G. B.i hagi SA Jõhvi Hooldekeskus vastu töövaidluses (SA Jõhvi Hooldekeskus taotlus G. B.i töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses, töövaidlusasi nr 4-1/1421/21) ja
Kohtuistungi toimumise aeg
11. jaanuar 2022.a. Hageja: G. B. (IK xxx, elukoht: xxx)
Menetlusosalised
Kostja:
SA Jõhvi Hooldekeskus (RK 90003172, Kaare tn 3, 41531 Jõhvi)
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
MENETLUSE EELNEV KÄIK
1(10)
1.G. B. esitas töövaidluskomisjonile avalduse SA Jõhvi Hooldekeskus vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise, töölepingu lõpetamise hüvitise ja kahju hüvitamise nõudes. Töövaidluskomisjon rahuldas 13.10.2021.a. otsusega G. B.i nõuded osaliselt: tuvastas poolte vahel 27.02.2019.a. sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse; lõpetas poolte vahel sõlmitud töölepingu TS § 107 lg 2 alusel alates 18.08.2021.a.; mõistis SA-lt Jõhvi Hooldekeskus välja hüvitise G. B.i kasuks 1150 eurot. G. B.i esitatud kahju hüvitamise nõude jättis töövaidluskmisjon rahuldamata.
2.SA Jõhvi hooldekeskus esitas maakohtule taotluse G. B.i töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses töövaidluskomisjoni rahuldatud osas. 02.12.2021.a. määrusega võttis kohus G. B.i hagi menetlusse (SA Jõhvi Hooldekeskus taotluse G. B.i töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses, töövaidlusasi nr 4-1/1421/21) töövaidluskomisjoni rahuldatud osas. Kohus luges G. B.i töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks (TvLS § 58 lg 5) ja andis kostjale tähtaja soovi korral oma seisukohtade täiendamiseks.
G. B.I AHAGI
3.-
G. B. palub hagis (töövaidluskomisjoni rahuldatud osa) tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel; välja mõista hüvitis töölepingu lõpetamise eest 1150 eurot (TLS § 109 lg 1) menetluskulud jätta kostja kanda.
4.G.i B.i ja SA Jõhvi Hoolekeskus vahel sõlmiti 27.02.2019.a tööleping nr 172, mille p 2.55 kohaselt töötas hageja SA Jõhvi Hooldekeskus juhataja asetäitjana majanduse ja toitlustamise alal põhipalgaga 1150 eurot kuus. 16.07.2021.a. anti hagejale kätte töölepingu ülesütlemisavaldus. G. B. leiab, et töösuhe temaga lõpetati ebaseaduslikult, valel alusel ja tööandja rikkus TLS § 28 lg 1 sätestatud lojaalsuskohustust. Tööandja rikkus TLS § 95 lg 1 ja 2, käitus hageja suhtes pahauskselt, rikkus selgitamiskohustust varjamaks töötajaga töösuhte lõpetamise tegelikku põhjust, mis on otseselt seotud Jõhvi vallas kestva poliitilise võitluse ja sellega seotud kiire võimuvahetusega. Tööandja pahatahtlikku suhtumist ja TsÜS § 138 lg 1 hea usu põhimõttega vastuolus olevat käitumist töötaja suhtes tõendab asjaolu, et 16.07.2021.a. ülesütlemisavaldusega lõpetas tööandja töösuhte TLS § 84 lg 1 alusel, so koondamise tõttu, kuid tegelikku koondamist ei toimunud, lihtsalt üks töötaja asendati teisega. Koondamisega on tegemist juhul kui vähendatakse majanduslikest põhjustest tingitud töömahu vähenemisest töötajate arvu. Antud juhul töökohta ei koondatud, vaid üks töötaja asendati teisega - Jõhvi vallavalitsuse võimu pöörajatele lojaalse töötajaga. G.i B.i näol on tegemist kõrge kvalifikatsiooni ja asjatundliku spetsialistiga. G. B.i ametikoha täitmiseks võeti väidetavalt tööle 2 uut töötajat kelle vahel jagati ära varem G. B.i poolt üksi täidetud töökohustused.
5.G. B. on seisukohal, et ülesütlemisavaldusele ja käskkiirjale alla kirjutanud isikutel puudus selleks pädevus. Ülesütlemisavaldusele kirjutasid alla SA Jõhvi Hooldekeskuse juhatuse nimel juhatuse liikmetena R. G. ja R. L., kes kanti äriregistrisse alles 21.07.2021 ja 27.07.2021.a. Seega enne registrisse kandmist polnud neil SA Jõhvi Hooldekeskus nimel allkirjaõigust. G. B. lisab, et tööandja manipuleeris dokumentidega vaatamata sellele, et oma sisult on need vastuolulised. Algselt saatis tööandja paberkandjal ütlesütlemisavalduse töötaja elukohta 2(10)
üürikorterisse Narva mnt 23-56, Jõhvis, kus töötaja ei elanud üle poole aasta ja see fakt oli tööandjale teada. Tööandja ei saatnud teadet ka G. B.i e-posti aadressidele, mis samuti olid tööandjale teada. Töötaja teatas tööandjat oma uuest elukohast xxx 16.02.2021.a Tööandja ei ole millegagi põhjendanud, miks ta koostas töölepingu ülesütlemise teate paberkandjal 19.07.2021.a kui G. B. tuli haiguslehelt tööle, et trükkida veebikursuse õppematerjale. Tööandja kasutas võimalust ja andis ülesütlemise teate töötajale kätte. Varem polnud ülesütlemise teemast arutatud. 20.07.2021.a. pöördus G. B. töötukassasse enda arvele võtmiseks, kuid seda ei saanud teha, sest juhtumikorraldaja selgituste kohaselt on töösuhte lõpetamise dokumendid kehtetud. Töötaja sai end arvele võtta alles 28.07.2021.a.
6.SA Jõhvi Hooldekeskuse tegevjuhi A. S. puhkuse ajal täitsid tema ülesandeid Lea G.itsa (tööprotsesside ja hoolealuste lepingute küsimustes) ning G.i B. (majandusküsimustes). A. S. puhkuse ajal allkirjastasid ja koostasid vallandamis- ja koondmaisdokumendid kolmandad isikud (juhatuse liige R. L.) omamata selleks vastavaid volitusi. Vastavalt Jõhvi Hooldekeskuse 15.07.2021,a. käskkirjale nr KK-T 139 ning töötaja avalduse alusel võeti SA Jõhvi Hooldekeskus majandusala töökohustuste täitmiseks alates 15.07.2021.a. käsunduslepingu nr KL-116 alusel tööle A. S.. Eeltoodut arvesse võttes leiab hageja, et temaga töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik. G.i B.i tööülesanded hõlmasid köögi haldamist ja köögis töötavate asendamist pühade ja haiguspäevade ning puhkuste ajal, samuti patsientide vedamist eriarsti juurde. Samuti kuulus tema töökohustuste hulka lõuna kohaletoimetamine SA Jõhvi Haigla. G. B. täitis ka hooldekeskuse sanitaartehnilise lukksepa tööd ja autojuhi tööd. SA Jõhvi Hooldekeskus juurde on palgatud teine autojuht V. P.. SA Jõhvi hooldekeskus ametikohti vähendati, kuid ametikohad jäid alles ja neile ilmusid uued töötajad. G. B.i ametiülesandeid jäi täitma 3 uut töötajat ja lisateenuseid tellitakse erinevatelt teenusosutajatelt lepingute alusel.
SA JÕHVI HOOLDEKESKUS VASTUVÄITED
7.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja märgib, et 16.07.2021 otsustas SA Jõhvi Hooldekeskus nõukogu muuta hooldekeskuse struktuuri, koondada juhataja asetäitja töökoht majanduse ja toitlustuse alal alates 19.07.2021.a. ning moodustada selle asemele kaks vannitaja töökohta, mida on vaja hooldekeskuse klientidele parema ja hoolivama teenuse tagamiseks. G. B.ile teatati koheselt tema töökoha koondamisest ülesütlemisavaldusega 16.07.2021.a. ja talle maksti välja 19.07.2021.a koondamishüvitis ning hüvitis etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest. G. B. allkirjastas 19.07.2021.a töölepingu lõpetamise dokumendi, milles on selgelt kirjas, et töösuhe temaga lõpetati majanduslikel põhjustel koondamise tõttu. G. B. on oma töösuhte lõpetamise vaidlustanud väites, et tööandja põhjused on otsitud, tegelikkuses on tema koht alles ning selle täitmiseks on tööle võetud mitu inimest. Samuti on töötaja seisukohal, et temaga töösuhte lõpetamine on tühine kuna R. G. ja R. L. ei olnud ülesütlemisavaldust allkirjastades SA Jõhvi Hooldekeskus juhatuse liikmed kuna mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris vastavat kannet polnud.
8.Kostja sellega ei nõustu. Jõhvi Vallavalitsuse 22.06.2021.a. korraldusega nr 3144 nimetati Jõhvi Hooldekeskus nõukogu liikmeteks alates 25.06.2021.a Jõhvi Vallavalitsuse esindajatena M. P. ja A. P., Jõhvi Vallavolikogu esindajatena T. E. ja R. G. ning Jõhvi valla pensionäride esindajana V. N.. SA Jõhvi Hooldekeskus nõukogu 01.07.2021.a koosolekul otsustati tagasi kutsuda senine juhatuse liige A.S. ja valida uued juhatuse liikmed. 3(10)
SA Jõhvi Hooldekeskus nõukogu 05.07.2021.a. koosolekul otsustati valida ajutiseks juhatuse liikmeks R. G. alates 06.07.2021, 06.07.2021.a otsusega R. L. alates 12.07.2021.a. Vastavalt SAS § 30 lg 1 on otsus vastu võetud kui selle poolt hääletas üle poole nõukogu liikmetest. Seadus ei ole seadnud nõukogu otsuste kehtivuse eelduseks otsuste registreerimist mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris.
9.SA Jõhvi Hooldekeskus 16.07.2021.a. nõukogu koosolekul otsustati muuta SA Jõhvi Hooldekeskus struktuuri ja koondada juhataja asetäitja ametikoht majanduse ja toitlustuse alal alates 19.07.2021.a. Nõukogu põhjendas oma otsust alljärgnevaga: SA Jõhvi Hooldekeskus peab olema efektiivselt juhitud ja mahtuma olemasoleva eelarve piiridesse. Juhataja asetäitja ametikoht majanduse ja toitlustuse alal on tarbetu, neid ülesandeid saavad täita ka juhatuse liikmed vastavalt oma töövaldkonnale. See töökoht oleks mõistlik koondada. Oluliselt on vajalik parandada teenuse kvaliteeti, mis tähendab, et juurde on vaja hooldustöötajaid, sest personal on hetkel lubamatult ülekoormatud. Juhataja asetäitja ametikoha koondamise arvelt vabaneb ressurss kahe miinimumpalgaga vannitaja töölevõtmiseks ja vastavate ametikohtade moodustamiseks. Samuti on puudu kojamees. Mõistlik oleks moodustada haldustöötaja ametikoht, kelle ülesanded on teha väiksemaid remonditöid, hooldada territooriumi ja vajadusel olla autojuhiks. Ükski haldustöötaja tööülesanne eraldiseisvalt ei anna välja täiskoormust ja kolme eraldi osalise tööajaga töötaja töölevõtmine ei ole mõistlik. Brutopalk sellel töökohal võiks olla ca 700 eurot. Seega asus nõukogu seisukohale, et need ülesanded, mida täitis ametijuhendi järgi avaldaja, on oma sisult juhatuse liikme ülesanded (protsesside juhtimine, vastutamine jms), mida juhatus peab tulenevalt juhatuse liikme hoolsuskohustusest igal juhul täitma, eraldi ametikoht on ressursi raiskamine ja dubleerimine. Samal ajal ei täida hooldekeskus sotsiaalhoolekandeseadusest tulenevaid nõudeid hoolduspersonali arvule ja kvalifikatsioonile, mis seab kahtluse alla hooldekeskuse edasise tegevuse. SA Jõhvi Hooldekeskus vajab käesoleval ajal rohkem kvalifitseeritud hoolduspersonali kui töötajat, kelle peamisteks tööülesanneteks on juhatuse liikmete eest nende juhtimisülesannete täitmine. SA nõukogu otsustas vabaneva ressursi arvel moodustada kaks vannitaja töökohta, kelle ülesandeks on hooldatavatele vahetu teenuse osutamine ning kelle töölevõtmiseks puudusid rahalised vahendid. Hooldekeskuse köök on avaldaja juhtimise all kahe aastaga tootnud suure kahjumi (180 000 eurot), mis on põhjustanud hooldekeskusele majanduslikke probleeme, mille lahendamiseks on võimalusi vähe – kas kohatasu tõstmine või olemasoleva ressursi ökonoomsem kasutamine. SA Jõhvi Hooldekeskus otsustas parandada teenuse kvaliteeti seisemise ressursi arvel, korraldades tööd ümber, koondades töökohad, mida ei ole tingimata hooldusteenuse osutamiseks vaja ja moodustades töökohad, mille eesmärgiks on teenuse osutamine vastavalt kehtivatele nõuetele. Seega oli olemas koondamissituatsioon. SA Jõhvi Hooldekeskus nõukogu otsust, millega otsustati kaotada juhataja asetäitja ametikoht majanduse ja toitlustuse alal vaidlustatud ei ole.
10.Kostjal puudus võimalus pakkuda hagejale teist tööd, mis oleks vastav hageja tervisele ja finantsootusele vastav. Kostja hoolduspersonali ametikohad (nt vannitaja ametikoht) ei sobi hagejale tema tervisliku seisundi tõttu. Hagejal on osaline töövõime ning Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsusest nähtub, et hagejal on raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad, artroosid, liigeste haigusseisundid, dorsopaatiad ja luuhaigused. Kostjal puudusid ametikohad mis oleksid vastanud hageja finantsootusele või sellega lähedased. 4(10)
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära poolte esindajate seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et G. B.i hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
12.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et - G. B.i ja SA Jõhvi Hooldekeskus vahel sõlmiti 27.08.2019.a. tööleping nr 172, mille p 2.5 kohaselt asus G.i B. tööle juhataja asetäitjana majanduse ja toitlustuse alal (I kd tl 22-23); - töötaja töötasu oli 1150 eurot kuus (I kd tl 23); 16.07.201.a. anti G. B.ile SA Jõhvi Hooldekeskus juhatuse liikmete R. G. ja R. L. allkirjastatud töölepingu ülesütlemisavaldus, milles teatati töösuhte ülesütlemisest alates 19.07.2021.a. TLS § 89 lg 1 alusel majanduslikel põhjustel koondamise tõttu (I kd tl 21); - ülesütlemisteate sai G. B. kätte 19.07.2021; - SA Jõhvi Hooldekeskus käskkirjaga 19.07.2021.a. nr KK-T 143 lõpetati G. B.i ja SA Jõhvi Hooldekeskus vahel sõlmitud tööleping nr 172 TLS § 89 lg 1 alusel (I kd tl 46);
13.Hageja on seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 89 lg 1 alusel on põhjendamatu ja õigustühine (TsÜS § 85 lg 1 ja 4): - töölepingu ülesütlemise teate ja töölepingu lõpetamise käskkirja allkirjastanud juhatuse liikmetel R. G. ja R. L. puudusid selleks volitused, kuivõrd äriregistrisse kanti nad juhatuse liimetena vastavalt 21.07.2021 ja 27.07.2021.a.; - koondamissituatsiooni ei olnud, hageja töökohta ei kaotatud, vaid võeti tööle teised isikud. Kostja on seisukohal, et töölepingu lõpetamine oli seaduslik ja põhjendatud: - hagejaga töösuhte SA Jõhvi Hooldekeskus esindajatena lõpetanud juhatuse liikmete R. G. ja R. L. volitused tulenevad SA Jõhvi Hooldekeskus nõukogu 05.07.2021.a ja 06.07.2021.a otsustest (I kd tl 179, 182); - SA Jõhvi Hooldekeskus nõukogu 16.07.2021.a otsusega otsustati muuta SA Jõhvi Hooldekeskuse juhtimisstruktuuri ja koondada koosseisust juhataja asetäitja töökoht majandusja toitlustusalal (I kd tl 183-184).
14.Esmalt käsitleb kohus juhatuse liikme volitusi ja registrikande õiguslikku tähendust. 14.1 Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 loetakse juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt saab juriidilist isikut tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Sihtasutuste seaduse (SAS) § § 14 lg 1 p 5 kohaselt kantakse sihtasutuse registrikaardile muuhulgas juhatuse liikme(te) andmed. Juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustab nõukogu (SAS § 19 lg 1). Vastavalt SAS § 24 kavandab nõukogu sihtasutuse tegevust ning korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. SAS § 30 lg 1 kohaselt on nõukogu otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Põhikirjaga võib ette näha suurema häälteenamuse nõude. 5(10)
14.2 SA Jõhvi Hooldekeskus nõukogu 01.07.2021.a. otsusega kutsuti alates 01.07.2021.a tagasi hooldekeskuse juhatuse liige A.S. (I kd tl 177); nõukogu 05.07.2021 otsusega määrati SA Jõhvi Hooldekeskus ajutiseks juhatuse liikmeks R. G. (I kd tl 179); 06.07.2021.a otsusega määrati juhatuse liikmeks R. L. (I kd tl 182) R. G. juhatuse liikme kanne on äriregistrisse tehtud 21.07.2021, R. L. kohta 27.07.2021.a. Hageja leiab, et kuivõrd juhatuse liikmed äriregistrisse kantud ei olnud, puudus neid SA Jõhvi Hooldekeskus juhatuse liikme esindusõigus, sh teha tehinguid sihtasutuse nimel (sh lõpetada hagejaga töösuhe). 14.3 Riigikohus on märkinud, et seadusest ei tulene, et juhatuse liikme volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov. Kui kohtule saab teatavaks juriidilisest isikust menetlusosalise juhatuse liikme volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab kohus arvestama osanike otsusega, mitte aga äriregistrisse kantud andmetega (vt Riigikohtu 10.10.2007.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-89-07) Olukorrad, kus seadusandja on omistanud äriregistri kandele konstitutiivse tähenduse, nähtuvad üheselt seadusest (nt TsÜS § 26 lg 2). Muudel juhtudel on tegu deklaratiivsete kannetega, millele laieneb ÄS §-s 34 sätestatud registrikande avaliku usaldatavuse põhimõte (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-11, p 24; 12.02.2020.a. lahend tsiviilasjas 3-19-1672/28 p 20). Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 34 lg 2 kehtib registrikanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kui isik on kantud juhatuse liikmena (seaduslik esindajana) registrisse, kehtib registrikanne kolmanda isiku suhtes üldjuhul õigena ning sellise isiku sõlmitud leping registrikandele tugineva kolmanda isikuga on sõlmitud kehtivalt. Ehk teisisõnu kui kolmanda isikuga (nt hagejaga) oleks tehingu teinud juhatuse liige, kelle nimi nähtub küll registrist, kuid kes on nõukogu otsusega tagasi kutsutud ja volitused juhatuse liikmena lõppenud, siis on tehing kandele tugineva kolmanda isikuga sõlmitud kehtivalt. 14.4 Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, nagu tuleneks juhatuse liikme esindusõigus registrikandest. Juhatuse liikme esindusõiguse aluseks on nõukogu otsus. Nõukogu otsust, millega määrati juhatuse liikmeks R. G. ja R. L. (I kd tl 179, 182), vaidlustatud ei ole. Lisaks eeltoodule teadis hageja töölepingu ülesütlemise teate saamisel, et hooldekeskuse juhatus on vahetunud, endine juhatuse liige tagasi kutsutud (tl 23 pöördel , G. B.: “...mind kutsus uus juhatus kabinetti rääkima, mulle öeldi, et otsustati minu ametikoht koondada....seal viibisid vana direktor A. S.ja oli ka uus juhtkond...“ , „...A. S. kutsus mind inventariseerimisele, et asjad üle anda...“..). Seega ei saanud hageja lähtuda ebaõigest / muutmata registrikandest. Hageja enda väitel sai ta esmakordselt muutmata registrikandest teada töötukassas. Kohus möönab, et hooldekeskuse juhtorganitel olnuks korrektne enne vormistada juhtorganite koosseisu muutused (muuta vastavad kanded), seejärel asuda teostama struktuurimuudatusi. Selline ebakorrektne ja kiirustav toimimine viitab valla- ja vallaasutuste juhtimise poliitilise võimuvõitluse taustale. Eeltoodu ei muuda aga olematuks nõukogu otsusega ametisse nimetatud juhatuse liikmete esindusõigust ning õigustühiseks töösuhte lõpetamist hagejaga. Kohus on seisukohal, et töölepingu ülesütlemisel ei olnud käesoleval juhul tegemist tööandjapoolse tühise tehinguga TsÜS § 128 lg 1 mõttes (esindusõiguseta isiku tehtud tehing). 6(10)
15.Tulenevalt töölepingu seaduse (TLS) § 87 võib töölepingu erakorraliselt üles öelda TLS-s ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides TLS-s ettenähtud etteteatamistähtaegu. Vastavalt TLS § 89 lg 1 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peavad olema täidetud formaalsed ja materiaalsed eeldused, st ülesütlemine peab: tuginema ülesütlemise alusel ja ei tohi esineda ülesütlemist välistavaid asjaolusid (TLS § 85-93); vastama seaduse formaalsetele nõuetele - peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, ei või olla tingimuslik. Kui ülesütlemine ei vasta nimetatud tingimustele, ehk puuduvad ülesütlemist õigustavad asjaolud või on ülesütlemisel oluliselt menetlusreegleid rikutud, on tegemist õigusvastase ülesütlemisega ning selline nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine.
16.Vastavalt TLS § 95 lg 1 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 2). TLS § 95 lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju (TLS § 95 lg 3). Riigikohus on 09.04.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14 asunud seisukohale, et kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega. Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Töölepingu ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg-s 1 ettenähtud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest. Ülesütlemisavalduse formaalsetele nõuetele vastavuse hindamisel on oluline kindlaks teha, kas ülesütlemisavaldusest nähtub lepingut üles öelda sooviva poole tahe leping lõpetada ning kuidas tahteavalduse saaja sellest aru sai. Käesoleval juhul on töölepingu lõpetamise teatest / avaldusest (I kd tl 21) üheselt mõistetav tööandja soov G. B.iga sõlmitud tööleping lõpetada 19.07.2021.a TLS § 89 lg 1 alusel, tööandja ülesütlemisteade tugineb SA Jõhvi Hooldekeskus nõukogu 16.07.2021.a otsusele (tl 183-184). Vaidlust ei ole selles, et töötaja on tööandja avalduse kätte saanud, tööandja tahtest aru saanud (ei ole nõustunud, kuid on aru saanud, II kd tl 23-24) - seega on täidetud töölepingu lõpetamise formaalsed eeldused.
17.Vastavalt TLS § 89 lg 1 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Sama paragrahvi 3. lõike järgi peab enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud § 89 lg-s 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Töötaja koondamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: 7(10)
ettevõttes on toimunud töö ümberkorraldamine (nt liidetud teatud ametikohad, toimunud struktuurimuudatused, otsustatud teenust sisse osta vms), vähenenud töömaht või töö lõppema muul juhul; olukord on kaasa toonud selle, et töötajale ei ole kokkulepitud tingimustel tööd anda. Tööandjal tuleb koondamisel muuhulgas järgida võrdse kohtlemise põhimõtet (TLS § 3, § 89 lg 4) ning arvestada eelisõigusega töötajatega. TLS § 89 lg 5 kohaselt on töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Käesolevas menetluses ei ole pooled esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt saaks kostjale ette heita eelnimetatud sätete rikkumist.
18.Hageja on seisukohal, et tegelikkuses koondamist ei toimunud, tegelik põhjus tulenes avalikkusele üldteada poliitilisest võimuvõitlusest Jõhvi valla juhtimises, millega on kaasnenud korduvalt ka muutused valla asutuste juhtimisstruktuuris ja juhtimises. Kohus möönab, et muutused SA Jõhvi Hoolduskeskuse juhtorganite koosseisus võisid olla seotud poliitiliste skeemidega valla juhtimises, kuid kohus saab vaidlust lahendada üksnes konkreetse kaasuse pinnalt, mitte oletada tehtud otsustuste võimalikke poliitilisi kõrvalmõjusid. Sihtasutuse nõukogu pädevusse kuulub nii juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustamine (SAS § 19 lg 1) kui sihtasutuse juhtimise korraldamine ning järelevalve teostamine sihtasutuse tegevuse üle (SAS § 24). SA Jõhvi Hooldekeskuse nõukogu oli pädev võtma vastu otsust muuta hooldekeskuse juhtimisstruktuuri ning sellega kaasnevalt koondada koosseisust juhataja asetäitja majandus- ja toitlustusalal. Nõukogu otsust, millega struktuurimuudatused otsustati, vaidlustatud ei ole. Struktuurimuutus võib luua koondamissituatsiooni kui muudatuste tulemusena ei ole võimalik töötajale kokkulepitud tingimustel tööd pakkuda. Asjaolu, et hageja senised tööülesanded jaotati erinevate töötajate vahel, ei tähenda, et koondamist pole tegelikkuses toimunud või koondamisolukorda ei esine. Töö ümberkorraldamine võibki tekitada olukorra, kus teatud ametikoht muutub liigseks (eriti piiratud ressursside tingimustes).
19.Hageja leiab, et koondamissituatsiooni ei olnud, kuna hooldekeskus võttis juba 15.07.2021.a. (so enne ülesütlemisavalduse esitamist hagejale) käskkirjaga KK-T 139 käsunduslepingu alusel tööle A. S. (I kd tl 58). Hageja selgitas kohtuistungil, et A. S. töötas neli aastat tagasi samal ametikohal, mis hageja ning ta koondati siis kui hageja tööle võeti. Nüüd võeti ta tagasi kui hageja koondati. Hageja loetles ka A. S. toonased tööülesanded: majapidamistööd, sh lambipirnide vahetamine, juhtmete vahetamine, veetorustiku korrahoid, kanalisatsiooni puhastamine, prügivedu, teede puhastamine (II kd tl 24 ja pöördel)
Hageja töötas töölepingu p 2.5 järgi juhataja asetäitjana majanduse ja toitlustuse alal (I kd tl 22). Ka hageja enda selgitustest tulenevalt loodi tema ametikoht mh seoses köögi avamisega. Hageja ametijuhendi kohaselt (ametijuhendi p 6.1-6.4) kuulus tema tööülesannete hulka toitlustusbloki protsesside juhtimine, hoone elektri-, side-, TV, valvevideosüsteemi eest vastutamine, köögitöötajate töötervishoiu ja hooldekeskuse tuleohutusnõuete täitmise eest vastutamine, valvesüsteemi toimimise kontroll ja hoone sisese turvalisuse tagamine hooldekeskuses (I kd tl 27) Ametikoha põhieesmärgina on ametijuhendis märgitud majandustegevuse protsesside juhtimine, köögi toitlustuse kvaliteedi jälgimine, hoone tuleohutuse ja töötajate väljaõppe 8(10)
tagamine, insenerkommunikatsioonide toimimisprotsesside järgimine, liftiseadme töökorrashoiu eest vastutamine (I kd tl 27) Eeltoodust tulenevalt ei tõenda A. S. käsunduslepingu sõlmimine ja viimase majandustöötaja ametikohale võtmine, et koondamissituatsiooni ei olnud. A. S. ja G. B.i tööülesanded ja vastutus (vt mh G. B.i vastutus I kd tl 56) on oluliselt erinevad.
20.Vastavalt TLS § 89 lg 3 peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud § 89 lg 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Seega peab tööandja hindama, kas tal on töötajale enne koondamist pakkuda tööd, mis vastab töötaja teadmistele ja oskustele ning millega saaks töötaja hakkama. Kui tööandjal töötajale sobivat tööd pakkuda ei ole või töötaja uuest pakutavast tööst keeldub, tuleb töötaja koondada. Teise töö pakkumise kohustuse eesmärgiks on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures. See eesmärk on täidetud, kui töötajale pakutakse sobivat tööd. Tööandja kohustus pakkuda töötajale teist tööd ei saa piirduda erialase töö pakkumisega. Vältimaks töölepingu lõpetamist, tuleb tööandjal kaaluda võimalust pakkuda töötajale muud tööd, mida töötaja on võimeline tegema. TLS § 89 lg 5 ja lg 3 esimese lause järgi ei ole tööandjal olukorras, kus töösuhtes olev töötaja ei sobi vabale töökohale, kohustust töötajale seda tööd pakkuda. Sellisel juhul on tööandjal õigus korraldada vaba töökoha täitmiseks konkurss või võtta sellele uus töötaja ilma konkursita. Kui tööandja leiab aga, et töötaja sobib teisele töökohale, on tööandjal kohustus talle seda pakkuda (Riigikohtu 2. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1152-11, p 10). Tööandjal on kohustus pakkuda töötajale kõiki töökohti, sh, ka ajutiselt täitmata töökohti, mis on töölepingu ülesütlemise hetkel vabad ja seotud tööga, mida töötaja on võimeline tegema. (vt ka Riigikohtu 2. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-11, p 10), 21.11.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-16-798/54). Vaidlust ei ole selles, et teist tööd hagejale ei pakutud. Kostja väitel ei pakutud hagejale teist tööd, kuna polnud sobivat töökohta (vt tööandja kinnitus töölepingu ülesütlemise teates (I kd tl 21), mida hageja oleks oma oskustele ja kogemustele tuginedes saanud täita ning nt vannitajate kohta ei pakutud hagejale tema tervisliku seisundi tõttu (osaline töövõime, liikumispiirangud), kuivõrd töö on seotud füüsilise koormusega, mida hageja tervislik seisund eeldatavalt ei võimalda (II kd tl 15-18). Hageja kinnitas töövaidluskomisjoni istungil, et võib-olla oleks kaalunud vannitaja ametikohal töötamist kui talle oleks säilitatud endine töötasu (tl I kd tl 187 ). Seega oli hageja huvi/tingimus töösuhte võimaliku jätkamise puhul, endise töötasu säilimine. Kohtuistungil märkis hageja, et täiustatud varustus ei eelda enam suurt füüsilist koormust ja seda tööd teevad naised ning saavad hakkama, tööd tehakse hüdraulika abil (II kd tl 25 pöördel). Väide on tõendamata. Kohus on seisukohal, et tööandjal on õigus koondamisotsuse tegemisel (sh teise töö sobivuse hindamisel) võtta arvesse töötaja haridust, oskusi, isikuomadusi, tööstaaži ja muid tööandja jaoks olulisi omadusi. olukorras, kus reorganiseerimisega kaasneb vajadus vähendada tööjõudu, on õigus töötajaid koondada. Kui tööandjal on teist sobivat tööd, mida töötaja on võimeline tegema, tuleb talle seda pakkuda. Kui tööandjal sobivat tööd ei ole pakkuda, ei saa seda temalt ka nõuda.
21.Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hagi on põhjendamatu ning jätab selle rahuldamata. Kuivõrd kohus leidis, et töölepingu lõpetamine ei ole tühine, on alusetu hüvitise nõue TLS § 109 lg 1 alusel. 9(10)
Menetluskulude jaotus
22.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kooskõlas TsMS § 162 lg 4, jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. Vastavalt TsMS § 162 lg 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuigi kohus jätab hagi rahuldamata, ei pea kohus põhjendatuks ega mõistlikuks tööandja lepingulise esindaja menetluskulude väljamõistmist tööandja algatusel töösuhte lõpetamisel töö kaotanud töötajalt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.