Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
1.veebruar 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-2786
Tsiviilasi
A.A. kaebus kohtutäitur B.B. 8. veebruari 2021. a otsuse peale täiteasjas nr 084/2020/7126
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohu 20. septembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.A. määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja/avaldaja: A.A., ik XXXXXXXXXX Puudutatud isikud:
1.kohtutäitur B.B., esindaja kohtutäituri abi C.C.
2.sissenõudja Renovum OÜ, rk 14042462, lepinguline esindaja Alar Liivamägi
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 20. septembri 2021. a määrus osas, milles maakohus mõistis A.A.lt välja menetluskulud Renovum OÜ kasuks summas 120 eurot ja viivise menetluskuludelt.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Jätta ülejäänud osas maakohtu määrus muutmata.
2.Jätta muud menetluskulud A.A. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Rahuldada A.A. määruskaebus osaliselt.
5.Rahuldada A.A. taotlus jõustunud kohtulahendis A.A. nime ja muude isikuandmete asendamiseks tähemärkidega.
6.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.A.A. (avaldaja/võlgnik) esitas 19. veebruaril 2021 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur B.B. 8. veebruari 2021. a otsuse peale täiteasjas nr 084/2020/7126. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 5. jaanuari 2021. a sissetuleku arestimise akti. Asja varasem käik: -
-
-
26.novembril 2020 esitas Renovum OÜ (sissenõudja) kohtutäiturile täitmisavalduse, milles palus pöörata sundtäitmisele Tartu Ringkonnakohtu 29. mai 2020. a otsuse tsiviilasjas nr 2-18-12417, millega mõisteti võlgnikult sissenõudja kasuks välja 1293,35 eurot koos lisanduvate viivistega.
27.novembril 2020 algatas kohtutäitur võlgniku suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 084/2020/7126. Täitemenetlusega lisandusid täitemenetluse alustamise tasu 36 eurot ja kohtutäituri põhitasu 360 eurot.
5.detsembril 2020 toimetati võlgnikule täitmisteade kätte. Vabatahtliku täitmise tähtaeg saabus 4. jaanuaril 2021. Võlgnik nõuet vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei tasunud.
5.jaanuaril 2021 arestis kohtutäitur arestimisaktiga võlgniku töövõimetoetuse 25 euro ulatuses kuus.
17.jaanuaril 2021 esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri tegevuse peale töövõimetoetuse arestimisel.
8.veebruaril 2021 jättis kohtutäitur võlgniku kaebuse otsusega rahuldamata.
Võlgnik on kaebuses kohtutäituri 8. veebruari 2021. a otsuse peale seisukohal, et tema töövõimetoetuse arestimine on seadusevastane. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 2 alusel koostatav sissetuleku arestimise akt peab sisaldama põhjendusi selle kohta, kuidas kaalutlusõigust sisustati. Kohtutäituri arestimisaktis põhjendused puuduvad. Kohtutäitur on kohtu eksitamiseks kuritahtlikult valetanud, väites, et võlgnik ei ole esitanud vara nimekirja. Võlgnik saatis kohtutäiturile vara nimekirja 17. jaanuaril 2021. Võlgnik taotleb TsMS § 45 lg-le 4 viidates kohtutäituri või tema esindaja karistamist.
2.Kohtutäitur palus jätta võlgniku kaebus rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Kohtutäitur palus võtta asja materjalide juurde tsiviilasjades nr 2-20-11076 ja nr 2-20-12556
tehtud lahendid. Kohtutäituri hinnangul on viidatud tsiviilasjades tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukohad asjakohased ning kohalduvad ka praeguses asjas. TMS § 131 lõikest 2 tulenevalt võib täitemenetluses töövõimetoetusele sissenõuet pöörata samas lõikes nimetatud erisusi arvestades. TMS § 131 lg 2 esimene lause näeb ette kolm eeldust töövõimetoetusele sissenõude pööramiseks. Kohtutäituri hinnangul oli töövõimetoetuse arestimisel (ja on jätkuvalt) alust asuda seisukohale, et täitemenetlus võlgniku suhtes eeldatavasti ebaõnnestub. Võlgnikul puudub igasugune registreerimisele kuuluv vara, võlgniku ainsateks registritest nähtavateks sissetulekuteks on töövõimetoetus päeva määraga 14,89 eurot (st 446,70 kuni 461,59 eurot kuus) ja sotsiaaltoetus 53,70 eurot. Töövõimetoetuse arestimiseta ei ole sissenõudja nõude rahuldamine mõistliku aja jooksul ilmselgelt võimalik. Kohtutäituri hinnangul on sissenõude pööramine võlgniku töövõimetoetusele õiglane. Pärast võlgniku töövõimetoetusest 25 euro suuruse kinnipidamise tegemist jääb võlgnikule kätte summa, mis vähemalt 65 euro võrra ületab võlgniku põhjendatud ja mõistlike kulude suurust. Kohtutäitur kohaldas võlgniku sissetuleku arestimisel TMS § 132 lg-t 12. Võlgniku registritest nähtavateks sissetulekuteks on töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus, kokku 500,40 kuni 515,29 eurot kuus. Statistikaameti poolt võlgniku töövõimetoetuse arestimise ajal avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi (221,36 eurot) ületav sissetuleku osa on 279,04-293,93 eurot ning kohtutäituri arestitud 25 eurot moodustab sellest ca 9%. Arvestades, et võlgniku põhjendatud ja mõistlikud kulud ühes kuus on kokku 410 eurot, on võlgniku sissetuleku arestimine § 132 lg 12 alusel arestimise määraga 9% lubatud. Arestimine ei riiva võlgniku õigusi rohkem, kui see on vältimatult vajalik sissenõudja õiguste kaitseks.
3.Sissenõudja palus jätta võlgniku kaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Sissenõudja nõustus kohtutäituri põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Tartu Maakohus jättis 20. septembri 2021. a määrusega võlgniku kaebuse kohtutäituri
8.veebruari 2021. a otsuse peale täiteasjas nr 084/2020/7126 ja võlgniku taotluse kohtutäituri karistamiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda ning mõistis võlgnikult sissenõudja kasuks välja menetluskulud 120 eurot koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
5.Maakohus võttis asja juurde kohtutäituri viidatud tsiviilasjades nr 2-20-12556 ja nr 2-20-10799 esitatud tõendeid (nt tsiviilasjas nr 2-20-12556 toimunud ärakuulamise protokoll, samas asjas esitatud 20. juuli 2020. a kohtutäituri otsus täiteasjas nr 084/2020/1748 ja avaldaja esitatud kaks salvestist ning tsiviilasjas nr 2-20-10799 kohtutäituri poolt
6.jaanuaril 2021 esitatud andmed täiteasjas nr 084/2020/148 toimunud täitmiste kohta), sest need aitavad kaasa käesoleva tsiviilasja lahendamisele. Nimetatud tsiviilasjades on põhilised asjaolud täpselt samad nagu käesolevas tsiviilasjas. Ainuke erinevus on sissenõudja isik ja nõude alus ning suurus.
6.Maakohus leidis, et kohtutäitur ei ole rikkunud seadusest tulenevat kohustust võlgnik ära kuulata. TMS § 131 lg 2 teisest lausest ei tulene absoluutset kohustust, vaid kohtutäitur kuulab võlgniku ära võimaluse korral. Võlgniku ärakuulamise eesmärgiks on info saamine tema majandusliku seisundi ja muude sissenõude pööramise otsuse tegemiseks vajalike asjaolude kohta. Sama kohtutäituri menetluses on sama võlgniku suhtes ka teine täiteasi, nr 084/2020/148. Selles menetluses on kohtutäitur võlgniku korduvalt ära kuulanud, mh telefoni teel 19. märtsil 2020 ja 13. juulil 2020. Võlgnik ei ole kohtule nimetanud, et ta oleks soovinud täiturile avaldada mingit muud infot kui ta oli juba varasemalt andnud. Seega oleks ärakuulamise puhul tegemist üksnes formaalse toiminguga. Kuna kohtu menetluses on viimase
kahe aasta jooksul olnud rohkem kui kolm võlgniku esitatud kaebust arestimisakti tühistamiseks, mh korduvalt taotlused menetlusabi saamiseks, siis on kohtule teada, et võlgniku majanduslik olukord ei ole siiani muutunud.
7.Maakohus leidis, et kohtutäitur ei ole rikkunud võlgniku õigusi, kui arestis töövõimetoetusest 25 eurot. Kohtutäitur on otsust tehes kaalunud TMS § 131 lg 2 eeldusi. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et sissenõudja on esitanud täitmisavalduse. Puudub vaidlus võlgniku sissetuleku suuruse üle, milleks on puuetega inimese sotsiaaltoetus 53,70 eurot ja töövõimetoetus keskmiselt 453,90 eurot kuus. Kohtule esitatud menetlusabi taotluse kohaselt on võlgniku muuks varaks osa OÜ-s Sajandi Lugu, mille juhatuse liige ta on. Menetlusabi taotluse lahendamisel ei õnnestunud kohtul välja selgitada mingit muud võlgniku vara, millele saaks sissenõude pöörata. Puudub vaidlus, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid või muu vara, mille arvel sissenõudmiseks esitatud kohustus täita. Võlgnik ei täitnud kohustust talle vabatahtlikuks täitmiseks antud aja jooksul ega ole seda teinud ka kohtumenetluse jooksul. Võlgnik põhjendab mittetäitmist asjaoluga, et tal puudub selleks vara ja äraelamiseks võtab ta isegi laene. Puudub vaidlus, et avaldaja hinnangul ei suuda ta oma vara ja sissetulekute arvel täitemenetluses olevat kohustust täita. Kohtutäitur oli kogunud nimetatud asjaolu kohta enne arestimise korralduse tegemist piisavalt infot, mh oli ta saanud infot täiteasjas nr 084/2020/148, kogunud andmeid registritest ja saanud võlgnikult andmed tema varalise olukorra kohtaavaldaja esitas kohtule täiendavalt tõendid, millest nähtub, et võlgnik oli 17. jaanuaril 2021 edastanud täiturile otsused enda töövõime määramise kohta, SEB Panga ja LHV Panga väljavõtted ja vara nimekirja. Võlgnik ei ole kohtule avaldanud reaalseid allikaid, millest võiks kohustuse täita mõistliku aja jooksul. Täiteasjas nr 084/2020/7126 on võlgnikul täitmata kohustus üle 1200 euro, mille täitmisel ainuüksi töövõimetoetuse arestitud osa alusel (25 eurot kuus) kuluks selle täitmiseks 4 aastat. Kohtutäituri 6. jaanuaril 2021 tsiviilasjas nr 2-20-11076 esitatud andmete kohaselt on täiteasjas nr 084/2020/148 toimunud täitmisel laekunud 1049,42 eurot ja deponeeritud on 150 eurot. Seisuga 31. detsember 2020 on täiteasjas nõude jääk 1074,17 eurot. Kohtutäitur märkis, et juhul, kui täitemenetluses jätkuvad igakuised kinnipidamised võlgniku töövõimetoetusest, siis nende arvelt kuulub nõude rahuldamisele 43 kuud, st nõue õnnestub (arvestades kohtutäituri ametialasel kontol deponeeritud summat) rahuldada jaanuaris 2024. Seega saaks täiteasjas nr 084/2020/7126 täitmist alustada alles aastate pärast (erinevates täiteasjades on arestimisaktid juba järjekorras) ja kui täitmine toimub jätkuvalt vaid töövõimetoetuse aresti abil, kuluks täiteasjas nr 084/2020/7126 nõude täitmisele omakorda vähemalt 53 kuud. Kuna põhinõudelt tuleb tasuda ka viiviseid, lükkub see tähtaeg veelgi edasi. Seega peab võlausaldaja käesolevas täiteasjas ootama nõude rahuldamist avalduse esitamisest alates vähemalt 10 aastat, mis kohtu hinnangul juba iseenesest ei ole mõistlik. Selline täitmise tempo on võimalik vaid siis, kui töövõimetoetuse arestid jäävad kehtima. Kui need aga tühistada (või kui aresti poleks üldse seatud), ei ole ei kohustuse täitmise alguse ega lõpu aega võimalik üldse ette ennustada. Seejuures on võlgnik ise kohtule esitatud menetlusabi taotlusse märkinud, et tal on kohustusi vähemalt 12 võlausaldaja ees (sh Maksu- ja Tolliamet, Eesti Töötukassa) ja vähemalt summas 48 000 eurot. Seega on reaalne võimalus, et täiteasja nr 084/2020/7126 aresti nö järjekorda mittepaneku tõttu ei saaks täitmisega alustada ka mitte 10 aasta pärast, sest vahepeal võib olla avaldaja suhtes alustatud mõni muu täitemenetlus. Võlgniku suhtes on käimas rohkem kui kolm täitemenetlust, milles täidetakse nõuet võlgniku töövõimetoetuse arvelt. Maakohus nõustub, et võlgniku majanduslikku olukorda arvestades oli kohtutäituril põhjendatud alus eeldada, et võlgnik ei suuda kohustust täita mõistliku aja jooksul.
Maakohus leidis, et töövõimetoetuse arest oli ka õiglane. Käesolevalt ei ole tegemist võlgniku sissetuleku arestimisega võimalikus maksimaalses määras. Maksimaalne lubatav määr oleks 45,07 eurot kuni 48,05 eurot. Kohtutäitur on arestinud töövõimetoetuse 25 euro ulatuses, seega veidi üle poole maksimaalselt võimalikust määrast. Võlgnikule jääb kätte olenevalt kuust 455,23 eurot kuni 467,24 eurot, osa võlgniku vajadustest katab kohalik omavalitsus ning sellega on tagatud võlgnikul minimaalne vajaduste rahuldamine. Maakohus võttis menetlemisel arvesse võlgniku 12. juunil 2021 esitatud täiendava tõendi, kuid jättis rahuldamata võlgniku taotluse karistada kohtutäiturit, kuna viimane on kohtule valetanud, mille tõttu on takistatud menetluse õige ja kiire läbiviimine. Maakohus leidis, et nimetatud kohtutäituri väide ei takistanud kuidagi menetlust, sest asjaolu ei ole asjas üldse olulise tähtsusega. Kohus lahendas kaebuse kõigi muude esiletoodud asjaolude ja esitatud tõendite pinnalt. Kohtu hinnangul ei ole TsMS § 45 lg 4 eeldused täidetud.
8.Maakohus jättis tasutud riigilõivu vastavalt TsMS § 172 lg-le 10 ja ülejäänud menetluskulud vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 võlgniku kanda. See, et avaldajal on õigus kaevata kohtutäituri otsuste peale, ei tähenda, et menetlusse kaasatud menetlusosalised peavad enda menetluskulud kogu aeg ise kandma. Maakohus leidis, et põhjendatud on sissenõudja õigusabikulu 1 tund hinnaga 120 eurot/tund. Sissenõudja avalduse alusel mõistis maakohus väljamõistetud menetluskuludelt välja ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
MÄÄRUSKAEBUS
9.Võlgnik esitas 5. oktoobril 2021 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada kohtutäitur B.B. 5. jaanuaril 2021. a tehtud otsuse täiteasjas nr 084/2020/7126. Lisaks palub võlgnik tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus mõistis võlgnikult sissenõudja kasuks välja menetluskulud summas 120 eurot ning teha selles osas uue määruse, millega jätta sissenõudja menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulud palub võlgnik jätta kohtutäituri kanda. Võlgniku jaoks oli üllatuslik, et maakohus ei arvestanud võlgniku 28. augustil 2021 kohtule esitatud lõplike seisukohtadega, mille kohaselt kohtutäituri 5. jaanuari 2021. a sissetuleku arestimise akt ja 8. veebruari 2021. a otsus on seadusevastased. TMS § 131 lg 2 alusel koostatav sissetuleku arestimise akt peab sisaldama põhjendusi selle kohta, kuidas kaalutlusõigust sisustati. Kohtutäituri arestimisaktis põhjendused puuduvad. Maakohus rikkus tõendite igakülgse hindamise printsiipi, uurimisprintsiipi, ärakuulamisprintsiipi ja selgitamiskohustust. Maakohus kohtles võlgnikku ja kohtutäiturit ebavõrdselt, maakohus oli erapoolik ning andis menetluses eelise kohtutäiturile. Võlgniku hinnangul võiksid menetluskulud maakohtus jääda poolte endi kanda. Võlgnik on töövõimetu, kelle ainuke sissetulek on töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. Lisaks leiab võlgnik, et sissenõudja esindaja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid, et ta on sissenõudja esindaja. Sissenõudja esindaja on sissenõudja töötaja, mis tähendab, et sissenõudjal ei ole tekkinud menetluses osalemisega advokaadikulutusi.
10.Kohtutäitur palub jätta maakohtu määruse muutmata osas, milles maakohus jättis rahuldamata võlgniku kaebuse kohtutäituri 8. veebruari 2021. a otsuse peale täiteasjas nr 084/2020/7126. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta võlgniku kanda. Kohtutäitur jääb oma varasemate seisukohtade juurde.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohus informeeris sissenõudjat kaebusest.
12.RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis A.A.lt välja menetluskulud Renovum OÜ kasuks summas 120 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras maakohtu määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus peab vajalikuks täpsustada võlgniku määruskaebuses esitatud taotlust. Võlgnik palub tühistada kohtutäituri 5. jaanuari 2021. a sissetuleku arestimise akti ja maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis võlgnikult välja sissenõudja menetluskulud 120 eurot. Maakohus tegi aga määruse, millega jättis rahuldamata võlgniku kaebuse kohtutäitur B.B. 8. veebruari 2021. a otsuse peale täiteasjas nr 084/2020/7126. Kuna võlgnik on juba kaebust maakohtule esitades väljendanud, et soovib kohtutäituri 5. jaanuari 2021. a sissetuleku arestimise akti tühistamist, siis saab ringkonnakohus määruskaebuse sellest osast aru nii, et võlgnik soovib kohtumenetluse lõpptulemusena kohtutäituri 5. jaanuari 2021. a sissetuleku arestimise akti tühistamist, kuid kohtus toimub siiski menetlus kohtutäituri 8. veebruari 2021. a otsuse peale, millega kohtutäitur jättis rahuldamata võlgniku kaebuse 5. jaanuari 2021. a sissetuleku arestimise akti peale.
14.Ringkonnakohus märgib, et kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale esitatud kaebust lahendatakse hagita menetluses (TMS § 218 lg 2, TsMS § 475 lg 1 p 15). Võlgnik on ekslikult nimetanud ennast hagejaks ning maakohtu lahendit otsuseks. Ringkonnakohus vaatab võlgniku esitatud kaebust läbi määruskaebusena maakohtu määruse peale hagita menetluse sätete kohaselt.
15.Käesolevas asjas on võlgnik vaidlustanud kohtutäituri otsuse tema töövõimetuspensioni arestimiseks summas 25 eurot kuus. TMS § 131 lg 2 kohaldamise korral on tegemist kohtutäituri diskretsiooniotsusega, mis allub TMS § 217 alusel esitatava kaebuse kaudu kohtulikule kontrollile. Seega tuli maakohtul kontrollida, kas kohtutäitur on teinud töövõimetoetuse arestimisel kaalutlusvigu või väljunud diskretsioonpiiridest. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus selles osas seaduslik ja põhjendatud, ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
16.Määruskaebuses esitatud kohtutäituri otsusega seonduvad väited on võlgnik esitanud juba maakohtule ja maakohus on neile vastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ega korda neid. Ringkonnakohus lisab, et õige ei ole võlgniku arusaam, et kohtutäitur ei ole kaalutlusotsust tehes seda põhjendanud. Maakohus kontrollis kohtutäituri poolt võlgniku toimetulekutoetuse arestimise põhjendatust igakülgselt ja piisavalt. Kohtutäituri
8.veebruari 2021. a otsuses on hästi jälgitavalt käsitletud kõiki olulisi asjaolusid, mida tuleb arvesse võtta kaalutlusotsuse tegemisel TMS § 131 lg 2 ja § 132 lg 12 järgi.
17.Võlgnik vaidlustab maakohtu määrust ka menetluskulude (v.a. riigilõiv) jaotuse ja suuruse osas. Võlgniku hinnangul võiksid menetluskulud maakohtus jääda poolte endi kanda, kuna võlgnik on töövõimetu ning menetluskulude tema kanda jätmise tulemusena satub võlgnik veelgi raskemasse majanduslikku olukorda. Ringkonnakohus märgib, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on seadusandja andnud kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusõiguse. Seejuures on peamiseks lähtekohaks õigluse põhimõte, mis võimaldab arvestada menetluses osalejate osalemise ulatusega, samuti kohtusse pöördumise põhjendatuse ja avalduse rahuldamise ulatusega. Maakohus möönis, et võlgniku majanduslik seisund ei ole hea, kuid siiski on õiglane jätta menetluskulud võlgniku kanda. Ringkonnakohus
leiab, et maakohus on kaalutlusõigust teostanud nõuetekohaselt ning nõustub maakohtu seisukohaga. Siiski ei nõustu ringkonnakohus sissenõudja menetluskulude kindlaksmääramisega. Sissenõudja Renovum OÜ on kasutanud kohtumenetluses esindajana Alar Liivamäge, esitades kohtule vastava volikirja ning esindaja haridust tõendava dokumendi. Hagita asjas on kohtul kohustus koguda vajalikku teavet asja õigemaks lahendamiseks. Ringkonnakohus kontrollis avaldaja väidet, et sissenõudjat esindas töötaja ja tegi 26. jaanuaril 2022 päringu töötamise registrisse. Ringkonnakohus võtab töötamise registri väljavõtte tsiviilasja materjalide juurde. Töötamise registrist saadud andmete kohaselt töötab Alar Liivamägi alates 5. jaanuarist 2017 kehtiva töölepingu alusel Renovum OÜ-s. TsMS § 175 lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Sissenõudja menetluskulude nimekiri sisaldas e-toimiku dokumentidega tutvumist ja analüüsi ning vastuse koostamist kaebusele. Menetluskulude nimekiri ei sisalda sõidukulusid. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et sissenõudja Renovum OÜ-l hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
18.Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Rahuldamisele kuulub võlgniku taotlus asendada jõustunud kohtulahendis võlgniku nimi ja muud isikuandmed tähemärkidega (TsMS § 462 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.