõttu tuleb selles osas maakohtu määruse põhjendusi muuta.
9.Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest ka TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, st põhjusel, et avaldus on perspektiivitu. TsMS § 371 lg-s 2 on sätestatud tingimused, mil kohtul on diskretsiooniõigus otsustamaks avalduse menetlemisest keeldumine, kui asja sisuliselt arutamata on selge, et nõue on perspektiivitu. See kohaldub TsMS § 477 lg 1 alusel ka hagita menetluses (vt Riigikohtu 23. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15, p 18). Sätte eesmärgiks on menetlusökonoomia ja menetlusosalistele kulutuste tekitamise vältimine (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 13). Kolleegiumi hinnangul on maakohus õiguspäraselt järeldanud, et maakohtule esitatud avaldus sellisel kujul on õiguslikult perspektiivitu. Avaldaja nõue võiks olla õiguslikult perspektiivikas juhul, kui avalduses esitatud asjaolude tõendatuse korral on nõude rahuldamine võimalik. Avaldaja ei ole esitanud maakohtule ega ka ringkonnakohtule asjaolusid, mis annaks aluse TMS § 45 kohaldamiseks.
9.1.Maakohus on õigesti selgitanud, et TMS §-i 45 tuleb erandliku normina tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane. TMS § 45 kohaldamise aluseks saavad olla üksnes erandlikud asjaolud. Samuti ei saa täitemenetluse peatamine TMS § 45 alusel olla pikaajaline, st küsimus saab olla menetluse peatamises kuudeks, mitte aastateks (vt Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-79-12, p 11).
9.2.Seega saab TMS § 45 alusel täitemenetluse peatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Avaldaja poolt välja toodud asjaoludele ei ole TMS § 45 kohaldatav. TMS §-s 45 nimetatud täitemenetluse peatamist, pikendamist ja ajatamist võimaldava normi eesmärgiks on vältida olukorda, kus ettenägematute ebasoodsate asjaolude kokkusattumise tõttu viiakse menetlust läbi võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toovalt, mille talumist ei ole võimalik õigustada täitedokumendi kohese täitmise kaudu saavutatava tulemusega. Täitemenetluse peatamine kahjustab sissenõudja põhiseadusega kaitstud omandipõhiõigust ja seetõttu saab selline kahjustamine olla lubatav üksnes väga erandlikel juhtudel. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et asjaolud, et avaldaja viibib kinnipidamisasutuses ja tema võimalused sissetuleku teenimiseks on kitsendatud, ei ole ilmselgelt sellisteks, mis lubaksid avalduse rahuldamise perspektiivi TMS § 45 alusel möönda. Üksnes raske majanduslik olukord ei ole erandlik asjaolu, mille alusel võiks täitemenetluse peatada. Avaldaja ei ole tuginenud muudele erandlikele asjaoludele, mis võiksid tingida täitemenetluse peatamist. Avaldaja taotletud täitemenetluse peatamine kuni tema tööle asumiseni ei oleks kooskõlas ei täitemenetluse eesmärgi ega sissenõudja huvidega. Kolleegium märgib täiendavalt, et võlgnikul töötasu puudumine ei saa olla mõjuvaks põhjuseks täitemenetluse peatamiseks juba seetõttu, et täitemenetluse seadustik ei piira sissenõudja nõude täitmist võlgniku töötasuga, vaid nõude täitmine toimub kogu võlgnikule kuuluva vara arvel (vallasasjad, kinnisasjad, varalised õigused), arvestades täitemenetluse seadustikus sätestatud korda. Kolleegium ei nõustu ka avaldaja seisukohaga, et täitemenetluse jätkamine on ebainimlik ja rikub inimväärikust. TMS § 8 lg 1 kohaselt on kohtutäituril kohustus võtta viivitamata tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Avaldaja asub kinnipidamisasutuses, kus tema enda ülalpidamine on kindlustatud. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium, et praegusel juhul jättis maakohus põhjendatult avaldaja avalduse täitemenetluse peatamiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
9.3.Kuigi kolleegium leiab, et maakohus ei pidanud avaldajale selgitama vajadust muuta avalduse eset või alust avaldaja eesmärkide paremaks saavutamiseks, tuleb siiski maakohtu määrusest välja jätta põhjendus, mille kohaselt on Riigikohus asjas nr 3-2-1-147-16 tehtud lahendi p-s 12 asunud seisukohale, et kui avaldus on sedavõrd ulatuslike puudustega, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata, mitte määrata puuduste kõrvaldamiseks tähtaega (maakohtu määruse 3 (4)
p 9). Sellist järeldust nimetatud Riigikohtu lahendist teha ei saa. Riigikohus selgitas viidatud punktis, et hagi tagamise taotluse korral ei pea kohus juhul, kui hagiavaldus või hagi tagamise taotlus on kõrvaldatava puudusega, määrama hagi tagamise menetluses hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid ta peab jätma hagi tagamise taotluse rahuldamata. Seega käsitleti selles asjas puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist hagi tagamise menetluses, millega praegusel juhul tegemist ei ole.
10.TsMS § 477 lg 1 ja § 372 lg 5 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitanud avaldaja kanda. Määruskaebemenetluses teisi menetlusosalisi ei olnud. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
12.Harju Maakohus on rahuldanud 1. veebruari 2022. a määrusega avaldaja menetlusabi taotluse ning vabastanud ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot tasumisest. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleks määruskaebuse esitajalt TsMS § 190 lg-te 2 ja 4 alusel mõista riigi kasuks välja 50 eurot, s.o riigilõiv, mille tasumisest ta määruskaebuse esitamisel vabastati. Kuna maakohus tuvastas, et avaldajal puudub töötasu ja muu vara ning puuduvad andmed, et avaldaja majanduslik olukord oleks paranenud, mh arvestades ka toimiku materjalidest nähtuvat avaldaja suhtes algatatud täitemenetluste arvu, peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada avaldaja TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu tasumisest riigituludesse määruskaebuselt tasumisele kuulunud 50 euro osas.
13.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.