lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-19773/17

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 03.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-19773/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2011
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 28 lg 1, 2Tööandja kohustusedTLS § 91 lg 1, 2Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja pooltTLS § 95 lg 1, 2ÜlesütlemisavaldusTsMS § 413 lg 1, 3Tagaseljaotsuse tegemine kostja kohtuistungile ilmumata jäämise korralTvLS § 58 lg 4, 5Kohtusse pöördumineRLS § 59 lg 19TLS § 100 lg 4Ülesütlemise hüvitisTLS § 71Kasutamata puhkuse hüvitamineTLS § 84 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(TAGASELJAOTSUS)

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-21-19773

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.veebruaril 2022.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

D. Ž.i hagi OÜ Car DSM Studio vastu töövaidluses (OÜ Car DSM Studio taotlus D. Ž.i töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses, töövaidlusasi nr 4-1/1622/21) 2020, 70 eurot

Hagihind Kohtuistungi toimumise aeg

03. veebruar 2022.a.

Menetlusosalised

Hageja:

D. Ž. (IK xxx, elukoht xxxe-post: xxx)

Kostja:

OÜ Car DSM Studio (RK 14723475, asukoht: Outokumpu 23-11, 30327 Kohtla-Järve; e-post: xxx)

Kostja seaduslik esindaja:

V. D.

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Lugeda D. Ž.i ja OÜ Car DSM Studio vahel 25.01.2021.a sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 24.08.2021.a.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja
Nõuete sissenõutavus töölepingu lõppemisel
TLS § 85Töölepingu korraline ülesütlemine
TLS § 88 lg 1Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel
TLS § 92 lg 2Ülesütlemise piirangud
TLS § 98 lg 2Töötaja ülesütlemise etteteatamise tähtajad
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 410Kostja puudumine kohtuistungilt
TsMS § 422 lg 1Mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks või muu menetlustoimingu tegemata jätmiseks
TsÜS § 75 lg 1Tahteavalduse tõlgendamine
3.
Välja mõista OÜ-lt Car DSM Studio D. Ž.i kasuks hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 1752 (üks tuhat seitsesada viiskümmend kaks) eurot.
4.Välja mõista OÜ-lt Car DSM Studio D. Ž.i kasuks puhkusehüvitis 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot 70 senti.
5.Menetluskulud jätta kostja OÜ Car DSM Studio kanda. 1(6)

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr. EE062200221059223099 AS-s Swedbank, riigilõivu 280 eurot (RLS § 59 lg 19) ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

1.D. Ž. esitas töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Car DSM Studio vastu töölepingu lõppemise tuvastamise ja hüvitiste nõudes. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 09.11.2021.a. otsusega töövaidlusasjas nr 41/1622/21 D. Ž.i avalduse täies ulatuses: tuvastas poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 5 lõppemise TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 24.08.2021.a., mõistis OÜ-lt Car DSM Studio välja D. Ž.i kasuks TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise 1752 eurot ja puhkusehüvitise 268, 70 eurot.
2.OÜ Car DSM Studio esitas 10.12.2021.a. maakohtule taotluse D. Ž.i töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses TvLS § 58 lg 4 alusel. 06.01.2022.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras asjas kohtuistungi 03.02.2022.a. Sama määrusega luges kohus D. Ž.i töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks (TvLS § 58 lg 5) ja andis kostjale tähtaja omapoolsete kirjalike vastuväidete esitamiseks D. Ž.i hagile (tl 76-77).
3.D. Ž.i hagiavalduse (tl 43-45) kohaselt asus hageja poolte vahel sõlmitud töölepingu alusel 25.01.2021.a. kostja juures tööle veoautojuhina. Katseajaks määrati 4 kuud ning töötasu suuruseks 584 eurot (töölepingu p 3.1). 04.06.2021.a. saabus Maksu- ja Tolliametilt hagejale teade, et tööandja on 18.05.2021.a. lõpetanud töösuhte TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Tööandja ei esitanud töötajale töölepingu ülesütlemise teadet ega põhjendanud milles töötaja väidetav rikkumine seisnes. 07.06.2021.a. tööandjale edastatud teates palus hageja selgitust töölepingu lõpetamise osas ning välja maksta sissenõutavaks muutunud tasud hiljemalt 10.06.2021.a. Tööandja sai teate kätte, kuid sellele ei reageerinud. 2(6)

Töövaidluskomisjoni 23.08.2021.a. otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1156/21 mõisteti kostjalt välja hageja kasuks saamata jäänud töötasu aprilli ja mai 2021.a. eest kokku summas 1168 eurot. Tööandja töötasu välja ei maksnud. 23.08.2021.a. saatis hageja kostjale töölepingu ülesütlemisavalduse tööandjapoolse rikkumise tõttu (TLS § 91 lg 2 p 2- jättis tasumata töötasu) töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alates 24.08.2021.a. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Töövaidluskomisjoni otsusega tuvastati, et tööandjal on kohustus tasuda töötajale aprilli ja maikuu 2021.a. töötasu kokku summas 1168 eurot (tl 7). Tööandja seda ei teinud, jättes hageja ilma sissetulekust ja elatisvahenditest. Vastavalt töölepingule oli töötasu 584 eurot kuus, mis teeb hüvitise suuruseks TLS § 100 lg 4 järgi 3 x 584 = 1752 eurot. Töölepingu lõppemisel muutuvad sissenõutavaks kõik tasud, sh puhkusehüvitis kasutamata puhkuse eest. Töösuhe kestis 25.01.2021 -23.08.2021.a. , kokku 181 päeva. Kalendriaastas teenitav põhipuhkusepäevade arv on 28. Põhipuhkus on seega 181 / 365 x 28 = 13,88 päeva. Hageja on arvestuse aluseks võtnud sissenõutavaks muutunud (ja tasutud) summad 6 kuu eest ehk 3504 eurot 6 x 584 = 3504 / 181 = 19,36 x 13,88 = 268, 70 eurot.

4.Kostja omapoolset seisukohta D. Ž.i hagiavalduse ei esitanud. Kostja esitas küll maakohtule taotluse töövaidlusasja nr 4-1/1622/21 läbivaatamiseks hagimenetluse korras vastavalt TvLS § 58 lg 4, kuid ei vastanud hagile ega ilmunud ka 03.02.2022.a. toimunud kohtuistungile.
5.03.02.2022.a. kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 410 sätestatule (kostja kohtuistungile ilmumata jäämine).

KOHTU PÕHJENDUSED

6.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 410 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja taotles kohtuistungil asja lahendamist tagaseljaotsusega. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul hagi põhjendatud täies ulatuses. Kuivõrd kostja omapoolset seisukohta esitanud ei ole ning ei ilmunud mõjuva põhjuseta ka kohtuistungile, loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 413 lg 3 toodud eelduseid, mille esinemisel kohus tagaseljaotsust ei tee, käesoleval juhul ei esine.
7.Kostja seaduslik esindaja V. D. oli 03.02.2022.a. istungi toimumisest teadlik. Kohtuistungi sekretär kontrollis 02.02.2022. a, kostja seaduslikult esindajalt telefoni teel, kas viimane on teadlik istungi toimumise ajast. Kostja seaduslik esindaja V. D. kinnitas, et on 3(6)

kohtukutse kätte saanud ja istungist teadlik. Esindaja märkis, et tunneb end halvasti. V. D.le selgitati, et haigestumise korral tuleb oma puudumist tõendada, esitada arstitõend (tl 93). V. D. seda ei teinud. Vastavalt TsMS § 422 lg 1 on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Lõikes 2 nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega (§ 422 lg 3). Kohus juhib tähelepanu, et kostja seaduslik esindaja ei osalenud ka töövaidlusasja nr 41/1532/21 ja 4-1/1622/21 arutamisel töövaidluskomisjonis (tl 8, 64-65), ega ka töövaidlusasja nr 4-1/1156/21 arutamisel maakohtus 27.01.2021.a. tsiviilasjas 2-21-14052 teatamata mõjuvast põhjusest ilmumata jäämiseks.

8.Hageja nõuab hagis - lugeda poolte vahel 25.01.2021.a sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 24.08.2021.a. - välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 1752 eurot. - välja mõista kostjalt hageja kasuks puhkusehüvitis 268 eurot 70 senti.
9.D. Ž. esitas 23.08.2021.a. tööandjale avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta tuginedes TLS § 92 lg 2 p 2 (tl 21-22). Töölepingu seaduse (TLS) § 87 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes TLS-s ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides TLS-s ettenähtud etteteatamistähtaegu. Vastavalt TLS § 91 lg 1 võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Sama paragrahvi 2. lõike p-st 2 tulenevalt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega.
10.Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peavad olema täidetud formaalsed ja materiaalsed eeldused, st ülesütlemine peab: tuginema ülesütlemise alusel ja ei tohi esineda ülesütlemist välistavaid asjaolusid (TLS § 85-93); vastama seaduse formaalsetele nõuetele - peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, ei või olla tingimuslik. Kui ülesütlemine ei vasta nimetatud tingimustele, ehk puuduvad ülesütlemist õigustavad asjaolud või on ülesütlemisel oluliselt menetlusreegleid rikutud, on tegemist õigusvastase ülesütlemisega ning selline nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine.
11.Vastavalt TLS § 95 lg 1 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. TLS § 95 lg 2 kohaselt peab töötaja põhjendama erakorralist ülesütlemist. Nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju (§ 95 lg 3).

4(6)

Kooskõlas TLS § 98 lg 2 ei pea töötaja erakorralisest ülesütlemisest tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Riigikohus on 09.04.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14 asunud seisukohale, et kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega. Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Töölepingu ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg-s 1 ettenähtud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest. Käesoleval juhul on töölepingu lõpetamise avaldusest (tl 21) üheselt mõistetav töötaja soov kostjaga sõlmitud tööleping lõpetada 24.08.2021.a TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Vaidlust ei ole selles, et tööandja on töötaja avalduse kätte saanud, tema tahtest aru saanud seega on täidetud töölepingu lõpetamise formaalsed eeldused.

12.Kohtu hinnangul on täidetud ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Hageja tugineb ülesütlemisel TLS § 91 lg 2 p 2 sätestatule. Vaidlust ei ole selles, et kostja on jätnud hagejale maksmata töötasu aprillis ja mais 2021.a. Eeltoodu on tuvastatud töövaidlusasjas nr 4-1-1156/2 ja tsiviilasjas 2-21-14052 (kohtuotsus jõustunud ei ole). TLS § 28 lg 1 sätestab tööandja lojaalsuskohustuse töötaja suhtes. TLS § 28 lg 2 p 2 sätestab tööandja kohustuse maksta töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Aprilli ja maikuu 2021.a töötasu on maksmata veel 2022.a. Tööandja ei ole omapoolset käitumist millegagi selgitanud, omapoolseid vastuväiteid kohtumenetluses esitanud, ühelegi istungile ilmunud. Kohtu hinnangul on tööandja põhjendamatult jätnud töötajale töötasu maksmata, jättes sellega viimase ilma sissetulekust ja elatusvahenditest ning selline on tööandjapoolne oluline lepingutingimuste rikkumine. Töötajapoolne töösuhte erakorraline ülesütlemine on õigustatud ja asjakohane.
13.Tulenevalt TLS § 100 lg 4 kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kuivõrd tööandja on oluliselt viivitanud töötajale töötasu maksmisega, asetades sellega töötaja olukorda, kus viimasel puuduvad elatusvahendid ning ohustatud igapäevane elementaarne toimetulek, on hüvitise väljamõistmine töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses kohtu hinnangul põhjendatud ja õiglane. Tööandja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks põhjendatud hüvitise suuruse vähendamine. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel töötaja kolme kuus keskmise töötasu ulatuses ehk 3 x 584 = 1752 eurot.
14.Vastavalt TLS § 71 on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks TLS § 84 lg 1. Pooltevaheline töösuhe lõppes 24.08.2021.a. 5(6)

Hageja nõuab OÜ-lt Car DSM Studio puhkusehüvitise väljamõistmist summas 268, 70 eurot. Töösuhe kestis 25.01.2021-23.08.2021.a., kokku 181 päeva. Kalendriaastas teenitav põhipuhkusepäevade arv on 28. Põhipuhkus seega 181 / 365 x 28 = 13,88 päeva. Hageja on arvestuse aluseks võtnud sissenõutavaks muutunud (ja tasutud) summad 6 kuu eest ehk 3504 eurot 6 x 584 = 3504 / 181 = 19,36 x 13,88 = 268, 70 eurot. Kostja ei ole omapoolset seisukohta ega vastuväiteid hageja nõudele esitanud, ei ole vastu vaielnud puhkusehüvitise suurusele, või tõendanud, et hageja on puhkust mingis osas kasutanud. Kohus rahuldab D. Ž.i puhkusehüvitise nõude.

15.Eeltoodud põhjendustel ja juhtindudes TsMS § 410 rahuldab kohus hagi täies ulatuses tagaseljaotsusega. Menetluskulud
16.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, seega poolte menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.06.20262-26-3998/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus