Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-08-12120
Kohtuasi
Piiratud teovõimega täisealise isiku X üle seatud eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamise otsustamine
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 1. juuli 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Lääne-Nigula määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik Lääne-Nigula vald (Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75038598)
valla
(Lääne-Nigula
Vallavalitsuse)
Puudutatud isik Viljandi vald (Viljandi Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75038606) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 1. juuli 2021 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Pärnu Maakohus pikendas 27. mai 2016 määrusega X (puudutatud isik) üle seatud eestkostet alates 27. juulist 2016 kuni 27. juulini 2021 ja pikendas eestkostja Lääne-Nigula valla (endine Kullamaa vald) ametiaega viie aasta võrra.
2.Pärnu Maakohus algatas 1. aprilli 2021 määrusega puudutatud isiku eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamise menetluse, kuna maakohtule ei olnud teada, et eestkoste seadmise alused oleksid ära langenud. Maakohus palus eeskostjal esitada seisukoht eestkoste pikendamise kohta. Erinõude korras kuulas Tartu Maakohtu kohtunik puudutatud isiku ära 4. mail 2021. Kohus veendus ärakuulamisel, et puudutatud isik ei ole ilmselt suuteline tahet selgelt avaldama. Maakohus veendus, et puudutatud isiku olukord ei ole võrreldes eelmise ärakuulamise katsega muutunud. Kohtu küsimustele vastuseid puudutatud isik ei andnud, mistõttu ei olnud võimalik arutada puudutatud isikuga tema seisundist tulenevalt tema ärakuulamise tulemusi, samuti tema tervislikku seisundit kajastavates dokumentides esitatut. Samuti ei olnud võimalik puudutatud isikuga arutada võimaliku eestkostja valikut ja eestkostja ülesannete ringi võimalikku muutust.
3.Eestkosteasutus Lääne-Nigula Vallavalitsuse hinnangul tuli puudutatud isiku üle seatud eestkostet viie aasta võrra pikendada, kuid senine eestkostja tuleks ametist vabastada ning uueks eestkostjaks määrata Viljandi vald, kuivõrd eestkostetava alaline elukoht on muutunud. LääneNigula vallale teadaolevalt ei ole puudutatud isiku tervislik seisund muutunud ja ta vajab endiselt eestkostet. Puudutatud isik vajab igapäevatoimingute sooritamisel regulaarset kõrvalabi. Eestkostja leidis, et teda tuleks eestkostja ülesannetest vabastada, kuna puudutatud isik on rohkem seotud selle vallaga, kus ta praegu hooldekodus viibib. Eestkostja palus määrata
27.juulist 2021 eestkostjaks Viljandi valla, kus asub Pariisi Erihoolduskeskus, milles puudutatud isik viibib alates 5. novembrist 2012. Oma seisukoha toetuseks viitas eestkostja kohtupraktikale, milles on leitud, et isik, kes vajab eestkostet, on kõige rohkem seotud just selle omavalitsusega, kus asub hooldekodu, kus ta viibib ning kellega on sõlmitud pikaajaline ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutamise leping. Puudutatud isiku tervislik seisund on selline, mis enam ei muutu ja seetõttu puudub tulevikus vajadus teenuseosutaja vahetamiseks. Ei ole põhjust arvata, et puudutatud isik pöörduks kunagi tagasi Lääne-Nigula valda. Kõige efektiivsemalt saab eestkostetava huvisid kaitsta temale kõige lähemal asuv ja kõige rohkem seotud kohalik omavalitsus ehk Viljandi vald. Sotsiaalteenuste osutamisel on oluline see, kus isik tegelikult elab.
4.Viljandi Vallavalitsuse seisukoha järgi ei peaks puudutatud isiku eestkostjat muutma. OÜ Pariisi Erihoolduskeskus ei ole Viljandi valla asutus vaid eraomand, kes pakub riigile teenust ja Viljandi vallaga ei ole lepingut sõlmitud. Seega ei viibi puudutatud isik Viljandi vallale kuuluvas hooldekodus. Puudutatud isiku eestkostjaks on aastaid olnud Lääne-Nigula Vallavalitsus ning tema rahvastikuregistrijärgne elukoht on olnud Lääne-Nigula vallas alates sünnist. Puudutatud isik on 79-aastane ja vajab tervisliku seisundi tõttu ööpäevaringset hooldust ning võimalik on olukord, kus puudutatud isik suunatakse erihoolekande teenuselt välja ning suunatakse tavalisele üldhooldusteenusele hooldekodusse. Järelikult võib puudutatud isiku viibimiskoht tulevikus muutuda. Seetõttu ei ole põhjendatud määrata puudutatud isiku eestkostjaks tema praeguse viibimiskoha järgset kohalikku omavalitsust. Eestkostetava kaugel
viibimine ei ole põhjus eestkostja muutmiseks, kuna eestkostjal on võimalus teha taotlus isiku lähemale paigutamiseks ning mitmeid toiminguid on võimalik teha distantsilt. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus pikendas 1. juuli 2021 määrusega puudutatud isiku üle seatud eestkostet viie aasta võrra alates 28. juulist 2021 kuni 27. juulini 2026 ja võttis puudutatud isikult ära tsiviilkohtumenetlusteovõime. Maakohus jättis Lääne-Nigula valla avalduse puudutatud isiku eestkostja vahetamiseks rahuldamata ning pikendas Lääne-Nigula valla (Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu) ametiaega viie aasta võrra alates 28. juulist 2021 kuni 27. juulini 2026. Maakohus seadis puudutatud isikule eestkoste kõigi tehingute tegemiseks ning määras kindlaks eestkostja kohustused. Kohus tunnistas puudutatud isiku valimisõiguse tähenduses jätkuvalt teovõimetuks ning perekonnaõiguslike tehingute tegemise osas jätkuvalt otsustusevõimetuks. Maakohus määras, et otsustab määrusega seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise eestkostja või eestkosteasutuse avalduse alusel hiljemalt 27. juulil 2026. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vajab puudutatud isik oma õiguste ja huvide kaitseks enda tervislikust seisundist tulenevalt jätkuvalt eestkostet kõigi asjade ajamiseks, samuti ei ole ta võimeline realiseerima valimisõigust. Maakohus leidis, et puudutatud isiku eestkostjana peab jätkama senine eestkostja Lääne-Nigula vald. Avaldusest ei selgu, et puudutatud isikul oleksid mistahes seosed Viljandi vallaga, samuti ei ole nende seoste tekkimist ette näha ka tulevikus. Asjaolu, et puudutatud isik on 2012. aastast Viljandi omavalitsuse territooriumil asuvas erihooldekodus viibinud, ei anna alust pidada seda omavalitsust temaga kõige lähemalt seotuks. Hoolekandeasutuste vahetamine võib osutuda tõenäoliseks lähitulevikus, kuna puudutatud isiku suunamine erihoolekandeteenusele lõpeb aasta pärast ja ei ole teada, millisele teenusele ning kuhu puudutatud isik suunatakse. Puudutatud isiku vanust ja tervislikku olukorda arvestades ei saa välistada puudutatud isiku suunamist tulevikus üldhooldusteenusele, mida pakutakse ka Lääne-Nigula valla territooriumil. Seetõttu on võimalik, et puudutatud isik naaseb Lääne-Nigula valda. Puudutatud isikul on Lääne-Nigula vallaga olemas nõutav side, eestkostetav on olnud Lääne-Nigula valla registreeritud elanikuks aastakümneid ning seosed vallaga on olemas juba läbi eestkostetavaks olemise. Taotletud eestkostja vahetust ei saa pidada puudutatud isiku huvidega kooskõlas olevaks. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Lääne-Nigula vald esitas Pärnu Maakohtu 1. juuli 2021 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse osaliselt tühistada ning määrata eestkostjaks Viljandi valla. Õigusselguse huvides palub määruskaebuse esitaja teha uue tervikmääruse. Menetluskulud palub Lääne-Nigula vald jätta poolte endi kanda. Lääne-Nigula vald jäi oma varasemate seisukohtade juurde, viidates kohtupraktikale, kus on leitud, et isik on kõige enam seotud just selle omavalitsusega, kelle territooriumil asuvas hooldekodus ta viibib. Puudub põhjus eeldada, et puudutatud isiku osas peaks hoolekandeasutust tulevikus vahetama. Puudutatud isik on juba 79-aastane halva tervisliku seisundiga patsient ja tema võimalik transportimine Viljandimaalt Läänemaale ei ole võimalik ega ka eestkostetava huvidega kooskõlas. Kuna AS HOOLEKANDETEENUSED Koluvere Hooldekodu on suletud juba alates 2019. aastast ja Lääne-Nigula valla territooriumil puuduvad ööpäevaringsed erihoolekandeasutused ning neid ei ole valda planeeritud ka tulevikus, siis ei teki puudutatud isikul avaldajaga mingit seost ka tulevikus. Arvestades puudutatud isiku diagnoosi (hebefreenne skisofreenia) ja vanust, ei ole tõenäoline, et puudutatud isik viidaks
tulevikus üldhooldusteenusele. Määruskaebuse esitaja leiab, et kuna puudutatud isik on olnud Viljandi valla elanik juba alates 2012. aastast ja on seda ka tulevikus, siis on ta kõige tugevamalt seotud just Viljandi vallaga. Kuna eestkostetav elab Pariisi Erihooldekeskuses juba alates 2012 aastast, on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 kohaselt puudutatud isiku elukoht Viljandi vald. Kõige paremini saab eestkostetava õigusi kaitsta eestkosteasutus, mis asub eestkostetava vahetus läheduses.
7.Viljandi vald palub määruskaebuse jätta rahuldamata ning puudutatud isikule määratud eestkostja muutmata. Viljandi vald jäi samade põhjenduste juurde, mida tõi esile ka maakohtus. Viljandi vallal puudub igasugune varasem kokkupuude puudutatud isikuga, tema eestkostjaks on olnud aastaid Lääne-Nigula vald, tema rahvastikuregistrijärgne elukoht on alates sünnist olnud Lääne-Nigula vallas, Lääne-Nigula vald on koostanud kohtule iga-aastaseid aruandeid, külastanud puudutatud isikut, arutanud asutusega puudutatud isiku tegevusplaane ja vajadusi ning puudutatud isik on sündinud ja elanud Läänemaal. Puudutatud isik on suunatud Sotsiaalkindlustusameti poolt kuni 2. augustini 2022 riiklikule ööpäevaringsele erihooldusteenusele Pariisi Erihoolduskeskusesse ning seega ei ole tema edaspidine teenuse saamise koht teada. Samuti on Lääne-Nigula Vallavalitsusel kui eestkostjal võimalus esitada Sotsiaalkindlustusametile taotlus oma eestkostetava teenuskoha muutmiseks ja eestkostetava lähemale teenusele suunamiseks. Rahvastikuregistri seaduse § 70 lg 2 p 2 alusel ei ole isiku asumine või paigutamine ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks. Viljandi Vallavalitsus märkis, et olukorras, kus isik suunatakse vastava suunamiskirja või otsuse alusel teenusele Viljandi valla territooriumile, kuna Viljandi valla territooriumil asuvad vastavad riiklikku teenust osutavad asutused (kogukonnas elamise teenus ja ööpäevaringne erihoolekandeteenus), on ebamõistlikult koormav kõik isikud suunamisperioodiks Viljandi valla eestkostele võtta.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) tulenevalt neid täies ulatuses ei korda.
9.Ringkonnakohus kontrollib vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 LääneNigula valla määruskaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega määrati puudutatud isiku eestkostja ülesannete täitmine Lääne-Nigula vallale. Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega maakohus tuvastas eestkoste seadmise ja pikendamise eeldused, sest määruskaebusega ei ole maakohtu määrust selles osas vaidlustatud.
10.PKS § 205 lg 3 sätestab, et kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht.
11.PKS § 205 lg 3 ei pane kohtule kohustust määrata isikule eestkostjaks see omavalitsus, kellega on isikul formaalselt rohkem seoseid (sh päritolu, pikemaajaline elamine, rahvastikuregistrijärgne elukoht). Kohtul tuleb eestkostja määramisel silmas pidada sisulist sidet omavalitsusüksusega ning võimalikke seoseid kummagi omavalitsusega avalduse
menetlemise ajal ja tulevikus. PKS § 205 lg 3 alusel tuvastamine, kumma valla- või linnavalitsusega on eestkostetav tugevamalt seotud, ning eestkostja asendamine on kohtu kaalutlusotsus. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et eestkostja valikul tuleks sisuliselt lähtuda kitsalt sellest, kus asub hooldekodu, milles puudutatud isik viibib. Kohus peab välja selgitama, millise valla- või linnavalitsusega on isik tugevamalt seotud. Kohus võib hooldekodu asukohta lisaks teistele asjaoludele arvesse võtta, kuid ei saa teha otsustust üksnes isiku viibimiskohast lähtuvalt.
12.Maakohus on kaalunud praeguses asjas puudutatud isiku seost mõlema omavalitsusüksusega ja võtnud arvesse puudutatud isiku huvisid ning on õigesti leidnud, et isiku eestkostjaks tuleb jätta Lääne-Nigula vald. Maakohus ei tuvastanud, et puudutatud isikul oleksid mistahes seosed Viljandi vallaga ning selliste seoste tekkimist ei ole ette näha ka tulevikus. Puudutatud isikut ei saa Viljandi vallaga pidada lähedamalt seotuks üksnes seetõttu, et ta viibib 2012. aastast Viljandi omavalitsuse territooriumil asuvas erihooldekodus.
13.Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuks puudutatud isiku tugevam seos Viljandi valla kui Lääne-Nigula vallaga. Puudutatud isiku 12. aprilli 2021 iseloomustusest nähtuvalt ei suhtle puudutatud isik Pariisi Erihoolduskeskuse personali ega teiste klientidega, samuti ei ole puudutatud isikul muid lähedasi ega vara, mis võiksid teda mõne valla- või linnavalitsusega PKS § 205 lg 3 mõttes siduda. Ringkonnakohus leiab, et kui ei ole võimalik tuvastada tugevama seose tekkimist muu valla- või linnavalitsusega, tuleks eestkostjana jätkata valla- või linnavalitsusel, kes on seni eestkostjaks olnud. Eestkostetava huvides ei oleks olukord, kus igakordse hooldekodu vahetamisega kaasneks vastavalt ka tema eestkostjaks määratud vallavõi linnavalituse asendamine. Eestkostetava huvides on eelkõige tema elu järjepidev ning eesmärgipärane korraldamine, millega siiani on tegelenud Lääne-Nigula vald.
14.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et eestkostja ülesandeid ei saa täies ulatuses teostada distantsilt. Kuivõrd puudutatud isik viibib juba alates 2012. aastast Pariisi Erihoolduskeskuses, Lääne-Nigula vald (endine Kullamaa vald) on puudutatud isiku eestkostja alates 2008. aastast ning oli nõus eestkostjana jätkama 2016. aastal eestkoste pikendamisel, puudub põhjus asuda seisukohale, et edaspidi oleks ülesannete teostamine sama vahemaa tagant keerulisem kui varasematel aastatel. Sealjuures ei ole asjakohane Lääne-Nigula valla välja toodud asjaolu, et COVID-19 viiruse leviku möödumisel avatakse hooldekodud uuesti, kuivõrd Lääne-Nigula vald on oma ülesandeid vahemaa tagant täitnud ka enne viiruse levikut.
15.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
16.TsMS § 532 lg-st 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.