M Oi hagi Tallinna linna (Kristiine Tegevuskeskuse kaudu) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõudes 1600,00 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M O (isikukood xxx) Kostja Tallinna linn (Kristiine Tegevuskeskuse kaudu) (Tallinn, Vabaduse väljak 7), lepinguline esindaja U J Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Tuvastada M Oi ja Kristiine ülesütlemise tühisus.
Tegevuskeskuse
vahel sõlmitud töölepingu
3.Lõpetada M Oi ja Kristiine Tegevuskeskuse vahel sõlmitud tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel 12.01.2021.
4.Välja mõista Tallinna linnalt (Kristiine Tegevuskeskuse kaudu) M Oi kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 1600 eurot. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud Tallinna linna (Kristiine Tegevuskeskuse) kaudu kanda.
6.Määrata kindlaks, et M Oil kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt töötas M. O (hageja) alates 04.09.1995 xxx Kristiine Tegevuskeskuses (kostja). Tööleping hagejaga lõpetati ülesütlemise tõttu. Hageja leiab, et ülesütlemine oli alusetu, sest hageja on olnud hea töötaja. Hagejat on tunnustatud hea töö eest, ta on olnud hoolas ja pakkunud abi praktikantidele ja uutele kolleegidele.
2.Hageja taotleb, et kohus tuvastaks, et töölepingu ülesütlemine on tühine, lõpetaks töölepingu kohtus TLS § 107 lg 2 alusel 12.01.2021 ja mõistaks kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise summas 1600,00 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt ütles kostja hagejaga töölepingu üles 12.01.2021. Vastuse kohaselt rikkus hageja töökorraldusreegleid ja ametijuhendit ning eiras eetikakoodeksit ja tööandja korraldusi. Kostja sai korduvalt klientidelt kaebuseid. J.V kaebuse kohaselt ei toonud hageja poest kliendi soovitud toitu ja karjus kliendi peale. Kliendi E.K. kaebuse kohaselt oli hageja käitumine kohatu ja vastuolus eetikaga ning ta avaldas, et ei soovi sellisel viisil teenust saada. Kolmandale kliendile jättis hageja ravimid ostmata ja karjus kliendi tütre peale, kui see palus ravimid siiski osta ja emale viia. Neljandat klienti keeldus hageja pesemisel abistamast.
4.Kostja tegi 21.09.2020 hagejale kirjaliku hoiatuse seoses kohustuste rikkumisega. Pärast hoiatust kaebas järjekordne klient, et ta ei ole hageja teenusega rahul ja hageja rikub tal tuju ära. Kaebusi oli veel ning pärast järjekordse kaebuse läbi vaatamist otsustas kostja töösuhte lõpetada. Kuna töösuhte ülesütlemine oli lubatud ja põhjendatud, ei ole hüvitise välja mõistmine põhjendatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus rahuldab hagi.
6.Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised tähtsust omavad asjaolud. Hageja ja Kristiine Tegevkeskus sõlmisid 04.09.1995 töölepingu nr 32, mille kohaselt asus hageja tööle xxx Kristiine Tegevuskeskuses (tl 44). Hageja kirjutas 18.09.2020 kostjale seletuskirja (tl 66 ja 66pöördel). Kristiine Tegevuskeskus esitas hagejale 21.09.2020 kirjaliku hoiatuse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta (tl 65). Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles 12.01.2021 (tl 12-12 pöördel). Töövaidluskomisjon tuvastas 22.03.2021 otsusega töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas Kristiine Tegevuskeskuse ja hageja vahel sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 12.01.2021 ning mõistis Kristiine Tegevuskeskuselt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 1600 eurot (tl 3-6). Tallinna linn (Kristiine Tegevuskeskuse kaudu) esitas Harju Maakohtule 20.04.2021 avalduse töövaidluskomisjoni otsuse rahuldatud osas töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras (tl 1-2).
7.Kohus täitis 21.10.2021 määrusega selgituskohustust ning selgitas vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 145-146).
8.Hageja esitas kostja vastu TLS § 109 lg 1 alusel nõude hüvitise 1600 euro välja mõistmiseks. Hageja on esitanud kohtule ka tuvastusnõude, so tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 12.01.2021. Tuvastusnõude menetlemise eelduseks on TsMS § 368 lg 1 järgi õiguslik huvi. Kui hageja on esitanud sooritusnõude, mille rahuldamise eeldus on teatava asjaolu tuvastamine, siis üldjuhul ei ole tal enam õiguslikku huvi tuvastusnõude esitamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-15712, p 14). Kohus leiab, et hagejal on käesoleval juhul piisav õiguslik huvi tuvastusnõuete
2(5)
menetlemiseks, kuna kohtul on kohustus omal algatusel märkida töölepingu ülesütlemise üle peetavas vaidluses otsuse resolutsiooni mh töölepingu lõppemise aeg.
9.Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Kohtu hinnangul vastab pooltevaheline suhe töölepingu tunnustele. Pooltel selles osas vaidlust ei ole.
10.Seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine (TLS § 104 lg 1). Seega tuleb vastava nõude lahendamiseks kontrollida, kas kostjal esines alus hagejaga töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja kas ülesütlemine vastab seaduse nõuetele. Esmalt tuleb kontrollida, kas on täidetud ülesütlemise formaalsed eeldused, sh TLS § 95 lg-te 1 ja 2 tingimused. Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega (TLS § 95 lg 1). Tööandja peab ülesütlemist põhjendama (TLS § 95 lg 2). Erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama vähemalt 90 kalendripäeva, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud kümme ja enam tööaastat (TLS § 97 lg 2 p 4). Tööandja võib töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni (TLS § 97 lg 3).
11.Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi, on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu või on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu (TLS § 88 lg 1 p-id 3, 6 ja 7). Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus (TsMS § 88 lg 3). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus tööleping erakorraliselt üles öelda.
12.Kohtule esitatud 12.01.2021 töölepingu erakorralise ülesütlemise teatisest nähtuvalt ütles kostja hageja lepingu üles tulenevalt kohustuste rikkumisest ja klientide usalduse kaotusest kostja suhtes (tl 12 ja 12 pöördel). Seega on kostja teinud kirjaliku ülesütlemisavalduse ning põhjendanud töölepingu ülesütlemist. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud (ülesütlemine vastab TLS § 95 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele).
13.Ülesütlemise materiaalsete eelduste kontrollimiseks tuleb tuvastada, kas töölepingu ülesütlemiseks esines seadusest tulenev alus, st hageja pani toime teo, millega tekitas süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu (TLS § 88 lg 1 p 7); hagejale ette heidetav tegu oli sedavõrd oluline rikkumine võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg 1 mõttes ning mõjuv põhjus TLS § 87 ja § 88 lg 1 tähenduses, et kostja ei pidanud kasutama mõnda muud õiguskaitsevahendit ega töölepingu lõpetamisest ette teatama; hagejale ette heidetava teo raskuse ja asjaolude järgi ei saanud hageja hea usu põhimõtte järgi oodata kostjalt eelnevat hoiatamist (TLS § 87 ja § 88 lg 3) ning kostja ütles töölepingu üles mõistliku aja jooksul (TLS § 88 lg 4).
14.Kostja ütles lepingu üles tulenevalt kohustuste rikkumisest ja klientide usalduse kaotusest kostja suhtes. Negatiivset asjaolu ehk lepingu mitterikkumist ja usalduse mittekaotamist ei ole hagejal võimalik tõendada. Seetõttu peab kostja tõendama, et hageja rikkus lepingut, põhjustas klientide usaldamatuse tööandja vastu ja kahju tööandjale, sh tuleb kostjal tõendada kaebuste esitamist ja hoiatuse tegemist.
15.Kohtule esitatud 27.11.2020 e-kirjaga on tõendatud, et hageja pani kahel järjestikusel päeval kliendi teenindamisel kliendile mähkme valepidi jalga (tl 68). xxx hoolesõber teatas 3(5)
08.01.2021 e-kirjaga kostjale, et hageja ähvardas 89. aastast klienti hooldekodusse saatmisega, keeldus kliendi varbaid pesemast, ei aidanud kapist pirukat tuua ning käitus kliendiga ebaviisakalt (tl 69). Kostja poolt välja toodud suulised kaebused hageja kohta on tõendamata. Kristiine Tegevuskeskus esitas hagejale 21.09.2020 kirjaliku hoiatuse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta (tl 65). Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud ekirjad hageja lepingu rikkumist, klientide usaldamatust tööandja vastu ega tööandjale tekitatud kahju. Suulised kaebused hageja kohta ei ole tõendatud. Seega ei ole kostja enda tõendamiskoormist täitnud.
16.Kohus on seisukohal, et töösuhte ülesütlemisest tuleb võimalusel hoiduda ning kasutada seda kõige viimase meetmena juhul, kui töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik. TLS § 88 lg 3 esimese lause kohaselt tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Seega TLS § 88 lg 3 sätestab üheselt, et hoiatus peab tööle vabastamisele eelnema. Kohtu hinnangul, kui hoiatus on asjakohane, siis saab töötaja sellest oma järeldused teha, kui mitte, siis saab tööandja töötaja suhtes õiguskaitsevahendeid kasutada.
17.Vaidlust ei ole selles, et kostja tegi hagejale 21.09.2020 hoiatuse, mille kohaselt hoiatati hagejat, et rikkumise jätkumise või kordumise korral on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda vastavalt TLS § 88 lõikes 1 sätestatule (tl 65). Hoiatuse kohaselt esitas koduteenuste klient kaebuse, et hageja keeldus teda pesemisel abistamast ja talle terviseabi korraldamast ning puudus märkus, et klient keeldus antud teenusest. Kostja on märkinud, et hoiatuse tegemisel võeti arvesse, et klientide suulisi kaebusi oli lähiminevikus ka teisi olnud. Hoiatusest nimetatud suulised kaebused ei nähtu. Samuti ei ole kostja suulisi kaebusi ka tõendanud. Kostja ei ole tõendanud ka hoiatuses märgitud kaebuse esitamist.
18.Kostja ütles töölepingu hagejaga üles põhjusel, et hageja on klienti B.K halvasti kohelnud ning temaga halvasti käitunud. Hageja näitas välja halvustavat suhtumist, on nipsakalt vastanud ning lahenduste leidmise asemel ähvardanud hooldekoduga (tl 12 ja 12 pöördel). Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud kaebus on põhjendatud. Kostja on 28.06.2021 menetlusdokumendis toonud välja, et kostja arutas hagejaga rikkumisi iga rikkumise järgselt, so 19.11.2019, 09.06.2020, 02.09.2020, 05.11.2020, 11.11.2020, 27.11.2020 ja 12.01.2021. Nimetatud rikkumisi kostja tõendanud ei ole. Kohtule esitatud 24.11.2020 käskkirjaga on tõendatud, et hagejale maksti tulemustasu 400 eurot (tl 43). Kohus on veendunud, et juhul kui hageja suhtes olid kaebused ja rikkumised, siis ei oleks kostja maksnud hagejale tulemustasu.
19.Eeltoodust tulenevalt puudus kohtu hinnangul kostjal alus töölepingu ülesütlemiseks, mistõttu ei olnud töölepingu ülesütlemine lubatav. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Vastavalt TLS § 107 lg 1 kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolus tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Vastavalt TLS § 107 lg 2 käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 107 lg 1 ja lg 2 sätestatust tulenevalt saab töösuhe edasi kesta vaid mõlema poole nõusolekul.
20.Kostja on esitanud taotluse lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ajast, mil see oleks pidanud lõppema ülesütlemise kehtivuse korral. Eelnevalt tuvastas kohus, et lepingu ülesütlemine oli alusetu ja tühine ja seega ei olnud alust ka leping üles öelda TLS § 97 lg-st 3 tulenevalt ilma etteteatamistähtaegu järgimata. Hagejale tulnuks lepingu ülesütlemisest ette 4(5)
teatada TLS § 97 lg 2 p 4 alusel vähemalt 90 päeva, kuna hageja oli töötanud kostja juures 25 aastat. Kostja 12.01.2021 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kohaselt lõppes tööleping 12.01.2021.
21.Kui TVK või kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud (TLS § 107 lg 1). Sellisel juhul lõpetab TVK või kohus töölepingu töötaja taotlusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107 lg 2). Seega lõpetab kohus töölepingu hageja taotlusel 12.01.2021.
22.Kui TVK lõpetab töölepingu, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 109 lg 1 ls 1). Kohus või TVK võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (TLS § 109 lg 1 ls 2). Hüvitis hõlmab töötajale tekkinud varalist kahju saamata jäänud töötasu näol, tulevikus tekkivat kahju saamata jääva tulu näol ja võimalikku mittevaralist kahju (RKTKo 3-2-1-16716, p 13). Hageja nõuab hüvitist summas 1600,00 eurot. Hageja ei ole selgitanud, kuidas on hageja nõude suurus kujunenud ja missugune oli hageja ühe kuu töötasu. Töölepingu nr 32 tingimuste muutmisest nähtub, et hagejaga kokkulepitud töötasu on alates 01.01.2020 980 eurot kuus (bruto) (tl 134). Seega on kahe kuu töötasu summa kokku 1960 (bruto). Kostja ei ole ümber lükanud hageja märgitud töötasu suurust. Töövaidluskomisjon mõistis kostjalt välja kahu kuu suuruse hüvitise, so 1600,00 eurot. Seega on kohus seisukohal, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kahe kuu suurune hüvitis, so 1600,00 eurot.
23.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus rahuldada.
24.Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus hagiavalduses ei käsitlenud, ei oma kohtu lõpplahenduse osas tähtsust.
MENETLUSKULUD
25.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus rahuldas hagi. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal menetluskulud puuduvad. Seetõttu kohus määrab, et hagejal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
26.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.