Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-20-18251
Kohtuasi
Tallinna linna (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) avaldus Y-le eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. jaanuari 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
C määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) (registrikood 75014244), lepinguline esindaja Kristi Beljajev Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Raivo Bergson Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Tibar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta C määruskaebus läbi vaatamata.
2.Jätta riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) (avaldaja) esitas 10. detsembril 2020 Harju Maakohtule avalduse, milles palus seada eestkoste täisealise isiku Y (puudutatud isik I) üle ning määrata eestkostjaks C (puudutatud isik II). Koos avaldusega esitas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus seada puudutatud isiku I üle kuueks kuuks ajutise eestkoste ja määrata ajutiseks eestkostjaks puudutatud isiku II. Avalduse kohaselt vajab puudutatud isik I eestkostet. Puudutatud isikul I on raske liikumis- ja nägemispuue ning tema vaimne seisund on halvenenud. Ta toimetati 26. novembril 2020 segadusseisundis psühhiaatriakliiniku akuutosakonda. Psühhiaatriakliiniku sotsiaaltöötaja hinnangul ei tule puudutatud isik I oma elu korraldamisega toime. Puudutatud isik I vajab järelevalvet, juhendamist, suunamist ja abistamist. Tal on tekkinud mäluhäired, mistõttu ei ole ta võimeline andma volitusi, vormistama ja allkirjastama dokumente ega saama aru nende sisust. Puudutatud isik II soovib olla tema eestkostja ning sobib selleks.
2.Maakohus tegi 14. detsembril 2021 kolm määrust. Esimese määrusega võttis maakohus avalduse menetlusse, luges puudutatud isikuteks puudutatud isiku I ja puudutatud isiku II ning andis puudutatud isikule I riigi õigusabi. Teise määrusega rahuldas maakohus avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse ning määras puudutatud isiku I ajutiseks eestkostjaks kõigi asjade ajamiseks puudutatud isiku II kuni puudutatud isikule I eestkoste seadmise ja eestkostja määramise otsustamiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks, s.o 11. juunini 2021. Kolmanda määrusega määras maakohus puudutatud isikule I kohtupsühhiaatriaekspertiisi.
3.Puudutatud isikule I määratud esindaja toetas avaldust ja märkis, et talle ei ole teada asjaolusid, mille kohaselt puudutatud isik II ei sobiks eestkostjaks.
4.Avaldaja esitas 14. jaanuaril 2020 täiendava arvamuse, milles palus puudutatud isiku II asemel määrata ennast eestkostjaks. Avaldaja sotsiaalhoolekande osakonna juhtivspetsialist suhtles ja kohtus korduvalt puudutatud isikuga II, kes on puudutatud isiku I surnud venna abikaasa, ning selgitas talle eestkoste sisu ja eestkostja ülesandeid. Puudutatud isik II ei ole oma east tulenevalt võimeline eestkoste sisu mõistma ega tule toime puudutatud isiku I õiguste kaitsmisega. Puudutatud isik II ei mõista, et ta peab tagama puudutatud isiku I hooldamise ja korraldama tema rahaasju. Puudutatud isiku II arvates peaks puudutatud isiku I hoolekandeteenuse ja korteri kommunaalkulude eest tasuma avaldaja ning samal ajal tuleks säilitada puudutatud isiku I korter, mis on testamendiga määratud puudutatud isikule II. Teisi lähedasi puudutatud isikul I ei ole.
5.Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt on puudutatud isikul I raske progresseeruva kuluga psüühikahäire, s.o täpsustamata dementsus (F03). Ta on kestvalt võimetu oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Tema huve ei saa kaitsta volituse andmise või muude abiliste kaudu. Ta ei ole võimeline tegema ühtegi tehingut ega otsust, mille tagajärjeks võib olla oht tema elule, tervisele või varale. Samuti ei ole ta võimeline avaldama arvamust eestkostja määramise ja eestkostja isiku kohta. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus seadis 27. jaanuari 2021. a määrusega puudutatud isiku I üle kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määras eestkostjaks avaldaja, otsustas kontrollida eeskoste jätkumise vajadust ja ulatust hiljemalt 27. jaanuaril 2026, luges puudutatud isiku I valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ning märkis, et puudutatud isik I ei saa aru abielu sõlmimise ega
2-20-18251 muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest ja võib iseseisvalt rahalisi pisitehinguid teha 50 euro ulatuses kuus. Ekspertiisikulud ja riigi õigusabi kulud jättis maakohus riigi kanda, ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Maakohus leidis menetlusosaliste seisukohtade, ekspertiisiakti ja puudutatud isiku I ärakuulamise alusel, et avaldus on põhjendatud. Puudutatud isikul I on dementsussündroom ja ta on piiratud teovõimega. Tema huve ei ole võimalik kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ning tema üle tuleb seada eestkoste kõigi asjade ajamiseks. Puudutatud isikul I ei ole lähedasi ega sugulasi, kes suudaksid täita eestkostja ülesandeid. Määruskaebus ning menetlusosaliste seisukohad
7.Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse väidete kohaselt ei vaidlusta puudutatud isik II puudutatud isiku I eestkostevajadust. Samas ei ole maakohus asja sisuliselt uurinud ja olulisi asjaolusid välja selgitanud. Maakohus jättis puudutatud isiku II menetlusest välja ega veendunud, kas ta on sobiv eestkostja või kas on teisi eestkostjaks sobivaid füüsilisi isikuid. Ta ei edastanud puudutatud isikule II tema ajutise eestkostja volitusi lõpetavat määrust ega lõpplahendit. Samuti ei kuulanud maakohus puudutatud isikut II ära ega vestelnud puudutatud isikule I määratud esindajaga. Puudutatud isik II on puudutatud isiku I eest aastaid hoolitsenud. Puudutatud isik II asus ajutise eestkostjana korraldama ka puudutatud isiku I edasist hooldust. Ta leidis puudutatud isikule I koha Kose hooldekodus ja sõlmis hooldekoduga lepingu. Kokkuleppel avaldajaga pidi hooldekodu kuumaksumuse tasumine toimuma puudutatud isiku I pensionist ning puudujääva osa pidi tasuma avaldaja kuue kuu jooksul. Puudutatud isik II otsis odavamat hooldekodu ning leidis sobiva koha nii Aa kui ka Sillamäe hooldekodus. Samuti asus puudutatud isik II renoveerima puudutatud isiku I korterit, et anda see üürile ja saada vahendeid puudutatud isiku I ülalpidamiseks. Puudutatud isik II on terve ja täie arusaamisega ning tal on kõrgem haridus. Puudutatud isiku I lähedasteks on ka tema vennapoeg F ning viimase abikaasa G ja poeg Q. Isegi kui puudutatud isik II ei sobi oma ea tõttu eestkostjaks, oli teisi eestkostjaks sobivaid füüsilisi isikuid, kes on nõus eestkostja ülesandeid täitma. Sobivaim isik eestkostjaks on F, kes elab perega Kohtla-Järvel, mille lähedale jääb ka sobiv hooldekodu. F-l on kõrgem haridus ja ta töötab treenerina. Ta saab aru eestkoste õiguslikust tähendusest ja eestkostja vastutusest.
8.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Puudutatud isik I vajab ööpäevaringset juhendamist, järelevalvet, suunamist ja abistamist ning puudutatud isik II seda eestkostjana ei taga. Eestkostja peab tagama eestkostetava huvide kaitse ja talle vajaliku hoolduse, mitte säilitama eestkostetava vara kolmandatele isikutele. Puudutatud isikule II selgitati, et puudutatud isiku I korteri üürimiseks või müümiseks on vaja kohtu nõusolekut ning ta ei saa eeldada, et avaldaja tasub hooldekodukulud ja korteri kommunaalkulud. Puudutatud isiku II arusaamine eestkostja ülesannete täitmisest on puudulik ning ta ei ole eestkostjaks sobiv isik, kuna ta ei tegutse eestkostetava huvides. 2021. a oktoobri alguses pöördus avaldaja poole F ja avaldas soovi hakata puudutatud isiku I eestkostjaks. Avaldaja arvates on F eestkostjaks sobiv isik.
9.Puudutatud isikule I määratud esindaja toetas määruskaebust.
2-20-18251 Menetluse edasine käik
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
11.Ringkonnakohus tegi puudutatud isikule II kohtunõude, milles palus tal põhjendada ja tõendada, millele tuginedes puudutatud isik II leiab, et tal on määruskaebuse esitamise õigus.
12.Puudutatud isik II vastas, et eestkoste seadmise menetluse peamine eesmärk on eestkostetava õiguste kaitse ja seda peab arvestama ka menetluslike küsimuste lahendamisel. Kaebeõiguse sätte tõlgendamisel tuleks arvestada, et sugulussuhe tekib ka hõimluse kaudu. Puudutatud isik II on puudutatud isiku I hõimlane ja talle lähedane isik, kes on viimastel aastastel puudutatud isiku I eest hoolitsenud ja korraldanud tema elu ning määrati ka puudutatud isiku I ajutiseks eestkostjaks. Eestkostjaks sobiv isik on ka F, millega on nõus ka avaldaja.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2, § 660 lg 3 ja § 532 lg 1 alusel läbi vaatamata, sest maakohus võttis määruskaebuse ekslikult menetlusse, kuigi puudutatud isikul ei ole õigust esitada maakohtu määruse peale määruskaebust.
14.Kolleegium selgitab, et ringkonnakohus kontrollib TsMS § 664 lg-te 1 ja 2 järgi menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud, ning kui ringkonnakohtu arvates on määruskaebus ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.
15.Praegusel juhul võttis maakohus ekslikult puudutatud isiku II määruskaebuse menetlusse ja edastas selle ringkonnakohtule, kuigi puudutatud isikul I ei olnud TsMS § 660 lg 3 ja § 532 lg 1 järgi õigust esitada maakohtu määruse peale määruskaebust. Kolleegium selgitab, et maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses võib TsMS § 660 lg 3 järgi esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti, ning hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. Praegusel juhul ei ole maakohtu määrusega puudutatud isiku II õigusi kitsendatud. Lisaks tuleneb TsMS § 532 lg-st 1, et eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkoste lõpetamisest keeldumise, eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa TsMS § 532 lg-t 2 tõlgendada laiendavalt nii, et isikule eestkostja määramise määruse peale saaks määruskaebuse esitada lisaks isiku otseliinis sugulastele PKS § 80 lg 1 tähenduses ka tema külgliinis sugulased PKS § 80 lg 2 tähenduses või hõimlased PKS § 81 tähenduses. Seadusandja on TsMS § 532 lg-s 1 selgelt piiranud isikute ringi, kes saavad eestkostja määramise määruse peale esitatada määruskaebuse, ning eestkostet vajava isiku külgliinis sugulasi ega hõimlasi ei ole sellesse ringi arvatud. Küll aga võib eestkostet vajava isiku külgliinis sugulasel või hõimlasel olla puudutatud isikuna menetlusse kaasatuse korral õigus vaidlustada maakohtu määrust juhul, kui eestkostet vajav isik
2-20-18251 on nimetanud teda oma lähedaseks isikuks (usaldusisikuks). Usaldusisikuks on viidatud sätte tähenduses eelkõige isik, keda eestkostet vajav isik ise on pidanud enda lähedaseks ning kelle vastu on eestkostet vajaval isikul eriline usaldus. Seejuures ei ole kohus eestkostet vajava isiku avaldusega seotud ning ei pruugi tema nimetatud isikut pidada usaldusisikuks, kui see ei oleks eestkostetava huvides.
16.Praegusel juhul ei ole puudutatud isikul II TsMS § 532 lg 1 järgi kaebeõigust, kuna ta ei ole puudutatud isiku I otseliinis sugulane ning teda ei saa pidada ka puudutatud isiku I usaldusisikuks. Asjas esitatud asjaolude kohaselt on puudutatud isik II puudutatud isiku I surnud venna endine abikaasa, st puudutatud isiku I hõimlane PKS § 81 tähenduses, kellel ei ole õigust esitada määruskaebust. Puudutatud isikut II ei saa pidada puudutatud isiku I usaldusisikuks, sest asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isik I ise oleks pidanud puudutatud isikut II enda lähedaseks ja et tal oli puudutatud isikuga II lähedane usalduslik suhe. Seda ei ole väitnud ka puudutatud isik II. Puudutatud isik I ei olnud ekspertiisiakti järgi kohtumenetluse ajal võimeline avaldama arvamust eestkostja määramise ja eestkostja isiku kohta, ta ei orienteerunud ajas, kohas ega situatsioonis ning temaga ei olnud võimalik sisulist vestlust pidada. Seega ei olnud puudutatud isik I kohtumenetluses võimeline enda usaldusisikut nimetama. Seda, et puudutatud isiku I ja puudutatud isiku II vahel oleks olnud eriline usaldussuhe ja puudutatud isik I oleks pidanud teda varem oma usaldusisikuks, ei saa järeldada ka puudutatud isiku II esile toodud asjaoludest, mille kohaselt ta abistas viimaselt aastatel, sh ajutise eestkostjana puudutatud isikut I. Ainuüksi puudutatud isiku I abistamisest ei saa kohus järeldada seda, et puudutatud isik I pidas puudutatud isikut II enda usaldusisikuks TsMS § 532 lg 1 tähenduses.
17.Ülaltoodud põhjendustel ei ole puudutatud isikul II õigust esitada maakohtu määruse peale määruskaebust, mistõttu jätab kolleegium määruskaebuse läbi vaatamata ega võta seisukohta määruskaebuse väidete kohta.
18.Kolleegium märgib lisaks, et arvestades F pöördumist avaldaja poole, saab avaldaja PKS § 197 ja § 198 lg 1 ning TsMS § 530 alusel taotleda enda eestkostja ülesannetest vabastamist ja Fi eestkostjaks määramist, kui F vastab PKS § 174 järgi eestkostjale esitatavatele nõuetele ning tema eestkostjaks määramine on puudutatud isiku I huvides. Seejuures peab avaldaja PKS § 198 lg 2 järgi vähemalt kord aastas kontrollima, kas puudutatud isikule I on võimalik määrata eestkostjaks füüsiline isik, ning selle võimaluse ilmnemisel esitama kohtule vastava avalduse.
19.Kolleegium jätab TsMS § 172 lg 3 alusel puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste kulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel nende enda kanda.