A M hagi R M vastu korteri kasutuseelise hüvitise saamiseks summas 13 118,72 eurot ja edasiulatuvalt 320 eurot kuus kuni kaasomandi lõpetamiseni 11 520 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistung Istungil osalenud isikud
Hageja: A M (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Oksana Sobko (Advokaadibüroo CLARUS; e-post [email protected]) Kostja: R M (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: Reet Vokk (RV Õigusbüroo OÜ; e-post [email protected]) 07.12.2021
hageja seaduslik esindaja K M, lepinguline esindaja Eve Selberg, kostja esindaja Reet Vokk
RESOLUTSIOON:
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista R Milt A Mi kasuks xxx korteri kasutuseelise hüvitisena perioodi aprill 2018 kuni aprill 2021 eest 13 118,72 eurot ja edasiulatuvalt 320 eurot kuus, kuni xxx korteri kaasomandi lõpetamiseni.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
4.Välja mõista R Milt A Mi kasuks menetluskulu 2550 eurot.
R Mil tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda A Mile menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Otsuse täitmise kord Resolutsiooni punktis 2 märgitud kasutuseelise hüvitis tuleb tasuda K Mi arvelduskontole xxx Swedbank AS-is.
Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.A M (hageja) ja R M (kostja) kaasomandis on korteriomand xxx. Hagejale kuulub 16/25 ja kostjale 9/25 kaasomandist.
2.Kaasomanike vahel ühtegi kokkulepet sõlmitud ei ole. Korterit kasutab kostja ainuisikuliselt. Hageja korterit ei kasuta ja ei ole seda kunagi teinud, kuna hagejal puudub korterisse reaalne juurdepääs ning teise korteriomanikuga puudub üksmeel ja läbisaamine. Kostja kasutab hagejale kuuluvat mõttelist osa korterist, ilma et hageja sellest mingit kasu saaks. Kostja kuritarvitab kaasomanike õiguseid ja seetõttu on hagejal õigus kostjalt nõuda AÕS § 71 lg 2 alusel kasutuseeliste hüvitamist.
3.Kasutuseelise väärtuse saab vastavalt TsÜS §-le 65 kindlaks määrata eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Korteri tururendi väärtuse eksperthinnangu kohaselt on koretriomandi ühe kuu kasutustasu, millele lisanduvad üürniku poolt tasutavad kõrvalkulud, järgmine: 1) 2018 – 572 eurot; 2) 2019 – 590 eurot; 3) 2020 – 500 eurot, esimene kvartal 590 eurot; 4) 01.01.2021-15.04.2021 – 500 eurot.
4.Seega on hagejale kuuluva 64% kaasomandi osa turupõhine üüri väärtus 2018 aastal 366,08 eurot (366,08x9=3294,72), 2019 aastal – 377,60 eurot (377,60x12=4531,2), 2020 aastal 377,60 eurot esimeses kvartalis 377,60 eurot ja II-IV kvartal 320 eurot (377,60x3+320x9=4012,80), 2021 aastal 320 eurot (320x4=1280). Kostja vastuväited
5.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et selle rahuldamiseks ei ole alust.
6.Kostja vastuse kohaselt sündis hageja xxx abielust K Maga. Hageja elab alates 2013 aastast alaliselt xxx.
7.Pooltele kuulus ühiselt korteriomand xxx, mille nad omandasid pärimise teel. Harju Maakohus määras 22.06.2012 tsiviilasjas nr 2-12-17797, et kostjal on õigus hageja seadusliku esindajana võõrandada xxx tn korter ja kohustati kostjat poolte ühisomandisse kuuluva kinnisasja, milleks on 4/6 kaasomandist s.o 4/6 mõttelist osa korteriomandist, Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx, katastritunnusega xxx, asukohaga xxx, võõrandamisest saadud raha eest, millest on maha arvestatud kinnistu müügilepinguga kaasnevad kulud, soetama võrdväärsetes kaasomandiosades korteri, milleks üheks ühisomanikuks oleks A M või soetama A Mile eraldi korteri, mille ostuhind ei tohi olla väiksem kui 1/3 xxx asuva korteriomandi müügist saadavast rahast.
8.Kostja täitis kohustuse ja 09.10.2012 sõlmiti ka hageja teise seadusliku esindaja K Mi juuresolekul korteriomandite müügilepingud, millega pooled omandasid korteriomandi. Täiendavaid kohustusi hageja kostjale ei seadnud. Hageja ja kostja vahel oli pigem kokkulepe, et kostja ei pea hagejale hüvitist maksma.
9.Hageja ei ole alates korteriomandi omandamisest 09.10.2012 esitanud hagejale mingeid nõudeid kasutuseelise saamiseks. Kasutuseeliste nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega, kui asja kasutanud kaasomanik võis mõistlikult võttes teise kaasomaniku käitumisest aru saada, et kaasomanikel on vaikiv kokkulepe, et hüvitist ei nõuta (RK lahendid 3-2-1-93-12; 3-2-1-13710; 3-2-1-149-10).
10.Juba 22.06.2012 Harju Maakohtu määrusest tsiviilasjas nr 2-12-17797 nähtub hageja ema avaldus, et hageja ei ole xx asuvat korterit elamiseks kasutanud ja samuti ei ole kindel, et hakkab reaalselt kasutama kostjaga kaasomandisse ostetavat korterit.
11.Harju Maakohtu 11.12.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-30963 lõpetati osaliselt laste ühine hooldusõigus ja anti avaldajale üle laste viibimiskoha otsustusõigus. Tsiviilasja nr 2-13-47860 07.04.2014 otsuses on kohus tulenevalt ema avaldusest tuvastanud, et lapsed käivad xxx koolis ja elavad koos vanavanematega.
12.Harju Maakohtu 15.03.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-16353 rahuldas kohus K Mi avalduse R Mi vastu alaealiste laste A M, R M suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste varahooldusõiguse avaldajale üleandmiseks ning tuvastas, et lapsed elavad xxx.
13.Viidatud tõenditest tulenevalt oli kostjal põhjendatud ootus, et hageja kostjalt kasutuseeliseid ei nõua. Seega on põhjendamatu ja hea usu põhimõtte vastane hageja nõue saada kasutuseeliste hüvitist. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tal ei ole olnud võimalik talle kuuluvat kaasomandi osa kasutada. Kostja ei oleks sellele mingeid takistusi teinud. Hageja ei ole täitnud korteriomandi omaniku kohustusi, vaid need on olnud kostja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
15.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: * A M (hageja) ja R M (kostja) kaasomandis on korteriomand xxx. Hagejale kuulub 16/25 ja kostjale 9/25 kaasomandist (t.lk 7-7p); * mingeid kokkuleppeid kaasomanike vahel sõlmitud ei ole.
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja nõustus sellega, et kostja ei pea hagejale kasutuseeliseid tasuma.
17.Kohus loeb tõendatuks, et kostja kasutab alates kaasomandis oleva korteriomandi ostmisest korterit ainuisikuliselt.
18.Kohus leiab, et käesoleva vaidluse seisukohast ei oma tähtsust, milliseid perekonnaõiguslikke vaidlusi on kostja ja hageja ema varasemates menetlustes lahendanud.
19.Kaasomanike ühise asja kasutamisest ja kasutuseelistest
19.1.Hageja nõuab kostjalt kasutuseeliste hüvitamist, kuna tema korterit ei kasuta ja ei ole seda kunagi teinud, kuna hagejal puudub korterisse reaalne juurdepääs ning teise korteriomanikuga puudub üksmeel ja läbisaamine. Kostja kasutab hagejale kuuluvat mõttelist osa korterist, ilma et hageja sellest mingit kasu saaks.
19.2.Kostja leiab, et hageja ja kostja vahel oli pigem kokkulepe, et kostja ei pea hagejale hüvitist maksma.
19.3.Vastavalt AÕS § 71 lõikele 2 kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. AÕS § 72 lg 1 esimese lause järgi valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Lõikest 5 tulenevalt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejale kuulub 16/25 ja kostjale 9/25 kaasomandist.
19.4.Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et hageja ei ole kunagi pooltele ühiselt kuuluvat korteriomandit kasutanud või selle kasutamise eest tulu saanud.
19.5.Hageja ja kostja ei vaidle ka selle üle, et enne vaidlusalust korteriomandit kuulus pooltele ühiselt 5/6 korteriomandist xxx, mille nad omandasid pärimise teel. 1/6 suurune mõttelise osa korterist omandasid kostja ja hageja ema abikaasadena ühisvarana 2009 kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumisel. Harju Maakohus määras 22.06.2012 tsiviilasjas nr 2-12-17797, et kostjal on õigus hageja seadusliku esindajana võõrandada xxx tn korter ja kostjat kohustati poolte ühisomandisse kuuluva kinnisasja, milleks on 4/6 kaasomandist s.o 4/6 mõttelist osa korteriomandist, asukohaga xxx, võõrandamisest saadud raha eest, millest on maha arvestatud kinnistu müügilepinguga kaasnevad kulu, soetama võrdväärsetes kaasomandiosades korter, milleks üheks ühisomanikuks oleks hageja või soetama hagejale eraldi korter, mille ostuhind ei tohi olla väiksem kui 1/3 xxx asuva korteriomandi müügist saadavast rahast. Kostja täitis kohustuse ja 09.10.2012 sõlmiti müügileping, millega pooled omandasid korteriomandi (t.lk 4344p).
19.6.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja nõustus vaikimisi sellega, et ta ei kasuta poolte ühisomandit ja ei nõua sellelt tulu. Kohtu hinnangul ei saanud kostjal olla põhjendatud ootust, et hageja enda omandisse kuuluvat korterit ei kasuta ja selle kasutamisest hüvitist ei soovi. Sellist ootust ei saanud tekitada ka kostjal hageja suhtes hageja emaga ühise hooldusõiguse ja varahoolduse lõpetamine ja hageja xxx elama asumine (t.lk 45-54).
19.7.Kohus loeb hageja konto väljavõttega (t.lk 67-67p), xxx pearaamatu väljavõttega tõendatuks, et perioodil 01.01.2019-31.12.2019 on vaidlusaluse korteriomandi kulusid kandnud hageja ja kostja asemel Tallinna linn. Samuti loeb kohus hageja ema e-kirjaga Korteriühistule xxx (t.lk 75-76p) ja maksekorraldustega (t.lk 77-78) tõendatuks, et hageja seadusliku esindajana tasus hageja ema ka enne 01.01.2019 korteri xxx võlgnevused. Seega ei ole kostja tõendanud, et oleks ainuisikuliselt korteri eest kulutusi kandnud.
19.8.Kohus loeb hageja ema K Mi e-kirjaga tõendatuks, et hagejal ei olnud juurdepääsu xxx korterisse. Kostja ei ole tõendanud, et tagas hagejale juurdepääsu korteriomandile. Samas nõustub kohus hagejaga selles, et isegi, kui hagejal oleks olnud koretriomandile juurdepääs, oleks hagejal korteri kasutamine olnud oluliselt raskendatud tulenevalt kostja eluviisist. Hageja on tõendanud, et kostja kasutuses olnud poolte ühisomandis olid 2019 prussakad (t.lk 74) ja
26.11.2018 Korteriühistu xxx üldkoosolekul arutati vaidlusaluse korteri sundvõõrandamist, kuna oli tekkinud võlgnevus ja korteriomanik häiris pidutsemise, võõraste inimeste külaskäikudega ja lärmamisega ühistuliikmete kodurahu ja ühistu kodukorrareegleid. Majaelanikud pöördusid korduvalt politseisse ja proovisid majas iseseisvalt rahu taastada, kuid lahendust ei saadud (t.lk 69-70).
19.9.Osundatust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd hagejal ei ole olnud võimalik kasutada talle kuuluvat korteriomandit, siis on hagejal õigus saada kasutuseeliseid.
20.Kasutuseelistest
20.1.TsÜS § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Kooskõlas sama paragrahvi teise lõikega on asja vili asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. Tulenevalt TsÜS § 65 loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).
20.2.Kohus nõustub hagejaga selles, et kasutuseelise väärtuse saab vastavalt TsÜS §-le 65 kindlaks määrata eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Korteri xxx eksperthinnangu (t.lk 8-21) kohaselt on koretriomandi ühe kuu kasutustasu, millele lisanduvad üürniku poolt tasutavad kõrvalkulud, järgmine: 1) 2018 – 572 eurot; 2) 2019 – 590 eurot; 3) 2020 – 500 eurot, esimene kvartal 590 eurot; 4) 01.01.2021-15.04.2021 – 500 eurot (t.lk 8).
20.3.Seega on hagejale kuuluva 16/25 (s.o 64%) kaasomandi osa turupõhine üüri väärtus 2018 aastal 366,08 eurot (366,08x9=3294,72), 2019 aastal – 377,60 eurot (377,60x12=4531,2), 2020 aastal 377,60 eurot esimeses kvartalis 377,60 eurot ja II-IV kvartal 320 eurot (377,60x3+320x9=4012,80), 2021 aastal 320 eurot (320x4=1280).
20.4.Osundatust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista xxx korteri kasutuseelise hüvitisena perioodi aprill 2018 kuni aprill 2021 eest 13 118,72 eurot ja edasiulatuvalt 320 eurot kuus, kuni xxx korteri kaasomandi lõpetamiseni.
21.Otsuse täitmise korrast
21.1.TsMS § 451 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.
21.2.Hageja taotles kasutuseelise hüvitise tasumist K Mi arvelduskontole xxx Swedbank AS-is.
21.3.Kohus rahuldab hageja taotluse.
22.Menetluskulud
22.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
22.2.Hageja põhjendatud menetluskuluks on riigilõiv 600 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
22.3.Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 1955 eurot (sh km). Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 12,5 tundi, hinnaga 130 eurot tund + km (kokku 156 eurot/h). Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist käibemaksuga.
22.4.Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
22.5.Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigikohus on lahendis 2-19-10324 muutnud määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 ja määruses tsiviilasjas nr 3-21-143-11 väljendatud seisukohta, mille järgi võib teiselt menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suurus ületada tsiviilasja hinda üksnes eriti keerukates ja suuremahulistes asjades. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. TsMS § 175 lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistetakse menetlusosaliselt teise menetlusosalise esindajakulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et menetluskulude jaotamise ja esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Esindajakulude hüvitamine üksnes tsiviilasja hinna ulatuses ei pruugi tagada menetlusosalisele minimaalselt vajaliku õigusabi hüvitamist ja võib seega ebamõistlikult piirata isiku õigust saada kohtulikku kaitset. Kolleegiumi hinnangul tuleb menetluskulude regulatsiooni (eelkõige TsMS § 175 lg-t 1) tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust. Kolleegiumi hinnangul tagab eeltoodud tõlgendus paremini kohtuvaidlusega seotud esindajakulude kandmise riski õiglase jaotuse.
22.6.Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses. Hageja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 12,5 tundi, mis ei ole ülemäärane. Õigusabi on osutatud hinnaga 130 eurot tund, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 1955 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 2550 eurot (600+1955).
22.7.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
22.8.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.