A C Si hagi S Si vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2021/2015
Hagi hind
3 310,5 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: A C S (isikukood xxx)
Menetluse liik
Kostja: S S (isikukood xxx) Istungid 19.10.2021; 11.01.2022
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt.
Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 024/2021/2015 lubamatuks osaliselt:
alates 27.04.2021.a sissenõutavaks muutunud nõue on lubamatu osas, mis ületab perioodi eest 01.05.2021-31.12.2021 summat 2 008 eurot;
alates 01.01.2022 on sundtäitmine lubamatu osas, milles see ületab igakuiselt ühe lapse kohta 292 eurot ehk kahe lapse peale kokku 584 eurot kuus.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Tühistada Harju Maakohtu 10.09.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas täitemenetlus kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni täiteasjas nr 024/2021/2015 osaliselt, s.o alates 27.04.2021.a sissenõutavaks muutunud nõude osas – osas, mis ületab pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühes kuus. See tähendab, et täitemenetlust võib alates 27.04.2021.a sissenõutavaks muutunud nõuete osas läbi viia igakuiselt maksimaalselt summa ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
Hageja esitas kohtule nõude tunnistada lubamatuks sundtäitmine Tallinna kohtutäitur Arvi Pingi menetluses olevas täiteasjas nr 024/2021/2015.
Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abielust sündinud kaks tütart: xxx E C S (alaealine) ja xxx A S (täisealine). Hageja ja kostja on lahutatud ning tütred elavad peamise aja kostjaga.
Hageja ja kostja sõlmisid 27.11.2019 laste elatise tasumise notariaalse kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt pidi A C S tasuma E C Si igakuiseks ülalpidamiseks 584 eurot (Eesti Vabariigi miinimumpalga alammäär) (lepingu p 1.1.1.1) ning A Sile 500 eurot (lepingu p 1.1.1.2). Lisaks ülaltoodud summadele pidi hageja kompenseerima igakuiselt 50% laste huviringi arvetest (lepingu p 1.1.2) ning maksma kord aastas E C Si reisikuludeks 1 000 eurot (lepingu p 1.1.3). Vanemad leppisid kokku, et kokkulepe on koheselt sundtäidetav (lepingu p 1.3).
Hageja täitis lepingu punktides 1.1.1.1 ja 1.1.1.2 kokkulepitud tingimusi kuni 27.04.2021. Hageja ütles poolte vahel 27.11.2019 sõlmitud lepingu e-kirja teel üles 27.04.2021. Hageja selgitas e-kirjas kostjale, et 2020. aastal vallandunud COVID-19 pandeemia tõttu vähenes tema töömaht drastiliselt, mistõttu ei ole tal võimalik 27.11.2019 sõlmitud kokkulepet edaspidi täita. Kostja kinnitas hagejale ülesütlemise avalduse kättesaamist.
Hageja töötab lennukimehaanikuna ettevõttes xxx 2020. aasta alguses maailma tabanud COVID-19 pandeemia tõttu vähenes riikidevaheline lennuliiklus sisuliselt nullini ning alates oktoobrist 2020 kaotas hageja täielikult oma sissetuleku. Uuesti sai tööandja hagejale pakkuda tööd alles käesoleva aasta juulikuust. Ka tänaseks ei ole COVID-19 pandeemiaeelsed lennumahud taastunud, mistõttu ei tasustata hageja tööd enam seni tasustatud suuruses ning hagejale pakutud töö hulk on oluliselt väiksem, mis tingib ka sissetuleku vähenemise. Viimase aasta keskmine igakuine töötasu on hagejal olnud 1 367,3 eurot kuus.
Kokkuleppe ülesütlemise ajaks oli hageja tasunud elatist seni säästetud töötasust ning vara võõrandamise tulemusel saadud sissetulekutest. Aprilliks 2021 olid hageja varud ammendunud ning elatise tasumine senises ulatuses ei olnud enam võimalik, kuivõrd aastasest 16 407,50 eurosest töötasust, st kuus 1 367,3 eurot, ei ole hagejal võimalik kokkulepet täita enda hakkamasaamist kahjustamata. Hageja selgitas kostjale 27.04.2021 e-kirjas, et ta suudab tasuda alaealise tütre E C Si ülalpidamiseks igakuiselt Eesti Vabariigis sätestatud miinimumelatist ning ta on seda ka seni teinud.
Sellest olenemata pöördus kostja 06.08.2021 Tallinna kohtutäitur Arvi Pingi poole 27.11.2019 sõlmitud kokkuleppe alusel täitemenetluse algatamiseks. Kohtutäitur Arvi Pink edastas 09.08.2021 hagejale teatise täitemenetluse algatamisest. Kohtutäituri teate kohaselt nõuab kostja 27.11.2019 kokkuleppe alusel elatisraha perioodi mai-juuli 2021 eest ning puhkuseraha kogusummas 3 310,50.
Kostja seisukoht
Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Hageja kirjutas lepingule vabatahtlikult alla ja pakkus ise välja, et maksab elatisraha kokkulepitud summas. Ta mõistis selgelt, miks ta nende tingimustega nõustus. Ta tahtis
heastada oma truudusetust, alkoholismi ja kompenseerida seeläbi laste isaga suhtlemise puudumist.
10.Lapsed vajavad elatist ülalpidamiseks. Ainult kostja üksi ei suuda neid ülal pidada. Kohtu põhjendused
11.Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub pooltel vaidlus järgmistes asjaoludes:
Kostjatel on kaks ühist last: xxx sündinud E C S (alaealine) ja xxx sündinud A S (täisealine).
Hageja ja kostja on lahutatud ning tütred elavad peamise aja kostjaga.
Hageja ja kostja sõlmisid 27.11.2019 laste elatise tasumise notariaalse kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja tasuma kostjale E C Si igakuiseks ülalpidamiseks 584 eurot (Eesti Vabariigi miinimumpalga alammäära) (lepingu p 1.1.1.1) ning A Sile summas 500 eurot (lepingu p 1.1.1.2). Lisaks ülaltoodud summadele pidi hageja kompenseerima igakuiselt 50% laste huviringi arvetest (lepingu p 1.1.2) ning maksma kord aastas E C Si reisikuludeks 1 000 eurot (lepingu p 1.1.3). Vanemad leppisid kokku, et TMS § 2 lg 1 p 181 alusel on kokkulepe koheselt sundtäidetav (lepingu p 1.3).
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus elatise kokkulepe üles öelda ja sundtäitmine on vastavalt lubamatu või lubatav.
13.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul saab võlgnik sama paragrahvi lg 11 kohaselt esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
14.Praeguses asjas on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p-s 181 nimetatud elatise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Hageja ja laste ema (kostja) vahel sõlmitud elatise maksmise kokkulepe sisaldab kokkulepet hageja seadusest tuleneva laste ülalpidamise kohustuse täitmiseks perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 3 esimese lause mõttes. Sellist vanemate kokkulepet saab pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes. Kohtupraktikas on leitud, et sellise kokkuleppe pooleks on vanemad kui lapse ülalpidamise kohustust samal ajal täitma kohustatud osavõlgnikud PKS § 105 lg 3 mõttes, mitte aga laps (vt RKTKm 3-2-1-101-15, p 13).
15.Sellist kokkulepet on võimalik üles öelda (vt ka RKTKm 3-2-1-101-15 ja RKTKo 2-19-9679). Kokkuleppe kehtivaks ülesütlemiseks peavad aga esinema nii formaalsed kui materiaalsed eeldused. Lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 195 lg 1) ning ülesütlemiseks ei pea pöörduma kohtu poole. Kehtiva ülesütlemise tagajärjel vabanevad mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Elatiskokkulepe on võimalik üles öelda ka ainult osaliselt.
16.VÕS § 195 lg 1 sätestab, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seadus sätestab lepingu ülesütlemise formaalse eeldusena vastaspoolele ülesütlemise avalduse esitamise nõude. Seadus ei sätesta, millises vormis peab ülesütlemise avaldus olema tehtud. Ülesütlemisavaldus on tahteavaldus, mis eeldab kehtivuseks adressaadi poolt kättesaamist. Hageja edastas 27.04.2021 kostjale kokkuleppe ülesütlemise avalduse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, st e-kirja teel. Kostja sai samal päeval ka kokkuleppe ülesütlemise avalduse kätte, kuivõrd ta edastas hagejale omapoolse vastuse (tlk 9). Hageja leiab, et ta on ülesütlemise formaalsed eeldused täitnud.
17.Ülesütlemise sisuliste eelduste osas märgib kohus, et ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemiseks annab aluse muuhulgas asjaolu, et kohustatud vanema sissetulek on oluliselt vähenenud või õigustatud vanema oma suurenenud. Elatise suurust mõjutavate asjaolude muutumine annab aluse öelda leping üles ka üksnes osaliselt, s.o osas, milles elatist maksma kohustatud vanemalt ei saa kõiki asjaolusid arvestades mõistlikult nõuda ülalpidamiskokkuleppe täitmist kokkulepitud suuruses kokkulepitud tähtpäevani. Seega taandub küsimus materiaalsete eelduste täidetusest eeskätt sellele, kas hagejal esines mõjuv põhjus leping erakorraliselt täies ulatuses või osaliselt üles öelda (VÕS § 196 lg 1). Kohus peab lahendama vaidluse, kui palju elatist oleks lapsel olnud õigus saada. Kohus peab elatiskokkuleppe ülesütlemise kehtivuse üle otsustamisel sisuliselt lahendama küsimuse sellest, kui suurt elatist oleks lastel õigus tekkinud olukorras saada ja võrdlema olukorda elatiskokkuleppe sõlmimisel ja kokkuleppe ülesütlemisel.
18.Kohus kohaldab ülesütlemise ajal (st kuni 31.12.2021) kehtinud perekonnaseadust, kuivõrd peab ülesütlemise õiguspärasust hindama ülesütlemise aja seisuga.
19.Pooltel on kaks last. xxx sündinud E C S, kes on alaealine ja xxx sündinud A S, kes on täisealine, kuid õpib ülikoolis – xxx (tlk 59). Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama ka laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega on mõlemad lapsed õigustatud saama elatist.
20.PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2019. a määruse nr 115 järgi on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584 eurot kuus, millest 1⁄2 on 292 eurot. Aastal 2021 ei ole miinimummäära muudetud.
21.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela lastega koos. Lastel on hageja vastu PKS §-dest 96100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamisel, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel.
22.Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
23.Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida tema vanemad talle saavad võimaldada. Kohus tegi
pooltele ettepaneku tõendada oma sissetuleku suurust ja laste vajadusi. Kostja on esitanud kohtule erinevaid tõendeid laste vajaduste ja kulutuste osas. Laste vajadused ületavad miinimumelatist. Hageja on leidnud, et elatise väljamõistmine ei ole üldse põhjendatud. Samas märgib ta, et on hetkel hästi majandades suuteline maksma ühele alaealisele lapsele elatist miinimummääras. Hageja on tuginenud sellele, et on olnud ajutiselt töötu ning tema sissetulek ei ole piisav, andmaks mõlemale lapsele ülalpidamist kokkuleppes kokkulepitud määras.
24.Kohus märgib, et vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kohtupraktika kohaselt ei ole miinimumelatise puhul vaja tõendada kulutuste kandmist. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-174-16, et mõjuvate põhjuse loetelu ei ole kinnine loetelu.
25.Hageja töötab xxx ettevõttes xxx Asja materjalidest ja poolte selgitustest nähtuvalt on hageja on varasemalt saanud sissetulekut u 5 000 eurot kuus (netosissetulek – vt tl 103-132). Hageja märgib, et viimase aasta keskmine igakuine töötasu on A C Sil olnud 1 367,3 eurot kuus ja tal ei ole õnnestunud leida uut töökohta. Väited uue töökoha otsimise kohta on tõendamata. Ühtlasi ei ole eluliselt usutav, et (isegi ülemaailmse pandeemia olukorras), et selliste teadmiste oskuste ja kogemustega xxx nagu hageja ei leia tööd ja teenib täna palka alla Eesti Vabariigi keskmise palga (milleks oli 2021.a II kvartalis 1 538 eurot - https://www.stat.ee/et/avastastatistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-brutokuupalk). Nagu kohus selgitas, on vanem hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kohtule teadaolevalt on hageja töövõimeline heade eriteadmistega isik ja ta peaks olema suuteline teenima omale vähemalt sellist sissetulekut, et võimaldada mõlemale lapsele miinimumelatise tasumist.
26.TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega oli kostja kohustus välja tuua ja tõendada, et esinevad PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud asjaolud. Kohus on pooltele tõendamiskoormist ka selgitanud. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis veenaksid, et hageja ei suuda mõlemale lapsele tasuda vähemalt miinimumelatist.
27.Riigikohus on 24.10.2012 lahendis nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eelöeldut tuleb arvestada ka PKS § 105 lg 3 kohaldamisel. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning
kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
28.Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tõendatud ega isegi põhistatud, et hagejal puudub võimalus saada sissetulekut ulatuses, mis tagaks hagejatele seadusjärgses ulatuses elatise maksmise. Seetõttu ei ole antud vastuväide kohtu hinnangul põhjendatud ning puudub alus elatise väljamõistmiseks alla seadusjärgse miinimummäära hageja sissetuleku piiratuse tõttu.
29.Kohus leiab, et mõjuva põhjuse olemasolu tuvastamisele PKS § 102 lg 2 tähenduses saab asuda alles siis, kui miinimummääras elatise väljamõistmisel saab kohustatud isiku varaline seisund kahjustada. Seega, kui vanema varaline võimekus võimaldab elatise maksmist miinimummääras, puudub üldjuhul alus asuda tuvastama, kas esineb mõni PKS § 102 lg 2 kohane mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. Vastupidine järeldus oleks vastuolus PKS § 99 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga, s.o sellega, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Olukorras, kus kohustatud isiku varaline võimekus ei saa kahjustada miinimummääras elatise maksmisel, tuleb üldjuhul lähtuda PKS § 101 lg-s 1 sätestatud eeldusest, et lapse põhjendatud ülalpidamiskulu (s.o kummagi vanema osa kokku) on vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras.Eelnevast tulenevalt ei asu kohus käsitlema, kas laste kulutused võiksid olla viidatud ulatuses põhjendatud või on mingi osa kuludest toodud ülepaisutatult.
30.Riigikohus on leidnud 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐35‐17 (punkt 28.1), et kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-174-16, p 13). Kolleegiumi arvates tuleb mõjuva põhjuse hindamisel arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt otsuse p‐d 18 ja 21).
31.Sama otsuse punktis 28.2 on Riigikohus leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab kolleegiumi arvates olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund (vt otsuse p‐d 20-23). Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Käesoleval juhul ei ole kohus selliseid asjaolusid tuvastanud ja kohtu hinnangul on laste kulud mõistliku suurusega.
32.Kohus nõustub asjas esitatud tõendite alusel, et hageja sissetulek on võrreldes elatiskokkuleppe sõlmimise ajaga vähenenud. Samas leiab kohus, et hageja on mõistlike pingutustega suuteline tagama oma lastele vähemalt miinimumsuuruses elatise tasumise. Praegusel juhul ei ole kohus tuvastanud, et kostjal puudub võimalus pidada lapsi ülal vähemalt seadusjärgses miinimummääras. Seetõttu ei asu kohus kaaluma vanemate sissetuleku või muu varalise võimekuse omavahelist proportsiooni ning seda, kas kaalutu alusel võiks vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist alla miinimummäära.
33.Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et hagejal oli (ja on) kohustus tasuda mõlemale lapsele elatist miinimummääras. Elatise miinimummääraks elatiskokkuleppe ülesütlemise ajal oli 292 eurot. Kuivõrd kohus tuvastas, et hagejal oli suutlikkus ja kohustus tasuda kummalegi lapsele elatist
miinimummääras, oli hagejal õigus elatiskokkulepe üles öelda ainult osaliselt – elatise miinimummäära ületavas osas (sh lisaks igakuisele elatisele tasumisele kuulunud täiendava huvitegevuse toetuse ja puhkusehüvitise osas – kokkuleppe p 1.1.2 ja 1.1.3.). Eeltoodust tulenevalt oli kostjal õigus nõuda elatiskokkuleppe täitmist samuti mõlema lapse osas miinimumelatise ulatuses. Seda ületavas osas elatise nõudmine ja ka sundtäitmine on lubamatu.
34.Hageja ütles elatiskokkuleppe üles 27.04.2021. Seega oli tal kohustus tasuda alates sellest ajast kummalegi lapsele 292 eurot kuus ehk kahele lapsele kokku 584 eurot kuus. Seega pidanuks hageja tasuma elatist kokkuleppe alusel kokku 8 kuu eest (mai-detsember 2021) 8*548 = 4 348 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud alates maist 2021 elatist 4* 293 + 4*292 = 2 340 eurot (konto väljavõte, tlk 151-153). Eeltoodust nähtuvalt on ta tasunud elatist 4 348 – 2 340 = 2 008 eurot vähem kui tal kohustus oli. Selles osas on sundtäitmine lubatav. Seda ületavas osas on 2021 mai kuni detsembri eest sissenõutavaks muutunud elatisenõude sundtäitmine lubamatu. Alates 01.01.2022 peab hageja täitma elatise tasumise kohustust samuti ühele lapsele 292 eurot kuus ehk kahe lapse peale kokku 584 eurot kuus. Seda ületavas osas elatiskokkuleppe sundtäitmine on lubamatu. Menetluskulude jaotus
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
36.TsMS § 163 lg-s 1 on sätestatud, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Sama praragrahvi lg-st 2 tuleneb, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Samuti tegi kostja kompromissettepaneku sarnases ulatuses nagu kohus hiljem hagi rahuldas. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. See tähendab, et hageja kannab ise enda kulud riigilõivule ja õigusabile ja kostja neid kulusid hagejale hüvitama ei pea. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulud puudusid.
37.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hagi tagamise abinõude tühistamine
38.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.
39.Maakohtu määrusega on hageja hagi tagatud. TsMS § 386 lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna hageja nõue jäetakse rahuldamata, tuleb TsMS § 386 lg 4 järgi tühistada ka hagi tagamine. Kohus tühistab eeltoodut arvestades hagi tagamise Kohus selgitab, et käesoleva kohtulahendiga otsustatud hagi tagamise tühistamine ei ole eraldiseisvalt vaidlustatav. See on vaidlustatav ainult koos sisulise lahendiga, st apellatsiooni korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.