Määruse tegemise aeg ja koht 07. jaanuar 2022 Tallinn Tsiviilasi
Moraga OÜ avaldus Tallinn, Lõime tn 20 korteriühistu vastu kahjuhüvitise ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1607,04 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Moraga OÜ (registrikood 12615579), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni Puudutatud isik: Tallinn, Lõime tn 20 korteriühistu (registrikood 80182143), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov
Viimane ärakuulamise aeg
13. detsember 2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus osaliselt.
2.Mõista Tallinn, Lõime tn 20 korteriühistult Moraga OÜ kasuks välja 1435,36 eurot.
3.Mõista Tallinn, Lõime tn 20 korteriühistult Moraga OÜ kasuks välja 1435,36 eurolt arvestatud viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.08.2020 kuni kohustuse täitmiseni.
Rahuldada Moraga OÜ avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, määrata Moraga OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 2771,60 eurot ja mõista see Tallinn, Lõime tn 20 korteriühistult Moraga OÜ kasuks välja. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
Avaldaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Moraga OÜ esitas 28.08.2020 Harju Maakohtule avalduse Tallinn Lõime tn 20 korteriühistu vastu, milles palub mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 1488 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates avalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
2.Avalduse kohaselt kuulus avaldajale kuni 21.02.2020 kaasomandiosa Lõime 20–X korteriomandist. 19.07.2019 toimunud remondi käigus tuvastas avaldaja, et korteriomandil puudub osaliselt lagi ja pööningul põrand. Pööningu palktala oli täielikult läbi mädanenud ja võis iga hetk korterisse kukkuda. Korteriomandi peal asuv pööning on Tallinn Lõime tn 20 kõigi korteriomanike kaasomandis.
3.Avaldaja võttis 19.07.2019 ühendust korteriühistuga nii telefonitsi kui e-posti teel, et leida olukorrale lahendus, kuid tulutult. Avaldaja nõudis, et kaasomandisse kuuluv pööningu põrand korrastataks selliselt, et see ei kahjustaks tema korteriomandi kasutamist. Telefonilt selgitati, et kuna avaldaja ise ostis katkise laega korteri, ei ole see korteriühistu mure ja soovitati suhelda korteriühistu juhatuse liikme O K. Avaldaja saatis 21.07.2019 aadressil xxx uue e-kirja koos fotodega, milles selgitas toimunut. 26.07.2019 saatis avaldaja järgmise kirja, milles palus temaga kontakteeruda, et leida ühine lahendus pööningu põranda toestamiseks. Avaldaja hoiatas, et kui korteriühistu temaga ei kontakteeru on ta sunnitud tööd ise teostama ja nõuab tekkinud kulutused korteriühistult sisse. Korteriühistu avaldaja kirjadele ei vastanud ja jättis täitmata põhikirjast ja seadusest tuleneva kohustuse teha parandustööd, et vältida omandi kahjustumist.
4.Avaldaja toestas ja taastas remonditööde käigus korteriomandi lae ja pööningu põranda. Tegemist oli asja säilitamiseks vajalike töödega. Avaldaja kandis remonditöödega seotud kulutusi 1488 eurot. Korteriühistu liikmed tutvusid teostatud töö etappide ja tulemusega 06.08.2019. Korteriühistu oli tööde kvaliteedi ja teostamisega rahul. Korteriühistu juhatuse liikmed selgitasid, et aastad tagasi, kui katus oli vahetamata, kogunes pööningule vett, mille tagajärjel muutuski pööningu põrand pehmeks ja vajus osaliselt sissepoole.
5.Avaldaja väljastas 31.08.2019 teostatud tööde eest arve 1488 eurot maksetähtajaga 14.09.2019. Arve on tasumata. 01.11.2019 avaldas korteriühistu, et on nõus tasuma 600 eurot, kuid ei ole ka seda tasunud. Avaldaja võõrandas 21.02.2020 korteriomandi N OÜ-le, kellele läksid üle ka avaldaja õigused. N OÜ loovutas oma õigused avaldajale. Puudutatud isiku vastuväited
6.Puudutatud isik palub jätta avalduse läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
7.Avaldaja ei ole korteri nr X omanik. Tegemist on korteriomaniku poolt avaldajale loovutatud nõudega. Seega ei ole tegemist hagita menetluses läbi vaadatava asjaga. Avaldaja sai korteri kaasomanikuks 05.08.2019 ja korteri lagi oli sellel ajal defektideta. Seega ei olnud avaldaja väidetavate tööde teostamise ajal korteriühistu liige. Tegemist on seega hagimenetluses läbivaadatava asjaga ja avaldus tuleb jätta läbi vaatamata.
8.Avaldaja saatis kõik oma kirjad korteriühistu juhatuse liikme O. K aadressile xxx. Viimane viibis aga 16.07.2019 – 04.08.2019 suvepuhkusel välismaal. Avaldaja pidi mõistma, et tegemist on suvepuhkuste ajaga ja ootama korteriühistu vastust mõistliku aja jooksul, nt vähemalt 30 päeva. Tööde teostamine vastust saamata oli ennatlik ja omavoliline. Igal juhul ei saanud avaldaja, kes ei olnud korteri omanik, ühistule mingeid nõudeid või avaldusi esitada ja juhatus ei pidanud neile reageerima.
9.Tegemist ei olnud ootamatult tekkinud avariiolukorraga. Kandekonstruktsioonide vahetamise vajadus ja ulatus tuli tuvastada ekspertiisiga ja otsustada korteriühistu üldkoosolekul. Avaldaja ostis korteri enampakkumisel kiirkorras remondi teostamise ja edasimüümise eesmärgil ja püüab avalduse esitamisega vähendada kantud kulusid. Avaldaja tegutses omakasupüüdlikel motiividel, mitte kaasomanike või korteriühistu huvides. Avaldaja väidetavalt teostatud tööd on mõttetud. Kui katuse kandekonstruktsioonide ekspertiisi käigus ilmneb, et vaja on vahetada kogu katusekonstruktsioon, tuleb avaldaja poolt väidetavalt teostatud tööd teha uuesti.
10.Korteriühistu juhatuse liige rääkis 2019.a juuli lõpus augusti alguses avaldajaga telefoni teel ja teavitas avaldajat, et juhatuse liige tuleb puhkusel tagasi 05.08.2019 ja on valmis pärast seda avaldajaga asjaolude väljaselgitamiseks kohtuma. 05.08.2019 toimunud kohtumisel selgus, et korteri nr X lagi on laeplaatidega kaetud ja mingeid kahjustusi ei ole. Puudutatud isikul ei olnud võimalust väidetavatele töödele eelnenud olukorraga tutvuda, ega tutvuda ka kaetud töödega. Ühtegi dokumenti töö teostamise ja selle vajalikkuse kohta ei ole korteriühistule esitatud.
11.Avalduses loetletud tööd ei olnud kaasomandi osa säilimiseks vajalikud, tööde teostamine on ebatõenäoline ja tõendamata (puuduvad projektid, teostusjoonised, ehitusteatis või luba, kaetud tööde aktid), töid ei kooskõlastatud puudutatud isikuga ja need on avalik-õiguslikult ebaseaduslikud. Tööde ja materjalide mahud on ülepaisutatud. Tõele ei vasta väide, nagu oleks tööd olnud vajalikud kandekonstruktsioonide toetuspinna ebapiisavuse ja kandekonstruktsioonide mädanemise tõttu. Seda võib hinnata üksnes ekspert. Elamu kandekonstruktsioonide vahetamist võib teostada ainult vastavat tegevusluba omav ehitusettevõte. Tööd teostas avaldaja ise, kellel sellist tegevusluba ei ole.
12.Avaldaja nõuab hüvitist pööningu põranda toestamise ja avaldaja korteri lae taastamise eest. Pööningu põranda toestamine ei olnud pööningu põranda säilitamiseks vajalik. Korterilae kipsplaadid on korteri siseviimistlus, mille taastamine ei kuulu kaasomanike ega korteriühistu kohustuste hulka. Avaldaja nõuab ka enda tehtud tööde eest tasumist, kuid korteriühistu ei ole neid töid vajanud, tellinud ega heaks kiitnud. Töötajatele töötasu tasumist ja selle suurust ei ole avaldaja tõendanud. Ühtegi kuludokumenti avaldaja ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud avalduse, sellele esitatud vastuse ja asja materjaliga, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lahendab kohus hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega.
15.Avaldaja nõuab käesolevas asjas korteriühistult kaasomandile tehtud kulutuste hüvitamist. Avaldaja nõue võiks kuuluda rahuldamisele KrtS § 37 lg 1 alusel, mille kohaselt on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist.
16.Kohus ei nõustu puudutatud isikuga, et avaldajal ei ole õigust nõuda kaasomandile tehtud kulutuste hüvitamist põhjusel, et ta ei olnud kulu kandmise ajal kinnistusraamatu andmetel veel asja omanik. Avalduse kohaselt kandis avaldaja kaasomandi säilitamisega seotud kulusid pärast kinnisasja müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimist, kuid enne kinnistusraamatu kande tegemist. Nimelt avastas avaldaja 19.07.2019 remondi käigus, et korteriomandil puudub osaliselt lagi ja pööningul põrand, pööningu palktala oli täielikult läbi mädanenud ja varisemisohtlik. Pärast seda proovis avaldaja kontakteeruda korteriühistuaga, kuid kuna see ei õnnestunud, hakkas avaldaja töödega pihta. 21.09.2021 ärakuulamisel selgitas avaldaja, et tööd said valmis 05.08.2019. Asjas esitatud dokumentaalsete tõendite kohaselt on kulud, mille hüvitamist avaldaja nõuab, kantud perioodil 23.07.2019 – 04.08.2019 (tl 63 – 63 pöördel ja 65 – 66 pöördel). Kinnistusraamatu andmetel kanti avaldaja kinnisasja 1⁄2 mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse 17.07.2019 kinnistamisavalduse alusel 05.08.2019 (tl 21). Arvestades asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 sätestatut, sai avaldaja korteriomanikuks seega 05.08.2019.
17.Kohus leiab, et avaldaja nõue on KrtS § 37 lg 1 alusel võimalik hoolimata sellest, et ta ei olnud tööde tegemise ajal veel kinnistusraamatusse omanikuna kantud. Kinnisasja 17.07.2019 notariaalse ostu-müügilepingu kohaselt ostis avaldaja 1⁄2 mõttelise osa Lõime 20-X korteriomandist (tl 49 – 54). Lepingu punktis 4.1 leppisid müüja ja ostja kokku, et lepingu eseme otsene valdus antakse ostjale üle samal päeval pärast lepingu sõlmimist, s.o 17.07.2019. Seega tegi avaldaja vaidlusalused tööd kinnisasja senise omaniku nõusolekul ja kulutuste hüvitamise nõue sai tekkida isikul, kes oli kulude tegemise ajal korteri omanik. Mistahes korteriomandist tulenevad nõuded, sh käesolevas asjas vaidluse all olevate kaasomandi säilitamiseks tehtud kulude hüvitamise nõue, läks KrtS § 43 lg 1 alusel koos korteriomandi üleminekuga üle asja uuele omanikule, s.o avaldajale ja kaasomanikule OÜ T. Viimane kinnitas et on loovutanud avaldajale kõik võimalikud kaasomandi osa parendamise ja taastamise kulutuste nõuded (tl 87). Avaldaja ja OÜ T võõrandasid korteri 21.02.2020 N OÜle, kes on kinnistusraamatu andmetel korteri omanik alates 28.02.2020 (tl 21). N OÜ loovutas korteriomandi lae ja pööningu põranda kahjustuste
kõrvaldamisega kaasnenud kahju hüvitamise nõude summas 1488 eurot koos sellega kaasneva viivise nõudega avaldajale (tl 32).
18.Avaldaja esitatud nõue on olemuselt korteriomaniku nõue teiste kaasomanike vastu, mille lahendamine on ette nähtud hagita menetluses. Kohus leiab, et nõude olemust ei muuda asjaolu, et korteriomanik tegi tööd ja kandis kulud küll pärast notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimist ja kinnistusraamatu kande tegemiseks tahteavalduse andmist senise omaniku nõusolekul, kuid enne, kui kinnistusosakond jõudis omandi muudatuse kohta registrikande teha. Avaldaja omandas nõude korteriomandi omandamisega. Samuti ei muuda avaldaja nõuet asjaolu, et avaldaja on esitatud nõude omandanud loovutamise teel asja uuelt omanikult. Avaldajal on seega õigus nõuda KrtS § 37 lg 1 alusel korteriühistult kaasomandi eseme säilitamiseks kantud vajalike kulutuste hüvitamist ja selline nõue tuleb lahendada hagita menetluses (vt selle kohta nt Riigikohtu 22.04.2020 määrus nr 2-19-19561). Aluseid avalduse läbi vaatamata jätmiseks ei esine. Kohus selgitab vastuseks puudutatud isiku väidetele ka seda, et isegi, kui avaldaja oleks valinud vale menetlusliigi, s.t hagita menetluse hagimenetluse asemel, ei oleks tegemist avalduse läbivaatamata jätmisega alusega. Samuti ei oleks asja vales menetlusliigis lahendamine iseenesest menetlusnormi oluline rikkumine.
19.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
20.Pooled ei vaidle selle üle, et avaldaja ei saanud tööde tegemiseks teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekut, kuigi ta pöördus korteriühistu poole ajavahemikus 19.07.2019 – 26.07.2019 registrijärgsel e-posti aadressil ja telefoni numbritel korduvalt (kirjad ja pöördumised tl 23 – 24 pöördel ja 27 – 28). Pooled vaidlevad selle üle, kas avaldajal oli vaidlusaluste tööde tegemiseks nõusolekut vaja, s.t kas ta pidi selle ära ootama.
21.Kohus selgitab, et KrtS § 37 lg 1 alusel nõude esitamine ei eelda korteriühistu või teiste korteriomanike nõusolekut, s.t vajalik ei ole ka üldkoosoleku otsus. Vastupidi, viidatud sätte kohaselt on korteriomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke kulutusi ilma teiste nõusolekuta. Puudutatud isiku väide, nagu oleks hea usu põhimõttest tulenevalt tulnud ära oodata korterühistu seisukoht ja üldkoosoleku otsus, on vastuolus KrtS § 37 lg 1 mõttega.
22.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 kohaselt loetakse vajalikuks sellised esemele tehtud kulutused, millega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Vajalike kulutuste tegemisel tuleb lähtuda eelkõige korteriomanike huvidest ja vältida põhjendamatute kulude tegemist.
23.Kohus leiab, et tegemist oli kaasomandi säilitamiseks vajalike kuludega. Vaidlusaluses korteris oli ripplagi, mille avamisel ilmnes, et pööningu ja lae sisselangemist oli proovitud vältida penoplastist plaadi lakke liimimisega (foto tl 56). Lae sisselangemist hoidis ära vaid korteri lakke paigaldatud ripplae sõrestik (foto lk 57). Fotodelt nähtub, et lagi oli ära vajunud ja toetus vaid sõrestikule. Korteri müügilepingu p 2.1.5 kohaselt vajas korter kapitaalremonti, sh oli märgitud, et eluruumis on vaja paigaldada lagi. Avaldaja asuski pärast korteri ostmist tegema remonti ja ripplae, sh selle sõrestiku eemaldamisel vajus lagi osaliselt korterisse sisse (fotod tl 58 – 59). Halvas seisus oli aga ka ülejäänud osa laest, mis oli samuti ära vajunud (foto tl 61). Fotodelt nähtub, et laeosa on sisse vajunud. Lae/põranda talad on mädanenud ja osaliselt
ära vajunud, endine lagi on osaliselt niiskuskahjustustega, millele viitavad ulatuslikud hallituslaigud (fotod tl 22– 22 pöördel ja 59 pöördel – 60). Et lagi on saanud niiskust, st sellel olid ka niiskusest tingitud kahjustused – pehkinud talad ja hallitus, kinnitab korteri endise omaniku S V selgitus selle kohta, et katuse remontimise ajal voolas laest tuppa vett, kuid sellele keegi ei reageerinud ja hoolimata pöördumisest jäi kõik nii nagu oli (tl 55). Pärast ripplae eemaldamist jäi avaldaja korteri lakke auk (fotod tl 22– 22 pöördel ja 59 pöördel – 60), s.t et ühtlasi puudus ka pööningu põrand.
24.Väide, nagu ei oleks tegemist olnud olukorraga, kus lagi oleks kellelegi pähe kukkunud ja et midagi avaldaja korterisse üldse ei vajunudki, on vastuolus avaldaja poolt olukorra kohta esitatud fotodega, millelt nähtub, et lagi kukkus alla. Lagi ei oleks saanud alla kukkuda, kui pööningul asuvad talad oleksid olnud korras. Avaldaja selgituste kohaselt viibis ta varisemise ajal ka ise korteris, s.t tegemist oli ohtliku olukorraga. Samuti on esitatud tõenditega vastuolus väide, nagu oleks alla kukkunud üksnes avaldaja enda lae krohv või mõni lahti monteeritav osa. Avaldaja korteril puudus lagi ja pööningul osaliselt põrand. Ühtegi tõendit oma väidete kinnitamiseks puudutatud isik ei esitanud. Seisukoht, nagu välistaks nõude rahuldamise see, et pööningu põrand vajus avaldaja korterisse pärast seda, kui avaldaja ise asus tegema korteris remonti ja eemaldas vana ripplae, ei ole õige. Avaldaja ei pidanud jätma ära vajunud lage korda tegemata selleks, et toestada varisemisohtlikku pööningu põrandat vana ripplae konstruktsiooniga. Väide, nagu oleks avaldaja soovinudki madalamat lage, kuna siis on mugavam lambipirni vahetada, on eluliselt arusaamatu, kuid ka tõendamata. Samas on väide ka asjakohatu, kuna käesolevas asjas ei ole vaidluse all mitte korteri lagi, vaid varisemisohtlik pööningu põrand. See, kas konkreetsed tööd on avalik-õiguslikult õigesti vormistatud või mitte, ei mõjuta aga käesoleva asja lahendust.
25.Avaldaja korraldas seejärel järgmiste tööde tegemise: eemaldati sisselangenud lagi/põrand, puhastati ümbrus lahtisest materjalist, praht utiliseeriti; ava täideti ehitusvillaga; vill kaeti tuuletõkkeplaadiga; avad tihendati montaaživahuga; kaeti ehituskilega; lae alla seintele ehitati horisontaalne prussidest vöö, mis kinnitati kruvidega ja toestati vertikaalsete prussidega; horisontaalsele vööle ehitati konstruktsioon/sõrestik; puitkonstruktsiooni kohale paigaldati esimene kiht niiskuskindlaid plaate (pööningu põrand) ja kinnitati puitkonstruktsiooni külge. Tööd teostas A K OÜ (tl 86). Avaldaja esitatud fotodelt nähtub, et avaldaja on paigaldanud ehituskile, tõstnud tõstukiga plaadid lakke ja toestanud selle horisontaalse puitkarkassi külge paigaldatud vertikaalsete prussidega (tl 61 pöördel – 62). Nimetatu nähtub ka avaldaja poolt 13.12.2021 esitatud videofailidelt (kättesaadavad elektrooniliselt digitoimikusdtl 149 – 150).
26.Kohus ei nõustu puudutatud isiku vastuväidetega videofailidele. Nimelt väidab puudutatud isik, et puuduvad andmed selle kohta, mis aadressil asub ruum, millest on video tehtud. Vastuväited on sisustamata ja tõendamata. Puudutatud isik ei toonud esile ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada, et video oleks tehtud mõnest muust, kui vaidlusalusest Lõime 20-X korterist. Videote ja avaldaja poolt esitatud fotode võrdlemisel seda järeldada ei saa. Seda, et fotod oleksid tehtud mõnest muust, kui vaidlusalusest ruumist, ei ole puudutatud isik väitnud.
27.Kohus ei nõustu puudutatud isikuga, nagu oleks tegemist olnud üksnes korterisiseste töödega, mis teisi korteriomanikke ei puuduta. Avaldaja ei nõua korteri laega seotud tööde hüvitamist, vaid pööningu põranda toestamisega seotud tööde hüvitamist, s.o kulu prussidele, toestusplaatidele ja materjalidele ning tööriistadele, mis olid vajalikud töö tegemiseks, samuti töö vahendite transportimiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et avaldajale kuulub kõige ülemise korruse korter, mille kohal on elamu pööning. Seega on avaldaja korteri lagi ühtlasi ka pööningu põrandaks. Tööd olid seega vajalikud selleks, et takistada pööningu põranda edasist vajumist
avaldaja korterisse. Kohus selgitab, et eriomandi ese on ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa esemeks (KrtS § 4 lg 4). Eriomandi esemeks ei ole hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires (KrtS § 4 lg 3). Seega ei kuulu pööningu põrand eriomandi koosseisu ja see on koos pööninguga korteriomanike kaasomandis. Kaasomandiosa korrashoiu eest vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt.
28.Avaldaja selgitas, et sai korteri siseselt teha vaid suuremate kahjustuste vältimiseks lae ja pööningu põranda toestamise tööd, kandekonstruktsioone ei muudetud. Tegemist ei olnud üksnes avaldaja korteri lae jaoks ripplae ehitamisega, nagu väidab puudutatud isik. Avaldaja tõendas, et ta paigaldas pööningu põranda toestamiseks plaadid ja uue laekonstruktsiooni ehitamine oli vajalik toestusplaatide üleval hoidmiseks. See nähtub nii asjas esitatud fotodelt kui ka videotelt – pööningu põrandat toestavaid plaate hoiavad üleval vertikaaltalad, mis on kinnitatud horisontaaltaladele. See, et avaldaja pidi ehitama oma korteri lae uue konstruktsiooni alla, oli tulenevalt asjaoludest paratamatu. Oma lae ehitamisega seotud kulude hüvitamist avaldaja aga ei nõua. Puudutatud isiku väited selle kohta, nagu oleks avaldaja kandekonstruktsioone muutnud, ei ole õiged. Seda ei ole avaldaja käesolevas menetluses väitnud ja see ei nähtu ka asjas esitatud tõenditest. Avaldaja tõi esile ja tõendas, et töö, mille tegemise ja millega seotud materjali hüvitamist avaldaja nõuab, seondub pööningu põranda toestamisega, s.t selle edasise vajumise tõkestamisega.
29.Kohus leiab, et avaldaja tehtud tööd, s.o osaliselt juba alla kukkund pööningu põranda ja muus osas ära vajunud põranda toestamise tööd olid vajalikud kaasomandi eseme säilitamiseks. Tööd ei olnud teiste omanike seisukohast mõttetud, nagu leiab puudutatud isik, kuna lae edasine vajumine ja võimalik sisse kukkumine kahjustab kaasomandi eset ja võib kaasa tuua selle hävimise. Samuti on ära vajunud ja osaliselt sisse kukkunud pööningu põrand ohtlik. Väide, nagu ei oleks pööningu põranda toestamine olnud põranda säilitamiseks vajalik, on sisustamata ja arusaamatu. See, et korteriomanikel tuleb edaspidi renoveerida kogu pööningu põranda konstruktsioon, ei muuda avaldaja töid mõttetuks. Avaldaja tehtud tööd aitavad kaasa kaasomandiosa säilimisele ja edasise kahju tekkimise vältimisele seni, kuni korteriomanikud leiavad võimaluse korrastada kogu pööning.
30.Eeltoodu tõttu ei anna kohus hinnangut poolte väidetele selle kohta, kas ja kui kaua oleks avaldaja pidanud veel ootama puudutatud isikult vastust oma pöördumistele ja millisel põhjusel puudutatud isik päringutele ei vastanud, kuna see ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kuna tegemist oli asja säilitamiseks vajalike töödega, ei olud avaldajal KrtS § 37 lg 1 tulenevalt tööde tegemiseks puudutatud isiku või teiste korteriomanike nõusolekut vaja. Eeltoodu tõttu ei ole õiged ka puudutatud isiku väited, nagu oleks avaldaja pidanud ootama üldkoosoleku korraldamist, ekspertiisi läbiviimist ja hinnapakkumiste võtmist. Samuti ei ole asjakohased etteheited selle kohta, et avaldaja ei asunud tervet pööningut parandama või ümber ehitama.
31.Puudutatud isiku viide KrtS § 37 lg-le 3 ei mõjuta avaldaja nõuet puudutatud isiku vastu. Viidatud sätte kohaselt, kui kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulude kandmine ei ole kehtiva majanduskava alusel võimalik, kohaldatakse KrtS § 41 lg 4 sätestatut, s.t korteriühistu juhatus on kohustatud koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike erakorralise üldkoosoleku uue majanduskava kehtestamiseks. Nimetatu reguleerib seega korteriühistu juhatuse kohustusi tagamaks, et eseme säilitamiseks vajalikud kulud saaksid
kantud, kutsudes selleks vajadusel kokku erakorralise üldkoosoleku. Nimetatust ei tulene, et korteriomanik peab enne tööde tegemist ootama ära üldkoosoleku otsuse. Selline seisukoht on vastuolus sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatuga.
32.Avaldaja nõuab puudutatud isikutelt järgmiste tema poolt soetatud materjalide kulu, kokku 480 euro hüvitamist (29.10.2021 menetlusdokument): - pruss 50×100×4200 15tk × 7,50 eurot + km = 135 eurot - pruss 50×100×3000 7tk × 4,50 eurot + km = 37,80 eurot - pruss 50 × 100 × 3000 7tk × 4,50 eurot +km = 37,80 eurot - niiskuskindlad plaadid 1830 × 2750mm 9tk kokku 41 eurot - plaaditõstuki rent 4 päeva × 7,50 eurot + km = 36 eurot (tõstuk renditi 23.07.2019. toestamistööd kestsid 3 päeva 24 – 26.07.2019. Tõstukit kasutati ka 2 päeva hiljem kipsplaatide paigaldamiseks lakke) - kruvid, nurgad, poldid jms kulumaterjal 181,98 eurot; - materjali ja plaaditõstuki rendiga seotud kütusekulu 10,43 eurot.
33.Lisaks kulus vaidlusaluses korteris juulis 2019 tehtud töödele kokku 6000 eurot, mille kohta esitas tööd teostanud A K OÜ kaasomanikele, avaldajale ja T OÜ- le arved (tl 63 ja 63 pöördel). Arvetel antud kinnituste kohaselt on need makstud. A K OÜ selgituste kohaselt teostati töid ajavahemikus 19.07.2019 – 05.08.2019. Remondi käigus tuvastati, et korteri lae osa on kahjustunud ja tuleb välja vahetada. Kahjustatud lae eemaldamine ja selle asendamine moodustas töö ja materjali mahust umbes 30%, s.o 1800 eurot (tl 64). Avaldaja nõuab puudutatud isikult kokku 1488 euro tasumist, mille kohta esitas puudutatud isikule 31.08.2019 ka arve (tl 29). Arve kohaselt oli pööningu põranda teostamine ja lae taastamise töö kulu 1008 eurot (72 tundi hinnaga 14 eurot tund) ning materjalija transpordikulu 480 eurot.
34.Prussidega seotud kulude kandmist tõendavad 23.07.2019 Espak ehituspoe kaardimakse kviitungid (tl 65). Kviitungite kohaselt on aga avaldaja kandnud 15, 7 ja 7 prussi ostmisega seotud kulusid mitte 210,60 eurot, nagu ta väidab (135 + 37,80 + 37,80), vaid 157,95 eurot (129,60 + 28,35). Avaldaja selgitas 13.12.2021 ärakuulamisel, et puidust prussidest ehitati uus vöö ja sõrestik, millele kinnitatud vertikaalprussid hoiavad kinni niiskuskindlaid lamineeritud pööningu põrandat toestavaid plaate. Avaldaja selgitas, et tasus plaatide eest sularahas arveta. See, et pööningu põrandat toestavad plaadid on paigaldatud, nähtub asjas esitatud fotodelt ja videotelt. Nende plaatide paigaldamiseks rentis avaldaja 23.07.2019 R B AS-lt plaaditõstuki (tl 65 ja 66). Plaaditõstuk renditi küll 6 päevaks, kuid kuna seda kasutati 2 päeva ka muude tööde tegemiseks, nõuab avaldaja 4 päevaga seotud kulu hüvitamist. Kohus leiab, et asjaolu, et R B AS on üleandmise-vastuvõtu akt/rendilepingusse märkinud ehitusobjekti koodiks Betooni 26, ei välista avaldaja nõude rahuldamist. Avaldaja esitatud fotodega on tõendatud, et plaaditõstukit kasutati vaidlusaluses korteris tööde tegemisel (tõstuk nähtub tl 61 pöördel esitatud fotolt). Asjaolu, et avaldajal võis olla teine objekt ka Betooni tänaval, seda ei muuda. Puudutatud isiku vastavad vastuväited on tõendamata ja hüpoteetilised. Avaldaja kulu 181,98 euro kandmist tõendab Bauhof Lasnamäe kaupluse 23.07.2019 kviitung, mille kohaselt ostis avaldaja ehituskile, montaaživahtu, kasikile, klambripüstoli, puidukruve, vahupüstoli, naelutusnurgad, ruberoidi ja kivivilla (tl 66 pöördel). Kulu kütusele 10,43 eurot kinnitab Alexela 23.07.2019 kaardimakse kviitung (tl 65). Kohus leiab, et kütusekulu on osa tööde tegemiseks vajalikest kuludest, kuna soetatud materjal, eriti suuremõõtmeliste prusside ja plaatide toimetamiseks poest ehitusobjektile on transport vajalik. Muudel kviitungitel kajastatud kulude hüvitamist avaldaja ei nõua (Maxima arve, Jäätmejaama arve, Ramirent arve muus osas, peale plaaditõstuki) ja kohus neile hinnangut ei anna.
35.Kokku on avaldaja kandnud töödega seoses otseseid kulusid seega 427,36 eurot. Eeltoodule lisandub 1008 eurot, mille hüvitamist nõuab avaldaja seoses asjaoluga, et töid teostas A K OÜ. Avaldaja selgitas, et arvestas A K OÜ poolt esitatud arvest maha sellised kulud, mis tal oleks tulnud nagunii kanda ja esitas korteriühistule arve, mis puudutas ainult toestamisega seotud töid (29.10.2021 menetlusdokument ja 21.09.2021 ärakuulamise protokoll). Avaldaja selgitas, et võttis aluseks arvestuse mille kohaselt tegi toestamistöid 3 töötajat 3 päeva, s.o kokku 72 tundi, tunnihinnaga 14 eurot. Nimetatud on kooskõlas ka avaldaja poolt puudutatud isikule esitatud arvega (tl 29). Kokku on avaldaja kaasomandi eseme säilitamiseks vajalik kulu seega 1435,36 eurot (427,36 + 1008).
36.Puudutatud isiku väide, et tööde ja materjali mahud on ülepaisutatud, on üldsõnalised, sisustamata ja tõendamata. Avaldaja on esitanud oma nõude aluseks olevad asjaolud, neid põhjalikult selgitanud ja esitanud oma väidete kinnitamiseks ja kulude tegemise kohta ka tõendid. Puudutatud isiku vastuväited on üldsõnalised, otsitud ja tõendamata. Puudutatud isik ei ole oma vastuväidete kinnitamiseks või avaldaja esitatud väidete ja tõendite ümber lükkamiseks esitanud käesolevas menetluses mitte ühtegi tõendit, kuigi puudutatud isikut esindas lepinguline esindaja.
37.Avaldaja nõue tuleb seega rahuldada osaliselt ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1435,36 eurot. Lisaks põhivõlale nõuab avaldaja ka viivise tasumist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli 0,0%. Seadusjärgne viivisemäär on alates 01.07.2016 olnud 8% aastas.
38.VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neil nõuda viivis alates kulutuste tegemisest. TsMs § 367 kohaselt võib avaldaja nõuda viivise väljamõistmist edasiulatuvalt kuni kohustuse täitmiseni. Avaldaja nõuab viivist alates hagi esitamisest 28.08.2020 kuni kohustuse täitmiseni.
39.Kuna avaldaja põhinõue on põhjendatud, on põhjendatud ka viivise nõue. Puudutatud isik ei esitanud viivisenõudele vastuväiteid. Kohus rahuldab avaldaja viivisenõude ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.08.2020 kuni kohustuse täitmiseni.
40.Käesolevas määruses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
41.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et
menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Viidatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (Riigikohtu 07.10.2020 määrus nr 2-18-11359 p 14).
42.Kohus võtab menetluskulude jaotamisel arvesse, et avaldaja nõue rahuldatakse 96,50% ulatuses põhjusel, et kohus tuvastas hagita menetluse põhimõtteid järgides avaldaja nõude kontrollimisel, et avaldaja nõue ei ole 52,64 euro ulatuses põhjendatud. Avalduse osaline rahuldamata jätmine ei ole samas mõjutanud käesoleva asja lahendamist, s.t tegemist ei ole eraldiseisva nõudega, mille üle oleks olnud eraldi vaidlus ja mis oleks seetõttu tekitanud pooltele eraldi kulusid. Puudutatud isik avaldaja arvutuse ekslikkusele ise tähelepanu ei juhtinud. Arvestades neid asjaolusid ja avalduse rahuldamise ulatust, leiab kohus, et menetluskulud on õiglane jätta tervikuna puudutatud isiku kanda.
43.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3). Avaldaja palub määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 3174,80 eurot, s.o kulu õigusabile 3124,80 eurot ja riigilõivule 50 eurot. Puudutatud isik avaldaja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud.
44.Kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse hagita menetluse sätete alusel (Riigikohtu 15.02.2012 määrus nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus nr 3-2-1-65-13 p 14).
45.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2 17 10348 p 16).
46.TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Avaldajat esindas käesolevas menetluses vandeadvokaat kokku 21 tundi ja 42 minutit tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks). Avaldaja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
47.Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja avaldaja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et avaldaja esindaja tunnitasu määr on põhjendatud ja vastab turutingimustele.
48.Avaldaja 13.12.2021 menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotluse kohaselt tegi avaldaja esindaja menetluses järgmisi toiminguid: 16.09.2020 avalduse koostamine 4 tundi
36 minutit; 05.11.2020 puudutatud isiku vastuse analüüs ja vastuse koostamine 8 tundi ja 42 minutit, 20.09.2021 konsultatsioon kliendiga 1 tund, 26.10.2021 kohtunõude täitmine, tõendite kogumine 1 tund 48 minutit, 28.10.221 vastuse koostamine, kooskõlastamine, esitamine 1 tund 36 minutit, 24.11.2021 puudutatud isiku vastusega tutvumine, arutelu kliendiga 1 tund, 26.11.2021 vastus kohtule 2 tundi 24 minutit, 10.12.2021 menetluskulude nimekirja koostamine 36 minutit.
49.Kohus leiab, et taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt. 16.09.2020 menetlusdokumendi koostamise ajakulu on arvestades dokumendi sisu ja mahtu, samuti selle lisade arvu, põhjendatud. Samuti on põhjendatud ajakulu seoses puudutatud isiku vastuse analüüsimise ja sellele vastuse koostamisega. Kohus arvestab seejuures mõlema menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning avaldaja esitatud lisade mahtu. Samuti on põhjendatud ajakulu menetluskulude nimekirja koostamisele 36 minutit (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrus nr 2-18-7550 p 15).
50.Põhjendatud ei ole aga teiselt poolelt välja mõista 20.09.2021 ajakulu konsultatsioonile kliendiga. Kohus selgitab, et teiselt menetlusosaliselt ei ole põhjendatud välja mõista esindaja ja kliendi vahelise igasuguse suhtlusega seotud kulu (vt Riigikohtu 04.03.2020 määrus 2-1712857 p 20). Asja materjalist ei nähtu, et kliendiga konsulteerimine oleks antud menetlusstaadiumis olnud kliendi esindamise seisukohast eraldi vajalik.
51.Ajakulu 29.10.2021 menetlusdokumendile (26.10.2021 kohtunõude täitmine, tõendite kogumine, vastuse koostamine, kokku 3 tundi ja 24 minutit), on arvestades esitatud dokumendi sisu ja mahtu ning menetluse seisu põhjendatud 2 tunni ulatuses.
52.Puudutatud isiku 17.11.2021 vastusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine olid iseenesest vajalikud toimingud, kuid arvestades menetluse seisu ei ole selge vajadus arutelu järele kliendiga. Kohus on ülal märkinud, et põhjendatud ei ole välja mõista esindaja ja kliendi vahelise igasuguse suhtlusega seotud kulu. Kohus loeb nendele toimingutele kulunud põhjendatud ajaks, arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, kokku 3 tundi.
53.Kokku on avaldaja põhjendatud ajakulu seega 18 tundi ja 54 minutit (4 tundi 36 minutit + 8 tundi 42 minutit + 2 tundi + 3 tundi + 36 minutit). Avaldaja vajalik õigusabikulu on 2721,60 eurot (18 tundi 54 minutit × 120 eurot + 20%). Kohus leiab, et nimetatud ulatuses on õigusabikulud kooskõlas ka asja mahu ja vaidluse iseloomuga.
54.Lisaks palub avaldaja, et puudutatud isik hüvitaks avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2) ja tuleb avaldajale menetluskuluna hüvitada.
55.Kokku on avaldaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu seega 2771,60 eurot (2721,60 + 50), mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.