2-21-8176/18 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Hageja esitas töövaidluskomisjonile 05.01.2021 avalduse, milles palus kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu perioodil oktoober-november 2020 summas 971,74 eurot ja saamata jäänud kasutamata puhkuse hüvitis summas 1168 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas 08.04.2021.a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/12/21 hageja avalduse osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja töötasu 723,04 eurot (bruto), jättis rahuldamata hageja töötasu nõude summas 444,96 eurot (bruto), mõistis kostjalt hageja kasuks välja puhkusehüvitise summas 1074,84 eurot (bruto) ja jättis rahuldamata hageja puhkushüvitise nõude summas 93,16 eurot (bruto). Kostja vaidlustas 21.05.2021 taotlusega töövaidluskomisjoni otsuse. Kostja ei nõustunud täielikult Töövaidluskomisjoni otsusega. Hageja töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud. 02.06.2021.a määrusega rahuldas kohus kostja taotluse töövaidluskomisjoni otsuse läbivaatamiseks hagimenetluses. 15.12.2021.a määrusega määras kohus asja lahendamise kirjalikku menetlusse, andis pooltele tähtaja võimalike seisukohtade, taotluste ja dokumentide esitamiseks. Kohus teatas kohtuotsuse teatavakstegemise aja. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on hagejal jäänud saamata 2020.a oktoobri ja novembri eest töötasu summas 971,74 eurot ning 2 aasta puhkusetasu (kostja ei ole kunagi tasunud) 1168 eurot. Töövaidluskomisjonil esitatud avalduse ja seisukohtade kohaselt (I kd t lk 127 jj) töötas hageja kostja juures 01.01.2019.a sõlmitud töölepingu alusel müügijuhina põhipalgaga 540 eurot. Enne seda töötas hageja teistes P. Kxxxxxxxxxx seotud ettevõtetes Peipsi Grupp LTD OÜ ja Omedu Rand OÜ. Vastuses TVK-le väitis hageja, et näeb esitatud töölepingut esmakordselt. Hageja teatas, et ta ei ole tööst keeldunud. 29.10.2020 lahkus ta tõepoolest töölt varem, kuid seda P. Kxxxxxxx nõusolekul, kes ütles, et järgmisel ja ülejärgmisel päeval (reedel) pole ka vaja kohale tulla. Oli ka 29.10 telefonivestlus P. Kxxxxxxxxx ja siis oli kõik korras. Kui hageja soovis 02.11.2020 tööle minna, siis sai sekretäri vahendusel teada, et Pxxx Kxxxxxx oli teatanud, et tulla pole mõtet ja juristid võtavad ühendust. 03.11.2020 esitas hageja kostjal avalduse töölepingu lõpetamiseks 03.12.2020 omal soovil. Perioodil 02.1106.11.2020 üritas hageja kostja esindajaga ühendust saada, kuid esindaja ignoreeris teda. Seega ei saanud hageja tööd teha ja selline olukord tekitas hagejas stressi ning ta pöördus arsti poole. 09.11.2020 teatas hageja tööandjale, et on haiguslehel. Hageja selgitas, et viis tööandja auto ja muud töövahendid 11.12.2020 kostja territooriumile. Eelnevalt oli ta 17.11.2020 kirjas pakkunud kostja advokaatidele, kuidas võiks auto ja töövahendid üle anda, kuid konkreetset vastust ei saanud. Kõik paroolid ja klientide kontaktid on hageja esitanud epostiga esindajale. Millised andmebaase jõi kontakte kostja veel soovib, on hagejale arusaamatu: talle endale midagi üle ei antud ja ta ise on andnud üle selle, mis oli tema valduses, mis puudub, ta ei tea. Kuigi ta pakkus, et on valmis täiendavalt aitama, kui küsitakse, siis keegi temalt midagi juurde ei küsinud. Asjaolust, et hageja mehel on sama tegevusalaga firma Novafich OÜ oli kostja esindaja teadlik juba 2020 augustis või septembris,

kui arutati kahe firma ühistööd. Hageja abikaasa firma ei saanud hakata kala müüma, sest oktoobris 2020 ei olnud veel kinnitatud enesekontrolli plaan- seega on kostja etteheited ebaõiged. 15.09.2021 toimunud istungil väitis hageja, et 01.01.2019 tööleping on võltsitud, see pole originaaldokument, sest seal on kuupäevad maha tõmmatud. Hageja nõustus aga, et kui asja juurde on võetud hageja esitatud leping, siis see on õige. Hageja kinnitas, et sõlmis 01.01.2019 lepingu, et töötab müügijuhina ja kokku lepiti, et töötab miinimumpalgaga. 09.11.20 võttis ta haiguslehe, sest tervis läks antud situatsiooni pärast halvemaks. Hageja selgitas, et ta ei käinud tööl, sest ta helistas P. Kxxxxxxxxx. Nad rääkisid mingil päeval ja pärast seda ta enam telefoni vastu ei võtnud. Hageja helistas siis ka sekretärile, sest P. Kxxxxxx on tihti sõidus. Sekretär ütles, et P. Kxxxxxx oli öelnud, et juristid võtavad hagejaga ühendust, tööle pole vaja tulla ja hageja kõnedele ei vastata. Hageja oli šokis ja püüdis P. Kxxxxxxxxx helistada, kuid hageja kõnesid ignoreeriti. Hageja sõnul ei olnud nii, et ta pidi töökohal istuma kellast kellani. Hageja leppis P. Kxxxxxxxxx kokku, kuidas töö hakkab käima. Kõik töö, mida sai konsulteerimata teha, sai hageja teha kodukontoris ning hageja käis ka klientidega kohtumas Arvuti, printer, scanner ja telefon olid tööandja omad ja hagejal kodus, sest tihti oli vaja klientide juurde kohale sõita ja hagejal oli neid vahendeid kahes komplektis, kodus ja tööl. 29.-30.10 tegi hageja kodus tööd, kui P. Kxxxxxx ütles, et kontorisse ei ole vaja tulla. Hageja jätkas tavapäraselt tööd ja tal on alles e-kirju jms, mis tõendavad, et ta tegi kodus tööd sel perioodil. Ta helistas P. Kxxxxxxx isiklikule numbrile, xxxxxxx. Hageja helistas veel Lxxxxx Kxxxxx. Hageja selgitas, et oli ka varem kodus töötanud ning sügisel ei olnud esimene kord. Kontoritöötajaid oli vähe ja raamatupidajat ta tööl ei näinudki. Lxxxxx oli ainult kohal ja andis infot edasi. Varem ei ole keegi hagejale etteheiteid teinud, et ta töötas kodus. Hage selgitas, et 15.10.2020 tehti väljamakse septembri töötasu eest. Hageja selgitas, et ei olnud kindlat kuupäeva polnud, millal talle töötasu maksti. Ta pidi kogu aeg palga saamist lunimas käima. Avanss oli vajalik selleks, et hageja ostis enda raha eest klientidele kingitusi ja see, mis avansina arvestati, need olid tšekid, mis hageja oli maksnud. Hageja ei osanud selgitada, miks raamatupidamises nii näidati ja mille eest. Hageja kogus tšekke, viis need kostjale ja sai raha iga kuu. Hageja kinnitas, et ei olnud kaks aastat puhkust saanud (2018, 2019.a). Hageja töötas kogu aeg kui oli novembri alguses kodus ja otsis P. Kxxxxxxx telefoni ja meili teel taga. Hageja ei esitanud lõppseisukohti kirjalikult. Kostja vastuväited Kostja ei vailendu vastu, et hageja töötas tema juures 01.01.2019.a sõlmitud töölepingu alusel töötasuga 540 eurot. Kosta hinnangul rikkus hageja lepingut, kuna ei ilmunud tööle. Hageja oli tööl ainult 01.01.-27.10. 2020, kuid 27.10-09.11 hageja tööl ei käinud. 09.11-03.12 oli hageja töövõimetuslehel ja 03.12 lahkus töölt omal soovil. Kostja on deklareerinud hageja palka 01.01.-30.10.2020 4469,17 eurot (bruto) ja 4256,77 eurot (neto). Peale selle sai hageja 06.10.2020 avanssi 550,77 eurot (neto). Kostja leidis, et ta ei ole hagejale võlgu. Kostja märkis, et Töövaidluskomisjon on puhkusetasu arvestanud valesti. 2019.a oli puhkusetasu 409,97 eurot (aastatöötasu 4919,60 eurot neto: 12 kuuga). 2020.a oli puhkusetasu 425,88 eurot (töötasu 4256,77 eurot : 10 kuuga). Kostja oli seisukohal, et hageja võimalikud nõuded on tasaarvestatud kostja nõuetega hageja vastu. Kostja sõnul palus hageja teha puhkusetasuga ümberarvestuse, et kustutada võlgnevust. 2019.a oli hagejal isiklikus kasutuses kostjale kuuluv auto. Auto maksumus oli 250 eurot kuus, aastas seega 3000 eurot, mille on hageja kostjale võlgu. 2019.a oli hageja kostjale võlgu

ka 540 eurot, kokku 3540 eurot. Puhkusetasuga tehti ümberarvestus ja pärast seda jäi hageja kostjale võlgu 3130,03 eurot. Hagejal ei olnud selle osas pretensiooni. Hageja sai avanssi 1949,71 eurot, lisaks auto kasutustasu 3000 eurot, sest auto oli hageja isiklikus kasutuses terve aasta. Hageja on kostjale võlgu 4523,83 eurot (4976,43-425,88). Kostja palus tühistada Töövaidluskomisjoni otsus täies ulatuses. Täiendavalt selgitas kostja, et hageja töötas töölepingu alusel müügijuhina ega tohtinud teha teenustööd või müüa kala teiste firmade nimelt. Hageja müüs ebaseaduslikult kala teiste firmade nimelt. Hageja rikkus töölepingut ja ametijuhendit ja tekitas kostjale kahju. Hageja ei täitnud enda tööülesandeid alates 14.10.2020 ning 29.10.2020-09.11.2020 puudus töölt põhjuseta. 09.11.2020 läks hageja haiguslehele, mille kohta saatis e-kirja. Kostja selgitas hageja poolt tagastamata tööandja varaga seonduvat. 15.09.2021 toimunud istungil ütles kostja, et kõik palk on hagejale välja makstud. Tagastamata töövara ja kahju tekitamise selgitustega soovis kostja näidata, et hageja on ebaaus inimene. Kostja kinnitas, et hageja töötas miinimumpalgaga ja 29.10.2020 tööle enam ei tulnud ning 03.11.2020 esitas e-kirja teel lahkumisavalduse. Kostja selgitas, et perioodil 29.10.2020-08.11.2020 ei kutsunud ta hagejat tööle. Hageja saatis kirja, et istub kodus. Kostja ei tea miks, sest ta ei mäleta, mis seal täpsemalt kirjas oli. Ta ei mäleta ka seda, kas ta tundis huvi, miks hageja 29.-30.10.20 tööle ei ilmunud. Asi oli selles, et hageja tegi ka varem selliseid asju, et ei tulnud tööle ja siis pärast selgitas, et tal väiksed lapsed ega saanud tulla. Kostjal on üksainus müügijuht ja ta oli sunnitud olema nõus sellega, et hageja 29.10-30.10 tööle ei tulnud. Kui hageja saatis avalduse, siis ta enam üldse tööle ei ilmunud. Kostja ei saanud aru, miks tema peab inimesi taga otsima või olema nõus sellega, et töötajad kodus istuvad. Kostja ei olnud nõus sellega, et hageja tööle ei tulnud. Kui inimene tööle ei tule ega teata, siis kostja järeldab, et ta ei taha enam tööl käia ja läheb ära. Kostja seaduslik esindaja kinnitas, et number, kuhu hageja helistas, on tema isiklik telefoninumber, kuid nõudis näha kuupäevasid, millal helistati. Ta selgitas, et on tihti sõidus ära ega võta kõnesid vastu. Ta ei helistanud tagasi, sest ta ei näinud kõnesid ja telefoni polnud kaasa, see on firma telefon ja võib-olla keegi teine helistas. Kui teda kätte ei saa, on olemas teised inimesed, kellega ühendust võtta. Kostjal ei ole sekretäri- Lxxxxx Kxxx on raamatupidaja ega pea hageja kõnedele vastama. Tallinnas hageja ei töötanud, ta pidi töötama Lohusuus. Kostja teatas, et hageja ei tohtinud olla kodutööl, pidi tööd tegema kontoris, aga vedas teadmata põhjusel töövara koju. Ka koroonaajal pidid kõik töötajad kontoris töötama. Kodus töötamiseks pidi olema kirjalik avaldus. Kostja ärisaladuseks on klientide nimekiri ja seda ei tohi hoida kodus ega näidata teistele isikutele. Hageja pidi tulema kostja juurde, et teha lõpparve. Lõpparve tegi kostja kindlasti ja saatis hagejale, vist detsembris. Kostja kinnitas, et oktoobri töötasu on hagejale välja makstud. Kostja ei osanud öelda, kas hageja sai nende aastate eest puhkust. Kõik tabelid on koostanud raamatupidaja. Kokku kahe aasta eest on hageja saanud palka 9176.43 eurot, aga panka on kantud talle 11 125.14 eurot. Ta on praegu võlgu kostjale 1948.71 eurot. Kostja esitas andmed kahe aasta puhkusetasu kompensatsiooni kohta, mis oli 1079,91 eurot. Kostja selgitas, et maksis hagejale avanssi ca 3000 eurot, mille eesmärk oli maksta puhkusekompensatsiooni avansina ja osaliselt töötasu. Kostja ei ole hagejale võlgu. Kostja ei olnud nõus sellega, et hagejal oli õigus kodus tööd teha. Kuna hageja tegi tööd mitmele firmale, siis pole ka võimalik, et hageja tegi kostjale tööd 8h päevas. Kostja arvates tegi hageja tööluusi. 29.10.2020 kell 14 põgenes hageja töölt, võttis kaasa arvutid ja muu vara ega soovinud rohkem tulla tööle. Selle eest ei saa kostja hagejale töötasu maksta.

Kostja ei esitanud kirjalikult lõppseisukohti. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Enne nõuete sisulist hindamist selgitab kohus, et asjassepuutumatud on poolte seisukohad ja vastuväited seoses hageja poolt kostja vara tagastamisega ning hageja poolt kostjale kahju tekitamisega, sest nende osas ei ole pooled kohtule esitanud ühtegi nõuet. Kohtule teadaolevalt oli TVK menetluses kostja nõue hageja vastu kahju hüvitamiseks ja alusetult saadu tagastamiseks (töövaidlusasi 4-1/200/21), kuid TVK lõpetas nimetatud ajas menetluse 08.04.2021 määrusega. Kuna kohtu menetluses on vaid hageja nõuded saamata jäänud töötasu ja puhkushüvitise väljamõistmiseks, ei võta kohus seetõttu vara tagastamise ja kahju hüvitamisega seoses ühtegi sisulist seisukohta. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - Hageja töötas kostja juures müügijuhina alates 01.01.2019 ning pooled sõlmisid sellel kuupäeval töölepingu nr 18 (I kd, tl 54). - Hageja töötasuks oli miinimumpalk. - 29.10.2020 hageja enam tööle ei läinud. - 03.11.2020 esitas hageja e-kirja teel töölepingu korralise ülesütlemise avalduse. Hageja viimane tööpäev oli 03.12.2020. - 09.11.2020 võttis hageja haiguslehe. Alates 09.11.2020 oli hageja haiguslehel kuni töötamise viimase päevani. Selle aja eest töötasu töötajale ei maksta, sest töötajal on õigus saada haigushüvitist Ravikindlustuse seaduse § 51 alusel. Pooled vaidlevad seega selle üle, kas kostja on hagejale maksnud oktoober 2020 ja 01.11.-08.11.2020 eest töötasu ning 2018.a ja 2019.a eest puhkusehüvitist. Tegemist on töösuhtest tulenevate nõuetega. Kostja hinnangul on ta hagejale kõik välja maksnud ning tal oli õigus hageja töötasu ja puhkusehüvitis tasaarvestada hageja poolt tekitatud kahjuga. Kostja on hagejale isegi rohkem maksnud kui pidanuks. Kostja hinnangul hagejal tema vastu nõudeid olla ei saa. Kohus tuvastas, et poolte vahel sõlmitud tööleping on lõppenud TLS § 85 lg 1 alusel töötaja korralise ülesütlemise avalduse alusel. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Seega oli kostja kohustatud töölepingu lõppemisel maksma hagejale välja veel tasumata töötasu ning kasutamata puhkuse eest puhkusehüvitise. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 33 lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Töölepingu p 4.1 kohaselt on töötaja põhipalgaks 540 eurot ning p 4.4 kohaselt makstakse seda kord kuus iga järgneva kuu 15. kuupäevaks. Töölepingu p 3.1 kohaselt on töötaja tööajaks 40 tundi nädalas, mis tähendab, et tegemist on täistööajaga. TLS § 29 lg 6 sätestab keelu maksta töötajale madalamat töötasu kui on kehtestanud Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määruse nr 115 kohaselt oli töötasu alammäär alates 01.01.2020 584 eurot (bruto). Netosummaks tuleb seega 550,38 eurot, sest hageja palus arvestada tulumaksuvaba miinimumi (I kd, tl 57). Kuna TLS keelab töötajale maksta väiksemat tasu kui

Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär, siis tuleb lugeda, et hageja töötasuks 2020. aastal oli 584 eurot kuus (bruto). Hageja pangakonto väljavõttest (II kd, tl 51) nähtub, et kostja tegi oktoobris 2020.a kaks makset: 06.10.2020 550,38 eurot makseselgitusega avanss ning 15.10.2020 550,38 eurot selgitusega töötasu september. Esmalt selgitab kohus seoses poolte väidetega perioodi 29.10-08.11.2020 osas, et nimetatud perioodi eest oli hageja siiski õigustatud saama töötasu, sest olenemata sellest, et hageja ei läinud kontorisse vaid oli kodus, pidi kostja võimaldama hagejale töö tegemist. TLS § 28 lg 2 p 1 kohaselt on tööandja kohustuseks kindlustada töötajat kokkulepitud tööga. TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Hageja poolt istungil antud selgituste kohaselt läks ta 29.10.2020 koju, sest tema tervis läks kehvaks. Koju lubas minna Pxxx Kxxxxxx, kes oli andnud loa ka kaks järgmist päeva kodus töötada, sh pidi reedel 31.10.2020 olema kontoris plaanitud elektrikatkestus. Pxxx Kxxxxxx nimetatud väiteid ümber ei lükanud. Hageja selgituse kohaselt ta aga järgnevatel päevadel P. Kxxxxxxxxx enam ühendust ei saanud- ta helistas kostja seaduslikule esindajale mitmeid kordi, kuid tagasi ei helistatud. Hageja helistas ka kostja sekretärile/raamatupidajale (kohtu hinnangul ei ole isiku ametikoha nimetus asja oluline- oluline on, et isik töötas kostja juures ja viibis kontoris), kelle vahendas kostja seadusliku esindaja PxxxxKxxxxxxx öeldut, et hagejal pole vaja tulla, tema kõnedele ei vastata ja kostja juristid võtavad temaga ühendust. Hageja tegi kodus sellel perioodil tööd. Ta on seda ka varem teinud ning etteheiteid ei olnud. Kostja seaduslik esindaja selgitas istungil, et ta ei tea, miks hageja kodus istus ja ta ei mäleta, kas ta tundis huvi, miks hageja tööle ei ilmunud. Tema leidis, et tööandja ei pea inimesi taga otsima. Kostja väitis, et kodutööks peab olema kirjalik avaldus. Koroonaviiruse ajal pidid kõik töötajad kontoris tööl käima. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja püüdis kostjaga ühendust saada (telefonikõned ja kiri kostjale, I kd, tl 44 ja 50) ning saada juhiseid töö tegemiseks. Kostja ei reageerinud kõnedele ega kirjadele. Kohtu hinnangul ei oma tähendust, et hageja helistas kostja juures töötavale teisele isikule. Kohtu hinnangul on see antud olukorras põhjendatud, sest kostja seaduslik esindaja ei reageerinud hageja püüetele temaga suhelda. Kohtu hinnangu käitus kostja seaduslik esindaja töötaja suhtes pahatahtlikult kui eiras tema telefonikõnesid (kohtu hinnangul ei oma tähtsust, mis oli selle põhjus, igal juhul kestis see olukord mitu päeva, mis ei ole loomulik). Kohus leiab, et töösuhte pooled peavad suhtuma teise poolde lugupidavalt, mis tähendab ka seda, et tööandja vastab töötaja kõnedele või helistab tagasi. Hageja tegi tööd nii palju, kui ta oli suuteline täiendava juhendamiseta tegema. Tõendatud on asjaolu, et hageja tegi kodus tööd nii palju kui ta ilma täiendate esindaja juhisteta teha sai (e-kirjad klientidele II kd, tl 45-50, 52-57). Seega ei istunud hageja kodus niisama. Kohus märgib, et puuduvad tööandja juhised või korraldused (nt töösisekorra eeskori), millest nähtuks kohustus vormistada kodus töötamine kirjalikult. Kohus leiab, et Eestis juba mitu aastat esinenud nn koroonakriisi olukorras on põhjendatud kodus töötamine, kui see on töö sisust tulenevalt võimalik. Vabariigi Valitsuse korraldustest ja seisukohtadest tulenevalt on kodus töötamine eelistatuim variant viiruse leviku ohjamiseks ja valitsus on teinud korduvalt üleskutseid võimalusel töötadagi kodus. Põhjendamatu ja mõistetamatu on kostja väide, et kõik tema töötajad on kohustatud viiruse leviku ajal töötama kontoris ning kodus on võimalik töötada vaid kirjaliku avalduse alusel. Kumbki pool pole tõendanud, et hageja kodus töötamine oli mingil põhjusel takistatud. Töölepingust ega ametijuhendist ei tulene hageja kohustust tööd teha kindlasti kontoris kohapeal. Samas nähtub ametijuhendist, et tööülesandeid arvestades oli see vähemalt osal tööajast võimalik (suhtlus klientidega -nende

otsimine, tellimuste vormistamine, info edastamine jms, erinevate kokkulepete sõlmimine, müügi analüüs, aruandlus ja dokumentide kootamine jne on enamasti võimalik teha kas telefonisuhtluses või arvutis, mis ei pea ilmtingimata asuma kontoris). Kohus leiab, et põhjendatud oli hageja poolt kodukontoris töötamine ning see oli tema tööülesannete sisust tulenevalt võimalik. Hageja on tõendanud, et ta reaalselt tegi kodus tööd. Kostja oli kohustatud kindlustama hagejale tööd kuni lepingu lõppemiseni, kuid kostja ignoreeris põhjendamatult hagejale töö andmise (juhiste) kohustust. Eeltoodust tulenevalt oli hageja õigustatud ootus saada ülalmärgitud perioodi eest töötasu ning täielikku, mitte keskmist, sest hageja tegi tööd. Kohus selgitab seoses hageja käsitlusega avansist, et oma olemuselt on avanss tulevase makse arvel ette tasutav summa. Hageja selgitused avansi sisu osas (maksti kostja poolt kinni kütusearveid, klientide kinke jms) on tõendamata. Hageja ei ole mingilgi viisil tõendanud, et tegemist oli mingi muu tasu või hüvitisega tema poolt tehtud kulude osas. Seega on ka käesolevalt avanss käsitletav just töötasuna või selle osana, olenevalt avansi suurusest. Kohus leiab, et hageja nõue oktoobri töötasu osas ei ole põhjendatud, kuna see on talle kostja poolt välja makstud. 15.10.2020 maksis kostja vastavalt töölepingu p-le 4.4 septembri töötasu. 06.10.2020 maksis kostja kohtu hinnangul avanssi oktoobri töötasu osas ehk kostja maksis hagejale oktoobri töötasu ette, sest avansi suuruseks oli miinimumpalk (neto). Kostja esitatud tõendist (I kd, tl 6, hagejale makstud summad alates lepingu sõlmimisest kuni oktoober 2020, v.a lisapuhkuse tasu) nähtub, et avansina makstud summad koos töötasudega (ca 5740,33€ neto) jäävad kokku 10 kuu eest saadava töötasuga (ca 5503,80€ neto) samasse suurusjärku. Hageja on seega oktoobri eest töötasu saanud ja kohus jätab selles osas hageja nõude rahuldamata. Ajavahemiku 01.11-08.11.2020 (5 tööpäeva) eest oli hageja õigustatud saama töötasu 139,04 eurot (bruto, 584÷21×5) ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja nõuab puhkusehüvitist 2018.a ja 2019.a saamata jäänud puhkuse eest. Esmalt märgib kohus, et hageja ei saa nõuda puhkusehüvitist 2018.a eest, sest tööleping oli sõlmitud alles 01.01.2019. Hagejal on vastavate eelduste olemasolul õigus saada puhkusehüvitist 2019.a ja 2020.a eest. TLS § 70 lg 1 sätestab, et töötajal on õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. TLS § 71 kohaselt on tööandja töölepingu lõppemisel kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 29 lg 8 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra. TLS § 68 lg 1 kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt arvutatakse tööle asumise kalendriaastal kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud. Töölepingu p 5.1 kohaselt on töötaja põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva. Kuna hageja töötas kostja juures rohkem kui kuus kuud, teenis hageja 2019.a eest puhkust välja 28 kalendripäeva ja 2020.a eest 25,85 kalendripäeva (337×28÷365). Hageja pangakonto väljavõttest ega kostja väljamaksete tabelist ei nähtu, et hagejale oleks makstud puhkuse tasu põhipuhkuse eest. Tabelist nähtub vaid kaks väljamakset lisapuhkuse eest. Asja materjalidest ega ka ühestki muust kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et hageja oleks taotlenud põhipuhkust või saanud 2019.a või 2020.a eest puhkusetasu. Seega tuleb tuvastatuks lugeda, et hageja ei ole 2019-2020.a saanud põhipuhkust ning lepingu lõppemisel pidi kostja hagejale välja maksma kasutamata jäänud puhkuse rahas. Kostja iseenesest ei vaidlustanud, et hageja ei

olnud kahel aastal puhkust saanud ning talle ei ole ka puhkustasu makstud. Kostja käsitluse kohaselt saab nõude aga tasaarvestada. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a määruse nr 91 § 4 lg 1 kohaselt arvutatakse keskmist kalendripäevatasu eelkõige tööandja makstava haigushüvitise ja kalendripäevapõhiste puhkusetasude maksmisel. Sama paragrahvi lõike 3 lause 1 järgi liidetakse keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Määruse § 4 lg 2 sätestab, et keskmise töötasu arvutamisel põhipuhkusetasu maksmiseks ja avalikus teenistuses ette nähtud lisapuhkuse tasu maksmiseks ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi. Määruse § 2 lg 3 sätestab, et keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust. Keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuueks kuuks on juuni 2020.a kuni november 2020.a. Hageja sissenõutav töötasu juuni-oktoober oli 2190.65 eurot, millele lisandub käesolevalt novembri eest välja mõistetav tasu 139,04 eurot, kokku 2329.59 eurot. Sama ajavahemiku kalendripäevade arvuks on 183 päeva, millest tuleb maha arvestada riigipühad (3 päeva) ja hageja haiguspäevad 2020 juunis-juulis (19.06-27.07- 37 päeva), septembris (5 päeva) ja novembris (22 päeva)- andmed hageja koondpalgateatisest (I kd t lk 4 ja 59). Arvestusse läheb seega 116 päeva. Keskmiseks kalendripäevatasuks on seega 20.08 eurot (2329,598/116). Kasutamata põhipuhkuse väärtus rahas on seega 1081,31 eurot (bruto, 20,08×53,85) ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus käsitleb kostja väidet, et tal oli õigus tasaarvestada hageja rahalised nõuded hageja poolt tekitatud kahjusummaga ning et ta on hageja maksnud rohkem kui pidanuks. TLS § 78 lg 1 kohaselt võib tööandja kohtuväliselt oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TLS § 78 lg 3 ja 4 kohaselt võib tööandja § 78 lõikes 1 nimetatud nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest. Tööandja peab tasaarvestamisel arvestama täitemenetluse seadustiku §-s 132 sissenõude pööramise kohta sätestatut. Seega lubab seadus tööandjal kohtuväliselt tasaarvestada oma nõuded vaid kahel tingimusel, s.o töötaja kirjalikul taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ja vaid töötaja töötasu nõudega. Nõusolekuta on võimalik tasaarvestada vaid töötajale makstud ettemaksu, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ning väljatöötamata põhipuhkust. Kummalgi juhul ei või tööandja tasaarvestada ega kinni pidada kõiki summasid täies ulatuses. Käesolevalt ei ole kumbki pool esitanud kohtule hageja kirjalikku nõusolekut ühegi kostja nõude tasaarvestamiseks. Samuti ei ole tuvastatud, et kostja oleks hagejale maksnud ettemaksu, mida hageja pidi kostjale tagastama ning kuna hageja ei ole saanud kostja juures töötamise ajal põhipuhkust, pole tuvastatud ka väljatöötamata põhipuhkuse asjaolu. Seega polnud kostja TLS alusel õigustatud mingisugust tasaarvestust tegema. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks töösuhte kestel pöördunud hageja poole seoses ebaõigesti arvestatud töötasu väljamaksetega. Töölepingu kohaselt võis kostja maksta hagejale ka suuremat töötasu kui miinimumpalk. Kohus nõustub Töövaidluskomisjoni seisukohaga, et eluliselt usutav pole asjaolu, et kostja maksis hagejale alusetult kahe aasta jooksul töötasu ettenähtust rohkem ega võtnud midagi selle osas ette. Kui kostja maksis