Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
28. jaanuar 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-14880
Kohtuasi
Harku valla (Harku Vallavalitsuse kaudu) avaldus X suhtes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. oktoobri 2021 määrus tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu), esindajad ringkonnakohtus seaduslik esindaja vallavanem ES Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Marika Jaanson Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 29. oktoobri 2021 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse võib esitada isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib
esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (TsMS § 543). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotluse alusel kohaldas Harju Maakohus 22.09.2021 määrusega X (puudutatud isik) suhtes esialgset õiguskaitset ja rakendas tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 24.09.2021. Maakohtu 24.09.2021 määrusega pikendati esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates 21.09.2021.
2.Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) (avaldaja) esitas 25.10.2021 Harju Maakohtule avalduse tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi pikendamiseks 3 kuu võrra tulenevalt Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt esitatud taotlusest ning psühhiaatrite arvamusest puudutatud isiku psüühilise seisundi kohta. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt avaldajale esitatud taotluse kohaselt esineb puudutatud isikul jätkuvalt raske psüühikahäire. Isik ei saa ravivajadusest aru ega nõustu edasise haiglaraviga. Puudutatud isiku käitumine on psüühikahäirest mõjutatud, mistõttu on ta ohtlik iseendale ja ümbritsevatele.
3.22.10.2021 psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isikul raske psüühikahäire depressiivne skisoafektiivne häire (F25.1), millest tulenevalt ei suuda isik adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, toimetulekut ega ravivajadust ning keeldub haiglaravist. Isik on hospitaliseeritud psühhiaatriakliinikus 6 korda. Varasemalt on olnud haiglaravil, kuna on lõpetanud luululistel ajenditel söömise ja enda eest hoolitsemise, kardab söömisel ära surra ja lämbuda. On esinenud religioosse sisuga luulumõtteid ja meelepetteid, isik on kuulnud Neitsi Maarja häält ja soovitusi. Samuti on kuulnud ka negatiivse sisuga, süüdistavaid, alandavaid ja kritiseerivaid meelepetteid. Vanemate suhtes on esinenud paranoilisi luulumõtteid, tajub, et vanemad on kriitilised ja teda halvustavad. Esineb depressiivset sümptomaatikat, puudutatud isik tunneb ennast väärtusetuna, paksuna ja patuste mõtetega. On avaldanud elutüdimust ja suitsiidmõtteid. On avaldanud veidraid kehalisi elamusi, suhestub Neitsi Maarja ja pühak Katariinaga. On alati olnud ravimite suhtes negatiivselt meelestatud ja paranoiline. Kodus lõpetab sageli ravimite võtmise, kuid haiglaravil ravi foonil on seisund üldiselt hästi taastunud. Käesolevalt on puudutatud isiku seisund hoolimata haiglaravist oluliste muutusteta. Situatsioonis adekvaatselt ei orienteeru. Käitumiselt on pidurdatud ja pinges. Tal esineb raske depressioon, on enamuse päevast passiivselt voodis, isutu, magab halvasti, kurdab kurnatud olekut. Iseseisvalt praegu enda
eest hoolitsemisega toime ei tule, ei saa aru enda ravimise vajadusest. Avaldab, et kuuleb preestri häält, mis keelab naermast. Süü-, patu- ja religioosse sisuga laiaulatuslik luulusüsteem, mis jätkuvalt tugevalt mõjutab käitumist, reaalsusest irdunud. Tõrges ja negativistlik, kui aktiveerida, et tõuseks voodist, liiguks, hoolitseks enda eest, sööks korralikult. Ennastkahjustav käitumine püsib, praegu püsivad elutüdimusmõtted, püsib kõrge risk, et ei võta talle määratud ravimeid. Oma psüühikahäirest tulenevalt pole ta võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist, isik ei tarvita talle määratud ravimeid ning keeldub haiglaravist. Tema reaalsustaju on häirunud ning tema käitumine on jätkuvalt psühhoosielamustest mõjutatud, mistõttu võib ta käituda ebaadekvaatselt ja ettearvamatult ning ohustada nii enda kui oma lähedaste tervist. Isikul puudub enda seisundi osas haiguskriitika ega ole võimeline seetõttu mõistma ravivajadust ning tervislik seisund ei ole haiglaravil olles piisavalt paranenud
4.Harju Maakohus määras 26.10.2021 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi.
määrusega
puudutatud
isiku
suhtes
5.27.10.2021 ekspertiisiakti kohaselt on puudutatud isik situatsioonis puudulikult orienteeritud. Tahteaktiivsus on alanenud, mõttekäik ja tegevus on mõjustatud luululistest elamustest, selle tõttu ka toidust keeldunud, ta on avaldanud suhtumis-, alaväärsus- ja tagakiusamisluulu. Meeleolu on puudutatud isikul depressiivne, ta on isoleerunud ümbritsevast maailmast. Haigustaju on puudulik. Dissimuleerib oma luululisi elamusi. Puudutatud isikul esineb laialdane religioosse sisuga luul ja depressioon, ning tal ei ole haigustaju. Tal on depressiivne skisoafektiivne häire (F25.1), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Haigustaju puudumise tõttu on oht eelkõige puudutatud enda tervise osas, luululiste ajendite tõttu keeldub ta toidust. Sellest olenevalt isiku suhtes peale haiglaravi muud psühhiaatrilist abi ei saa kohaldada. Ekspert on seisukohal, et puudutatud isik vajab tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamist kuni 3 kuu vältel.
6.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukoha kohaselt kohtus ta puudutatud isikuga 28.10.2021. Psüühiliselt oli puudutatud isik teadvusel, kuid ärev ja hajevil. Puudutatud isiku kinnitusel on tema seisnud oluliselt paranenud, ta sooviks minna koju ja on valmis ravi kodus jätkama. Haiglas ei saa ta tegeleda oma kaasuva haiguse raviga. Ta peab pidevalt tegema näonärvi probleemiga seonduvalt harjutusi, mida haigla tingimustes teha ei saa - puudub vaikne ruum, kus oleks ka peegel. Depressioon on taandunud, seisund stabiilne, ravimid kõrvaltoimeid ei tekita ja ta võtab neid vajadusel kodus edasi. Kui saaks koju, paraneks ka isu. Ta eitab mistahes luululisi elamusi. Osakonna valveõe kinnitusel oli puudutatud isik just enne esindaja külastust palunud täiendavat rahustit, kuna enesetunne on halb ja ärev. Personali kinnitusel oli isik külastuse päeval söönud, kuigi mõnel päeval on ta ka keeldunud peenestamata toidust lämbumise hirmus. Esindaja hinnangul puudutatud isik dissimuleerib oma seisundit. Puudutatud isiku ema kinnitas esindajale 28.10.2021 telefonivestluses, et puudutatud isiku seisund oli enne seekordset haiglasse paigutamist väga ebastabiilne. Enne haiglasse paigutamist puudutatud isik ei söönud, kuna kartis lämbumist, ta oli enese suhtes süüdistav ja tõstis vanemate peale häält. Ema hinnangul ei ole puudutatud isikul haiguskriitikat ja ta ei saa aru oma ravivajadusest. Ta elab isoleeritult, kellegagi peale pereliikmete ei suhtle. Ema hinnangul võib puudutatud isik vajada veel täiendavat ravi, kuid kolm kuud on kodust ja toetavast emast eemalviibimiseks liiga pikk periood. Ema hinnangul oleks piisav ühekuuline ravi eeldusel, et arstid ja psühholoog peavad seda hädavajalikuks.
Esindaja on seisukohal, et puudutatud isiku suhtes on põhjendatud rakendada tahtest olenematu ravi tähtajaga kuni kolm kuud. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 29.10.2021 määrusega avalduse ja paigutas puudutatud isiku tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kolmeks kuuks kuni 29.01.2022. Kohus määras kohaldada puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sh vajadusel tahtevastast ravimite manustamist. Tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 29.01.2022 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste ära langemisega.
8.Kohus tugines psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lõikele 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 533 lõike 1 punktile 1. Maakohus asus seisukohale, et tsiviilasjas esitatud asjaolude kohaselt on avaldus puudutatud isiku korduvaks psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd isikul esineb raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Kuivõrd isiku käitumine on psühhoosielamustest mõjutatud ja tal puudub haiguskriitika, võib ta ohustada ennekõike enda, kuid ka teiste, elu, tervist ja julgeolekut ning tema suhtes ei ole võimalik kohaldada muud psühhiaatrilist abi peale tahtest olenematu ravi psühhiaatriakliinikus. Ekspertiisiaktist ja riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohast nähtub, et puudutatud isikul puudub haigustaju, mistõttu on ebatõenäoline, et isik jätkaks ravi haiglast välja saamisel. Seetõttu on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole muu psühhiaatriline abi küllaldane. Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isik paigutada tema tahtest olenemata psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kuni kolmeks kuuks. Kohus on puudutatud isiku ära kuulanud esialgse õiguskaitse rakendamisel. Määruskaebus
9.Puudutatud isik esitas 03.11.2021 talle määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Puudutatud isiku hinnangul ei ole maakohtu määrus seaduslik. Tahtevastase ravi kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Ta on seisukohal, et tema seisund on oluliselt paranenud, soovib koju minna ja ravi kodus jätkata. Haiglas ei saa ta tegeleda oma kaasuva haiguse raviga. Ta peab pidevalt tegema näonärvi probleemiga seonduvalt harjutusi, mida haigla tingimustes teha ei saa. Depressioon on taandunud, seisund stabiilne, ravimid kõrvaltoimeid ei tekita ja ta võtab neid vajadusel kodus edasi. Kui saaks koju, paraneks ka isu. Eitab mistahes luululisi elamusi. Puudutatud isiku ohtlikkus endale või teistele ei ole tõendatud. Menetluse edasine käik
10.Avaldaja ja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla palusid jätta määruskaebuse rahuldamata, kuna puudutatud isiku seisund ei olnud paranenud.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 10.11.2021 TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
12.19.11.2021 teatas Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla maakohtule, et seoses puudutatud isiku psüühilise seisundi paranemisega lõpetati tahtest olenematu psühhiaatriline ravi psühhiaatriakliinikus 19.11.2021.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lõike 1 punktiga 1 ja §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning TsMS § 659 ja § 654 lõike 6 alusel neid ei korda.
14.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, mille kohaselt PsAS § 11 lõikes 1 sätestatud tingimused ei olnud vaidlustatud määruse tegemise ajal täidetud. Viidatud sätte kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult kui: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
15.Psühhiaatrite 22.10.2021 arvamuse ja eksperdi 27.10.2021 arvamuse kohaselt on puudutatud isikul raske psüühikahäire - depressiivne skisoafektiivne häire (F25.1), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtuda. Puudutatud isik on viibinud ka varem korduvalt tahtevastaselt psühhiaatriahaiglas. Asjaolu, et puudutatud isik on seisukohal, et ta ravi ei vaja ning enda hinnangul ei ole ohtlik endale ega teistele, ei lükka ümber psühhiaatrite ja eksperdi hinnangut isiku tervislikule seisundile ega saa olla määravaks PsAS § 11 lõikes 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite ja eksperdi seisukohtades. Puudutatud isiku ravivajadus oli kolleegiumi hinnangul piisavalt tõendatud asjas esitatud psühhiaatrite arvamusega ja ekspertiisiga.
16.Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt Riigikohtu lahend nr 2-15-3662, punkt 14.1). Nii avaldusele lisatud psühhiaatrite 22.10.2021 arvamusest kui 27.10.2021 ekspertiisiaktist nähtub, et puudutatud isik ei ole võimeline mõistma ravivajadust ja ei pea enda ravimist vajalikuks. Ekspert on jõudnud järeldusele, et haigustaju puudumise tõttu on oht eelkõige isikule endale, kuna luululiste ajendite tõttu keeldub toidust. Psühhiaatrid on 22.10.2021 arvamuses seisukohal, et puudutatud isiku käitumine on psüühikahäirest mõjutatud, mistõttu on ta ohtlik iseendale ja ümbritsevatele. Puudutatud isik ei söö luulumõttest ajendatult. Lisaks nähtub psühhiaatrite 22.10.2021 arvamusest, et ema sõnul peksis puudutatud isik 19.09.2021 tüli käigus mööblit ja lõi korduvalt rusikatega oma ema. Seega leidis maakohus õigesti, et kuivõrd puudutatud isiku käitumine on psühhoosielamustest mõjutatud ja tal puudub haiguskriitika, võib ta ohustada ennekõike enda, kuid ka teiste elu ja tervist ning tema suhtes ei ole võimalik kohaldada muud psühhiaatrilist abi peale tahtest olenematu ravi psühhiaatriakliinikus.
17.Seega olid vaidlustatud määruse tegemise ajal täidetud PsAS § 11 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud tingimused ning maakohus kohaldas 29.10.2021 määrusega põhjendatult tahtest olenemata psühhiaatrilist ravi. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt maakohtule
19.11.2021 edastatud teate kohaselt on seoses puudutatud isiku psüühilise seisundi paranemisega lõpetatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi psühhiaatriakliinikus 19.11.2021.
18.Arvestades, et maakohus edastas puudutatud isikule määruse väljavõtte, mis sisaldas sissejuhatust ja resolutsiooni, peab ka ringkonnakohus põhjendatuks teha puudutatud isikule teatavaks kohtumääruse sissejuhatuse ja resolutsiooni (TsMS § 541 lg 1 teine lause).
19.TsMS § 172 lg 3 alusel tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.