Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-10-66046
Kohtuasi
Piiratud teovõimega täisealise isiku Y üle seatud eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamise otsustamine
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 19. augusti 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Lääne-Nigula määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXX)
valla
(Lääne-Nigula
Vallavalitsuse)
Puudutatud isik Lääne-Nigula vald (Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75038598) Puudutatud isik Sillamäe linn (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu, registrikood 75003909)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 19. augusti 2021 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Pärnu Maakohus pikendas 26. oktoobri 2016 määrusega Y (puudutatud isik) üle seatud eestkostet viie aasta võrra ja pikendas eestkostja Lääne-Nigula valla (endine Kullamaa vald) ametiaega viie aasta võrra.
2.Pärnu Maakohus algatas 7. juuni 2021 määrusega puudutatud isiku eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamise menetluse, kuna maakohtule ei olnud teada, et eestkoste seadmise alused oleksid ära langenud. Maakohus palus eeskostjal esitada seisukoht eestkoste pikendamise kohta. Erinõude korras kuulas Viru Maakohtu kohtunik puudutatud isiku ära 10. augustil 2021. Kohtuniku hinnangul mõistab puudutatud isik sotsiaalselt lihtsaid situatsioone, kuid keerulisemates ja eriti abstraktset mõtlemist nõudvates tegevustes iseseisvalt hakkama ei saa. Eestkosteasjades suhtleb puudutatud isik enda sõnul Z-ga, kellega saab ilusti läbi ja kes helistab igal kolmapäeval, aga tal on palju tööd ja palju kliente. Mingisuguseid kaebusi selles suhtes ei ole. Eestkostja on viisakas inimene, alati tervitab. Sellest, kas eestkostjat peaks seoses Sillamäele tulemisega vahetama, ei osanud puudutatud isik midagi arvata.
3.Eestkosteasutus Lääne-Nigula Vallavalitsuse hinnangul tuli puudutatud isiku üle seatud eestkostet viie aasta võrra pikendada, kuid senine eestkostja tuleks ametist vabastada ning uueks eestkostjaks määrata Sillamäe linn, kuivõrd eestkostetava alaline elukoht on muutunud. Lääne-Nigula vallale teadaolevalt ei ole puudutatud isiku tervislik seisund muutunud ja ta vajab endiselt eestkostet. Puudutatud isik vajab igapäevatoimingute sooritamisel regulaarset kõrvalabi. Eestkostja leidis, et teda tuleks eestkostja ülesannetest vabastada, kuna puudutatud isik on rohkem seotud selle vallaga, kus ta praegu hooldekodus viibib. Enne 3. jaanuari 2011 viibis eestkostetav Koluvere Kodus, mis asus tol ajal Kullamaa valla (nüüd Lääne-Nigula vald) territooriumil. Ühtegi lähedast ja muud tuttavat puudutatud isikul Lääne-Nigula vallas ei ole. Kuna AS HOOLEKANDETEENUSED Koluvere Hooldekodu on suletud juba alates 2019. aastast ja Lääne-Nigula valla territooriumil puuduvad ööpäevaringsed erihoolekandeasutused ning neid ei ole valda planeeritud ka tulevikus, ei teki puudutatud isikul Lääne-Nigula vallaga mingit seost ka tulevikus. Kõige efektiivsemalt saab eestkostetava huvisid kaitsta temale kõige lähemal asuv ja kõige rohkem isikuga seotud kohalik omavalitsus ehk Sillamäe linn. Tulevikus saab just Sillamäe Linnavalitsus sidet eestkostetavaga paremini säilitada. See on ka eestkostja enda huvides kui eestkostja asub lähemal, siis saab eestkostetavale vahetumalt osutada vajalikke sotsiaalteenuseid. Sotsiaalteenuste osutamisel (sh ka eestkosteteenuse, mis on ka sotsiaalteenus) on oluline see, kus isik tegelikult elab. See kohalik omavalitsus, kus isik elab, on kohustatud algatama rahvastikuregistri andmete muutmise menetluse, eriti kui talle on sellest juba varem teatatud.
4.Sillamäe Linnavalitsuse seisukoha järgi ei peaks puudutatud isiku eestkostjat muutma. Alates
8.aprillist 2021 viibib puudutatud isik ajutiselt Sillamäe linnas asuvas hooldekodus riigieelarvelisel ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel kohtumääruse ja Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja alusel. Sillamäe Linnavalitsus leiab, et Lääne-Nigula Vallavalitsus suudab korralikult täita ja on kohustatud täitma määratud eestkostja ülesandeid, tagades puudutatud isikule sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning isiku paigutamine väljaspool Lääne-Nigula valda asuvasse hoolekandeasutusse ei ole aluseks
eestkostja vahetamiseks. Sillamäe Linnavalitsusel pole kunagi olnud mingeid õiguslikke ega faktilisi kokkupuuteid puudutatud isikuga. Sillamäe Linnavalitsusel puuduvad andmed puudutatud isiku lähedaste ja Sillamäe linnas elamise (mitte teenusel viibimise) kohta. Omavalitsusüksus, kus paikneb hoolekandeasutus, ei pea automaatselt saama kõigi selles hoolekandeasutuses viibivate patsientide eestkostjaks. Sotsiaalteenuste osutamine on omavalitsusüksuste tuumikülesanne. Sotsiaalteenuse andmise korraldamise kohustus ei sõltu asjaolust, kas omavalitsusüksuse territooriumil on teenuse osutamiseks sobivad asutused või mitte. Teenuse andmist korraldab endiselt isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus pikendas 19. augusti 2021 määrusega puudutatud isiku üle seatud eestkostet viie aasta võrra alates 20. augustist 2021 kuni 19. augustini 2026 ja võttis puudutatud isikult ära tsiviilkohtumenetlusteovõime. Maakohus jättis Lääne-Nigula valla avalduse puudutatud isiku eestkostja vahetamiseks rahuldamata ning pikendas Lääne-Nigula valla (Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu) ametiaega viie aasta võrra alates 20. augustist 2021 kuni 19. augustini 2026. Maakohus seadis puudutatud isikule eestkoste kõigi tehingute tegemiseks ning määras kindlaks eestkostja kohustused. Kohus tunnistas puudutatud isiku valimisõiguse tähenduses jätkuvalt teovõimetuks ning perekonnaõiguslike tehingute tegemise osas jätkuvalt otsusevõimetuks. Maakohus määras, et otsustab määrusega seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise eestkostja või eestkosteasutuse avalduse alusel hiljemalt 19. augustil 2026. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vajab puudutatud isik oma õiguste ja huvide kaitseks enda tervislikust seisundist tulenevalt jätkuvalt eestkostet kõigi asjade ajamiseks, samuti ei ole ta võimeline realiseerima valimisõigust. Maakohtu hinnangul ei mõista puudutatud isik eestkoste sisu ega tähendust ning ei ole võimeline esitama arvamust selle kohta, kes peaks olema tema eestkostja. Maakohus leidis, et puudutatud isiku eestkostjana peab jätkama senine eestkostja Lääne-Nigula vald. Avaldusest ei selgu, et puudutatud isikul oleksid mistahes seosed Sillamäe Linnavalitsusega, samuti ei ole nende seoste tekkimist ette näha ka tulevikus. Asjaolu, et puudutatud isik viibib alates
8.aprillist 2021 Sillamäe omavalitsuse territooriumil asuvas hoolekandeasutuses, ei anna alust pidada seda omavalitsust temaga kõige lähemalt seotuks. Puudutatud isiku eestkostja vahetamine ainuüksi hoolekandeasutuses viibimise tõttu ei ole põhjendatud, eriti olukorras, kus hoolekandeasutuste vahetamine on võimalik ka tulevikus. Puudutatud isikul on Lääne-Nigula vallaga olemas nõutav side, eestkostetav on olnud Lääne-Nigula valla registreeritud elanikuks ning seosed vallaga on olemas kasvõi läbi eestkostetavaks olemise. Taotletud eestkostja vahetust ei saa pidada eestkostetava huvidega kooskõlas olevaks. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Lääne-Nigula vald esitas Pärnu Maakohtu 19. augusti 2021 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse osaliselt tühistada ning määrata eestkostjaks Sillamäe linna (linnavalitsuse kaudu). Õigusselguse huvides palub määruskaebuse esitaja teha uue tervikmääruse. Menetluskulud palub Lääne-Nigula vald jätta poolte endi kanda. Lääne-Nigula vald jäi oma varasemate seisukohtade juurde, viidates kohtupraktikale, kus on leitud, et isik on kõige enam seotud just selle omavalitsusega, kelle territooriumil asuvas hooldekodus ta viibib. Puudub põhjus eeldada, et puudutatud isiku osas peaks hoolekandeasutust tulevikus vahetama. Eestis puudub hetkel selline ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutus, kes tegeleks liitpuudega isikutega. Puudutatud isik on elanud
Valkla Kodus ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel kohtumääruse alusel alates 3. jaanuarist 2011 ja peale Valkla Kodu sulgemist on ta alates 8. aprillist 2021 suunatud AS HOOLEKANDETEENUSED Sillamäe Tervise 17 üksusesse. Tulevikus saab just Sillamäe linn sidet eestkostetavaga paremini säilitada mis on ka eestkostja enda huvides kuivõrd lähemal asuv eestkostja saab eestkostetavale vahetumalt osutada vajalikke sotsiaalteenuseid.
7.Sillamäe linn palub määruskaebuse jätta rahuldamata ning puudutatud isikule määratud eestkostja muutmata. Asjaolu, et puudutatud isik on AS-i HOOLEKANDETEENUSED otsusel paigutatud elama kohaliku omavalitsuse territooriumil asuvasse hooldekodusse, ei tähenda, et isik on uue kohaliku omavalitsusega oluliselt tugevamalt seotud. Seda enam, et seda otsustust ei kooskõlastatud Sillamäe Linnavalitsusega. Puudutatud isik on ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud tähtajaga 21. jaanuar 2022, st puudub info, kus ja millises asutuses isikule pärast selle tähtaja möödumist teenust osutatakse. Eestkostetaval puuduvad mistahes muud seosed Sillamäe linnaga, puuduvad andmed eestkostetava lähedaste ning Sillamäe linnas elamise ja vara kohta. Rahvastikuregistri andmetel elas eestkostetav alates 2002. aastast Lääne-Nigula vallas. Sillamäe linn ei saa võtta endale kohustust hakata korraldama kõikide Sillamäe linna territooriumil asuvasse hoolekandeasutusse (ajutiselt) paigutatud isikute sotsiaalhoolekannet, kui elukohajärgsed omavalitsusüksused otsustavad sellest kohustusest loobuda.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) tulenevalt neid täies ulatuses ei korda.
9.Ringkonnakohus kontrollib vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 LääneNigula valla määruskaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega määrati puudutatud isiku eestkostja ülesannete täitmine Lääne-Nigula vallale. Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega maakohus tuvastas eestkoste seadmise ja pikendamise eeldused, sest määruskaebusega ei ole maakohtu määrust selles osas vaidlustatud.
10.PKS § 205 lg 3 sätestab, et kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht.
11.PKS § 205 lg 3 ei pane kohtule kohustust määrata isikule eestkostjaks see omavalitsus, kellega on isikul formaalselt rohkem seoseid (sh päritolu, pikemaajaline elamine, rahvastikuregistrijärgne elukoht). Kohtul tuleb eestkostja määramisel silmas pidada sisulist sidet omavalitsusüksusega ning võimalikke seoseid kummagi omavalitsusega avalduse menetlemise ajal ja tulevikus. PKS § 205 lg 3 alusel tuvastamine, kumma valla- või linnavalitsusega on eestkostetav tugevamalt seotud, ning eestkostja asendamine on kohtu kaalutlusotsus. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et eestkostja valikul tuleks sisuliselt lähtuda kitsalt sellest, kus asub hooldekodu, milles puudutatud isik viibib. Kohus peab välja selgitama, millise valla- või linnavalitsusega on isik tugevamalt seotud. Kohus võib hooldekodu asukohta lisaks teistele asjaoludele arvesse võtta, kuid ei saa teha otsustust üksnes isiku viibimiskohast lähtuvalt.
12.Maakohus on kaalunud praeguses asjas puudutatud isiku seost mõlema omavalitsusüksusega ja võtnud arvesse puudutatud isiku huvisid ning on õigesti leidnud, et isiku eestkostjaks tuleb jätta Lääne-Nigula vald. Maakohus ei tuvastanud, et puudutatud isikul oleksid mistahes seosed Sillamäe linnaga ning selliste seoste tekkimist ei ole ette näha ka tulevikus. Puudutatud isikut ei saa Sillamäe linnaga pidada lähedamalt seotuks üksnes seetõttu, et ta viibib 8. aprillist 2021 Sillamäe omavalitsuse territooriumil asuvas hoolekandeasutuses.
13.Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuks puudutatud isiku tugevam seos Sillamäe linna kui Lääne-Nigula vallaga. Arvestades puudutatud isiku Sillamäel viibimise aega, puudutatud isiku ärakuulamisel avaldatud soovi asuda mujale hooldekodusse ja viibimiskoha muutumise tõenäosust, leiab ringkonnakohus, et puudutatud isikul ei ole Sillamäe linnaga suuremat seotust kui Lääne-Nigula vallaga. Samuti ei ole puudutatud isikul Sillamäe linnas lähedasi ega vara, mis võiksid teda selle linnavalitsusega PKS § 205 lg 3 mõttes siduda. Ringkonnakohus leiab, et kui ei ole võimalik tuvastada tugevama seose tekkimist muu vallavõi linnavalitsusega, tuleks eestkostjana jätkata valla- või linnavalitsusel, kes on seni eestkostjaks olnud. Eestkostetava huvides ei oleks olukord, kus igakordse hooldekodu vahetamisega kaasneks vastavalt ka tema eestkostjaks määratud valla- või linnavalituse asendamine. 10. augusti 2021 ärakuulamise protokolli kohaselt ei osanud puudutatud isik eestkostja vahetamise osas seisukohta võtta, kuid enda kinnitusel saab eestkostja esindajaga hästi läbi ning kaebusi ei ole. Eestkostetava huvides on eelkõige tema elu järjepidev ning eesmärgipärane korraldamine, millega siiani on tegelenud Lääne-Nigula vald.
14.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et eestkostja ülesandeid ei saa täies ulatuses teostada distantsilt. Kuivõrd puudutatud isik viibis juba alates 2011. aastast Valkla Kodus, Lääne-Nigula vald (endine Kullamaa vald) on puudutatud isiku eestkostja alates 2011. aastast ning oli nõus eestkostjana jätkama 2016. aastal eestkoste pikendamisel, puudub põhjus asuda seisukohale, et edaspidi oleks ülesannete teostamine distantsilt keerulisem kui varasematel aastatel. Samuti ei ole Lääne-Nigula vald välja toonud, et eestkostja ülesannete teostamine oleks oluliselt raskendatum olukorras, kus puudutatud isik viibib Sillamäel, kui oli Valklas viibides. Sealjuures ei ole asjakohane Lääne-Nigula valla välja toodud asjaolu, et COVID-19 viiruse leviku möödumisel avatakse hooldekodud uuesti, kuivõrd Lääne-Nigula vald on oma ülesandeid vahemaa tagant täitnud ka enne viiruse levikut.
15.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.