Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise aeg ja koht
25. jaanuar 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-9698
Tsiviilasi
Narva kohtutäitur Andrei Kreki avaldus K.K. mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. septembri 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K.K. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (võlgnik): K.K. (isikukood
XXXXXXXXXX)
esindajad
Avaldaja: kohtutäitur Andrei Krek Puudutatud isik (sissenõudja): A.A. (isikukood: XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Janne-Liisa Ottis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K.K. määruskaebus.
2.Tühistada Viru Maakohtu 30. septembri 2021. a määrus.
3.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kohtutäitur Andrei Kreki avaldus K.K. mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ning selle andmise keelamiseks rahuldamata.
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Narva kohtutäitur Andrei Krek (avaldaja) esitas 16. juunil 2021 Viru Maakohtule avalduse K.K. (võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ja juhtimisõiguse andmise keelamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr XXXXXXXXXXX. Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 12. novembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-4208 ja sissenõudja A.A. 31. augusti 2020. a täitmisavaldus. Sundtäitmisel on täitedokumendist tulenev elatise nõue võlgniku vastu. Täitmisavalduse esitamise seisuga moodustas võlgnevus 1168 eurot. Täitedokumendist tuleneb võlgniku kohustus maksta sissenõudja ülalpidamiseks elatist 292 eurot kuus alates 20. märtsist 2019 kuni 13. septembrini 2036. Võlgnik ei täida täitedokumendist tuleneva elatise maksmise kohustust. Seisuga 1. juuni 2021 on võlgnikul tekkinud elatise võlgnevus 3796 eurot. Täitemenetluse kestel raha ei laekunud. Sissenõudja esitas kohtutäiturile 7. septembril 2020 nõusoleku võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) §-ga 1772 ettenähtud korras. Võlgnik on kohtutäituri hoiatuse 12. aprillil 2021 isiklikult kätte saanud. Hoiatusega antud 30-päevase tähtaja jooksul ei ole võlgnik hoiatuses märgitud tingimusi täitnud. Võlgnik ei ole oma elatise tasumise kohustust kolme kuu jooksul korrapäraselt täitnud ning kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt. Avaldaja hinnangul on mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamine asjakohaseks mõjutusvahendiks, mis avaldaks võlgnikule mõju ning seeläbi oleks sissenõudjal võimalik saada ka igakuist elatist. Võlgnik ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks. Kohtutäituril puudub info, et võlgnik töötaks autojuhina. Võlgnikul on võimalus ka kohtumenetluse käigus mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamise vältida, kui ta tasub vähemalt kolme kuu elatise, jõuab sissenõudjaga kokkuleppele maksegraafiku osas või teatab millisel mõjuval põhjusel jättis ta oma kohustusi täitmata TMS § 1774 lg 1 p-de 1–3 alusel. Võlgniku poolt on täitemenetluses olnud kaks laekumist – 35 eurot ja 39 eurot.
2.Võlgnik palus jätta avalduse rahuldamata. Võlgnik on töötu ja käib kursustel Eesti Töötukassa kaudu, viimase poole aasta jooksul on omandanud C-kategooria ja pooleli on CE-kategooria juhilubade omandamine. Võlgniku väitel on tal veel kaks alaealist last. Võlgnik
on poole aasta jooksul pingutanud, et kategooriad saada ja seeläbi tööd leida. Kui load võetakse ära, siis jäävad ära koolitused ja ei ole üldse võimalust tasuda. Võlgniku õppimist on lihtne kontrollida, kuna õpinguid rahastab Eesti Töötukassa. Võlgniku väitel on ta maksnud otse sissenõudja emale. Lubade äravõtmine ei ole mõistlik, kuna see on ainuke võimalus tööd leida ja elatist maksta.
3.Sissenõudja selgitas, et võlgnik on hoidnud kõrvale elatise maksmise kohustustest kolm aastat. Ei ole võimalik, et kolme aasta jooksul ei olnud võlgnikul mingit sissetulekut. Õppimise väite kohta ei ole võlgnik tõendeid esitanud. Ei saa olla kindel, et pärast juhiloa saamist asub võlgnik tööle ja hakkab oma kohustusi täitma. Võlgnik varjab enda sissetulekuid. Võlgnik on kolme aasta eest maksnud läbi kohtutäituri 54 eurot.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus rahuldas 30. septembri 2021. a määrusega kohtutäituri avalduse, peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse (juhiluba nr XXXXXXXX, kätte antud 15. aprillil 2021) kehtivuse tähtajatult ning keelas võlgnikule juhtimisõiguse andmise. Maakohus märkis, et lõpetab võlgniku õiguse piiramise ja loa kehtivuse peatatuse ning nende või dokumendi andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse piiramise ja loa kehtivuse peatamise ning nende või dokumendi andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (TMS § 1775 lg 1 p-d 1–4). Kohtumääruse jõustumisel on võlgnik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile (liiklusseaduse § 127). Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Täitedokumendist tuleneb võlgniku kohustus maksta sissenõudja ülalpidamiseks elatist 292 eurot alates 20. märtsist 2019 kuni 13. septembrini 2036. Seisuga 1. juuni 2021. a on võlgnikul tekkinud elatise võlgnevus 3796 eurot. Täitemenetluse käigus ei ole õnnestunud võlgnikult täitedokumendiga määratud ulatuses elatist sundkorras sisse nõuda. Võlgniku arestitud arveldusarvetelt raha ei laeku. Võlgnikul puudub ametlik sissetulek, millele kohtutäitur võiks sissenõuet pöörata. Samuti ei kuulu võlgnikule registervara, mille realiseerimise arvelt saaks vähemalt osaliselt elatisraha võlgnevuse rahuldada. Võlgnikule on 15. aprillil 2021 välja antud juhiluba nr XXXXXXXX. Kohtutäitur edastas võlgnikule hoiatuse õiguste ja lubade kehtivuse peatamise ning nende andmise keelamise kohta. Võlgnik sai kohtutäituri hoiatuse isiklikult kätte 12. aprillil 2021. Hoiatusega antud 30-päevase tähtaja jooksul ei täitnud võlgnik ühtegi hoiatuses toodud tingimust. Võlgnik ei ole elatise tasumise kohustust kolme kuu jooksul korrapäraselt täitnud ning kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt. Senised täitemenetluse meetmed ei ole olnud piisavad, seega tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Maakohus möönis, et juhtimisõiguse puudumine võib vähendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel. Võlgnik ei ole välja toonud ning samuti ei nähtu asja materjalidest ühtegi põhjendust, miks juhtimisõiguse peatamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Võlgnik ei ole tõendanud, et elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Võlgniku väitel on ta töötu, seega võlgnik ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu määrus võlgniku suhtes ebaõiglane. Võlgnik on korduvalt nii sissenõudja emale kui ka kohtutäiturile öelnud, et asub tasuma elatist kohe, kui on tööle saanud. Eesti Töötukassa soovitusel ja toetusel on võlgnik asunud kaugõppes õppima veoautojuhiks (C ja CE-kategooria). Omandatud on C-kategooria juhtimisõigus ning läbitud ka veoautojuhi ametikoolitus. Võlgniku igapäevaelu on seotud juhilubadega. Võlgnik täidab oma kohustust kahe alaealise lapse ees, keda on kasvatanud viimased peaaegu neli aastat koos elukaaslasega. Võlgnik elab maal ja laste kool/lasteaed asuvad 15 km kaugusel. Võlgnik tegeleb üldkasuliku tööga XX, kus on samuti vajalik C-kategooria lubade olemasolu. Võlgnik on käinud töövestlusel ja esitanud dokumendid Osaühingule XX, kes tegeleb teehooldusega X. Samuti on võlgnikul läbirääkimised X Osaühinguga, kus C-kategooria lubade olemasolu on vajalik. Võlgnik ei ole tööl käinud üle kahe aasta ja on Eesti Töötukassas olnud arvel 2020. a algusest. Juhtimisõiguse äravõtmisega raskeneb edasine võimalus tasuda lapsele elatist. Järjekordne ümberõpe võtab aega ja lisakulutusi. Töötul inimesel, kes ei oma mingeid sissetulekuid, ei ole kolme kuu võlgnevuse summat kuskilt võtta. Võlgnik palub anda mõistlik aeg veoautojuhi õpingute lõpetamiseks ja töökoha leidmiseks. Võlgnik kinnitab, et tasub esimesel töötasu laekumisel elatist kolme kuu eest. Võlgnik esitas 9. detsembril 2021 ringkonnakohtule teate, et asus tööle Osaühingus XX autojuhina. Võlgnik märkis, on alustab koheselt läbirääkimisi sissenõudjale elatise maksmise maksegraafiku koostamiseks. Võlgnik edastas 19. detsembril 2021 töötamise registrist väljavõtte, millest nähtuvalt töötab ta alates 10. detsembrist 2021 Osaühingus XX veoauto juhina. Võlanõustamise osas märkis võlgnik, et on käimas läbirääkimised Eesti Juristide Liiduga ja Eesti Töötukassaga. Võlanõustaja pidi saatma võlanõustamise rahastamise avalduse Eesti Töötukassale ja seejärel tehakse rahastamise otsustus ning seejärel saab võlgnik esitada tõendid enda väidete kohta.
6.Avaldaja vastuse kohaselt ei ole võlgniku poolt esitatud täiendavad tõendid maakohtu määruse tühistamise aluseks. Võlgnik on tööle asunud pärast maakohtu määrust. Sellisel juhul on õigeks õiguskaitsevahendiks uue avalduse esitamine TMS § 1775 lg 1 p 3 sätestatud korras, mitte aga kohtumääruse vaidlustamine. Juhul kui võlgnik sõlmib sissenõudjaga võla tasumise kokkuleppe ning asub seda täitma, võib ta esitada kohtule avalduse TMS § 1775 lg 1 p 2 korras. Avaldaja palus jätta maakohtu määruse muutmata.
7.Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Võlgnik on määruskaebuses avaldanud, et ta omandab Eesti Töötukassa vahendusel veoautojuhi ametit. Võlgnik ei ole põhistanud, millistel seaduslikel alustel taotleb ta Eesti Töötukassa koolituste arvestamist. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta koolitustel osaleb. Määruskaebuses on võlgnik esitanud uue väite oma elukoha ja laste kooli/lasteaia kohta. Oma väidete tõendamiseks ei ole võlgnik esitanud mitte ühtegi tõendit. Võlgnik on oma rikkumist põhjendanud asjaoluga, et tal ei ole aastaid tööd olnud. Määruskaebuses on võlgnik avaldanud, et ta kasvatab oma kahte alaealist last. Nimetatud väitega on tõendatud, et võlgnik ei täida sissenõudja ees oma ülalpidamiskohustust teadlikult ning varjab oma sissetulekuid. Seega on võlgnikul võimalik tasuda sissenõudjale vähemalt
kolme kuu elatis ning seejärel on võlgnikul võimalik saada tagasi mootorsõiduki juhtimisõigus. Kolme aasta jooksul on võlgnik täitnud oma kohustust osaliselt üksnes kahel korral, kokku 54 eurot 97 senti (16. juulil 2020 summas 28 eurot 93 senti ja 18. augustil 2020 summas 26 eurot 4 senti). Nimetatud perioodil on võlgniku kohustuseks olnud enam kui 7278 eurot. Eluliselt ei ole usutav, et kolme aasta jooksul puudus võlgnikul sissetulek. Võlgnik on esitanud töötamise registri väljavõtte, mille kohaselt töötab ta alates 10. detsembrist 2021 veoauto juhina Osaühingus XX. Võlgnik ei ole tõendanud, et tal oleks veoauto juhiluba, samuti ei ole tõendatud selle omandamist. Sissenõudjale teadaolevalt on Osaühingu XX esindaja võlgniku tuttav ning töötamise registri kanne on tehtud fiktiivselt. Nimetatud tööandjal on võlad Maksu-ja Tolliameti ees ja on probleeme töötajatega, mis ei taga regulaarset sissetulekut, sh ei ole võlgnik esitanud töötasu suurust sisalduvat töölepingut. Võlgnik on 9. detsembril 2021 avaldanud, et alustab läbirääkimistega sissenõudjale elatise tasumiseks, kuid 28. detsembri 2021 seisuga ei ole võlgnik seda teinud. Võlgnik on kinnitanud, et tal on raha, et teisi alaealisi lapsi ülal pidada, lisaks on võlgnikul töökoht, kuid võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust sissenõudja ees. Võlgniku poolt esitatud määruskaebusest ning dokumentidest ei nähtu tegevust, mis kinnitaks, et võlgnik hakkab oma kohustust sissenõudja ees täitma. Võlgnikul on võimalik saada load, kui ta tasub kolme kuu elatise. Oleks õigusvastane võimaldada võlgnikul jätkata ülalpidamiskohustuste rikkumist üksnes põhjusel, et ta kohtumenetluse ajal väidetavalt leidis juhiluba vajava töö. Samas kolme aasta jooksul enne kohtumenetlust ei teinud võlgnik endast olenevalt mitte midagi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tühistada (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab kohtutäituri avalduse võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks ja selle andmise keelamiseks rahuldamata.
9.Täitemenetluse reegleid täiendati 1. märtsil 2016 jõustunud seadusemuudatusega ning täpsustati selleks, et tõhustada lapse elatise sissenõudmist ning avaldada preventiivset mõju, et lapsele elatist maksma kohustatud isikud täidaksid elatise maksmise kohustust vabatahtlikult. Võlgniku õiguste piiramise hagita menetluses tuleb mh vastata küsimusele, kas võlgniku õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 18.1). Elatise võlgniku õiguste piiramise menetluse puhul on tegemist menetlusega, mis võib anda aluse piirata oluliselt võlgniku põhiseaduslikke õigusi, mh nt õigust vabale eneseteostusele ja õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk ei ole karistada võlgnikku tehtu eest (elatise tasumata jätmine), vaid nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Kohtud ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud. Selline käsitlus tooks kaasa elatise võlgniku õiguste automaatse piiramise, välistaks õiguste piiramata jätmise elatise maksmata jätmisel mõjuva põhjuse tõttu ega võimaldaks kaaluda seda, kas taotletav abinõu on kohane, sundimaks võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p-d 13, 15, 18.3).
10.Maakohus tuvastas, et täidetud on TMS § 1772 lg-s 1 sätestatud eeldused: võlgnik ei ole tasunud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist, seda ei ole õnnestunud sisse nõuda võlgniku vara arvelt ning olemas on sissenõudja nõusolek juhtimisõiguse piiramiseks. Asjas puudub vaidlus, et kohtutäitur edastas eelnevalt võlgnikule TMS § 1771 lg 1 alusel hoiatuse ning
võlgnik ei ole täitnud ühtegi täitemenetluse seadustikus sätestatud tingimust pärast hoiatuse saamist. Kuivõrd võlgnik ei esitanud maksegraafikut elatise tasumise kohta ega teinud esimest graafikujärgset makset TMS § 1771 lg-s 1 sätestatud 30 päeva jooksul, on kohtutäitur iseenesest õigesti pöördunud kohtusse võlgniku suhtes muude meetmete kohaldamiseks. Ainuüksi põhjendus, et võlgnik ei ole elatist tasunud, ei ole piisav võlgniku õiguste piiramiseks, kui võlgnik on esitanud TMS § 1774 lg 2 p 3 kohased vastuväited (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-12071, p 13). PS § 27 lg 3 sätestab vanemale kohustuse (ja õiguse) hoolitseda oma lapse eest ja teda kasvatada, PKS § 96 kohustab vanemat andma oma lapsele ülalpidamist. Samas peavad ka võlgnikule olema tagatud menetluslikud ja sisulised garantiid oma õigustatud huvide kaitseks, sh täitemenetluses. TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 näevad võlgnikule ette õiguse vastavalt kohtutäiturile ja kohtule põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul samade sätete järgi eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-12071, p 17).
11.Võlgnik on kogu menetluse kestel tuginenud väitele, et juhtimisõiguse kehtivuse peatamine piirab tema õigusi ebamõistlikult ning raskendab sissetuleku teenimist, mis on vajalik mh elatise kohustuse täitmiseks. Võlgnik jättis kohustused täitmata, kuna on olnud töötu. TMS § 1774 lg 2 p 3 kohaselt ei piira kohus võlgniku õigusi, ei peata lubade kehtivust, ei tunnista dokumente kehtetuks ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lg-s 1 nimetatud avalduse esitamist põhjendanud, et õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine ning nende andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik määruskaebemenetluses tõendanud, et ta on asunud Osaühingus XX tööle veoauto juhina ametikohale alates 10. detsembrist 2021 (tl 53). Dokumendiregistrist nähtub, et võlgnikul on AM, B ja C-kategooria juhiluba numbriga XXXXXXXX, mis on väljastatud 13. aprillil 2021 ja kätte antud 15. aprillil 2021. Järelikult on võlgnikul C-kategooria juhiluba, ning võlgniku väide edaspidiste õpingute ning CE-kategooria saamise kohta on ringkonnakohtu hinnangul usutavad. Seda kinnitab ka asjaolu, et võlgnik võeti tööle veoautojuhi ametikohtale. Seega vajab võlgnik juhtimisõigust sissetuleku teenimiseks. Sissetuleku teenimine võimaldab aga tasuda võlgnikul elatise kohustust sissenõudja ees.
12.Ringkonnakohus edastas menetlusosalistele päringu, paludes teatada, kas võlgnik on asunud oma kohustust täitma. Kuigi sissenõudja 19. jaanuari 2022. a vastuse kohaselt ei ole võlgnik seda teinud, nähtub kohtutäituri 20. jaanuari 2022. a vastusest, et 17. jaanuaril 2022 kandis võlgniku tööandja Osaühing XX sissetuleku arestimise akti alusel kohtutäituri ametikontole 305 eurot 20 senti selgitusega „Täiteasi 066/2020/1148, K.K. (XXXXXXXXXX)“. Kohtutäituri selgituse kohaselt on sissenõutud summa on jaotatud järgmiselt: 137 eurot 34 senti elatisnõude katteks ning 167 eurot 86 senti täitemenetluse algatamise tasu katteks. TMS § 43 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on kohtutäituril kohustus kanda võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha sissenõudjale üle kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Seega ei ole kohtutäitur ilmselgelt jõudnud võlgniku tööandjalt 17. jaanuaril 2022 laekunu raha sissenõudja 19. jaanuari 2022. a vastuse koostamiseks sissenõudjale üle kanda. Kohtutäituri vastusega on siiski tõendatud, et
võlgnik asus oma kohustust sissenõudja ees täitma. Ringkonnakohus möönab, et kuigi laekunud summa on väiksem, kui kahe kuu elatis TMS § 1774 lg 2 p 1 järgi tuleb arvestada asjaoluga, et võlgnik asus tööle alles 10. detsembril 2021, seega ta oli saanud töötasu ilmselt väiksemas ulatuses. Võlgnik on põhjendanud, et juhtimisõiguse piiramine on tema suhtes ebaõiglane ning takistab oluliselt tema toimetulekut TMS § 1774 lg 2 p 3 mõistes.
13.Kui kohus ei pea usutavaks, et võlgnik hakkab pärast õiguste piiramise meetme kohaldamist lapsele korrapäraselt elatist tasuma, ei ole tegemist tõkendiga, mis peaks võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma sundima, vaid karistusliku meetmega (Riigikohtu 20. detsembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-4751, p 16.2). Ringkonnakohus ei pea käesolevas asjas võlgniku juhtimisõiguse peatamist meetmeks, mis aitaks elatise maksmisele kaasa. Kuivõrd võlgnik on leidnud juhtimisõiguse omamisega otseselt seotud töö (veoautojuht), siis aitab elatise maksmisele kaasa just juhtimisõiguse võlgnikule säilitamine. Sissenõudja väited töötamise registri kande fiktiivsuse kohta ei ole tõendatud. Eeltoodule tuginedes ei täidaks võlgniku juhtimisõiguse piiramine selle eesmärki, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada.
14.Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 172 lg 1 alusel õiglane jätta menetluskulud nii maakui ka ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus arvestab siin asjaoluga, et kuigi kohtutäituri avaldus jäi lõppkokkuvõttes rahuldamata, tingis kohtumenetluse algatamise siiski võlgniku enda tegevusetus.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.