Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiOsaliselt jõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 14.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number: 2-20-17402/31
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 14.01.2022
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 6263

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Filter Solutions OÜ14532752(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-20-17402

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtunik Tsiviilasja number Tsiviilasi

14 jaanuar 2022 Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Leanika Tamm 2-20-17402 Filter Solutions OÜ avaldus töövaidluskomisjonile esitatud avalduste läbivaatamiseks hagimenetluse korras

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

10 000 eurot Hageja: M.M., isikukood xxxxxxxxxxxxx; elukoht Xxxxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx Kostja: Filter Solutions OÜ, registrikood 14532752 asukoht Läike tee 9, Peetri alevik, Rae vald, Harju maakond Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Veikko Puolakainen, Advokaadibüroo NOVE OÜ, e-post: [email protected]

Kohtuistungi toimumise aeg Edasikaebamise kord

15.05.2020, edasi jätkas kohus kirjaliku menetlusega Apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi tuleb apellatsioonitähtaja kestel teha menetlustoiming, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitada kaebus. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle kaebuse läbivaatamist kohtuistungil.

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada M.M.a nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Tuvastada, et töölepingu nr 159 ülesütlemine 10.08.2020 tööandja Filter Solutions OÜ poolt on tühine.

2.Lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 08.11.2020 ja teha vastav kanne töölepingu lõppemise kohta töötamise registris.

Sarnased lahendid

Tööõigus

Esmalt lahendab kohus küsimuse, kui kaua on hageja kostja juures töötanud. 8.1.Hageja väidab, et töötaja leping AS-ist Filter viidi 01.02.2020 üle FILTER SOLUTIONS OÜ-sse kostja juurde, kuid töösuhe jätkus. Kostja väidab, et kuigi on õige hageja poolt hagiavalduses esitatud fakt, et töölepingu sõlmimise hetkel oli tööandjaks Filter AS, kuid alates veebruarist 2020 oli hageja tööandjaks Filter Solutions OÜ. Kostja leiab, et juriidilise isiku õigusvõime hindamise aspektist omab tähtsust selle tekkimise moment. TsÜS § 26 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Filter Solutions OÜ on äriühinguna registrisse kantud 25.07.2018 ning ta ei ole Filter AS õigusjärglane või tütarettevõte, vaid iseseisev juriidiline isik. Seega ei saa hageja võtta aluseks lähtekohta, et töötas kostja juures üle 10 aasta. Kostja ei ole tõendanud, et tema ja hageja vahel oleks sõlmitud uus tööleping. Pooled ei vaidle selle üle, et uue äriühingu asutamisel kostja töösuhe jätkus. Kuigi tegemist oli uue äriühingu asutamisega, jätkas uus äriühing samade töötajate ja samade töölepingutega ning töö sisu oli sama. 8.2.Tulenevalt TLS § 112 lg 1 töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust. Poolte vahel puudub igasugune vaidlus selle üle, et ettevõte on jätkanud sama majandustegevust ning töötaja töö sisu on jäänud samaks. Kohtu ette ei ole toodud mingeid täiendavaid asjaolusid, sh. ei ole tööandja töötajatele esitanud TLS § 113 lg 1 sätestatud teadaandeid. Kuna töölepingud võeti üle muutumatul kujul uue ettevõtte poolt, mis jätkas sama või sarnast majandustegevust, ning töösuhe jätkus, on kohus seisukohal, et töötajate tööstaaži hulka arvestatakse ka varasemas ettevõttes AS-is Filter töötatud aeg. 8.3.Eeltoodust tulenevalt kohus tuvastas, et hageja varasem töösuhe jätkus kostja juures TLS § 112 lg 1 tulenevalt, seega tööandja vahetumisel töösuhte jätkumise korral on tegemist töölepingu muutmisega TLS § 12 mõttes (RKL 3-2-1-82-10 p. 18). Seega jätkub ka töötaja tööstaaži arvestamine töölepingu sõlmimisest, mitte selle muutmise ajast. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tulenevalt TLS § 97 lg 2 p-st 4 on kostjal kohustus hagejat töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatada, vähemalt 90 kalendripäeva. 8.4.Kohus tuvastas, et kostja teavitas Töölepingu ülesütlemisest 10.08.2020 ning samal kuupäeval toimus ka Töölepingu lõpetamine. Seega ei ole kostja järginud TLS §97 lg 2 p 4 sätestatud tähtaega.

2-20-17402 9.1.Hageja palub tuvastada tööandja poolt töölepingu nr 159 lõpetamise tühisus TLS § 104 lg 1 järgi. TLS §104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Eeltoodust tulenevalt on kohtu ülesandeks käesolevas menetluses kontrollida, kas käesoleva kaasuse puhul olid töölepingu ülesütlemise formaalsed ja sisulised eeldused täidetud. 9.2.Kehtiva õiguspraktika kohaselt (RKL 3-2-1-21-14 p.12) piisab TLS § 104 lg 1 järgi ülesütlemise tühisuseks sellest, et ülesütlemiseks ei olnud alust või see ei vasta seaduse nõuetele. 9.3.Hageja on kohtule tõendina esitanud "Töölepingu lisa nr 8 töölepingule nr 159; töölepingu lõpetamine," milles kostja on märkinud, et tööleping lõpetatakse TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Töölepingu lõpetamise päevaks on 10.08.2020. Lõpetamise avalduse kohaselt on kostja teinud hagejale kaks kirjalikku hoiatust: (i) 18.05.2020 sisuga "Avaldame hoiatuse seoses sellega, et töötaja on hoidnud kõrvale tööülesannete täitmisest põhjendamatult. Töötaja on teavitanud alla 12-aastase lapse põetamise ajutisest töövõimetusest, kuid tööandjal on põhjendatud kahtlus, et ajutine töövõimetus teavitatud asjaolul ei ole tõene ning vajadust haige hooldamiseks ei ole olnud vähemalt teatud ajal (15.05.2020) tööandjale teavitatud perioodist,"; (ii) 10.08.2020 sisuga "Avaldame hoiatuse seoses sellega, et töötaja on korduvalt lahkunud objektilt (Paide CHP, Salvest) ilma oma otsest juhti (antud tööülesande püstitajat) teavitamata ilmnenud probleemidest antud tööülesande lahendamisel. 9.4.Lisaks on lõpetamise avalduses kostja välja toonud asjaoludena kliendi etteheite töötaja suhtumise ja käitumise osas objektil, millega töötja on kahjustanud ettevõtte mainet." Kostja selgitab, et on hagejale teinud suulisi hoiatusi. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on nn. kirjalikud hoiatused ja töölepingu lõpetamise dokumendid kätte saanud. 9.5.Kohus tuvastas eeltoodust tulenevalt, et ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud (TLS § 95 lg 1). 9.6.Hageja ja kostja sisuliseks vaidlusküsimuseks on, kas hoiatused ja töölepingu ülesütlemisavaldus on tühised või mitte, st kas nende sisu vastab seadusest viidatud alusele. Tööandja on märkinud töölepingu ülesütlemise teates töösuhte lõpetamise aluseks TLS § 88 lg 1 p 3. 9.7.Hageja on vaidlustanud 18.05.2020. tehtud hoiatuse sisuliselt, kuna töötaja viibis sel perioodil hoolduslehel7 ja lisanud asjaolu kinnitava tõendina väljavõttega hoolduslehest. Ravikindlustusseaduse (RakS) § 50 lg 3 p 4 järgi on ajutise töövõimetuse hüvitise liik hooldushüvitis. RakS § 52 lg 3 järgi on töövõimetuslehe liik mh hooldusleht, mille on väljastanud RakS § 52 lg 2 märgitud tervishoiuteenuse osutaja. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus § 502 lg 1 kohaselt hindab tervishoiuteenuse kvaliteeti ekspertkomisjon, kuhu tööandja pöördunud ei ole. Sellest tulenevalt tuvastab kohus, et tegemist on kehtiva hoolduslehega, mis annab TLS § 19 p 2 tulenevalt töötajale õiguse

9.12.Hageja on teinud ka päringu Tööinsepktsiooni (TI) ja saanud TI järelevalveosakonna juhataja 30.09.2020 allkirjastatud vastuse ja hinnangu viidatud videole. TI seisukoht 30.09.2020 vastuses12 on ühene: „Tööülesandest keeldumine on igati õiguspärane. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lõige 5 punkt 4 kohaselt on töötajal õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule. Ehitustöödel kasutatavate töövahendite, kraanade ja muude tõsteseadmete, tellingute, teisaldavate raketiste, ajutiste tugede ning kaitsevahendite konstruktsioon ja seisukord peavad tagama töötaja ohutuse. Tööandja on kohustatud tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase juhendamise ja väljaõppe saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelevalve all. Kaitsekiivri kandmine ehitusplatsil on kohustuslik piirkondades, kus tööprotsessist tulenevalt on peavigastuse oht, näiteks töö kõrgel paiknevatel töötamiskohtadel, töö redelitel ja tellingutel, tellingute püstitamine ja lahti võtmine, töö tõsteseadmete, sh. kraana tööpiirkonnas. Vaatasin Teie saadetud videot. Lubamatu on sellisel viisil ühelt tasapinnalt teisele minekul tööülesande täitmiseks. Videost nähtud tõsteseade ei ole ettenähtud inimeste tõstmiseks. Inimeste tõstmiseks võib kasutada ainult selleks ettenähtud tõsteseadmeid ja abivahendeid. Sildkraana ei ole mõeldud inimeste tõstmiseks. Kraana piirkonnas töötamisel on peavigastuse ohu vältimiseks kohustus kanda kaitsekiivrit. Sildkraana konksu otsas inimeste tõstmine on keelatud. Turvarakmetest Turvarakmete, turvaköie, kukkumise amortisaatori ja autobloki seisukorda tuleb alati enne kasutuselevõttu kontrollida. Kui töökoht paikneb kukkumisohuga alas ja on vajadus kasutada turvarakmeid, tuleb töötada koos paarilisega, et kukkumise korral oleks tagatud kiire abi. Alati tuleb veenduda enne rakmete, turvaköie või autobloki ja karabiini kasutamist, et need on terved ja töökorras. Turvarakmeid tuleb kontrollida vastavalt tootja juhendile. Turvarakmed ei tohi olla rikutud. Turvarakmed peavad olema sertifitseeritud. Turvarakmetel peab olema lipik tootmise aasta ja viimase kontrolli läbiviimise kohta.“

11.1.Esmalt tuvastab kohus hageja töötasu suuruse. Pooled vaidlevad hageja töötasu arvestamise üle, kuna kuue kuu keskmise töötasu arvestamise ajaperioodi langeb eriolukord COVID-19 pandeemiast tulenevalt. Vaidlus puudub selle üle, et töötaja on saanud vähendatud töötasu ning eriolukorrast tulenevaid hüvitisi, mille osas tööandja on seisukohal, et neid toetusi ei saa arvestada töötaja palga, vaid riiklike toetustena. Pooled ei ole kumbki kohtule esitanud otseseid tõendeid töötaja igakuise töötasu suuruse osas. Hageja on hagis välja toonud, et tema viimase kuue kuu keskmine kuutasu on 1770,09 eurot ning esitanud kontoväljavõtted. Lisaks on hageja esitanud kostja 25.03.2021 e-kirja15, milles kostja teavitab kõiki oma töötajaid juhatuse otsusest vähendada töötajate töötasu 30% alates 08.04.2020 viitega TLS § 37. Tööandja avaldab kirja lõpus valmisolekut majanduse taastumise korral töötasu vähenemise kompenseerida. 11.2.Kostja on oma kirjalikus vastuses hagile16 märkinud, et hageja ei ole tõeselt kujutanud oma viimase kuue kuu sissetulekuid. Kostja viitab, et hageja on hagiavaldusele lisanud pangakonto väljavõtted töötasu laekumise kohta, millest nähtub järgmist: 1) töötasu veebruar 2020 summas 1482, 25 eurot; 2) töötasu märts 2020 summas 1425,95 eurot; 3) töötasu aprill 2020 summas 240,18 eurot; 4) töötasu mai 2020 summas 115,68 eurot; 5) töötasu juuni 2020 summas 1250, 27 eurot; 6) töötasu juuli 2020 summas 1531,60 eurot. Seega kokku on töötajale tasutud kuue kuu jooksul töötasu 6046, 53 eurot, mis teeb keskmiseks töötasuks kuus 1007,75 eurot (neto). Brutosumma sellest oleks palgakalkulaatori kohaselt 1177 eurot aga mitte hageja väidetud 1770,09 eurot. Isegi juhul, kui eelnevatele summadele juurde arvestada pangakontolt nähtuv mais 2020 tasutud töötukassa hüvitis summas 771,20 ja juunis tasutud töötukassa hüvitis summas 771,20 eurot, oleks kuue kuu keskmiseks töötasuks kokku 7588,93 eurot (6046,53 + 771,20+ 771,20), mis teeb keskmiseks töötasuks kuus 1264,82 eurot (neto). Brutosumma sellest oleks palgakalkulaatori kohaselt 1562,65 eurot, aga mitte hageja väidetud 1770,09 eurot. Kostja on seisukohal, et riiklikke hüvitisi siiski ei ole võimalik keskmise töötasu hulka arvestada. Keskmise töötasu arvestusega seotud küsimusi reguleerib Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 91 kinnitatud „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“, mille § 2 lg 1 sätestab selgelt ja ühemõtteliselt, et keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad. Määruse § 2 lg 2 on arvestusperioodiks arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on sissenõutavaks muutunud. Seega leiab kostja, et praegusel juhul on kõnealune periood veebruar kuni juuli 2020 ning tuleb lähtuda sellest, et viimase kuue kuu keskmine töötasu ühes kalendrikuus oli 1177 eurot (bruto), mida tõendab eelkõige hageja enda poolt esitatud pangakonto väljavõte. Keskmise töötasu hulka ei saa arvestada kontolt nähtuvat tööandja poolt makstud sporditoetusi ja erinevaid tööga seotud majanduskulusid (näiteks praamipiletid Saaremaale)- Sporditoetus on tööandja otsusega makstav ühekordne hüvitis, mis ei ole tööga üldse seotud ja millele töötajal nõudeõigus puudub. Samuti ei muutu töötasu osaks erinevate tööga seotud otseste kulude hüvitamine (praamipiletid, komandeeringukulud). Töötasuna on käsitletav vaid see osa, mis on tööandja poolt töötajale tasutud tööülesannete täitmise eest

2-20-17402 töösuhte ajal. Ka eelnevalt viidatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 91 teistsuguseks tõlgenduseks alust ei anna. Kostja vaidlustab hageja esitatud arvutuskäigu tervikuna. 11.3.TLS § 35 sätestab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. 11.4.Varasema kohtupraktika kohaselt on Riigikohus lahendis 2-17-458 p. 15 selgitanud, et kui hageja töötas täistööajaga (sh summeeritud tööaja arvestuse korral), kuid kostja ei kindlustanud teda tööga sellises ajalises mahus, võib kostja kohustus maksta töötasu aja eest, mil hageja tööd ei teinud, tuleneda nt TLS §-st 35. See säte näeb ette kohustuse maksta töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale keskmist töötasu. TLS § 35 ei võimalda nö ooteajal kohaldada väiksemat töötasu määra, kui tööandja peab maksma töötajale töö tegemise eest. Samuti ei ole selle sätte järgi oluline, kus töötaja tööd oodates viibib. Kolleegium selgitab, et kui hageja töötas täistööajaga (sh summeeritud tööaja arvestuse korral), kuid kostja ei kindlustanud teda tööga sellises ajalises mahus, võib kostja kohustus maksta töötasu aja eest, mil hageja tööd ei teinud, tuleneda nt TLS §-st 35. See säte näeb ette kohustuse maksta töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale keskmist töötasu. TLS § 35 ei võimalda n-ö ooteajal kohaldada väiksemat töötasu määra, kui tööandja peab maksma töötajale töö tegemise eest. Samuti ei ole selle sätte järgi oluline, kus töötaja tööd oodates viibib. TLS § 37 lg 1 kohaselt kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav. 11.5.Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 91 “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi VVM 91/2009) § 3 lg 2 tulenevalt: Hüvitise maksmiseks majanduslikul põhjusel töölepingu ülesütlemisel või sellest vähem etteteatamisel vähendatakse keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu ja töötasu nende tööpäevade ja töötasu võrra, millal töötaja töötasu vähendati „Töölepingu seaduse” § 37 alusel. Käesoleval juhul on tööandja ise teavitanud 24.03.2020 kõiki töötajaid 30% töötasu vähendamisest alates 08.04.202017 Seega on hageja saanud TLS § 37 alusel vähendatud töötasu põhjusel, et Eesti Vabariigis kehtestati COVID-19 pandeemiast tulenevalt eriolukord. Üldteada asjaoluks on, et perioodil 12. märtsist kuni 17. maini 2020 kehtis Eestis eriolukord, sealhulgas kohaldati toetusmeetmeid ettevõtlusele ja kompenseeriti erakorraliste riiklike toetustega töötajatele töötasu ja leevendati toetustega COVID-19 mõju ettevõtlusele. 11.6.Käesoleval juhul kohtu ette toodud vaidluse asjaoludest nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et tegemist oli eriolukorraga, millest tulenevalt

2-20-17402 sai hageja riiklikku toetust eriolukorrast tuleneva palgakaotuse eest. Vaidlust ei ole ka selles osas et hageja ja kostja töösuhe jätkus eriolukorra ajal ja peale seda. Töötasu vähenemine ei tulenenud antud olukorras töötajast. Tulenevalt TLS § 35 on tööandja töösuhte ajal kohustatud töötajale tööd andma ning töö puudumisel tasuma keskmist töötasu aja eest mil töövõimeline ja töö tegemiseks valmis olev töötaja tööd ootab. Seega oli tööandja tegelikult kohustatud töötasu tasuma keskmises määras. Kohus märgib, et lähtudes TLS §-st 37 mille kohaselt keskmise tööpäevatasu arvestamisel VVM 91/2009 § 3 lg 2 järgi vähendatakse keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu ja töötasu nende tööpäevade ja töötasu võrra, millal töötaja töötasu vähendati „Töölepingu seaduse” § 37 alusel. Seega esineb TLS §37 toodud alus välistada kostja poolt vähendatud ja riikliku meetmega kompenseeritud kuusissetulek keskmise kuu töötasu arvestusest, millest kohus lähtub hüvitise arvestamisel. 11.7.Samas, kohus rõhutab, et kostja ei ole kohtule sõltumata kohtu selgitustest, et kostja on kohustatud oma vastuväiteid tõendama, esitanud ühtegi omapoolset tõendit hageja palga suuruse, selle ajutise vähendamise või palgaarvestuse kohta. Kostja on oma vastuväidetes esitanud üksnes paljasõnalised, hageja esitatud andmetest lähtuvad kalkulatsioonid. Sealjuures on kostja ise jätnud arvesse võtmata enese poolt ajutiselt TLS § 37 alusel töötasu vähendamise. Ka kohtuistungil 18.05.2021 ei suutnud kostja nimetada hageja töölepingus kokku lepitud konkreetset palganumbrit18 ning ei ole omalt poolt esitanud ühtegi tõendit, millest kohus saaks hageja keskmise palga arvestamisel täiendavalt lähtuda. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Hageja on kontoväljavõtetega tõendanud et tavaoludes on tema netopalk olnud ca 1500 eurot, ning brutopalk 1700 eurot. Kohus lähtub hageja keskmise kuu töötasu kindlaksmääramisel hageja arvestustest ja seda tõendavast kontoväljavõttest. Seega on kohus seisukohal, et hageja hüvitise määramiseks on hageja keskmine brutopalk 1700 eurot kuus. Kohus märgib, et kaudselt tõendab hageja väidet 1700 euro (bruto) suurust keskmist palka ka hagejale eriolukorra ajal makstud erandkorras riiklik toetus töötasu kompenseerimiseks, millega riik toetas üheaegselt nii töötajat sissetuleku kaotuse korra kui ka tööandjat, kellel olnuks tulenevalt TLS § 35 kohustus töötajale tagada ka eriolukorra ajal keskmine palk.