1.Tühistada Tartu Maakohtu 3. septembri 2021 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi, tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 186/2021/37 lubamatuks ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 186/2021/37 lubamatuks.
2.3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
5.Selgitada I.K.le, et tal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu 450 eurot tagastamist, esitades selleks avalduse ringkonnakohtule. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millla riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.I.K. (hageja) esitas 19. jaanuaril 2021 A.A. (kostja) vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 186/2021/37. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja ja I.R. (kostja ema) kooselust on sündinud laps A.A. (kostja). Tartu Maakohus kinnitas 17. juuni 2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-8562 poolte kompromissi elatise tasumiseks. Kompromissi kohaselt tasub hageja alates 1. juulist 2020 igakuuliselt kostjale elatist 170 eurot kuus. Elatis tuleb tasuda hiljemalt iga kuu 12-ks kuupäevaks kostja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Alates 25.novembrist 2020 on elatise tasumine kompromissis kokku lepitud arveldusarvele võimatu, sest kostja ema sulges arve. Hageja tegi kostjale juurdepääsu B.B. (kostja vend) arveldusarvele, kuhu kandis kostjale elatise detsembris 2020 ja jaanuaris 2021. Kostjal on reaalne võimalus raha kasutamiseks. Kostja ema esitas kostja nimel 14. jaanuaril 2021 kohtutäiturile täitmisavalduse kohtumäärusega kinnitatud kompromissi täitmiseks ja taotleb sundtäitmist 170 euro (elatis detsembris 2020) ulatuses. Hageja leiab, et ta on 170 eurot tasunud ja tal puudub võlgnevus.
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vaidlust ei ole selles, et hageja ei ole 2020 detsembri elatist kostja pangakontole ega kostja emale tasunud. Hageja kandis elatise kostja venna kontole, ilma selles kostja emaga kokku leppimata. Hageja poolt elatise kostja venna pangakontole kandmisega ei saa lugeda kompromissist tulenevat elatise tasumise kohustust täidetuks. Elatise regulatsiooni eesmärgiks on tagada rahalised vahendid lapse igapäevavajaduste rahuldamiseks. Seadusandja on näinud ette, et neid vahendeid käsutab lapsega koos elav vanem. Kostja emal ei olnud võimalik
kasutada kostja venna pangakontole kantud raha kostja ülalpidamiseks. Kostja selgitab, et 2020 septembris kasutas hageja kostja kontole kantud elatist selleks, et osta kostjale 259.99 eurot maksev mänguasi. 2020 novembris kandis hageja elatise kostja kontole ja võttis selle ühe minuti pärast välja. Hageja kuritarvitas oma õigusi kostja vanemana. Kostja ema pöördus seoses hageja tegevusega 2020 novembris Tartu Maakohtu poole. 24. novembri 2020 istungil selgitas kohtunik, et elatis on nähtud ette lapse igakuiseks ülalpidamiseks ja hageja käitumine on põhimõtteliselt vale. Maakohus selgitas, et „emal on võimalik lapse konto sulgeda või lapse õigust raha käsutada piirata või teatada isale, et nüüdsest tuleb isal tasuda elatist teisele kontole“. Kostja ema teatas hagejale 24. novembri 2020 e-kirjaga, et hageja tasuks edaspidi elatise kostja ema pangakontole ja andis ka kostja ema pangakonto numbri. Seega edastas kostja ema pärast kostja pangakonto sulgemist hagejale vajalikud andmed elatise tasumiseks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ema sulges 2020 novembris Tartu Maakohtu 17. juuni 2020 tsiviilasjas nr 2-20-8562 tehtud määruse resolutsiooni p-s 2.2 märgitud kostja arvelduskonto. Kostja ema saatis 24. novembril 2020 kl 12.12 hagejale järgmise sisuga e-kirja: edaspidi elatis tuleb kanda minu arvele Swedbank XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Vahetult enne e-kirja saatmist selgitas kohtunik kohtuistungil pooltele, et kostja emal on võimalik teatada kostja isale, et nüüdsest tuleb isal (hagejal) tasuda elatist teisele kontole. Maakohus leidis, et kostja ema
24.movembri 2020 e-kirjaga on tõendatud, et kostja ema andis hagejale korralduse edaspidi kostja ülalpidamiseks mõeldud elatis tasuda kostja ema arveldusarvele. Pooled vaidlevad selle üle, kas 2020 detsembrikuu osas on hageja poolt kostja ülalpidamiskohustus nõuetekohaselt täidetud. Pooled leppisid kokku ja Tartu Maakohus kinnitas 17. juuni 2020 määrusega kompromissis hageja kohustuse kanda igakuine elatis üle kostja pangakontole. Kostja ema andis kostja nimel sellist kokkulepet sõlmides oma nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks lapse (kostja) arveldusarvele. Maakohus leidis, et hagejal oli kohustus järgida kostja seadusliku esindaja uusi korraldusi elatise tasumiseks, kuna kostja ema oli jätkuvalt vanem, kes lapse heaolu eest tegelikkuses vastutas. Kui ka kostja sai 2020 detsembrikuu elatisena tasutud 170 eurot kätte, on tegemist kohustuse täitmisega piiratud teovõimega isikule. Kui kohustus on täidetud piiratud teovõimega isikule, siis loetakse kohustus VÕS § 79 lg 2 esimese lause järgi täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti kohustus tema seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja kiitis täitmise heaks. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostja ema andis hagejale korralduse või nõusoleku 2020 detsembrikuu elatis tasuda kostja venna pangakontole või kiitis sellisel viisil ülalpidamiskohustuse täitmise heaks. Kostja vastuväidetest nähtub vastupidist. Kui hageja oli olukorras, kus ta ei teadnud, kuidas või kellele kohustust täita, oleks hageja saanud kasutada VÕS §-s 120 sätestatud raha hoiustamise võimalust. Hageja ei ole seda võimalust kasutanud. Hageja täitis 2020 detsembris ülalpidamiskohustust omaalgatuslikul viisil. Hagejal kui ülalpidamise andmiseks kohustatud isikul ei olnud õigust ise valida kohustuse täitmise viisi. Maakohus leidis, et hageja poolt oli 2020 detsembrikuu elatise tasumise kohustus on täitmata ning kostja ema pöördus õigustatult kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Sundtäitmine on lubatud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus lahend, millega rahuldada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr 186/2021/37. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja määrata kohtulahendis kindlaks, et menetluskulude kandmisel ei osale hageja kostja seadusliku esindajana. Kaebuse kohaselt on hageja kohustuse kohaselt täitnud, mistõttu on sundtäitmine lubamatu. Hageja ja kostja kompromissist tulenes VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustuse täitmise viis, koht ja aeg. Elatis tuli tasuda otse kostjale, mitte tema seaduslikule esindajale (emale). Kuivõrd hageja andis lapsele ülalpidamist ka vahetult, mille raames olid täidetud lapse põhivajadused, oligi kompromissi üheks tingimuseks, et elatise kohustus täidetakse otse kostjale, mitte tema seaduslikule esindajale. Kui sellist tingimust kohtulikus kokkuleppes poleks sätestatud, ei oleks vastavat kompromissi ka sõlmitud. Sellisel juhul oleks kohus hinnanud, kas hageja on lapsele elatise kohustuse täitnud vahetu ülalpidamisega, misjärel eelduslikult poleks kostjale üldse elatist välja mõistetud. Kostja on intelligente ja oma ea kohta väga küps laps. Seetõttu oligi kompromissi eelduseks, et kõnealune elatise osa täidetakse otse kostjale isiklikult. Juhul, kui kostja ema sellega enam ei nõustunud, tulnuks kohtulik kompromiss üles öelda. Ebaõige on maakohtu järeldus, et olukorras, kus kostja ema enam kohtuliku kompromissiga ei nõustunud ja otsustas elatise siiski enda kontole nõuda, tuli hagejal elatis tasuda kostja ema kontole. Mõlemad kostja vanemad olid andnud nõusoleku, et kohustus täidetakse otse lapsele ja seda nägi expressis verbis ette jõustunud kohtulahend. Hageja on täitnud oma kohustuse ning teinud seda õigele isikule ja õigel viisil VÕS § 76 lg 1 mõttes. Maakohus on viidanud VÕS § 79 lg 2 esimesele lausele ja leidis, et kostja pole tõendanud, et tal oli kostja ema nõusolek kohustuse täitmiseks teisele kostja valduses olevale kontole. Maakohus on ajanud segamini õigustatud isiku ning kohustuse täitmise viisi. See, et õigustatud isikuks oli kostja, tuleneb otseselt täitedokumendiks olevast kohtulahendist. Hageja ei pidanud tõendama, et tal on kostja ema nõusolek, et kohustus täidetakse otse kostjale, kuid teisele kostja valduses olevale kontole. Kohtuliku kompromissi saab muuta vastavalt TsMS § 430 lg-le 8. Kostja ema ei saanud anda uut korraldust, mille läbi loeb varasema kompromisskokkuleppes sätestatud kokkulepped tühiseks (TsMS § 618). Maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele (otsuse p 18), et hageja asus detsembris 2020 ülalpidamiskohustust täitma omaalgatuslikul viisil ja hagejal polnud õigus ise valida kohustuse täitmise viisi. Hageja pidi täitma rahalise kohustuse ja vastavalt VÕS § 91 lg-le 1 ja 2 oli hageja õigustatud selle täitma kas sularahas või maksega. Hageja täitis kohustuse maksega kostja valduses olnud kontole. Sealjuures ei saa vaidlust olla selles, et täitedokumendiks olev kohtulik kompromiss andis hagejale õiguse täita kohustus otse lapsele.
5.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. See, et apellant kandis 2020 detsembri elatise omal äranägemisel kostja venna pangakontole, ei ole käsitletav kompromissist tuleneva kohustuse täitmisena ja ei anna alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Vaidlusalune kohustus oli alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Hageja väited, et kompromissiga oli kokku lepitud, et kostja isiklikult pääseks oma rahale ligi
ja saaks seda kasutada vastavalt enda vajadustele, on paljasõnalised. Kompromissi sõlmimisel arvestati sellega, et juurdepääs vastustaja pangakontole on ka tema emal. Ainult nii oli võimalik tagada elatise eesmärgipärane kasutamine. Hageja ei ole tõendanud, et vastustaja oleks 2020 detsembri elatise kätte saanud. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et tal oli kostja ema nõusolek kohustuse täitmiseks teisele kostja valduses olevale kontole. Põhjendamatu on käsitleda kompromissilepingu punkti 2.2, kostja ema nõusolekuna selleks, et apellant võib tasuda vastustaja ülalpidamiseks elatist mistahes viisil, sh sularahas, ülekandega kolmanda isiku kontole vms.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 186/2021/37 ja jätab menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata menetluskulude jaotuse osas ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Maakohus tuvastas, et 17. juunil 2020 kinnitas Tartu Maakohus tsiviilasjas nr 2-20-8562 poolte kompromissi elatise tasumiseks. Kompromissi punktide 2.1 ja 2.2 alusel kohustus hageja maksma kostjale elatist 170 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni ja kandma selle summa kostja pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Maakohus tuvastas, et kostja ema sulges kohtumääruses nimetatud pangakonto ja andis hagejale 24. novembril 2020 korralduse tasuda elatist edaspidi kostja ema pangakontole (lk 53). Hageja tasus vaidlusaluse elatise 170 eurot 2020 detsembrikuu eest kostja venna pangakontole. Kuna hageja kandis elatise kontole, millele ligipääsu kostja emal ei olnud, algatas kostja ema kostja nimel hageja suhtes täitemenetluse 17. juuni 2020 kohtumääruse alusel detsembris 2020 tasumisele kuuluva elatise tasumiseks. Täitemenetlus on lõpetatud 23. veebruaril 2021 nõude rahuldamise tõttu (lk 50). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et pooled leppisid kohtulikus kompromissis VÕS § 76 lg 1 kohaselt kokku elatise maksmise kohustuse kohas, ajas ja viisis, sh ka selles, et hageja tasub elatist alaealise lapse pangakontole. Riigikohus leidis otsuse nr 3-2-1-159-12 punktis 11, et kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kolleegium leidis, et kuigi alates 1. juulist 2010 kehtiva PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, kehtib eeltoodud seisukoht ka selle seaduse kohaldamisel. Seega oli poolte kokkulepe kooskõlas seadusega ja maakohus jõudis õigele järeldusele, et lapse ema andis kompromissmäärusega nõusoleku elatise lapse kontole kandmiseks. Maakohus jõudis seejärel aga ebaõigele seisukohale, et lapse emal oli õigus ühepoolselt tasumiseks kokku lepitud kostja pangakonto sulgeda ja nõuda hagejalt elatise tasumist enda pangakontole.
8.Jõustunud kohtulahend on täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 järgi täitedokumendiks, mille alusel algatab kohtutäitur täitemenetluse. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi tõttu ei saa kohtutäitur kontrollida täitedokumendi materiaalõiguslikke asjaolusid. (RKTKo 16. jaanuari 2013 otsuse nr 3-2-1-159-12 p 11). Kohtutäitur ei saa täitmisel asuda kohtulahendi resolutsiooni parandama ja otsustama küsimuste üle, mille puhul on vajalik asjaoludele õigusliku hinnangu andmine (RKTKo nr 2-17-12162). Seega ei saa kohtutäitur täitemenetluses täita kohustust muul viisil, kui täitedokumendiks olevas määruses sätestatud ja ei oleks tohtinud hagejalt sissenõutud raha tasuda kostja ema pangakontole.
8.Kohtulikku kompromissi tühistamist ja tühisusele tuginemist ning sellest taganemist ja selle ülesütlemist reguleerib TsMS § 430 lg 8, mille kohaselt saab seda teha üksnes kohustatud isik täitemenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Elatise maksed on perioodilised maksed. Kui kostja ema leidis, et kohtumääruse tegemise asjaolud on pärast kompromissimääruse jõustumist muutnud, oli tal õigus esitada kostja nimel hagi TsMS § 459 alusel ja nõuda elatise maksmise viisi muutmist. Kompromissimäärust saab muuta alates uue hagi esitamise ajast (TsMS § 459 lg 2). Kohtuniku suulisest selgitusest kohtuistungil kompromissi muutmiseks ei piisanud. 9.TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 1 näidisloetelus esitatud võlgniku vastuväidetel on üks ühine ühise nimetaja - kõigi näidete ühiseks tunnuseks on, et täitmisel olev nõue on või on olnud olemas, kuid pärast selle tekkimist on toimunud mingi õigusmuudatus, mis täitmist ei võimalda. Näidisloetelu on esitatud kõige üldarusaadavamatest näidetest ning ei välista teistsugustel alustel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vastuväidete esitamist. Samas võivad võlgniku vastuväited nõudele olla üldjuhul tõesti sellised, mis põhinevad pärast nõude tekkimist ilmnenud asjaoludel, mis täitmist ei võimalda (31. jaanuari 2008 RKTKo nr 3-2-1-134-07 p 11). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul pidada piisavaks hageja vastuväidet, et kostja on ise muutnud kohustuse täitmise kokkulepitud ja kohtu poolt määrusega kinnitatud viisil võimatuks. Eelnevast tulenevalt tuleb sundtäitmine täiteasjas nr 186/2021/37 detsember 2020 elatise 170 eurot osas tunnistada lubamatuks.
10.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja poolt kostja venna pangakontole kantud elatist ei saa pidada kohtuliku kompromissi täitmiseks, sest sellises täitmise viisis ei ole pooled kohtumäärusega kinnitatud kompromissis kokku leppinud. VÕS § 76 lg-te 1-4 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kuivõrd kostja ema ei ole hageja poolt kostja venna kontole tasutud elatist heaks kiitnud, ei saa lugeda hageja elatise kohustust 2020 detsembri eest täidetuks. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et tekkinud olukorras oleks hageja saanud kasutada VÕS §-s 120 sätestatud raha hoiustamise võimalust. Olukorra lahendamiseks on hagejal ja kostja emal võimalik kokku leppida, et täiteasjas nr 186/2021/37 hagejalt sisse nõutud 170 eurot saab arvestada kostjale makstava elatise katteks. Kui sellist kokkulepet ei suuda kostja vanemad saavutada, on kostja emal võimalik avada kostja nimel uus pangakonto, kuhu hageja saab kanda kostjale elatise detsembrikuu 2020 eest.
11.Maakohus jättis poolte menetluskulud hageja kanda. Hageja on palunud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda, määrates kohtulahendis kindlaks, et menetluskulude kandmisel ei osale hageja kostja seadusliku esindajana. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ringkonnakohus teeb otsuse alaealise lapse, s.o kostja kahjuks, kuid seda põhjusel, et tema seaduslikest esindajatest vanemad vaidlevad ning ei suuda kokku leppida ühe kuu elatise tasumise viisi osas. Ringkonnakohus leiab, et sellisel juhul ei ole alaealise lapse ülalpidamisega seotud asjas menetluskulude alaealise lapse kanda jätmine mõistlik ega õiglane (TsMS § 162 lg 4). Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta sõltumata hagi rahuldamisest poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse puhul puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
12.Maakohus määras hagihinnaks 3500 eurot, millelt hageja on tasunud riigilõivu maakohtus 300 eurot ja ringkonnakohtus apellatsioonkaebuse esitamisel 300 eurot. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue loetakse TsMS § 132 lg 5 järgi mittevaraliseks ja eelduslik hagihind on 3500 eurot, kuid seda võib sõltuvalt asjaoludest muuta. Hagihinnaks ei tuleks lugeda 3500 eurot olukorras, kus sundtäitmisel oleva nõude suurus on sellest väiksem. See ei läheks kokku TsMS § 132 lg 5 eesmärgiga vähendada võlgniku kulutusi kohtusse pöördumisel. Kui sundtäitmisel oleva nõude hind jääb alla 6000 eurot, saab lugeda üldjuhul hagihinnaks vaidlustatava nõude suurus. Käesolevas asjas loeb ringkonnakohus hagihinnaks 170 eurot. Kohus võib tsiviilasja hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga (TsMS § 136 lg 4). Riigilõivuseaduse (kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud redaktsioonis) lisa 1 kohaselt tuleb hagihinnalt kuni 350 eurot tasuda riigilõivuna 75 eurot. Seega on hageja maa- ja ringkonnakohtus kokku tasunud riigilõivuna 600 – 150 = 450 eurot seaduses ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 7 kohaselt menetlusosalise poolt enam tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Taotluses tuleb ära näidata isik ja pangakonto number, kuhu riigilõiv tuleb tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.