A.P. hagi aktsiaseltsi Eesti Eine vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse või alternatiivselt hea usu põhimõttega vastuolu tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6570,99 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja A.P. (isikukood vandeadvokaadi abi Erki Siht Kostja aktsialselt Eesti lepinguline esindaja T.-L. J.
Viimase kohtuistungi aeg
xxx), Eine
lepinguline
esindaja
(registrikood 10647665),
24.11.2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A.P. hagiavaldus.
2.Tuvastada, et A.P. ja aktsiaselts Eesti Eine vahel 10.10.2005 sõlmitud töölepingu nr 485 erakorraline ülesütlemine aktsiaseltsi Eesti Eine 04.06.2020 avaldusega on tühine.
3.Lõpetada A.P. ja aktsiaseltsi Eesti Eine vahel 10.10.2005 sõlmitud tööleping nr 485 alates 08.06.2020.
4.Välja mõista aktsiaseltsilt Eesti Eine A.P. kasuks hüvitis 3070,99 eurot (bruto).
5.Jätta rahuldamata A.P. taotlus teha töötamise registrisse töölepingu seaduse nõuetele vastav kanne.
6.Jätta menetluskulud aktsiaseltsi Eesti Eine kanda. Välja mõista aktsiaseltsilt Eesti Eine A.P. kasuks menetluskulud 3078 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb aktsiaseltsil Eesti Eine tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (31.01.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.A.P. (hageja) esitas 06.07.2020 Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse, kus palus tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine aktsiaseltsi Eesti Eine (kostja) 04.06.2020 avaldusega on tühine või alternatiivselt vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja palus TVK-l lõpetada tööleping ja mõista tööandjalt töölepinguseaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel hüvitis 3070,99 eurot (bruto).
2.TVK rahuldas 23.09.2020 otsusega avalduse ja tuvastas, et töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt 04.06.2020 avaldusega on tühine. Lisaks lõpetas TVK hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu alates 08.06.2020 ja mõistis tööandjalt hagejaks kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel kokku 3070,99 eurot. Kostja vaidlustas TVK otsuse ja palus kohtul vaadata TVK-le esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina.
3.Hageja esitas 30.11.2020 hagiavalduse kostja vastu. Hageja palus tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja 04.06.2020 avaldusega on tühine või alternatiivselt vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja palus lõpetada tööleping ja mõista tööandjalt TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 3070,99 eurot (bruto). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10.10.2005 töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle toidujagaja ja klienditeenindaja kohale. Hageja töökoht on töölepingu sõlmimisest alates olnud X kohvikus asukohaga xxx Tallinn. Märgitud töökoht oli ka üks töölepingu sõlmimise tingimus, seoses hageja elukohaga x vallas. Ravi tänav asub Tallinnasse sissesõidul sisuliselt Tartu maantee vahetus läheduses. Muud asukohad ei oleks töötajale ajaliselt ega logistiliselt sobinud. Hageja sai mais 2020 teada, et haiglas toimuvad ümberkorraldused, mille tulemusena kohvik ja hageja töökoht likvideeritakse. Hageja saatis 21.05.2020 e-kirja tööandjale, kus palus selgitada, kas ta peab 25.05.2020 tööle tulema. Kostja vastas 22.05.2020, et töötaja ei pea viidatud päeval tööle tulema. Samal päeval ehk 22.05.2020 teatas kostja, et haigla on otsustanud sulgeda xxx asuva puhveti alates 15.05.2020. Seoses sellega hageja senine töökoht kaob ja tööandja pakub hagejale alates 18.05.2020 tööd X kohvikus aadressil xxx, Tallinn vahetusevanema ametikohal. Töö algusajaks on kell 7:30, tööpäeva kestvus 8 tundi. Hageja teatas 22.05.2020 kostjale, et talle ei sobi tööandja pakutud muudatused uue töökoha osas. Hageja selgitas, et talle ei sobinud uue töökoha asukoht ja uus tööaja algus. Hagejale oli logistiliselt sobimatu uude töökohta jõudmine. Hagejale ei sobinud ka uuel töökohal tööpäeva algus üks tund
varem, kui eelmisel töökohal. Hagejal ei oleks logistiliselt olnud võimalik uuele töökohale tööpäeva alguseks jõuda. Pärast 22.05.2020 kirjavahetust andis kostja hagejale mõista, et ta peaks olema maikuu lõpuni kodus ning juuni alguses töötaja koondatakse. Vaatamata sellele saatis kostja hagejale 26.05.2020 korraldused, kus avaldas, et töötajal ei ole õigust keelduda uue töölepingu sõlmimise pakkumisest. Sama korraldusega määras tööandja, et hageja töökoht alates 01.06.2020 on X kohvik ja tööaja alguseks on 7:30. Järgnenud kirjavahetuses avaldas hageja tööandjale, et pakutud uus töökoht talle endiselt ei sobi ja ta ei saa seal tööd alustada. Tööandja tegi ettepaneku lahendada vaidlus kokkuleppel, pakkudes maksta hagejale koondamishüvitist ja vormistada koondamine tagasiulatuvalt. Pooled ei jõudnud vaidlust kokkuleppel lahendada, kui kostja saatis 04.06.2020 töötajale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, kus märkis, et alates 01.06.2020 on hageja töökohaks X kohvik ja kuna hageja ei ole tööle ilmunud, öeldakse tööleping üles päeva pealt. Hageja leidis, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. Hageja selgitas, et arvestades pooltevahelist praktikat töölepingu täitmisel, on kohvik X muutunud hageja töökohaks. Olukorras, kus kostja lõpetas tegevuse haiglas ja kaotas hageja töökoha, pidi tööandja töötaja koondama. Kostja ettepanek hagejale liikuda tööle Xsse on hinnatav teise töökoha pakkumisena koondamisolukorras, kuid hageja avaldas, et pakutud töökoht talle ei sobi. Töö tegemise koht ja tööaeg on olulised töölepingu tingimused ja tööandja ei saa neid ühepoolselt muuta, kohustades töötajat uude töökohta ilmuma. Hagejal ei olnudki kohustust Xsse tööle tulla, sest ta ei olnud uute töötingimustega nõustunud. Hageja ei ole oma töökohustusi rikkunud. Õigusvastane on selges koondamisolukorras öelda tööleping erakorraliselt üles põhjendusega, et töötaja ei ilmunud töökohale, kuhu töötaja ei olnudki kohustatud ilmuma. Hageja leidis, et kostja ei ole järginud kohustust hoiatada töötajat enne töölepingu ülesütlemist. Enne töölepingu ülesütlemist ei teinud kostja hagejale mitte ühtegi etteheidet tööle mitteilmumise kohta. Vastupidi, tööandja andis oma käitumisega mõista, et pooled peavad läbirääkimisi töösuhte lõpetamiseks. Töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine ka seetõttu, et tööandja rikkus kohustust hoiatada töötajat enne töölepingu ülesütlemist. Alternatiivselt leidis hageja, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja käitumine olukorras, kus töötajaga peetakse kompromissläbirääkimisi ning tööandja vormistab töötaja koondamist, ning keset läbirääkimisi saadetakse töötaja nn päeva pealt minema, on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja palus lõpetada tööleping ja mõista kostjalt TLS § 109 lg 2 alusel välja kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis 3070,99 eurot (bruto). Hageja palus teha töötamise registrisse töölepingu seaduse nõuetele vastav muutmiskanne.
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuses esitatud põhjenduste kohaselt töötas hageja kostja juures alates 10.10.2005 toidujagaja ja klienditeenindajana X kohvikus. 22.05.2020 teatas kostja hagejale, et kohvik haiglas suletakse ja hageja uus töökoht alates 18.05.2020 asub Xs. Tööaja algus on 7:30. Seega on tööandja pakkunud töötajale varasemaga samaväärset tööd. Kostja selgitas, et tema teatas töötajale 26.05.2020 uuesti uue töökoha asukohast ja tööaja algusest ning selgitas, et kuna töölepingu järgi on töö tegemise kohaks Tallinn ja Harjumaa, puudub hagejal õigus keelduda uude töökohta tööle tulemast. Pooled ei leppinud kokku töökohas aadressi täpsusega. Hageja pidi seoses haiglas kohviku sulgemisega asuma tööle Xsse. Hagejal oli aga soov saada koondatud ja saada koondamishüvitist. Töötaja ei saa nõuda enda koondamist olukorras, kus tööandja kindlustab teda tööga. Töötaja keeldumine töölepingus kokkulepitud tingimuste (sh
töökoha) muutmisest ei ole käsitatav koondamisolukorrana, mis annab aluse tööleping lõpetada. Töötajal oli võimalik jätkata lepingujärgset tööd uuel töökohal. Kuivõrd hageja on eiranud tööandaja korraldusi ja ei ole tööle ilmunud, ütles kostja 04.06.2020 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles. Kostjal oli õigus öelda tööleping üles hagejat eelnevalt hoiatamata. Hageja ei ole perioodil 01.06–04.06.2020 tööle tulnud, mistõttu oli selge, et ta ei kavatsegi uude töökohta tööle asuda. Kohtu põhjendused
5.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
6.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - hageja ja kostja sõlmisid 10.10.2005 töölepingu, mille järgi asus hageja kostja juurde tööle toidujagaja ametikohale (tl 32–34); - hageja ja kostja sõlmisid 01.09.2009 töölepingu uue redaktsiooni, kus leppisid kokku muuhulgas järgnevas: - töö tegemise koht on Tallinn ja Harjumaa (lepingu p 1.3); - töötaja asub tööle teenindaja ametikohal (lepingu p 2.1); - kostja edastas hagejale 15.05.2020 teatise, kus avaldas, et X on otsustanud sulgeda aadressil xxx asuva puhveti alates 15.05.2020. Seoses sellega kaob hageja senine töökoht ning tööandja pakub hagejale alates 18.05.2020 tööd X kohvikus vahetusevanema ametikohal. Töö algusajaks on kell 7:30, tööpäeva kestvus on 8 tundi. Täpsemad tingimused lepitakse poolte vahel kokku ning töölepingu muudatused vormistatakse töölepingu lisana (tl 40-41); - hageja teatas 22.05.2020 kirjas tööandajale, et ta on tutvunud 15.05.2020 teatisega ning talle ei sobi pakutud töölepingu muudatused (uus töökoht X kohvikus vahetusevanema ametikohal; tl 42); - kostja edastas hagejale 26.05.2020 korralduse, kus ta tõi välja, et tööandja on pakkunud seoses X xxx puhveti sulgemisega töötajale alates 15.05.2020 tööd X kohvikus vahetusevanema ametikohal. Kostja selgitas, et hagejal ei ole õigust keelduda pakkumisest uuel töökohal töötada. Kostja tõi välja, et alates 01.06.2020 töötab hageja teenindajana X kohvikus aadressil xxx, Tallinn. Tööaja algus on 7:30, tööaja kestuseks on 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas (tl 50-51); - kostja saatis hagejale 04.06.2020 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Tööandja lõpetas töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, sest hageja ei ole perioodil 01.06.2020–04.06.2020 töökohale X kohvikusse ilmunud (tl 68-69).
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine 04.06.2020 avaldusega on kehtiv ja kas hagejal on õigus nõuda kostjalt hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel.
8.TLS § 95 lg 1 sätestab, et tööleping tuleb üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama sätte lg 2 esimene lause näeb ette, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sama sätte lg 3 näeb ette, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. TLS § 104 lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.
Kohtule esitatud andmetest nähtub, et hageja on saanud kätte 08.06.2020 kostja avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Tööandaja on avalduses ülesütlemist põhjendanud (tl 68-69). Seega on täidetud töölepingu erakorralise ülesütlemise formaalne eeldus.
9.Pooled vaidlevad aga selle üle, kas täidetud on töölepingu erakorralise ülesütlemise materiaalne eeldus. Kostja 04.06.2020 avalduse järgi oli töösuhte lõpetamise aluseks TLS § 88 lg 1 p 3.
10.TLS § 87 järgi võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Sama sätte lg 3 näeb ette, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.
11.Otsustamaks selle üle, kas hageja on rikkunud töölepingut, mis annaks kostjale õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda, tuleb hinnata kohtu ette toodud väiteid hageja töökoha, mis asus X, kaotamise kohta ja hagejale uue Xs asuva töökoha pakkumise kohta.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas nad on leppinud kokku töö tegemise kohas aadressi täpsusega või see oli määratletud piirkonnaga. Hageja väitel oli tema töökohaks X kohvik aadressil xxx. Kostja oli seisukohal, et töötaja töökoht oli Tallinn ja Harjumaa.
12.1.TLS § 5 lg 1 p 8 järgi peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma töö tegemise koht. TLS § 20 sätestab, et töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Kohus selgitab, et töökoha määratlemisel peab lähtuma töötaja töö iseloomust ja tööülesannetest. Töö tegemise kohana peab olema fikseeritud tegelik töötamise koht, mis ei ole liiga kitsalt ega liiga laialt määratletud. Kohtupraktikas tuuakse välja, et kuigi TLS § 20 võimaldab leppida töö tegemise kohas kokku aadressi täpsusega, peavad pooled töö tegemise koha kokkuleppimisel lähtuma nende vastastikustest huvidest ja hea usu põhimõttest. TLS § 20 eesmärgiga kooskõlas ei ole töö tegemise koha ebamõistlikult lai või kitsas määramine (Riigikohtu 21.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-17, p 14).
12.2.Praegusel juhul on poolte vahel tekkinud vaidlus, milline oli nende kokkulepe hageja töökoha osas. Seetõttu tuleb pooltevahelist kokkulepet tõlgendada võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 alusel. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, tõlgendatakse lepingutingimust VÕS § 29 lg 3 kohaselt selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg‐s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4). Lisaks eeltoodule tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada ka VÕS § 29 lg‐s 5 nimetatud asjaolusid, mh lepingu olemust ja eesmärki (p 4), samuti VÕS § 29 lg‐t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.
12.3.Töölepingu 01.09.2009 redaktsiooni punkti 1.3 järgi oli hageja töö tegemise kohaks Tallinn ja Harjumaa (tl 35-36). Kohtu hinnangul kajastab viidatud lepingu punkt seadusest tulenevat eeldust, et töökoht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Kohtu arvates on pooltel õigus töökohta täpsemalt määratleda. Hageja selgitas, et enne töölepingu sõlmimist 2005. a otsis kostja töötajat just X asuvasse kohvikusse. Kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud. Hageja selgitas, et tema jaoks oli väga oluline see, et tema saaks logistiliselt oma elukohast kerge vaevaga tööle tööpäeva alguseks jõuda. Kuna kostja otsis töötajat keskhaigla kohvikusse ja selle asukoht vastas hageja nõuetele, oli ta nõus kostjaga töölepingu sõlmima. Kohtule on esitatud hageja ametijuhend, mille punkt 4.2 sätestab, et toitlustusteenindaja loob alati külastajatele hea mulje X kohvikust ja Eesti Eine AS-st (tl 37-38). Poolte kokkuleppe hindamisel töökoha kohta tuleb arvestada poolte käitumist töölepingu kehtivuse ajal. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et hageja on peaaegu 15 aastat kestnud töösuhte jooksul töötanud ainult X kohvikus. Hageja ei ole teistes kohtades, kus kostja pakub toitlustusteenust, mitte kunagi töötanud.
12.4.Kuna poolte ühist tahet töökoha osas ei ole võimalik tuvastada (VÕS § 29 lg 1) ja tõendamata on see, et töötaja või tööandja oli teadlik vastaspoole poolt töökohale antavast tähendusest (VÕS § 29 lg 3), tuleb poolte kokkulepet tõlgendada mõistliku isiku arusaama järgi (VÕS § 29 lg 4). Lähtudes mõistliku isiku positsioonist ja arvestades eelmises punktis esitatud asjaolusid kogumis, tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et pooled leppisid kokku hageja töökohas, mis asus X kohvikus aadressil xxx.
13.Kostja saatis hagejale 15.05.2020 teatise, mille järgi otsustas X sulgeda kohvik, mistõttu kaob hageja haiglas asuv töökoht (tl 40-41). Kohus leiab, et 15.05.2020 teatises kirjeldatud situatsiooni puhul oli tegemist koondamisolukorraga TLS § 89 lg 1 tähenduses. Viidatud säte näeb ette, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Kohus on seisukohal, et kuna pooled leppisid kokku, et hageja töökoht asub kindlas kohvikus ning see kohvik lõpetas tegevuse, muutus töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel võimatuks. Tegemist ei olnud kostja ühepoolse otsusega sulgeda kohvik keskhaiglas, mis tooks endaga kaasa hageja töökoha muutumise. Kohviku sulgemine oli tingitud keskhaigla otsusest, mida kostja ei saanud mõjutada. Seega oli tegemist koondamise situatsiooniga.
14.Koondamisolukorras peab tööandaja võimalusel töötajale teist tööd pakkuma. Vastava nõude sätestab TLS § 89 lg 3 esimene lause, mis ütleb, et enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Kohus toob välja, et kohtupraktika järgi saab tööandja pakkuda töötajale nii teist erialast, kui ka muud tööd, mida töötaja on võimeline tegema (Riigikohtu 08.11.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-06, p 13). Kostja tegi 15.05.2020 teatises hagejale ettepaneku asuda tööle X kohvikusse vahetusevanema ametikohale, töö algusaeg 07:30 (tl 40-41). Kohtu hinnangul ei pea töötaja koondamisolukorras talle pakutud teise töökohaga nõustuma. Hageja teatas kostjale 22.05.2020, et talle ei sobi pakutud töökoht Xs (tl 42; tl 46). Kohtumenetluses selgitas hageja, et uus töökoht ei sobinud talle logistiliselt ja tal ei olnuks võimalik X kohvikusse tööpäeva alguseks 7:30 jõuda. Olukorras, kus hageja ei nõustunud kostja pakutud teise töökohaga, pidanuks tööandja töötaja koondama TLS § 89 lg 1 alusel.
15.Kohtule esitatud andmetest nähtub, et ka tööandja mõistis olukorda koondamise situatsioonina. Seda kinnitab hageja ja kostja vahel mais-juunis 2020 peetud kirjavahetus. Hageja saatis 26.05.2020 pärast kostja töötajaga toimunud vestlust kostjale kirja, küsides üle, kas ta sai õigesti aru, et teda koondatakse alates 01.06.2020 (tl 49). Ka edaspidi toimunud kirjavahetuses olid pooled ühisel arusaamal, et hageja koondatakse. Seda kinnitab poolte arutelu hagejale makstava koondamishüvitise kohta. Kostja tegi omalt poolt ettepaneku arvestada hoiatamist koondamise
eest tagasiulatuvalt (tl 47–66). Kostja väide, et tema ei soovinud hagejat koondada, mille kohta on esitatud kostja haldus- ja juhatuse assistendi 28.05.2020 kiri (tl 47), ei tõenda kostja väidet. Hageja poolt esitatud ja eelnevalt käsitletud tõenditega on kostja väide ümber lükatud. Hageja tõendid kinnitavad seda, et kostja oli valmis töösuhted hageja koondamisega lõpetama. Esitatud kostja haldus- ja juhatuse assistendi 28.05.2020 kiri (tl 47) tõendab aga tööandja vastuolulist käitumist hageja suhtes, sest tööandja väidab, et ta ei soovi töötajat koondada ja samal ajal annab töötajale mõista, et ta on valmis hageja koondama. Kostja vastuoluline käitumine ei ole kooskõlas VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud ja ka töösuhtes kohalduva hea usu põhimõttega.
16.Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et siduvaid korraldusi sai hagejale anda üksnes kostja juhatuse liige ja et hageja ei saanud uskuda teiste kostja töötajate poolt laekunud teavet. Seni kuni tööandaja ei teata töötajale, kes tööandja juhatusest või töötajatest on pädev töötajale teavet andma ja korraldusi jagama, saab töötaja eeldada, et igalt tööandja esindajalt laekunud teave kajastab viimase positsiooni ja on temale siduv. Kohtule nähtuvalt ei ole kostja hagejale teatanud, et ainult kostja juhatuse liige on pädev hagejale teavet ja korraldusi andma. Seega võis hageja uskuda, et kostja töötaja poolt laekunud teave töötaja koondamise kohta kajastab tööandja positsiooni.
17.Vaatamata sellele, et hageja oli 22.05.2020 kostjale teatanud, et pakutud uus töökoht talle ei sobi, saatis kostja hagejale 26.05.2020 korraldused, kus tõi välja, et hageja töötab alates 01.06.2020 teenindajana X kohvikus aadressil x, tööaja algus 7:30 (tl 50-51). Kohus leiab, et kostja soovis 26.05.2020 korraldustega muuta töölepingut töötaja töökoha (TLS § 5 lg 1 p 8) ja tööaja (TLS § 5 lg 1 p 7) osas. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et hageja tööaeg algas X kohvikus kell 8:30 (tl 104–107). Uues töökohas pidi tööpäev algama 7:30. Viidatud punktid on olulised töölepingu tingimused, milliseid ei ole tööandjal võimalik TLS § 12 alusel ühepoolselt muuta. Hageja ei nõustunud uute tingimustega, andes sellest kostjale teada juba 22.05.2020 vastuses töökoha muutmise ettepanekule (tl 42) ja kinnitades oma seisukohta 27.05.2020 vastuses kostja 26.05.2020 korraldustele (tl 48). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja 26.05.2020 korralduses töötajale antud ülesanded alustada tööd X kohvikus kell 7:30 ei olnud hageja jaoks siduvad, kuna need ei muutunud pooltevahelise töölepingu sisuks. Olukorras, kus kostja 26.05.2020 korraldused ei olnud hagejale täitmiseks kohustuslikud, ei saa kostja heita hagejale ette nende täitmata jätmist ja põhjendada nendega töötaja töölepingu rikkumist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on töölepingut rikkunud, mistõttu ei ole täidetud töölepingu erakorralise ülesütlemise materiaalne eeldus. Järelikult on töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja 04.06.2020 avaldusega tühine TLS § 104 lg 1 alusel, sest kostja lõpetas töösuhte ilma seadusest tuleneva aluseta.
18.Kohus on tuvastanud, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, sest kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles ilma seadusest tuleneva aluseta. Seetõttu puudub vajadus käsitleda poolte väiteid selle kohta, kas kostja on järginud ülesütlemise korda, st kas kostja pidi hagejat enne töölepingu lõpetamist hoiatama. Samal põhjusel puudub vajadus käsitleda hageja alternatiivset nõuet tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega.
19.Hageja taotlusel lõpetab kohus hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu alates 08.06.2020 TLS § 107 lg 2 alusel.
20.Hageja palub mõista kostjalt välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Pooled ei vaidle, et hageja keskmine igakuine töötasu oli 789,45 eurot (neto). Seega moodustab hageja keskmine töötasu kolme kuu eest 2368,35 eurot (neto), mis brutosummas teeb 3070,99 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel kokku 3070,99 eurot (bruto).
21.Hageja palub kohtul teha töötamise registrisse töölepingu seaduse nõuetele vastava muutmiskanne. Maksukorralduse seaduse 31 jao järgi ei ole kohus töötamise registri volitatud töötleja, mistõttu tuleb jätta rahuldamata hageja taotlus teha töötamise registrisse kanne.
22.Kohus rahuldab hagi, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 2 alusel.
23.Hageja esitas 11.01.2021 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku summas 2754 eurot. Lisaks eeltoodule palub hageja menetluskulude hulka lugeda 24.11.2021 istungiks ettevalmistamise kulu 1 h tunnihinnaga 135 eurot (käibemaksuta) ja 24.11.2021 istungil osalemise kulu vastavalt istungi kestusele. 11.01.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud), sh hageja töövaidluskomisjoni menetluses kantud menetluskulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale õigusabiteenust osutatud tunnihinnaga 135 eurot (käibemaksuta). Hageja on märkinud, et ei saa füüsilise isikuna kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
24.Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
25.Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 135 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 135 eurot (käibemaksuta, 162 eurot käibemaksuga), tasuna mõistlik.
26.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi teenust kokku 17 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on nimetatud ajakulust 13 tundi kulunud menetlustoimingutele töövaidluskomisjoni menetluses. Kohus leiab, et hageja poolt töövaidluskomisjoni menetluses kantud kulude näol on tegemist kohtuväliste kuludega TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 4 kohaselt. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega asja läbivaatamisel töövaidluskomisjonis, asub kohus seisukohale, et asja keerukust, töövaidluskomisjonis esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning töövaidluskomisjonis 09.09.2020 toimunud istungi kestust arvestades, on hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud (perioodil 06.07.2020 kuni 23.09.2020) ning neile kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. Arvestades hageja esindaja tunnitasumäära tuleb põhjendatuks ja vajalikuks kuluks lugeda hageja poolt töövaidluskomisjoni menetluses kantud kulusid 1755 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on asja läbivaatamisel maakohtus teinud hageja lepinguline esindaja menetlustoiminguid kokku mahus neli tundi, millele hageja palub lisada 24.11.2021 istungiks ettevalmistamise kulu üks tund tunnihinnaga 135 eurot (käibemaksuta) ja 24.11.2021 istungil osalemise kulu vastavalt istungi kestusele. Kohus hindas ja analüüsis hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja poolt perioodil 13.11.2020 kuni 06.01.2020 tehtud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega ning asub seisukohale, et menetluse liiki, asja keerukust ja menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades on lepingulise esindaja menetlustoimingud ja neile kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt algas 24.11.2021 kohtuistung kell 13:00 ning lõppes 14:07. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik ajakulu 24.11.2021 istungiks ettevalmistamiseks ning 24.11.2021 istungil osalemiseks on kokku kaks tundi.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud maakohtu menetluses on põhjendatud ja vajalikud mahus kokku kuus tundi. Arvestades asjaolu, et hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 135 eurot (käibemaksuta), tuleb hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks asja menetlemisel maakohtus lugeda 810 eurot (6 tundi x 135).
27.TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et tema kui füüsiline isik ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu ei saa ta tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
28.Kohus on eelnevalt leidnud, et põhjendatuks ja vajalikuks kuluks tuleb lugeda hageja poolt töövaidluskomisjoni menetluses kantud lepingulise esindaja kulusid summas 1755 eurot (käibemaksuta) ning maakohtu menetluses kantud kulusid summas 810 eurot (käibemaksuta). Arvestades, et kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmist koos käibemaksuga, määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike menetlustoimingute rahaliseks suuruseks kokku 3078 eurot (käibemaksuga).
29.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.